Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-5-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2003. a kohtuotsus Andrei Grišini süüdistuses KrK § 202^5 lg 1 järgi — RT III, 13, 130

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-5-03 Otsuse kuupäev 10. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi Andrei Grišini süüdistuses KrK § 202 5 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 8. mai 2002. a otsus Andrei Grišini süüdistusasjas KrK § 2025 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Grišin, avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11. märtsil 2003. a Istungil osalenud isikud A. Grišini kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu kohtunik Piret Liivo 27. novembri 2002. a määrus Andrei Grišinile uue liitkaristuse moodustamise osas. 2. Jätta Andrei Grišini avaldus rahuldamata. 3. Mõista Andrei Grišinilt välja 1227. 20 kr kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 10. aprillil 2003. a ja ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetlus käik 1. Tallinna Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega tunnistati A. Grišin süüdi KrK § 207 lg 31 , § 2102 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 ning § 210 1 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest kohtualusele lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust, KrK § 47 alusel jäeti otsus tingimuslikult täimisele pööramata kaheaastase katseajaga. Tallinna Linnakohtu 16. jaanuari 2002. a määrusega pöörati A. Grišinile mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks määrati vahi alla võtmise päev 14. veebruar 2002. a. 2. Tallinna Linnakohtu 8. mai 2002. a otsusega tunnistati A. Grišin KrK § 2025 lg 1 järgi süüdi selles, et tema, olles HÕS § 158 järgi karistatud isik, kasutas aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist korduvalt ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid. Kohus mõistis A. Grišinile karistuseks kolm kuud vabadusekaotust. Kriminaalkoodeksi § 41 alusel liitis kohus sellele karistusele Tallinna Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – kaks aastat üheksa kuud ja viis päeva – osaliselt ning mõistis A. Grišinile lõplikuks karistuseks kaks aastat kümme kuud vabadusekaotust. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 2002. a otsusega jäeti linnakohtu 8. mai 2002. a otsus muutmata ja A. Grišini apellatsioonkaebus rahuldamata. 4. 20. oktoobril 2002. a esitas prokurör K. Alvela Tallinna Linnakohtule KarSRS § 1 alusel taotluse A. Grišini KrK § 202 5 lg 1 järgi mõistetud karistusest vabastamiseks. Prokurör leidis, et uut liitkaristust ei ole vaja moodustada, sest Tallinna Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega on A. Grišin süüdi tunnistatud tegude eest, mis on jätkuvalt kuritegudena karistatavad ning mõistetud karistus kuritegude kogumi eest – kolm aastat vabadusekaotust – tuleb jätta muutmata ja see karistus tuleb kohtualusel ära kanda. 5. Tallinna Linnakohtu kohtuniku P. Liivo 27. novembri 2002. a määrusega vabastati A. Grišin Tallinna Linnakohtu 8. mai 2002. a otsusega KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistusest. Kohus leidis, et lähtudes karistusseadustikus sätestatust pole enam tegemist kuriteoga. Samas jättis kohus muutmata A. Grišini lõpliku karistuse kaks aastat ja 10 kuud kuritegude kogumi eest, lugedes KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistuse kaetuks raskema karistusega. Menetlus Riigikohtus 6. A. Grišin kaebab Tallinna Linnakohtu 8. mai 2002. a otsuse peale. Ta leiab, et 1. septembrist 2002. a kaotas KrK § 202 5 kehtivuse ja seetõttu tuleb ta õigeks mõista ning vabastada vabadusekaotusliku karistuse kandmisest. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil leidis kaitsja, et avaldus tuleb rahuldada ja A. Grišinile mõistetud karistusest tuleb maha arvata kolm kuud vangistust. Prokuröri arvates on A. Grišini karistuseks 8. mai 2002. a seisuga kaks aastat, üheksa kuud ja viis päeva vabadusekaotust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 8. A. Grišini taotlus, et temale mõistetud kolmeaastane vabadusekaotus jäetakse uuesti tingimuslikult kohaldamata, on põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et A. Grišin pani katseajal toime mitu õiguserikkumist, ta ei täitnud talle pandud kontrollnõudeid ega kohustust ilmuda kriminaalhooldaja juurde ja kohtusse. A. Grišini selline käitumine tingiski tema suhtes Tallinna Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsuse täitmisele pööramise, kusjuures seda määrust A. Grišin pole vaidlustanud. 9. Vaatamata asjaolule, et A. Grišin pole vaidlustanud Tallinna Linnakohtu kohtunik P. Liivo 27. novembri 2002. a määrust, millega A. Grišin vabastati karistusest ja talle moodustati uus liitkaristus, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks analüüsida selle määruse seaduslikkust, sest see määrus on vahetult seotud Tallinna Linnakohtu 8. mai 2002. a otsusega. 10. Tallinna Linnakohtu kohtunik P. Liivo vabastas 27. novembril 2002. a A. Grišini temale Tallinna Linnakohtu 8. mai 2002. a otsusega KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistusest, kuna see tegu ei olnud karistusseadustiku järgi enam kuritegu. Sama määrusega jäeti aga muutmata A. Grišinile mõistetud karistus kuritegude kogumi eest – kaks aastat ja kümme kuud vabadusekaotust. 11. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu kohtunik on vääralt mõistnud 8. mai 2002. a kohtuotsuses sisalduvat ja on ekslikult pidanud kohtuotsuste kogumi eest KrK § 41 alusel mõistetud karistust karistuseks mitme kuriteo toimepanemise eest ning märkinud, et KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistus kolm kuud vabadusekaotust on loetud kaetuks raskema karistusega. 12. Vabastades A. Grišini KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud kolmekuulisest karistusest, polnud kohtul enam vajadust ega ka võimalust moodustada uut liitkaristust, sest üks liidetavatest, 8. mai 2002. a otsusega mõistetud karistus, lakkas olemast. Seetõttu tuleb Tallinna Linnakohtu kohtunik P. Liivo 27. novembri 2002. a määrus tühistada selles osas, millega jäeti muutmata A. Grišini karistus kuritegude kogumi eest. A. Grišini suhtes on seadusjõus Tallinna Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega mõistetud vabadusekaotus kolm aastat, mis tema suhtes pöörati täitmisele 16. jaanuari 2002. a Tallinna Linnakohtu määrusega. 13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja §-st 779, jätab Riigikohus A. Grišini avalduse rahuldamata, kuid kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistab osaliselt Tallinna Linnakohtu kohtunik P. Liivo 27. novembri 2002. a määruse. Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Peeter VAHER