Haljala Vallavolikogu — Haljala Vallavalitsuse palgakorralduse aluste, ametikohtade hindamise korra ja personali hindamise korra kehtestamine — KO, 40, 1096

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 14) § 22 lõike 1 punkti 36, avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116) § 11 lõike 1 alusel Haljala Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Haljala Vallavalitsuse palgakorralduse alused vastavalt lisale (lisa 1). 2. Kehtestada Haljala Vallavalitsuse ametikohtade hindamise kord vastavalt lisale (lisa 2). 3. Kehtestada Haljala Vallavalitsuse personali hindamise kord vastavalt lisale (lisa 3). 4. Tunnistada kehtetuks Haljala Vallavolikogu 17. veebruari 1998. a määrus nr 17 «Haljala valla omavalitsusteenistuse ja palgakorralduse aluste kehtestamine». 5. Määrus jõustub 1. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Elmer AROS Haljala Vallavolikogu 18. märtsi 2003. a määruse nr 6 lisa 1 HALJALA VALLAVALITSUSE PALGAKORRALDUSE ALUSED I. ÜLDSÄTTED Käesolev kord sätestab Haljala Vallavalitsuse omavalitsusteenistuse ühtse palgakorralduse, palgaastmestiku ja tulemuspalga määramise ja maksmise alused. 1. Eesmärk Palgakorralduse eesmärk on siduda iga teenistuja palk tema ametikoha väärtusega ja tema isikliku töö tulemuslikkuse ning kvaliteediga. 2. Seadusandlus Palgakorralduse alused põhinevad avaliku teenistuse seadusel, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusel, palgaseadusel, töö- ja puhkeaja seadusel, puhkuseseadusel, Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996. a määrusel nr 50 «Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine». 3. Mõisted 3.1. Omavalitsusteenistus on töötamine kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, teenistuskohustused asutuses määratakse kindlaks ametijuhendite, tööülesannete ja muude korraldavate aktidega; 3.2. valla ametiasutus on Haljala Vallavalitsus; 3.3. ametikoht on valla ametiasutuse koosseisu üksus, mida tähistatakse ametinimetusega; 3.4. abiteenistuskoht on ametiasutuse koosseisus moodustatud töökoht; 3.5. ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik; 3.6. abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud teenistuja; 3.7. teenistustähtaeg – teenistusse võtmine määratud või määramata ajaks; 3.8. palgaaste on näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta sellele vastava palgamääraga; 3.9. põhipalk – astmepalgale vastav palgamäär, mis tuleneb ametikohtade hindamisest; 3.10. tulemuspalk (tulemustasu) – väljapaistvalt hea töö korral põhipalgale lisanduv tasu. II. AMETIKOHAD 4. Valla omavalitsusteenistuse ameti- ja abiteenistuskohad on jaotatud gruppidesse, vastavalt tehtavate tööde suhtelisele väärtusele organisatsioonis, töökohtade nõudlikkusele ja hierarhilisele järjestusele ametikohtade hindamise paarisvõrdluse ja klassifitseerimismeetodi alusel töö iseloomu, mõju ja vastutuse astme ning ametikoha täitja ettevalmistuse kriteeriumide alusel. 4.1. Ametinimetused gruppides määratakse kindlaks vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996. a määrusele nr 50 «Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine». 4.2. Ametinimetus tuleneb ametikoha kirjeldusest ning ametikohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, mis kajastatakse ametijuhendites. Ametinimetusi kasutatakse koos tööülesannet või tegevusala määrava täpsustusega. 4.3. Valla omavalitsusteenistujate ametikohtade jaotus ametikoha põhigruppidesse: Grupp Ametikoha põhigrupp Ametinimetus I ja II Abiteenistujad Teenindav personal: (koristaja, autojuht, majahoidja) Kontoriteenistujad: (kassapidaja, andmesisestaja, avahooldustöötaja) III Nooremametnikud raamatupidaja, sekretär-registripidaja, lastekaitse töötaja, maakorralduse nooremspetsialist, sotsiaaltöö nooremspetsialist, arhiivi-asjaajaja IV Vanemametnikud pearaamatupidaja, maakorraldaja, keskkonnaspetsialist, ehitusspetsialist, jurist, sotsiaaltöötaja, IT spetsialist V Nõunikud majandusnõunik, finantsnõunik VI ja VII Juhid abivallavanem, vallasekretär, vallavanem 4.4. Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgaastmetele vastavad palgamäärad kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu. III. PALGAKORRALDUS 5. Palgakorralduse põhimõtted Haljala Vallavalitsuse palgakorralduses lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1) Haljala Vallavalitsuse palgakorraldus on osa teenistujate motivatsioonisüsteemist; 2) omavalitsusteenistujate töö tasustamise süsteem on läbipaistev, motiveeriv ja peab suurendama teenistujate huvi paremate töötulemuste saavutamiseks enesetäiendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks; 3) palgakorraldus on seotud ametikohtade hindamisega ning teenistujate töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamisega; 4) töö eest makstav tasu koosneb põhipalgast ja tulemustasust. Makstakse ka toetusi ja lisatasusid. 5) palgamäärad vaadatakse reeglina läbi üks kord aastas koos järgmise aasta eelarve koostamisega; 6) väljapaistvalt hea töö ning suuremahuliste ja vastutusrikaste ülesannete täitmise korral põhipalgale lisanduv tulemustasu koosneb meeskondlikust tulemustasust ja individuaalsest kvaliteeditasust; 7) tulemuspalga fondi suurus on 20% palgafondist, ning see jaotub meeskondlikuks tulemustasuks (70%) ja individuaalseks kvaliteeditasuks (30%). 6. Palgagrupid ja palgaastmed 6.1. Haljala Vallavalitsuse ametikohad jagunevad 7 palgagruppi ja 21 palgaastmeks. Igale astmele vastab üks palgamäär. Esimesele palgaastmele vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgamäär. 6.2. Valla omavalitsusteenistujate ametikohad on jaotatud palgaastmetele vastavalt tehtavate tööde suhtelisele väärtusele organisatsioonis, töökohtade nõudlikkusele ja hierarhilisele järjestusele. 6.3. Teenistujate palgaastmed on ette nähtud erinevate ametikohtade töö väärtuse eristamiseks sama palgagrupi sees. Palgagruppide siseselt on palgaastmete/palgamäärade vaheline erinevus 10%. Esimese kuni neljanda palgagrupi eelmise palgagrupi viimase palgamäära ja järgneva palgagrupi esimese palgamäära vaheline erinevus on 600 krooni. Neljanda kuni seitsmenda palgagrupi eelmise palgagrupi viimase palgamäära ja järgneva palgagrupi esimese palgamäära vaheline erinevus on 500 krooni. Palgaastmete väärtuste ning vahemike muutmine toimub reeglina: • ametikohtade hindamise tulemusena; • eelarveaasta lõpul, kui tarbijahinna indeks on kasvanud 10%. 6.4. Omavalitsusteenistujate palgagrupid ja palgaastmed: Põhigrupp Palgagrupp Palgaaste Palgamäär Ametinimetused Abiteenistujad I 1 2 3 2 160 2 376 2 614 Teenindav personal: koristaja, autojuht, majahoidja jne II 4 5 6 3 214 3 535 3 889 Kontoriteenistujad: kassapidaja, andmesisestaja, avahooldustöötaja jne Nooremametnikud III 7 8 9 4 489 4 938 5 432 raamatupidaja, sekretär-registripidaja, sekretär-asjaajaja, maakorralduse nooremspetsialist, noorem sotsiaaltöö spetsialist, arhiivi-asjaajaja Vanemametnikud IV 10 11 12 5 932 6 525 7 178 pearaamatupidaja, maakorraldaja, keskkonnaspetsialist, ehitusspetsialist, jurist, sotsiaaltöötaja, infotehnoloog Nõunikud V 13 14 15 7 678 8 446 9 291 majandusnõunik, finantsnõunik Juhid VI 16 17 18 9 791 10 770 11 847 abivallavanem, vallasekretär VII 19 20 21 12 347 13 582 14 940 vallavanem 7. Põhipalk 7.1. Palgagrupp, palgaaste ja sellele vastav põhipalk määratakse kindlaks teenistuja teenistusse võtmisel või töölepingu sõlmimisel ja fikseeritakse teenistus- või töölepingus numbriliselt kroonides. 7.2. Garanteeritud põhipalgamääraks on teenistujale määratud palgagrupi kõige madalama astme palgamäär. See palgaaste ja palgamäär fikseeritakse teenistuja teenistus- või töölepingus põhipalgaastmena ja põhipalgamäärana. Seda astet kasutatakse ka uute teenistujate töölevõtmisel, kui teenistujal puuduvad antud ametikohal töötamiseks vajalikud töökogemused, ja teenistuja katseajal. 7.3. Teenistuja põhipalga taseme muutus toimub üldjuhul ühelt palgaastmelt teisele liikumise kaudu sama palgagrupi sees ametikohal tehtava töö muutumisel, vastutuse suurenemisel ning tööülesannete lisandumisel, mis fikseeritakse ametijuhendis. Teenistujale võib määrata ka palgaastmele vastavast palgamäärast erineva palgamäära, kuid mitte vähem kui teenistuja põhigrupile vastava madalaima palgaastme palgamäära. 7.4. Ettepaneku vallavanemale konkreetse teenistuja palgataseme muutmiseks või muutmata jätmiseks (madalamaks, kõrgemaks) teeb vahetu juht ametikoha ümberhindamise põhjal vastavalt ametikohtade hindamise korrale. 7.5. Põhipalk muudetakse hindamisele järgnevast kalendrikuust. 7.6. Vallavanemal on õigus erandjuhul kehtestada teenistujale individuaalne erandpalk. Erandpalga määramiseks vajaminevad summad taotletakse erandpalga määramise esimesel aastal reservfondist ja järgmisel aastal arvestatakse vajaminevad summad palgafondi hulka. 7.7. Teenistuja ühelt palgaastmelt teisele üleviimine toimub vallavanema käskkirja alusel. 7.8. Teenistuja tööle asumisel võib tema katseaja kestel rakendada vastava ametikoha põhipalga astmele ettenähtud põhipalga määrast kuni 30 % väiksemat palgamäära. 7.9. Distsiplinaarkaristusena võib teenistujat üle viia palgagrupi piires madalamale palgaastmele kuni 2 astme võrra, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Kui teenistuja, kellele määratakse distsiplinaarkaristusena madalamale palgaastmele viimine, on palgagrupi kõige madalamal astmel, siis võidakse ta viia madalamale palgaastmele madalamas palgagrupis. 8. Tulemuspalk 8.1. Tulemuspalga määramisel on aluseks teenistujate töö tulemuslikkuse hindamine vastavalt Haljala Vallavalitsuse personali hindamise korrale. Tulemuspalk määratakse 1 kord aastas tulemusperioodi lõpul toimuva hindamise järgselt. Tulemusperioodiks loetakse ühte kalendriaastat, mis jaguneb kaheks pooleaastaseks osaperioodiks: a) esimesel poolaastal tehakse esimene kokkuvõte planeeritud tulemuste saavutamisest vastavalt personali hindamise korrale; b) saadud hindamispunktide alusel on vahetu juhi ettepanekul ning tulemuspalga fondi olemasolul võimalik määrata poolaasta tulemustasu või jätta saadud punktid järgmise tulemusperioodi reservi; c) teise poolaasta lõpus tehakse kokkuvõte kogu tulemusperioodi hindamise tulemustest ning selle alusel on võimalus korrigeerida astmepalka ja määrata järgmise aasta tulemuspalk. 8.2. Meeskondlik tulemustasu määratakse järgnevaks tulemusperioodiks struktuuriüksusele või professionaalsele grupile mõõdetava ning tulemusperioodi lõpul hinnatud töötulemuste järgi. 8.3. Meeskondlik tulemustasu konkreetsel ametikohal sõltub individuaalse tulemusplaani täitmisest. 8.4. Individuaalne kvaliteeditasu määratakse ametnikule tulemusperioodi hindamise järgselt, kui hindamispunktide summa on 95 või enam punkti ning makstakse igakuiselt lähtuvalt vahetu juhi monitooringust tingimusel, et hinnatava teenistusülesanded on eeskujulikult, tähtaegselt ja kvaliteetselt täidetud ning teenistuja kasutab tööaega efektiivselt. Vahetu juhi põhjendatud ettepanekul võib vallavanem otsustada individuaalse kvaliteeditasu äravõtmise ka tulemusperioodi kestel. 8.5. Tulemustasu makstakse teenistujatele alates tulemusaasta lõpul toimuva hindamise järgsest kuust. Maksmist reguleerib vallavanem, kes lähtub oma otsustes vallavolikogu poolt määratud tulemuspalga fondi suurusest, personali hindamise korrast ja käesolevast palgakorralduse alustest. Tulemuspalga suurus ja maksmise periood määratakse hindamise järgselt vallavanema käskkirjaga. 8.6. Vallavanemale makstakse tulemuspalka volikogu otsuse alusel. 9. Lisatasud 9.1. Teenistujale makstakse põhipalgale lisaks lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest. Täiendavate tööülesannete täitmise ja tasustamise määrab vallavanem käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse ära maksmisele kuuluv summa. Kui lisatasu määratakse preemiana, näidatakse käskkirjas ära preemia suurus summaliselt. 9.2. Omavalitsusametnikule makstakse lisaks palgale lisatasu avaliku teenistus staaži eest • alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% põhipalgast; • 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10% põhipalgast; • alates 15 aastasest teenistusstaažist – 15% põhipalgast. 9.3. Ametnikule määratud distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal lisatasu ei maksta. Mittemaksmine vormistatakse vallavanema distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga. 10. Tasu puuduva teenistuja tööülesannete täitmise eest 10.1. Teenistujale, kes täidab äraoleva teenistuja ülesandeid ilma, et oleks vabastatud oma ülesannete täitmisest, makstakse lisatasu sõltuvalt täidetavatest ülesannetest, kuid mitte üle 50% äraoleva teenistuja ametipalgast või makstakse asendatava ametniku palgavahe, kui asendaja palk on asendatava palgast väiksem. 10.2. Lisatasu maksmine vormistatakse asenduse määramise käskkirjaga, milles näidatakse ära lisatasu suurus protsendina asendatava ametipalgast. 11. Vallavanema töö tasustamine Vallavanema põhipalga suuruse ja lisatasude maksmise otsustab volikogu käesoleva korra sätetest lähtuvalt. Vallavanema põhipalka korrigeeritakse 1 kord aastas uue eelarve kinnitamisel, määrates kindlaks palgaaste ja väärtuspalk järgmiseks eelarveaastaks. 12. Juhifond Juhifond moodustub palgafondi kokkuhoiuga tekkinud vahenditest. Juhifond moodustatakse reeglina üheks eelarveaastaks. Juhifondi jäägi korral kandub jääk järgmisesse eelarve aastasse. Juhifondist väljamakstavad summad ei või ületada 1/24 eelarveaasta põhipalkade summast. Juhifondi käsutab vallavanem. Juhifondist võib maksta lisatasusid, preemiaid, toetusi ja teha juurdemakseid. 13. Toetused 13.1. Kõikidele teenistujatele, kes on olnud omavalitsuse teenistuses vähemalt üks aasta, makstakse puhkusetoetust 0,5 kuu põhipalga ulatuses, mis makstakse välja koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. 13.2. Toetusi ei maksta teenistujale määratud distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal. 14. Transpordi- ja sidekulude hüvitamine Ametnikule hüvitatakse: 14.1. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Kulude hüvitamise piirmäär(ad) määratakse vallavanema käskkirjaga ning vaadatakse üle kord aastas. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise aluseks on vallavanema käskkiri. 14.2. Isikliku mobiiltelefoni ametikõnedeks kasutamise kulude hüvitamise piirmäär(ad) määratakse vallavanema käskkirjaga ja vaadatakse üle kord aastas. Isikliku mobiiltelefoni ametikõnedeks kasutamise kulude hüvitamise aluseks on vallavanema käskkiri. 14.3. Isikliku sõiduauto ja isikliku mobiiltelefoni hüvitise taotlemise täpsem kord sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas. 15. Hüvitus teenistusest vabastamisel Teenistujale makstakse hüvitist teenistusest vabastamisel, sõltuvalt teenistuja töösuhte vormist, vastavalt kas töölepinguseaduses või avaliku teenistuse seaduses ettenähtud ulatuses. IV. LÕPPSÄTTED 16. Teenistuja individuaalne palgakokkulepe on salastatud, informatsiooni teenistuja palgaastme ja palgagrupi kohta ei väljastata, v.a seaduses või seaduse alusel kehtestatud ettenähtud juhul. 17. Käesolevas korras käsitlemata küsimuste lahendamisel juhindutakse Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Haljala Vallavolikogu 18. märtsi 2003. a määruse nr 6 lisa 2 HALJALA VALLAVALITSUSE AMETIKOHTADE HINDAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Ametikohtade hindamise korra eesmärk ja rakendusala 1.1. Käesolev kord reguleerib ametikohtade hindamist Haljala Vallavalitsuses. 1.2. Ametikohtade hindamine on tegevus, mis on seotud tööde süstemaatilise võrdlemisega, eesmärgiga hinnata nende suhtelist väärtust asutuse jaoks. Hindamise peaeesmärgiks on suurendada palgasüsteemi objektiivsust ja luua ametikohtade hierarhia. 2. Ametikohtade hindamise eesmärgid Hindamise eesmärk on saada informatsiooni palgakorralduse aluste edasiarendamiseks töö eripärade selgitamise kaudu ning suurendada palgasüsteemi objektiivsust. 3. Hindamispõhimõtted Ametikohtade hindamisel on järgmised põhimõtted: 3.1.1. hindamine seisneb töö, mitte inimeste hindamises; 3.1.2. hindamine viiakse läbi ametikohtade grupi ning samuti grupi sees üksikute ametikohtade kaupa; 3.1.3. hindamise tulemused on suhtelised, kehtides antud organisatsiooni ja antud perioodi kohta; 3.1.4. põhiinformatsioon töö hindamiseks saadakse töö analüüsi käigus (ametijuhenditest); 3.1.5. ametikohtade hindamisega ei määrata ära palgamäärasid, vaid sellega luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks. 4. Hindamise korraldus Hindamist viib kõigi ametikohtade osas läbi vallavanem üks kord aastas või töö vajadusest lähtuvalt ning koostab hindamistulemuste alusel kokkuvõtted. Uusi ametikohti hinnatakse enne nende loomist. 5. Hindamismeetodid Hindamismeetodina kasutatakse mitteanalüütilisi meetodeid, mis käsitlevad tööd selle väärtuse hindamisel kui tervikut, ilma komponentideks lahutamata ning analüütilise meetodina klassifitseerimismeetodit, mis käsitleb tööd selle väärtuse hindamisel üksikute komponentide kaupa. 5.1. Paarisvõrdluse meetodi kohaselt võrreldakse kõik ametikohad kõigiga läbi kompleksselt (lisa 1). 5.2. Ametikohtade töö arengu võrdluse meetodi kohaselt määratakse ametikoha perspektiivne tähtsus ning selle muutumine pikema perioodi (kolme aasta) lõikes (lisa 2). 5.3. Ametikohtade klassifitseerimise meetodi kohaselt (lisad 3 ja 4) hinnatakse kõikide ametikohtade väärtused konkreetsete kriteeriumite alusel ja järjestatakse ametikohad palgagruppidesse ning põhipalga astmete määramiseks. 6. Hindamiskriteeriumid Ametikohtade hindamisel klassifitseerimismeetodil kasutatakse kolme liiki kriteeriume (vt lisa 3): 1) töötajate ettevalmistus (haridus, kogemused, kontaktid); 2) töö iseloom (keerukus, mitmekülgsus, tulevikku suunatus, töötingimused); 3) mõju ja vastutus (mõjutamise vajadus, vastutuse spetsiifika, vastutuse ulatus). 7. Ametikohtade hindamise kvaliteedi tagamine 7.1. Hindamismeetodite sobivuse ja kvaliteedi kohta tehakse järeldused iga hindamise järgselt, muudetakse metoodikaid ja täiustatakse kriteeriume ning vahendeid. Vajaduse korral kaasatakse selleks konsultante väljast. MÄRKUS: Lisadega saab tutvuda Haljala Vallavalitsuse kantseleis. Haljala Vallavolikogu 18. märtsi 2003. a määruse nr 6 lisa 3 HALJALA VALLAVALITSUSE PERSONALI HINDAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Hindamise korra eesmärk ja rakendusala 1.1. Käesolev kord reguleerib Haljala Vallavalitsuse teenistujate tööalast hindamist, perioodilise hindamise ettevalmistamist, läbiviimist, kokkuvõtete tegemist ja hindamistulemuste rakendamist. 1.2. Korra eesmärgiks on tagada süsteemne Haljala Vallavalitsuse teenistujate töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi perioodilise hindamise läbiviimine ning personali informeeritus tulemuslikkuse hindamise eesmärkidest, läbiviimise protseduuridest hindamistulemuste kasutamisest ning tulemuste vaidlustamise võimalustest. 2. Personali hindamise eesmärgid Hindamise eesmärk on saada informatsiooni Haljala Vallavalitsuse personali kvaliteedi kohta töötajate motiveerimiseks, tulemuspalga maksmiseks, edutamiseks ja ümberpaigutamiseks, selgitada välja personali arengu- ja koolitusvajadus, hinnata koolitamise efektiivsust ja muuta efektiivsemaks asutuse juhtimist ning töö- ja infokorraldust. 3. Hindajad Hindamist viivad läbi vahetud juhid ja meeskonnaliikmed (kaastöötajad), kelle töö tulemuslikkus sõltub konkreetse hinnatava ametikoha tulemustest. Vajadusel kaasatakse hindajatena kliente või koostööpartnereid. 4. Hindamismeetodid Hindamismeetodiks on 360 kraadi hindamine, milles osalevad vahetu juht, hinnatav, meeskonnaliikmed ning vajadusel koostööpartnerid ning kliendid väljastpoolt asutust. 4.1. Meeskondlik hindamine Meeskonnaliikmed hindavad tööalastes sõltuvussuhetes olevaid koostööpartnereid kaks korda aastas, kahe nädala jooksul enne vestlust vahetu juhiga. Iga meeskonnaliige annab hinnatava kohta oma hinnangu hindamise ettevalmistuslehel (lisa 2) ühe nädala jooksul enne hinnatava vestlust vahetu juhiga, lähtudes selle täitmisel konkreetsetest hindamisperioodil toimunud faktidest. Vahetu juht või grupi juht koostab koostöös alluvate või teiste grupi liikmetega meeskondliku tulemusplaani (lisa 5). 4.2. Vestlus vahetu juhiga Vahetu juht viib talle alluvate teenistujatega aastase tulemusperioodi jooksul läbi kaks vestlust ning hindab talle alluvaid töötajaid (välja arvatud ajutiselt äraoleva töötaja asendajaid ja koosseisuväliseid töötajaid) üks kord aastas (hindamisperioodi jooksul) ja katseajaga tööle võetud töötajaid enne katseaja lõppu. Vahetu alluvuse määravad kindlaks ametiasutuse struktuur ja ametikohtade ametijuhendid. Vestluse käigus teevad juht ja töötaja tagasivaate tehtule, analüüsivad momendiseisundit, annavad hinnangu saavutatule, analüüsivad koos meeskondliku hindamise kokkuvõtete lehele (lisa 3) ning hinnatava ettevalmistuslehele (lisa 2) kantud hindamistulemusi, kooskõlastavad hindamise kokkuvõtte ning seavad uued eesmärgid järgmiseks tulemusperioodiks, täites individuaalse tulemusplaani (lisa 4). Vestlusel lepitakse kokku monitooring ja tagasiside andmine (lisa 6) tulemusperioodi ajal. 4.3. Klientide ja koostööpartnerite hinnanguid kogutakse vahetu juhi või vallavanema poolt, vajadusel üks kord aastas, kirjaliku küsitluse teel. 5. Hindamiskriteeriumid Töötaja töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamisel lähtutakse ametikoha hindamisnõuetest (või atesteerimisnõuetest) ning nende alusel ettevalmistuslehele kantud täpsustatud hindamiskriteeriumidest (lisa 1). 6. Hindamise koordineerimine Hindamise ettevalmistamise ja läbiviimise, hindamise metoodika väljatöötamise, hindamiseelse koolituse korraldamise ning hindamistulemustest kokkuvõtete tegemise ja analüüsi eest vastutab ning hindamisprotsessi käiku koordineerib vallavanema käskkirjaga määratud ametnik (edaspidi koordinaator). II. HINDAMISE ETTEVALMISTAMINE 7. Hindamisega seotud dokumentide ettevalmistamine ja korrastamine 7.1. Vallavanem: 7.1.1. tagab ametikohtade ametijuhendite ja hindamisnõuete kehtestamise, vajadusel olemasolevate ülevaatamise ja korrastamise ning Haljala Vallavalitsuse töötajatele teatavaks tegemise hiljemalt üks kuu enne iga-aastast vestlust; 7.1.2. hindamisnõuete muutmisel vähem kui aasta enne hindamist viiakse hindamine läbi nende nõuete alusel, mis kehtisid hindamispäevale eelneva kalendriaasta samal päeval. 7.2. Koordinaator: 7.2.1. seab sisse hindamislehtede registri ja avab igale teenistujale hindamislehe teenistusse võtmisel või hindamisperioodi alguses; 7.2.2. töötab välja hindamiseks vajalikud abimaterjalid (metoodiline ja infomaterjal vormid hindamistulemuste analüüsimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks jm), vormistab abimaterjalid elektroonsel kujul ning teavitab töötajaid nende kättesaadavusest elektrooniliselt kõikidele teenistujatele; 7.2.3. koostab koos juhtidega hindamisvestluste ajakava ja jälgib sellest kinnipidamist; 7.2.4. tagab teenistujaile hindamise ettevalmistuslehe vormi (lisa 1) kättesaadavuse paberkandjal ja elektrooniliselt; 7.2.5. vaatab perioodiliselt üle hindamist reguleerivad dokumendid (atesteerimise kord, ettevalmistusleht, hindamiskriteeriumid jms) ja valmistab vajadusel ette nende muudatusettepanekud hiljemalt kolm kuud enne vastava aasta vestluse läbiviimise lõpptähtaega. 8. Töötajate hindamisalane teavitamine ja koolitamine 8.1. Haljala Vallavalitsuse töötajate teavitamiseks hindamiseesmärkidest, iga-aastaste vestluste ja hindamise läbiviimise protseduuridest ning vahetute juhtide ettevalmistamiseks hindamiseks koordinaator: 8.1.1. levitab hindamisalast teabe- ja metoodilist materjali; 8.1.2. koostab asutusesisese koolituse kavad hindajate sihtrühmadele (vahetud juhid, hindamisgrupi liikmed) ning vajadusel korraldab kas asutuse sisese koolituse vormis või koolitusasutuse kaudu vahetute juhtide hindamisalase koolituse enne iga-aastase vestluse lõpptähtaega ning teeb vallavanemale ettepaneku suunata hindamist ettevalmistavaid ja läbi viivaid teenistujaid teadmiste täiendamiseks ning kogemuste vahetamiseks koolitusele koolitusasutusse. 9. Hindamise ajakava koostamine 9.1. Koordinaator: 9.1.1. koostab kooskõlastatult vahetute juhtidega vestluste esialgse ajakava eelseisva aasta kohta, täpsustab ja täiendab seda vastavalt vajadusele hindamisperioodi jooksul, jälgib vestluste läbiviimise lõpptähtaegade ja hindamise aegade määramise tähtaegadest kinnipidamist ning peab vestluste ja hindamiste graafikut; 9.1.2. valmistab ajakava alusel ette vallavanema käskkirja eelnõud iga-aastaste vestluste läbiviimise lõpptähtaja määramiseks arvestusega, et vestlused vahetute juhtidega viiakse läbi pärast nende vestlusi alluvatega. 9.2. Vallavanem: 9.2.1. määrab katseaja lõpus toimuva vestluse lõpptähtaja arvestusega, et vestlus peab toimuma vähemalt kaks nädalat enne katseaja lõppu; 9.2.2. määrab hindamisvestluste läbiviimise lõpptähtaja; 9.2.3. kinnitab meeskondliku hindamise gruppide koosseisud. 9.3. Eesmärgiga kasutada hindamistulemusi Haljala Vallavalitsuse töötajate järgmise aasta tulemuspalga määramiseks ning täienduskoolituse plaani koostamiseks viiakse iga-aastased hindamisvestlused reeglina läbi 1. detsembriks. III. JUHI–ALLUVA VESTLUSE ETTEVALMISTAMINE JA LÄBIVIIMINE 10. Vestluseks valmistumine 10.1. Vahetu juht: 10.1.1. planeerib vestluse läbiviimise aja ja koha arvestusega, et kõrvalistel isikutel pole võimalik vestlusesse sekkuda; 10.1.2. lepib teenistujaga eelseisva vestluse täpse aja ja koha vähemalt kaks nädalat enne vestluse toimumist; 10.1.3. teeb kokkuvõtte perioodi monitooringu lehest, kogub vajadusel täiendavaid andmeid töötaja töötulemuste, teadmiste, oskuste ja koolituse kohta, analüüsib ja hindab töötaja töötulemusi ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavust; 10.1.4. täidab ettevalmistuslehe, märkides ära antud ametikohal nõutavad kriteeriumid (lisa 2), mille kaal töötulemustele hinnangu andmisel on oluline, hindab töötulemusi tervikuna, annab hinnangu töötaja suhtumisele enesetäiendamisse ja koolitusse, teeb ettepanekuid töötaja koolitamiseks ja/või enesetäiendamiseks; 10.1.5. vaatab läbi meeskondliku hindamislehe konkreetse alluva kohta ning teeb sellest järeldused. 10.2. Koordinaator: 10.2.1. kogub hindamise ettevalmistuslehed (lisa 1) ning täidab meeskondliku hindamise koondi (lisa 3); 10.2.2. annab koopia meeskondliku hindamise koondist hinnatavale ning tema vahetule juhile vähemalt nädal enne vestlust; 10.2.3. tagab hindamisvestlusteks vajalikud dokumendid ning vahendid. 10.3. Teenistuja: 10.3.1. analüüsib ja hindab oma töö tulemuslikkust ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele, hindamisperioodil läbitud koolituse tulemuslikkust, iseenda koolitus ja/või enesetäiendamise vajadust ning täidab hindamise ettevalmistuslehe (lisa 1), märkides sellel muuhulgas ära ka omapoolsed hinnangud ja ettepanekud töökorralduse parandamiseks ning koolitusele suunamiseks; 10.3.2. tutvub meeskondliku hindamislehe koondiga (lisa 3) nädala jooksul enne vestlust vahetu juhiga ning valmistub arutlema saadud hinnete üle. 11. Vestluse läbiviimine Vestluse käigus tutvustavad vahetu juht ja temale alluv töötaja üksteisele oma ettevalmistuslehel ära toodud hinnanguid ja ettepanekuid ning vestluse käigus püütakse jõuda ühisele kokkuleppele nii töötaja töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele hinnangu andmise kui ka töötaja arengu- ja koolitusvajaduse ning järgmise hindamisperioodi eesmärkide määratlemise osas. Vestluse käigus vahetu juht ja hinnatav: 11.1. analüüsivad koos hindamistulemusi, teevad tagasivaate saavutatule lähtuvalt tulemusplaanist; 11.2. annavad hinnangu (panevad hinde) alluva poolt saavutatule; 11.3. seavad uued eesmärgid järgmiseks tulemusperioodiks; 11.4. lepivad kokku muudatused töö- ja infokorralduse parandamiseks; 11.5. lepivad kokku enesearendamise vajaduse osas. 12. Hindamistulemuste vormistamine 12.1. Hindamistulemuste alusel täidab vahetu juht hindamislehe koondi (lisa 3). 12.2. Hindamisvestluse järel teeb vahetu juht otsuse ja kannab selle hindamislehele, kas: – esitada ettepanek tulemuspalga määramiseks; – teha ettepanek töötaja enesetäienduseks, koolituseks, edutamiseks; – lugeda töötaja sobivaks ametikohal edasi töötama; – lugeda töötaja mittesobivaks (koos täiendava ettepanekuga viia üle teisele ametikohale või vabastada töölt); – lükata hindamine kuni üheks poolaasta osaperioodiks edasi (koos täiendava ettepanekuga edasilükkamise tähtaja määramiseks ning koolituse või enesetäiendamise valdkonna kohta). 12.3. Hiljemalt kolmandal päeval pärast vestlust edastab vahetu juht hindamislehe koordinaatorile registreerimiseks ja hoidmiseks. 13. Vestluse tulemuste vaidlustamine 13.1. Kui teenistuja ei nõustu vahetu juhi või meeskondliku hindamisetulemustega ja ettepanekutega, võib ta kahe nädala jooksul hindamislehe kannetega tutvumisest esitada kõrgemalseisvale juhile oma eriarvamuse, taotledes vahetu juhi hinnangute kontrollimist. 13.2. Eriarvamuse vormistab teenistuja hindamislehel ning esitab kõrgemalseisvale juhile koordinaatori kaudu, kes teeb kande hindamislehtede registrisse ning edastab eriarvamuse (hindamislehe) koos teiste selleks hetkeks täidetud hindamislehe osadega viivitamatult vallavanemale. 13.3. Vallavanem kontrollib vahetu juhi hinnanguid ja ettepanekuid tema poolt valitud viisil, märgib hindamislehele oma otsustuse, tutvustab otsustust nii töötajale kui tema vahetule juhile allkirja vastu 1 nädala jooksul ning tagastab hindamislehe registreerimiseks ja hoidmiseks. IV. HINDAMISTULEMUSTE ANALÜÜSIMINE JA RAKENDAMINE 14. Hindamistulemustest statistiliste kokkuvõtete tegemine ja tulemuste analüüs Koordinaator: 14.1. koostab 1 kuu jooksul arvates vestluse läbiviimise lõpptähtajast täidetud hindamislehtede alusel aruande vestluste tulemuste arvuliste näitajate kohta (vestluste üldarv, haridustaseme vastavus, eriala vastavus, esitatud ettepanekute arv ja liigitus, esitatud eriarvamuste liigitus ja eriarvamuste kontrollimise tulemused, koolitusettepanekute arv ja liigitus, hindamisperioodi viimasel aastal tehtud ettepanekud jms); 14.2. analüüsib 2 kuu jooksul iga-aastase vestluse läbiviimise lõpptähtajast hindamistulemusi vähemalt järgmistest aspektidest: 1) arengu- ja koolitusvajaduse seisukohalt (ettepanekud koolituseks või enesetäiendamiseks, valdkonnad, milles töötaja teadmised ei vasta esitatud nõuetele); 2) palgakorralduse seisukohalt (tulemuspalga ning lisatasu maksmise ettepanekud); 3) edutamisettepanekute seisukohalt; 4) töökorralduse seisukohalt. 15. Hindamistulemuste analüüs, arutelu ja tutvustamine ning tagasiside saamine 15.1. Vahetud juhid analüüsivad alluvatega läbiviidud vestluse tulemusi ning esitavad aruande 1 kuu jooksul vestluse läbiviimise lõpptähtajast koordinaatorile. 15.2. Koordinaator: 15.2.1. töötab välja punktis 14.1 nimetatud aruande vormi, koondab aruanded ja analüüsid ning esitab need vallavanemale; 15.2.2. koostab hindamistulemuste koondaruande (statistiliste koondandmetena) ning teeb aruande elektroonilisel kujul kättesaadavaks kõigile Haljala Vallavalitsuse töötajatele. 16. Hindamistulemustest tulenevate otsuste vastuvõtmine ja tulemuste rakendamine 16.1. Koordinaator koostab hindamistulemuste ja aruannete põhjal järgmise aasta koolitusettepanekud, esitab selle tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks vallavalitsuse kõigile töötajatele ja kooskõlastamiseks vallavanemale. 16.2. Vallavalitsuse töötajate palkade iga-aastasel ülevaatamisel arvestatakse iga-aastase vestluse ja hindamise tulemusi tulemustasu ja lisatasu maksmise otsuse tegemisel palgakorralduses ettenähtud korras. 17. Hindamistulemuste vormistamine Pärast hindamistulemuse saamist teeb koordinaator kande hindamislehtede registrisse, tutvustab teenistujale hindamislehele kantud otsust allkirja vastu hindamislehel. 18. Hindamistulemuste rakendamine 18.1. Hindamistulemusi arvestatakse koolitusplaani koostamisel ja täpsustamisel, lisaülesannete andmise otsustamisel ning tulemuspalga määramisel. 18.2. Tulemuspalk määratakse teenistujatele, kelle keskmine hindamispunktide summa 360 kraadi hindamises on võrdne või ületab 95 punkti. 18.3. Teistkordse hindamise järel halva tulemuse saanud töötaja vabastatakse kahe kuu jooksul töölt või viiakse üle teisele sobivale ametikohale. 19. Hindamistoimingute kvaliteedi hindamine 19.1. Iga tulemusperioodi järgselt tehakse kokkuvõtteid hindamismeetodite sobivuse ja kvaliteedi kohta. 19.2. Kord aastas, pärast hindamist toimub hindamismeetodite analüüs ja parendusettepanekute läbiarutamine meeskonnatööna. Vajalikud parandused ja täiendused teeb koordinaator hindamisprotseduuri ja metoodikasse ning informeerib sellest kogu personali. MÄRKUS: Lisadega saab tutvuda Haljala Vallavalitsuse kantseleis.