Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-34-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 14. aprillist 2003. a R. J. süüdistuses KrK § 148^1 lg 10 ja § 148^4 järgi — RT III, 2003, 14, 133

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-34-03 Otsuse kuupäev 14. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi R. J. süüdistuses KrK § 148 1 lg 10 ja § 1484 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2002. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-381/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Masso kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 11. märts 2003. a Istungil osalenud isikud R. J. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2002. a otsus R. J. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 1481 lg 10 ja § 148 4 järgi, samuti talle KarS § 63 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas. 2. Mõista R. J. KrK § 1484 järgi õigeks. 3. Tunnistada R. J. süüdi KrK § 17 lg-te 5 ja 6 ning § 1481 lg 10 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus kolmeks aastaks. 4. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata R. J. suhtes täielikult täitmisele, kui ta kolme aasta kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi ning KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. 5. Määrata KarS § 75 lg 2 p 1 alusel R. J. kohustus heastada katseaja jooksul osa kuriteoga tekitatud kahjust, makstes kuni katseaja lõpuni igal kuul tsiviilhagi katteks vähemalt 1000 krooni. 6. KarS § 49 alusel võtta lisakaristusena R. J. kolmeks aastaks ära õigus töötada materiaalsete väärtuste liikumist korraldaval ametikohal. 7. Teha Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2002. a kohtuotsusesse ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2002. a kohtuotsusesse täpsustus ning jätta T. L. süüdistusest § 148 1 lg 10 järgi välja OÜ M. K. käibemaksu ja OÜ D. käibe- ja tulumaksu tasumata jätmine. 8. Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2002. a otsus muutmata. 9. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 10. Välja mõista R. J. riigieelarve tuludesse 1534 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 14. aprillil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. R. J. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 148 1 lg-te 1, 5, 7, ja 10 järgi järgmiste kuritegude toimepanemises. 1.1. KrK § 1481 lg 1 järgi süüdistati R. J. selles, et ta 20. novembril 1997. a vormistas osaühingu M. K. T. L. nõusolekul viimase nimele. Olles OÜ M. K. faktiline omanik ja teades äriühingul lasuvatest maksualastest kohustustest, jättis ta maksuametile tahtlikult esitamata OÜ M. K. 1997.–1998. aasta käibedeklaratsioonid 2 894 680 krooni suuruse käibe kohta. Samuti varjas ta osaühingu selle perioodi tulusid ja jättis maksuametile esitamata tuludeklaratsioonid ning raamatupidamise aastaaruanded. 1.2. KrK § 1481 lg 5 järgi süüdistati R. J. selles, et ta OÜ M. K. faktilise omanikuna jättis ajavahemikus 1. detsembrist 1997. a kuni 1. juunini 1998. a tahtlikult arvestamata ja riigieelarvesse kandmata käibemaksu 521 041 krooni suuruses summas, s.o suures ulatuses. 1.3. KrK § 1481 lg 7 järgi süüdistati R. J. selles, et ta maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil esitas 28. novembril 1997. a Tartu linna maksuametile OÜ M. K. ebaõige aadressi –X, Tartu. 1.4. KrK § 1481 lg-te 1, 5 ja 10 järgi süüdistati R. J. selles, et ta organiseeris maksustamisobjektide varjamise ja maksude tasumata jätmise eesmärgil OÜ D. vormistamise variisik T. L. ja hiljem variisik I. M. nimele ning laskis T. L. osaühingu arvelduskontodelt välja võtta kaupade ja teenuste müügist laekunud raha. Olles sisuliselt OÜ D. tippjuht, jättis R. J. koos T. L. tahtlikult maksuametile õigeaegselt esitamata OÜ D. majandustegevust käsitlevad käibedeklaratsioonid ajavahemiku 1. juuli 1998. a kuni 1. detsember 1999. a kohta, deklareerimata maksustatava käibe 3 691 351 krooni suuruses summas ja riigieelarvesse tasumata 664 443 krooni käibemaksu. Samuti jättis ta sama perioodi kohta maksuametile esitamata OÜ D. tuludeklaratsioonid ja raamatupidamise aastaaruanded ning riigieelarvesse tasumata 959 751 krooni ettevõtte tulumaksu. 1.5. KrK § 1484 järgi süüdistati R. J. osaühingute M. K. ja D. raamatupidamise ebarahuldavas korraldamises. Samuti selles, et ta ei taganud OÜ D. raamatupidamisdokumentide säilimist, mistõttu polnud võimalik õigesti kindlaks teha osaühingute 1998. ja 1999. aasta tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kasumit, võlgnevusi, maksevõimet ja vara suurust. 2. Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2002. a otsusega tunnistati R. J. süüdi KrK § 17 lg 5 ja § 148 1 lg 10 järgi ning teda karistati vangistusega kolmeks aastaks. KarS § 74 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui R. J. ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi ning KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandi R. J. kohustus heastada katseaja jooksul osa kuriteoga tekitatud kahjust, makstes kuni katseaja lõpuni igal kuul vähemalt 1000 krooni tsiviilhagi katteks. KarS § 49 alusel võttis kohus lisakaristusena R. J. ära õiguse töötada materiaalsete väärtuste liikumist korraldaval ametikohal. Kohus mõistis R. J. ja T. L. tsiviilhagi katteks solidaarselt Tartu linna maksuameti kasuks välja OÜ D. tulumaksuvõla katteks 959 751 krooni, sama äriühingu käibemaksuvõla katteks 664 443 krooni ja OÜ M. K. käibemaksuvõla katteks 521 041 krooni. Tsiviilhagi tulumaksult ja käibemaksult arvestatud intresside nõudes jättis kohus läbivaatamiseks tsiviilmenetluses. 2.1. Maakohus leidis, et karistusseadustiku kohaselt on süüdistustes kirjeldatud teod kuriteona karistatavad KarS § 390 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas, et OÜ M. K. ja OÜ D. tippjuht oli T. L., mitte R. J. Seetõttu tuleb R. J. süüdistus kvalifitseerida kuriteole kihutamisena KrK § 17 lg 5 ja § 148 1 lg 10 järgi. Samal põhjusel mõistis kohus R. J. õigeks KrK § 1484 järgi, kuna viimane ei olnud selle kuriteo subjekt. 2.2. Sama kohtuotsusega tunnistati T. L. süüdi KrK § 148 1 lg 10 järgi. Maakohus jättis T. L. süüdistusest välja OÜ M. K. käibedeklaratsioonide maksuametile esitamata jätmise, kuna 11. veebruaril 1999. a karistas Tartu linna maksuamet T. L. selle rikkumise eest HÕS § 141 lg 2 järgi. Põhjendusel, et osavõtt ei ole võimalik ilma täideviimiseta, jättis maakohus nimetatud episoodi välja ka R. J. süüdistusest. 3. Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2002. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu Prokuratuuri prokurör Kaire Hänilene ja apellatsioonkaebuse R. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Meelis Masso. Maakohtu otsuse vaidlustas ka T. L. kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn. Prokurör taotles R. J. süüditunnistamist ja karistamist KrK § 148 1 lg 10 ja § 1484 järgi. Kaitsja taotles R. J. õigeksmõistmist. 4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2002. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2002. a otsus osas, millega R. J. mõisteti õigeks KrK § 148 4 järgi. Samuti tühistati tema süüdimõistmine ja karistamine KrK § 17 lg 5 ja § 1481 lg 10 järgi. Ringkonnakohus tunnistas R. J. süüdi KrK § 148 1 lg 10 järgi, samuti KrK § 1484 järgi ning karistas teda KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega kolmeks aastaks. KarS § 74 alusel määras ringkonnakohus, et R. J. peab koheselt ära kandma kuus kuud vangistust, ning et kahe aasta ja kuue kuulist vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju, makstes kuni katseaja lõpuni igal kuul vähemalt 1000 krooni tsiviilhagi katteks. KarS § 49 alusel võttis ringkonnakohus lisakaristusena R. J. kolmeks aastaks ära õiguse töötada materiaalsete väärtuste liikumist korraldaval ametikohal. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et R. J. oli osaühingutes M. K. ja D. ametiisikuks KrK § 160 mõttes ja seetõttu vastutab ta KrK § 1481 lg 10 ja § 1484 järgi kui kuriteo täideviija. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2002. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse R. J. kaitsja M. Masso, kes taotleb nii Tartu Maakohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja R. J. õigeksmõistmist. Kassaatori arvates on maakohus õigesti leidnud, et R. J. ei olnud juriidiliselt osaühingute M. K. ega D. osanik ega juhatuse liige ja seega ka mitte tippjuht, s.o pädev ametiisik KrK § 148 1 mõttes. Järelikult puudus R. J. eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis on tema kui kuriteo täideviija karistamise aluseks. KrK § 1484 järgi esitatud süüdistuse osas peab kaitsja õigeks seisukohti ja põhjendusi, millega maakohus R. J. õigeksmõistmist motiveeris. 6. T. L. osas ei ole kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustatud. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtud on asunud õigele seisukohale, et KrK §-des 1481 ja 148 4 kirjeldatud teod on kuriteona karistatavad ka KarS § 390 lg 1 järgi, kui nende tegude tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam või kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või enne 1. septembrit 2002. a halduskaristust. Selles osas ei ole kohtuotsuseid ka vaidlustatud. 9. Lahendamaks küsimust, kas, millise ja millises vormis (täideviimise või osavõtu) kuriteo toimepanemisega on R. J. käitumise puhul tegemist, tuleb lahendada esmalt küsimus, kas R. J. oli süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal KrK §-des 1481 ja 1484 sätestatud kuritegude subjektiks. 10. 9. mail 2000. a vastuvõetud seadusega (RT I 2000, 40, 247) kehtestatud KrK § 1481 redaktsiooni kohaselt on R. J. KrK § 1481 lg 10 järgi süüdi tunnistatud sama paragrahvi lõigetes 1, 5 ja 7 sätestatud tegude toimepanemises, kuna nende tegude tulemusena jäi maksudena laekumata üle miljoni krooni. Samas on kohtuotsustes asutud seisukohale, et KrK § 148 1 lõigetele 1, 5, 7 ja 10 vastasid teo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 redaktsioonis (RT I 1993, 33, 539; 1995, 5, 40) lõiked 1, 3, 5 ja 7. 11. Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 lg 1 redaktsioon eeldas, et kuriteo subjektiks on tuludeklaratsiooni esitama kohustatud isik ning lg-tes 3 ja 5 nimetatud kohustatud pädev ametiisik. Alates 1. juunist 2000. a ei sätestanud KrK § 1481 lg-d 1 ja 5 enam kuriteo erisubjekti tunnuseid. Üksnes 7. lõikes oli subjektina märgitud maksumaksja või maksu kinnipidaja. Seega tuleb kontrollida, kas R. J. oli süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal tuludeklaratsiooni esitama kohustatud isik või kohustatud pädev ametiisik osaühingutes M. K. ja/või D. 12. 1. juulini 2002. a kehtinud raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse (edaspidi RPvS) (RT I 1993, 43, 620; 1996, 6, 101) § 3 p 2 kohaselt oli tippjuht raamatupidamiskohustuslikku majandusüksust ise juhtiv omanik või selle üksuse juht, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike (aktsionäride, osanike, kohaliku omavalitsuse või riigi) ees. Selle seaduse mõistes võis ühes raamatupidamiskohustuslikus majandusüksuses olla ainult üks tippjuht. 12.1. Maakohus asus seisukohale, et KrK §-s 1481 sätestatud kuritegude subjektiks sai olla üksnes tippjuht RPvS § 3 p 2 tähenduses. Osaühingute M. K. ja D. tippjuhina RPvS § 3 p 2 tähenduses tuleb vaadelda T. L., mitte aga R. J., kes küll sisuliselt juhtis mõlema äriühingu tegevust, kuid juriidiliselt ei olnud osaühingute osanik ega juhatuse liige. Sel põhjusel järeldas maakohus, et R. J. ei saa vaadelda isikuna, kes oleks olnud kohustatud esitama maksuametile tulu- ja käibemaksudeklaratsioone. R. J. puudus KarS § 24 lg-s 1 nimetatud eriline isikutunnus, mis on antud juhul isiku kuriteo täideviijana karistamise aluseks. Maakohus asus seisukohale, et T. L. on kuriteo täideviija ja R. J. kuriteost osavõtja kihutajana. 12.2. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et maakohtu seisukoht, et KrK §-s 1481 sätestatud kuritegude subjektiks sai olla üksnes tippjuht RPvS § 3 p 2 tähenduses, on vastuolus RPvS § 10 lg-ga 3. Vastavalt RPvS § 10 lg-le 3 ei kohaldata seda seadust pädevate ametiisikute poolt raamatupidamisaruannete ja muude maksude ning maksete arvutamise ja eelarvesse kandmisega seotud dokumentide (sh tuludeklaratsioonide) mitteõigeaegsel esitamisel või esitamata jätmisel ja muudel puhkudel, mille eest võidakse vastutusele võtta HÕS § 141 või KrK § 1481 järgi. 13. Formaal-juriidiliselt puudus R. J. osaühingutega M. K. ja D. igasugune seos – ta ei olnud nimetatud äriühingute osanik, ei kuulunud nende juhtorganitesse, ei olnud nendega töö- ega muus lepingulises suhtes. Faktiliselt korraldas ta mõlema äriühingu asutamise oma kulul, samuti nende registreerimise variisikute nimele. Samuti juhtis R. J. mõlemat äriühingut, tegi tehinguid, mille tulemusena tekkis osaühingutel M. K. ja D. käive ja laekus arvele raha, tema käes olid äriühingute asutamise dokumendid, samuti raamatupidamisdokumendid, mille alusel oli võimalik koostada ja esitada deklaratsioone. RPvS § 4 lg-te 2 ja 3 kohaselt on tippjuht kohustatud määrama majandusüksuse töötajaskonnast raamatupidamise eest vastutava isiku. See aga ei vabasta tippjuhti isiklikust vastutusest raamatupidamise korraldamise ja andmete õigsuse eest. Seega on õige, et T. L., olles osaühingute M. K. ja D. omanik, ei täitnud tippjuhina raamatupidamise korraldamise kohustust. Järelikult vastutab ta KrK § 1481 järgi kuriteo täideviijana. Kohtud ei ole tuvastanud, et T. L. oleks osaühingute ainuomanikuna täitnud RPvS § 4 lg-st 2 tulenevat kohustust ja määranud osaühingute raamatupidamise eest vastutavaks isikuks R. J. Ülaltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et R. J. puudus ametiseisund osaühingutes M. K. ja D., sest tal puudus õiguspädevus nendes osaühingutes KrK §-s 160 loetletud ülesannete täitmiseks. Õiguspädevus ja ametiseisund nendes äriühingutes oli vaid T. L., kellel oli volitus täita KrK § 160 lg-s 1 loetletud funktsioone. Seega on ebaõige ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et R. J. oli nendes osaühingutes ametiisikuks KrK § 160 lg 1 mõttes. Samal põhjusel ei saa R. J. lugeda isikuks, kes on kohustatud tuludeklaratsiooni esitama. Järelikult ei saa R. J. vastutada KrK § 1481 järgi kuriteo täideviimise eest. 14. Kohtud on tuvastanud, et R. J. kasutas ära T. L. mõjutatavust ja soovi saada kergelt raha. Ta veenis T. L. registreerima end osaühingute M. K. ja D. omanikuks, tasudes ise osaühingute osakapitali. Omades ainukese isikuna ülevaadet mõlema osaühingu majandustegevusest, tekitas ta T. L., viimase materiaalset huvitatust ära kasutades, tahtluse jätta maksuametile vajalikud deklaratsioonid ja dokumendid esitamata ning maksud tasumata. Sellega on tuvastatud, et R. J. kihutas T. L. kuriteo toimepanemisele ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida KrK § 17 lg 5 ja § 1481 lg 10 järgi. Veel on kohtud tuvastanud, et R. J. juhtis osaühingute praktilist majandustegevust – tegi tehinguid, mille tulemusena tekkis osaühingutel käive ja laekus nende arvetele raha; tema käes olid äriühingute asutamise dokumendid, samuti raamatupidamisdokumendid, mille alusel oli võimalik koostada ja esitada deklaratsioone. R. J. selline tegevus ei ole hõlmatud kuriteole kihutamisega, vaid on kuriteo toimepanemisele kaasaitamine ja tuleb kvalifitseerida KrK § 17 lg 6 ja § 1481 lg 10 järgi. Seega tuleb R. J. tegevus kvalifitseerida KrK § 17 lg-te 5 ja 6 ning § 1481 lg 10 järgi. 14.1. Samas tuleb sellest R. J. süüdistusest välja jätta süüdistus selles, et ta jättis maksuametile tahtlikult esitamata OÜ M. K. 1997.–1998. aasta käibedeklaratsioonid 2 894 680 krooni suuruse käibe kohta. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et maakohus jättis T. L. süüdistusest välja OÜ M. K. käibedeklaratsioonide maksuametile esitamata jätmise, kuna 11. veebruaril 1999. a karistas Tartu linna maksuamet T. L. selle rikkumise eest HÕS § 141 lg 2 järgi. Põhjendusel, et osavõtt ei ole võimalik ilma täideviimiseta, jättis maakohus nimetatud episoodi välja ka R. J. süüdistusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna T. L. süüdistuse vähendamise osas maakohtu otsust ei vaidlustatud, siis ei ole võimalik T. L. süüdistust enam laiendada. Seega puudub OÜ M. K. käibedeklaratsioonide maksuametile esitamata jätmise osas teo täideviija ning sellest tulenevalt ei saa R. J. vastutada sellest teost osavõtjana. 15. T. L. ja R. J. on KrK § 148 1 lg 5 järgi muuhulgas süüks arvatud OÜ M. K. käibemaksu ja OÜ D. käibe- ning tulumaksu tahtlik tasumata jätmine. Karistusseadustiku kohaselt ei ole maksusumma ülekandmata (tasumata) jätmine enam kuriteona karistatav. Seetõttu tuleb maksude tasumata jätmine R. J. süüdistusest KrK § 148 1 lg 10 järgi välja jätta. Samas osas tuleb AKKS § 49 lg 5 alusel vähendada ka T. L. süüdistust KrK § 148 1 lg 10 järgi ning see on võimalik kohtuotsustesse täpsustuse tegemisega AKKS § 63 p 5 alusel. 16. Samadel põhjendustel, mis on toodud p-s 13, ei saa R. J. täideviijana vastutada ka KrK § 148 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Selle kuriteo toimepanemises ei ole võimalik R. J. süüdi tunnistada ka kuriteost osavõtjana, kuna kellelegi teisele ei ole KrK § 148 4 järgi kuriteo toimepanemises süüdistust esitatud. Seega puudub KrK § 1484 järgi kuritegu kui põhitegu, mille toimepanemisest oleks R. J. olnud võimalik osa võtta. R. J. tuleb seetõttu talle KrK § 1484 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. 17. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et seoses süüdistuse mahu vähenemisega, on põhjendatud R. J. karistuse kandmisest tingimisi vabastamine samadel tingimustel, nagu seda tegi maakohus. 18. Lähtudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tuleb Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2002. a kohtuotsus osaliselt, s.o R. J. osas, tühistada ja teha selles osas uus otsus, sest asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda ega muuta kogutud tõenditele antud hinnangut. T. L. süüdistuse osas tuleb kohtuotsustesse teha täpsustus AKKS § 63 p 5 alusel. Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG Hannes KIRIS