Võru Linnavolikogu — Võru linna eelarve koostamise korra kinnitamine — KO, 40, 1126

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 1, Võru linna põhimääruse § 56 lõikest 1 ning valla- ja linnaeelarve seadusest, Võru Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võru linna eelarve koostamise kord vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Võru Linnavolikogu 13. oktoobri 1999. a määrus nr 24 «Võru linna eelarve koostamise, täitmise ja muutmise kord»; 2.2. Võru Linnavolikogu 1. märtsi 2000. a määrus nr 5 ««Võru linna eelarve koostamise, täitmise ja muutmise kord» täiendamine»; 2.3. Võru Linnavolikogu 26. aprilli 2000. a määrus nr 15 ««Võru linna eelarve koostamise, täitmise ja muutmise kord» muutmine». 3. Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Volikogu esimees Ivari PADAR Võru Linnavolikogu 12. märtsi 2003. a määruse nr 8 lisa VÕRU LINNA EELARVE KOOSTAMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Võru linna eelarve koostamise kord sätestab Võru linna eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra ning volikogu ja linnavalitsuse ülesanded eelarveprotsessis. 1.2. Linnaeelarve sisuks on eelarveaastal linnale laekuvate tulude ning nende arvel linna ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine. 1.3. Linnaeelarve aluseks on linna arengukava, mis sätestab linna sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused ning volikogu poolt eelarveaastaks kehtestatud prioriteedid ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid. 1.4. Eelarve koosneb linna kui omavalitsusüksuse kõikidest eelarveaasta tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest. 1.5. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse linnaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. 1.5.1. Finantsvarad on hoiused (sh kassatagavara ja vaba jääk), ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. 1.5.2. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 1.6. Eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud on liigendatud vastavalt Rahandusministeeriumi kinnitatud eelarveklassifikaatorile. 1.7. Eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse majandusliku sisu järgi artikligruppideks (st kahekohaline kood), artikliteks (st kolmekohaline kood) ja artiklite alajaotisteks (st nelja- ja enamakohaline kood). Vastuvõetava eelarve tulude ja kulude liigendamise detailsuse määrab volikogu enne eelarve projekti koostamist koos eelarveaasta prioriteetide määramisega. 1.7.1. Eelarve tulude artikligrupid majandusliku sisu järgi on: 1.7.1.1. maksud; 1.7.1.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 1.7.1.3. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 1.7.1.4. tulud varadelt; 1.7.1.5. toetused, sealhulgas välisabi; 1.7.1.6. muud tulud, sealhulgas trahvid. 1.7.2. Eelarve kulude artikligrupid majandusliku sisu järgi on: 1.7.2.1. personalikulud; 1.7.2.2. majandamiskulud; 1.7.2.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 1.7.2.4. sotsiaaltoetused; 1.7.2.5. eraldised mitteresidentidele; 1.7.2.6. eraldised muule valitsussektorile; 1.7.2.7. muud eraldised; 1.7.2.8. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 1.7.2.9. intressid ja kohustistasud; 1.7.2.10. muud kulud. 1.8. Võru Linnavolikogu (edaspidi volikogu) võtab vastu eelarve, mis on liigendatud tulude ja kulude ja finantseerimistehingutena majandusliku sisu, tegevusalade ja asutuste lõikes üldsummadena. 1.9. Võru Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) korraldab volikogu poolt vastuvõetud eelarve liigenduse hallatavate asutuste majandusliku sisu järgi artiklite alajaotiste lõikes. 1.10. Kulude eelarves moodustatakse reservfond ettenägematuteks kuludeks (vähemalt 1% eelarve kuludest). Reservfondi kasutab linnavalitsus vastavalt volikogu kehtestatud korrale. 1.11. Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 1.11.1. Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. 1.12. Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.13. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linna põhimääruses sätestatud korras. 2. Kohustuste võtmine 2.1. Linnaeelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks või linna võlakirjade emiteerimiseks. 2.1.1. Kohustuse võtmise otsustamine on linnavolikogu ainupädevus. 2.2. Linn võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid rahalisi kohustusi, välja arvatud kohustused, mille täitmiseks on eelarves raha ette nähtud, järgmistel tingimustel: 2.2.1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2.2.2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning võlakirjade lunastamise kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2.2.3. laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse või võlakirju emiteeritakse linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 2.3. Laenu tagatiseks ei või olla linna omandis olev kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 2.4. Jooksvate kulude katteks võib võtta ainult lühiajalist laenu, mis makstakse tagasi eelarveaasta jooksul. 2.5. Linnavalitsus on kohustatud edastama linnavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist. 2.5.1. Linnavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast. 2.6. Linnavalitsus on kohustatud registreerima võlakirjade emiteerimise Finantsinspektsioonis ettenähtud korras. 2.7. Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. 3. Linnaeelarve projekti koostamine (ettevalmistamine) 3.1. Linnaeelarve projekti koostamisel juhindutakse valla- ja linna eelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest. 3.1.1. Linnaeelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus, vastutab linnapea. 3.2. Eelarve koostamisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid: 3.2.1. eelarve koostatakse täiskroonides; 3.2.2. linnavalitsus teatab kirjalikult linnavalitsuse hallatavatele asutustele ja linnavalitsuse struktuuriüksustele eelarve projekti koostamise tingimused ja jagab välja vastavad vormid hiljemalt 01. augustiks. 3.2.3. Lasteaia eelarve koostamiseks määrab linnavalitsus: 3.2.3.1. lasteaiakoha arvestusliku kulu ja kulukoefitsiendi lähtudes õpilaste lubatud arvust rühmas; 3.2.3.2. juhataja personalikulu suuruse; 3.2.3.3. hoone kütte, vee ja elektrikulu eelarve. 3.2.4. Huvialakoolide eelarve koostamiseks määrab linnavalitsus: 3.2.4.1. õpilaste arvu huviringides; 3.2.4.2. õpilaskoha arvestusliku kulu; 3.2.4.3. huvikooli direktori personalikulu; 3.2.4.4. hoonete kütte, vee ja elektrikulu eelarve. 3.3. Linnavalitsuse hallatavad asutused ja linnavalitsuse struktuuriüksused esitavad eelarve projekti koos seletuskirja ja tegevuskavaga linnavalitsusele jooksva aasta 1. septembriks. Nõuetekohase eelarve projekti esitamise eest vastutab hallatava asutuse juht või struktuuriüksuse juht. 3.4. Väljaspool linnavalitsuse haldusala tegutsevatel juriidilistel ja füüsilistel isikutele avalikustab linnavalitsus, millistel vormidel ja kellele tuleb esitada toetuse saamiseks nõuetekohased taotlused. Taotlused tuleb esitada linnavalitsusele hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. 3.5. Alaeelarvete projektide ja toetuse taotluste läbivaatamisel kontrollib linnavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda. 3.5.1. Hallatavate asutuste projektid on aluseks koondlinnaeelarve koostamisel. 3.6. Linnavalitsuse poolt heakskiidetud linnaeelarve projekti koos lisadega esitab linnavalitsus määruse projektina vormistatult linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust, st hiljemalt 1. detsembriks. Projekt avalikustatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. 3.6.1. Linnavalitsus lisab projektile: 3.6.1.1. seletuskirja kavandatud tulude põhjenduse ja kulude otstarbekuse kohta; 3.6.1.2. võrreldavad andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta, tuues välja summalised hälbed ja protsendiliselt muutused eelmise eelarveaastaga võrreldes; 3.6.1.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste (objektiliselt), ürituste (sh liitude liikmemaksude) kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta järgi; sh omavalitsuse omaosaluse summad eelarves objektide lõikes; 3.6.1.4. kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele või programmile, tuleb eelarve projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehituse sisustamise ja majandamise kohta; 3.6.1.5. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes. 4. Linnaeelarve projekti läbivaatamine volikogus 4.1. Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed vaatavad 20 päeva jooksul pärast esimest lugemist eelarve projekti läbi ja esitavad oma ettepanekud volikogu sekretäri kaudu linnavalitsusele ja eelarvekomisjonile kirjalikult. 4.2. Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 4.2.1. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 4.3. Eelarvekomisjon vaatab esitatud ettepanekud läbi, annab arvamuse ja teeb vastavalt otsusele ettepaneku linnavalitsusele teisele lugemisele esitatava projekti muutmiseks. 4.3.1. Linnavalitsus korraldab muudatuste vormistamise teiseks lugemiseks. 4.4. Eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. 5. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 5.1. Eelarve vastuvõtmine ja muutmine on volikogu ainupädevuses. 5.1.1. Eelarve projekti arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. Volikogu kinnitab eelarve teisel lugemisel. 5.2. Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusena. 5.3. Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 5.3.1. Volikogu kinnitab eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud klassifikaatori artiklite lõikes ning tegevusalade ja linnavalitsuse hallatavate asutuste lõikes, tuues välja personalikulu. 5.3.2. Eelarve vastuvõtmisel määrab volikogu kassatagavara suuruse ja reservfondi suuruse. 5.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha 1/12 ulatuses eelarvest neid kulutusi, mis on ette nähtud eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 5.5. Kui volikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 6. Vastuvõetud eelarvete edastamine 6.1. Pärast eelarve vastuvõtmist volikogus kinnitab linnavalitsus alaeelarvete artiklilise liigenduse allasutustele linnavalitsuse korraldusega. 6.2. Kinnitatud alaeelarved teeb linnavalitsus 10 päeva jooksul pärast eelarve kinnitamist teatavaks linnavalitsuse hallatavatele asutustele. 6.3. Alaeelarve on põhiliseks dokumendiks, mis määrab kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste ülalpidamiseks ja üritusteks eraldatavate vahendite mahu ja sihituse. 6.4. Linnavalitsus informeerib kirjalikult väljaspool linnavalitsuse haldusala tegutsevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid, millises mahus on nende esitatud taotlused rahuldatud (sh taotluste mitterahuldamised). 6.4.1. Ürituste toetuseks ettenähtud summade kasutamise ja arvestuse korraldab linnavalitsus. 6.5. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve (sh eelarve muudatused ja lisaeelarve) esitab linnavalitsus kahe nädala jooksul pärast vastuvõtmist asukohajärgsele maavalitsusele Vabariigi Valitsuse määratud korras. 7. Eelarve täitmine 7.1. Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7.2. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude laekumine ja eelarves planeeritud kulutuste finantseerimine. 7.3. Eelarve täidetakse vastavalt tulude ja kulude kinnitatud liigendusele. 7.3.1. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 7.4. Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. 7.5. Linnavalitsusel ja linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires. 8. Eelarve tulude täitmine 8.1. Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja või maksu kinnipidaja seaduses ettenähtud korras. 8.2. Kontrolli funktsiooni täidetakse ja ettekirjutusi tehakse kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 8.3. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. Ülelaekunud tulude summa kasutamise järgmisel aastal otsustab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 9. Eelarvest kulude finantseerimine 9.1. Kulude finantseerimine toimub linnavalitsuse hallatava asutuste taotluste alusel vastavalt kinnitatud alaeelarvetele. 9.2. Eelarveaasta lõpul laekunud, kuid kasutamata jäänud ning tuleva aasta eest ettelaekunud omavahendeid ning sihitusega vahendeid on lubatud kasutada järgmisel aastal selleks otstarbeks, milleks need olid määratud ja suurendada antud asutuse eelarvet selle summa võrra. 9.3. Kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise või sulgemata jätmise otsustab volikogu (v.a riigieelarvest eraldatud ülekantavad kulud). 9.3.1. Sulgemise korral suunatakse vahendid eelarve vabasse jääki. 9.3.2. Sulgemata jätmise korral lubab volikogu konkreetseid assigneeringuid kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud. 9.3.3. Riigieelarvest eraldatud ülekantavate kulude kasutamiseks, mis jäid aasta lõpuks kasutamata, tuleb linnavalitsusel Rahandusministeeriumi kehtestatud korras esitada Rahandusministeeriumile nõuetekohane taotlus vahendite kasutamiseks järgmisel eelarveaastal. Ülekantavat kulu saab kasutada alates rahandusministri otsusest. 10. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 10.1. Eelarve kassalist teenindamist ja täitmist korraldab linnavalitsus. 10.2. Eelarve täitmise jooksvat arvestust ja kuuaruandlust peetakse linnavalitsuses igakuuliselt Rahandusministeeriumi kehtestatud korras ja vormidel. 10.2.1. Linnavalitsuse hallatavate iseseisva raamatupidamisega asutuste juhid esitavad linnavalitsusele igakuulise eelarve täitmise aruande järgneva kuu 5. kuupäevaks ja aastaaruande 1. märtsiks. 10.2.2. Linnavalitsus koostab asutuste kuuaruannete ja linnavalitsuse raamatupidamise andmetel linna koondkuuaruande järgneva kuu 15. kuupäevaks ja esitab selle Rahandusministeeriumile ja maavalitsusele. 10.3. Linnavalitsus koostab eelarve täitmise aastaaruande ning esitab selle volikogule hiljemalt 1. aprilliks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 10.4. Eelarve täitmise aastaaruandesse kuuluvad: 10.4.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 10.4.2. tulude ja kulude aruanne volikogu kinnitatud eelarve liigenduses järgmiste näitajate lõikes: kinnitatud eelarve, täpsustatud eelarve, täitmine, täitmise % täpsustatud eelarvest; 10.4.3. reservfondi kasutamise aruanne, milles oleks kronoloogilises järjestuses välja toodud eraldamise dokumendi number, kuupäev, otstarve, saaja, summa, eraldused kokku tegevusalade lõikes ning kinnitatud reservfondi eelarve summa, kasutamine ja jääk; 10.4.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed; 10.4.5. seletuskiri koos eelarve täitmise analüüsiga, tulude alalaekumise ja kulude alatäitmise põhjendustega. 10.5. Eelarve täitmise aastaaruande vaatavad enne kinnitamist läbi volikogu revisjonikomisjon ja eelarvekomisjon. 10.6. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni ja eelarvekomisjoni vastava arvamuse. Volikogu võib nõuda tema poolt määratud audiitori arvamust täitmise aruande kohta. 10.7. Linnavalitsus esitab eelarve täitmise aastaaruande kahe nädala pärast volikogus kinnitamisest, kuid hiljemalt järgneva aasta 1. juuniks, Rahandusministeeriumile ja asukohajärgsele maavalitsusele. 11. Eelarve täitmise kontroll ja analüüs 11.1. Eelarve täitmise kontrolli ja analüüsi teostab linnavalitsus, sh jälgib, kas asutuste lõikes on kinni peetud kinnitatud alaeelarvest. Punktis 7.3.1 märgitud rikkumise avastamise korral rakendab rikkuja suhtes sanktsioone punkti 12.2 kohaselt. 11.2. Eelarve täitmise analüüsiga selgitab linnavalitsus välja võimalused (reservid) linna tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 11.3. Eelarve täitmise käigu arutamiseks ja analüüsimiseks esitab linnavalitsus kord kvartalis volikogu eelarvekomisjonile eelarve täitmise aruande seisuga 1. aprill, 1. juuli ja 1. oktoober kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Aruanne esitatakse samas liigenduses, milles eelarve kinnitati. 11.3.1. Linnavalitsus lisab kvartali aruandele seletuskirja, andes hinnangu täitmise seisule ning toob välja suuremad hälbed ja nende selgitused/põhjendused ning esitab ettepanekud edaspidiseks finantseerimise korraldamiseks. Vajadusel esitab linnavalitsus eelarve muutmise projekti või lisaeelarve. 11.4. Volikogu eelarvekomisjonil on õigus nõuda linnavalitsuselt täiendavaid andmeid ja arvutusi seoses eelarve täitmise aruandlusega. 12. Eelarve muutmine 12.1. Eelarves määratud kulude otstarvet on võimalik muuta kuni eelarveaasta lõpuni samas korras, kui toimub eelarve vastuvõtmine. 12.1.1. Volikogu kinnitatud eelarve muutmine vormistatakse volikogu määrusega, milles tuuakse välja suurendamised ja vähendamised ning selle tulemusena täpsustatud eelarve summa. 12.2. Kui linnavalitsuse hallatava asutuse eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on ilmnenud kulude mahu ületamist, on linnavalitsusel õigus vähendada finantseerimist informeerides sellest volikogu. Ülekulu korral kannab vastava asutuse juht otsest vastutust. 12.3. Linna hallatavate asutuste eelarvete muutmine toimub asutuse juhi taotluse alusel vastavalt käeolevale korrale. Asutusesisesed eelarve muudatused vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. 12.4. Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel: 12.4.1. korraldab linnavalitsus nende lülitamise jooksvalt eelarvesse ilma volikogu kinnituseta; 12.4.2. korraldab vahendite sihtotstarbelise kasutamise ja arvestuse pidamise; 12.4.3. kajastab saadud laekumisi ja tehtud kulutusi jooksvalt kuuaruannetes; 12.4.4. informeerib laekunud summadest ja kasutamise korraldusest kohe volikogu, toimetades volikogu sekretäri kätte raha eraldamist tõendavad dokumendid, eelarvesse lülitamise ja kasutamise kohta tehtud linnavalitsuse korraldused. 13. Lisaeelarve 13.1. Lisaeelarve koostamise aluseks on: 13.1.1. tulude enamlaekumine või täiendavate tulude ilmnemine, mis võimaldab lülitada eelarvesse uusi täiendavaid kulutusi; 13.1.2. tulude planeeritust oluliselt vähemas mahus laekumine, mis tingib planeeritud kulutuste vähendamise või ärajätmise. 13.2. Lisaeelarve projekti esitab linnavalitsus volikogule määruse eelnõuna ja sellele lisatakse: 13.2.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 13.2.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse; 13.2.3. andmed lisatulude, millega lisakulud kaetakse, või andmed võimalike kulude säästu ehk kokkuhoidmise kohta alalaekumise korral. 13.3. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub vastavalt eelarve koostamise ja vastuvõtmise korrale. 14. Eelarve avalikustamine 14.1. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna põhimääruse sätestatud korras.