Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-52-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2003. a määrus E.-M. M. süüdistuses KrK § 148^5 järgi — RT III, 2003, 14, 136

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-52-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 16. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi E.-M. M. süüdistuses KrK § 1485 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määrus E.-M. M. vabastamata jätmise kohta KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.-M. M. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. aprill 2003. a (kirjalik menetlus) Resolutsioon Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määrus E.-M. M. vabastamata jätmise kohta KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest jätta muutmata ja E.-M. M. erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub 16. aprillil 2003. a ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega tunnistati E.-M. M. süüdi KrK § 1485 järgi ja teda karistati rahatrahviga 400 päevamäära ulatuses, s.o 16 400 krooni. E.-M. M. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades 1. juulist 1992. a kuni 22. septembrini 1998. a munitsipaalettevõttes M. pearaamatupidajana, võttis töölt lahkudes 24. augustil 1998. a omavoliliselt töökohalt kaasa ME M. olulised raamatupidamise dokumendid (raamatupidamise bilansid ja avansiaruanded aastatest 1992–1997, pearaamatud aastatest 1992–1998, hankijate dokumentatsiooni aastatest 1992–1996 ja käibe- ning tulumaksu aruanded). Nimetatud dokumente varjas E.-M. M. oma elukohas. Dokumentide varjamise tagajärjel ei olnud võimalik kindlaks teha AS X (endine ME M.) 1996.–1998. a tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksuvõimet ja vara suurust. Kohtukaebemenetluse tulemusena Harju Maakohtu otsust ei muudetud. 2. Harju Prokuratuuri prokurör esitas 28. veebruaril 2003. a KarSRS § 9 lg 2 alusel Harju Maakohtule taotluse jätta E.-M. M. talle mõistetud karistusest vabastamata. Prokurör leidis, et E.-M. M. süüksarvatud käitumine on karistusseadustiku järgi karistatav ametiseisundi kuritarvitamisena (§ 289). 3. Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määrusega jäeti E.-M. M.KarSRS § 1 lg 1 alusel vabastamata talle Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Maakohtu kohtunik asus seisukohale, et E.-M. M. poolt toimepandud tegu on kuriteona karistatav ka karistusseadustiku järgi ning et KrK § 1485 ettenähtud kuritegu on ainult osaliselt dekriminaliseeritud. Kohus asus seisukohale, et E.-M. M. süüksarvatud tegu on KarS § 289 järgi karistatav ametiseisundi kuritarvitamisena. Kohus märkis, et E.-M. M. varjas asutuse pearaamatupidajana, s.o ametiisikuna karistusseadustiku tähenduses, raamatupidamisarvestuse ja aruannete andmeid sisaldavaid dokumente ning selle tegevuse tulemusel oli võimatu kindlaks teha AS X tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kahjumit, maksuvõimet ja varade suurust, ning sellega tekitati oluline kahju ettevõtte majandushuvidele. Menetlusosaliste seisukohad riigikohtus 4. Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määruse peale esitas erikaebuse E.-M. M., kes palub end KarSRS § 1 lg 1 alusel vabastada Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega KrK § 1485 järgi mõistetud karistuse kandmisest ja kustutada vastavad andmed karistusregistrist. Samuti taotleb erikaebuse esitaja vastavalt EIÕK artiklile 13 tõhusat menetlust enda õiguste kaitseks. Erikaebuses leitakse, et konkreetse KrK § 1485 järgi kvalifitseeritava majandusalase kuriteo koosseis ei vasta KarS §-s 289 sätestatud ametialase kuriteo koosseisule. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Harju Maakohtu kohtuniku määruses toodud lõppjäreldus – jätta E.-M. M. vabastamata Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest – on õige, kuid vale on sellisele järeldusele jõudmise motiiv ja seetõttu tuleb viimane asendada Riigikohtu määruse motiividega. 6. Harju Maakohtu kohtuniku 11. märtsi 2003. a määruses on leitud, et E.-M. M. 16. märtsi 2000. a sama kohtu otsusega süüksarvatud tegu on karistusseadustiku kohaselt karistatav ametiseisundi kuritarvitamisena KarS § 289 järgi. KarS § 289 sätestab vastutuse ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eest eesmärgiga tekitada või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Isiku käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 289 järgi peab olema tuvastatud, et ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamise eesmärgiks oli tekitada või selle tagajärjel tekkis oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega ei tuvastatud, et E.-M. M. kuritegeliku käitumisega põhjustatud tagajärg (võimatus teha kindlaks AS X tegevuse majanduslikke tulemusi) oleks põhjustanud olulise kahju mõne isiku huvidele. E.-M. M. ei ole süüdistatud olulise kahju tekitamises ja seetõttu ei ole tal olnud ka võimalust end selle süüdistuse vastu kaitsta. Seega on Harju Maakohtu kohtunik oma 11. märtsi 2003. a määruses laiendanud alusetult E.-M. M. süüdistust, kui ta järeldas, et E.-M. M. poolt toimepandu on vaadeldav KarS §-s 289 ettenähtud kuriteona. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et tegu, mille eest E.-M. M. Harju Maakohtu 16. märtsi 2000. a otsusega süüdi tunnistati, on KarS § 346 järgi kuriteona karistatav ametliku dokumendi varguse ja peitmisena. KarS § 346 sätestab, et ametliku dokumendi, pitsati või stambi hävitamise, rikkumise, varguse või peitmise eest karistatakse rahalise karistusega. E.-M. M. tunnistati muuhulgas süüdi selles, et ta võttis munitsipaalettevõtte M. pearaamatupidajana töölt lahkudes töökohalt omavoliliselt kaasa ME M. olulised raamatupidamise dokumendid ja varjas neid oma elukohas. See E.-M. M. inkrimineeritud tegu täidab kõik KarS §-s 346 ettenähtud varguse ja peitmise koosseisulised tunnused ja on seega kuriteona karistatav. 8. Kuna KarSRS § 1 lg 1 alusel vabastatakse karistusest üksnes see isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku kohaselt ei ole enam kuriteona karistatav, ei kuulu E.-M. M. karistuse kandmisest vabastamisele. Tema poolt toime pandud kuritegu on karistatav kuriteona ka karistusseadustiku järgi. Hannes KIRIS Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER