Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-49-03 Riigikohtu kriminalkolleegiumi 11. aprilli 2003. a määrus T. L. (endine H.) süüdistuses KrK § 129 lg 2 järgi — RT III, 2003, 13, 132

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-49-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus, 11. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi T. L. (endine H.) süüdistuses KrK § 129 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrus Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. detsembri 2002. a määruse peale esitatud T. L. erikaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. L. erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18. märts 2003. a Istungil osalenud isikud T. L. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrus, millega jäeti T. L. erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 13. detsembri 2002. a määruse peale läbi vaatamata, muutmata ja erikaebus rahuldamata. 2. Välja mõista T. L.-lt riigieelarve tuludesse 1534 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. Määrus jõustub 16. aprillil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. Saare Maakohtu 26. novembri 2001. a otsusega tunnistati T. H. süüdi KrK § 129 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga viiskümmend päevamäära, s.o 2050 krooni. Kohtuotsusega mõisteti T. H.-lt riigituludesse sundraha summas 800 krooni ja 6370 krooni ekspertiisitasu. Kaebemenetluse tulemusena Saare Maakohtu otsust ei muudetud. 2. 27. mail 2002. a esitas T. H. Tallinna Linnakohtule avalduse Saare Maakohtu otsusega väljamõistetud summade maksmise ajatamiseks. Avaldaja taotles, et temalt ei nõutaks kohtukulusid sisse enne 2002. aasta detsembrikuud ja pärast seda võimaldatakse tal kohtuotsusega väljamõistetud summasid tasuda ositi 300 krooni kaupa kuus. 3. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 28. mai 2002. a määrusega jäeti T. H. taotlus rahuldamata. Kohtunik Anne Kramer leidis, et vastavalt täitemenetluse seadustiku § 79 lg-le 4 saab rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsustada vaid otsuse teinud kohus. Selle määruse peale esitas T. H. erikaebuse ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuli 2002. a määrusega linnakohtuniku määrus tühistati ning asi saadeti uueks sisuliseks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. 4. Saare Maakohtu 14. novembri 2002. a määrusega vabastati T. H. prokuröri taotlusel KarSRS § 1 lg 1 alusel Saare Maakohtu 26. novembri 2001. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Samuti kustutati karistusregistrist tema karistusandmed. 5. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Märt Tominga 13. detsembri 2002. a määrusega lõpetati T. L. taotluses menetlus seoses menetluse aluseks olnud asjaolu äralangemisega, sest Saare Maakohtu kohtuniku 14. novembri 2002. a määrusega oli taotluse esitaja talle mõistetud rahalisest karistusest täies ulatuses vabastatud. Selle määruse peale esitas T. L. erikaebuse, milles taotles määruse õigusvastaseks tunnistamist. T. L. leidis, et kohus on rikkunud menetlusseadust, sest toimikutel on erinevad asja numbrid. Samuti juhtis erikaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et linnakohtu kohtunik oli jätnud lahendamata sundraha ja ekspertiisitasu maksmise ajatamise. 6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Julia Katškovskaja 27. jaanuari 2003. a määrusega jäeti T. L. erikaebus käiguta. T. L.-le anti erikaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10. veebruarini 2003. a. 6.1. Ringkonnakohtuniku määruses selgitati, et tulenevalt KrMK §-st 334 oli linnakohus pädev arutama T. L. taotlust vaid karistusena mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise või selle ositi tasumise osas. Kuna linnakohtu istungi toimumise ajaks oli selline taotlus muutunud T. L. karistusest vabastamise tõttu sisutuks, siis oli menetluse lõpetamine ainuõige ja seaduslik. 6.2. Karistusest vabastamine KarSRS § 1 lg 1 alusel ei too kaasa süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist. Sundraha ja ekspertiisikulud on KrMK § 87 kohaselt kohtukulud ja nende summade sissenõudmine on KrMK § 89 lg 1 kohaselt obligatoorne. Sundraha ja ekspertiisikulude sissenõudmise ajatamine toimub täitemenetluse seadustiku §-s 32 sätestatud korras. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohtunik, et T. L. saab linnakohtuniku määrust vaidlustada vaid osas, millega lõpetati menetlus rahatrahvi ositi tasumise võimaldamise taotluses. 6.3. Nendel põhjendustel määras ringkonnakohtunik erikaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks T. L.-le tähtajaks 10. veebruari 2003. a. 7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrusega tagastati T. L. erikaebus läbivaatamatult, sest T. L. ei kõrvaldanud erikaebuses esinenud puudusi. Erikaebusele lisatud täiendustes kordas T. L. vaid esialgses erikaebuses esitatud nõudeid. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 8. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 11. veebruari 2003. a erikaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitas T. L. erikaebuse, milles taotleb määruse tühistamist. Taotlust põhistab T. L. järgmiselt. 8.1. Saare Maakohtu 14. novembri 2002. a määrusega vabastati ta küll sama kohtu 26. novembri 2001. a otsusega mõistetud rahatrahvi tasumisest, kuid sama kohtuotsusega väljamõistetud teiste summade ajatamine või tühistamine on tänaseni lahendamata. 8.2. Erikaebuse esitaja leiab, et kohtud on rikkunud kriminaalmenetluse seadust ka sellega, et menetluse käigus koostatud kohtudokumentidel on erinev numeratsioon. 9. Riigikohtule saadetud kirjalikus avalduses taotleb T. L. asja arutamist kaitsja osavõtuta, sest erikaebuses esitatud taotlus on juba lahendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2003. a määrusega asjas nr 3-1-1-23-03. 10. Riigikohtu istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 11. Riigikohtus võib KrMK § 36 lg 2 kohaselt kaitsjaks olla üksnes vandeadvokaat ja KrMK § 38 lg 1 p 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kriminaalasja läbivaatamisel Riigikohtus kohustuslik. Nendest sätetest lähtuvalt ei saanud Riigikohtu kriminaalkolleegium asja menetleda kaitsja osavõtuta. 12. Alusetu on T. L. väide, et erikaebuses esitatud taotlus on lahendatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2003. a määrusega asjas nr 3-1-1-23-03. Selle määrusega on vaid selgitatud, et kohtukulude näol ei ole tegemist karistusega KrK § 20 ja KarSRS § 1 tähenduses ning karistusest vabastamine seoses karistusseadustiku jõustumisega ei too endaga kaasa kohtukulude tasumise kohustusest vabastamist. Arutatava erikaebuse alusel tuleb aga lahendada küsimus sellest, kas Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrus T. L. erikaebuse läbivaatamata jätmise osas on seaduslik. 13. Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 ja § 10 lg-le 2 tagastab kohtunik määrusega kaebuse läbivaatamatult, kui apellant (erikaebuse esitaja) ei täida määratud tähtajaks esitatud nõudmisi ega põhista nende täitmise võimatust. Käesolevas asjas on kohtuniku määrusega T. L.-le selgitatud, et kehtiva seaduse kohaselt oli tal võimalik erikaebe korras vaidlustada Tallinna Linnakohtu kohtuniku 13. detsembri 2002. a määrust vaid selles osas, mis puudutas menetluse lõpetamist kriminaalkaristusena mõistetud rahatrahvi ajatamise taotluse lahendamises. Teiste summade tasumise ajatamist ei olnud linnakohtu kohtunik õigustatud lahendama koos karistusena mõistetud rahatrahvi ajatamise otsustamisega, sest nende summade tasumise ajatamine toimub täitemenetluse seadustiku §-s 32 sätestatud korras. Puuduste kõrvaldamiseks anti T. L.-le aega 10. veebruarini 2003. a. Selle määruse peale teatas T. L. puuduste kõrvaldamise kirjas, et ta palub jätkata menetlust kõigi kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumise ajatamiseks. Seega jättis T. L. kohtuniku poolt osutatud puudused kõrvaldamata ja kohtunikul oli seaduslik alus jätta erikaebus läbi vaatamata. 14. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks selgitada, et Saare Maakohtu 26. novembri 2001. a kohtuotsusega T. L.-lt välja mõistetud kohtukulude (sundraha ja ekspertiisitasu) maksmise ajatamise taotlust ei ole võimalik lahendada KrMK §-s 334 sätestatud korras, vaid täitemenetluse seadustiku §-s 32 ettenähtud korras kohtutäituri kaudu. 15. Asja registreerimine erinevates kohtutes erinevate numbrite all ei ole käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse rikkumisena, kuna toimikute nummerdamist ei reguleeri kriminaalmenetluse koodeks, vaid see toimub vastavalt kohtus kehtivale asjaajamisjuhendile. Asja number ei mõjuta lahendi tegemist ega selle seaduslikkust. 16. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 77 lg-st 2, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Katškovskaja 11. veebruari 2003. a määrus T. L. erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Lea KIVI Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER