Nõo Vallavolikogu — Luke Lasteaia Segasumma arengukava 2003-2005 kinnitamine — KO, 39, 1095

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91, Nõo Vallavolikogu 18. aprilli 2002. a määrusega nr 60 kehtestatud «Nõo valla haridusasutuste arengukavade kinnitamise korra», Luke lasteaia Segasumma juhataja Marge Altin’i taotluse ning vallavalitsuse ettepaneku alusel Nõo Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Luke Lasteaia Segasumma arengukava 2003–2005» (lisatud). 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Peeter LEPISK LUKE LASTEAIA SEGASUMMA ARENGUKAVA 2003–2005 1. Sissejuhatus Tänapäeva maailma kiire areng ergutab laste õppimissoovi. Et lapsi iseseisvaks õppimiseks ette valmistada, tuleb panna suurt rõhku suhtlemisele, teadmistele ja oskustele. Meie tänases maailmas on lasteaias üha tähtsam kvaliteet. Olenemata sellest kus keegi elab, peavad tänapäeva lapsed suutma kohaneda muutustega ühiskonnas. Hoolikalt planeeritud keskkond julgustab last arvamust avaldama, algatama ja looma. Õpetaja ülesanne on püstitada sobivad eesmärgid nii igale lapsele eraldi kui ka kogu rühmale, et need vastaksid laste huvidele, arvestaksid iga lapse tugevaid külgi ja vajadusi, samas säilitaksid lapse loomuliku uudishimu. Lasteaias on kõige tähtsamal kohal laps. Luke lasteaia Segasumma arengukava on mõeldud töö paremaks korraldamiseks kolme aasta jooksul, aastatel 2003–2005. Ühiselt mõeldi välja lasteaia arenguvisioon, millest lähtuda, et tulevikus oleks kergem ideid ellu viia ja eesmärke saavutada. Soovitakse, et Luke lasteaed jääks püsima vaatamata sellele, et maal elu järjest enam hääbub. Tähtis on, et lapsed oma kodukohas alushariduse saaksid, et toetataks nende kehalist, vaimset, eetilist ja sotsiaalset arengut, et lapsest kujuneks terviklik isiksus. Lasteaias on tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse alushariduse õppekava ja paikkonna kultuurilist omapära. Arengukava uueneb ja täieneb pidevalt. 2. Ajalugu Lasteaed asub Nõo vallas Lukel, Mäejüri 1. Lasteaed asub Luke keskuses, looduslikult kaunis paigas. Maja ehitati 1. juulil 1960. aastal. Planeeritud kohtade arv oli 25. Maja ehitati tollaseks sovhoosi lasteaiaks. Tööd alustati kahe rühmaga: • sõimerühmas 10 last; • aiarühmas 15 last. Lasteaed oli suvel avatud kuus päeva nädalas kella 7–20, vajadusel ka pühapäeviti, et inimesed saaksid teha põllutöid. 1988. a seoses sovhooside reorganiseerimisega sai majast kolhoosi lasteaed. 1992. a hakkas lasteaeda majandama Nõo Vallavalitsus. 1995. a leitakse Väino Illing’u abiga Rootsist sponsorid, kelle rahadega remonditakse köök, WC ja rühmaruumid. Omapoolsete jõududega aitab ka vald. 1999. a valmis lasteaia õppekava. 2002. a valmisid lasteaia enesekontrolli ja tunnustamise plaanid, aasta lõpul valmib ka arengukava. Kevadel saab lasteaed endale nime – Luke lasteaed Segasumma. Praegu on lasteaias üks liitrühm, kus on 21 last. Lapsed on vanuses 2,5–7 a. Lasteaias käiakse Lukelt, selle lähiümbrusest ja Tamsalt. Lasteaia õppe- ja kasvatustöö põhisuunaks on maa- ja kodulähedus. 3. Luke lasteaia Segasumma missioon MÕNUS, AKTIIVSET ELUHOIAKUT VÄÄRTUSTAV TURVALINE LASTEAED Lasteaias pannakse rõhku lastele õigete väärtushinnangute ja kõlbeliste tõekspidamiste õpetamisele. 1. Laps peab oskama teha valikuid ja kandma vastutust tehtu eest. 2. Õpetada lastele kodukoha looduslähedust ja selle hoidmist. 3. Meie lasteaed on avatud ümbrusele. Lasteaed on lapsekeskne, arvestatakse lapse ealisi ja individuaalseid iseärasusi. 4. Arengukava koostamise põhimõtted • Arengukava on dokument, mis sätestab hetkeolukorra lasteaia töös ja määrab arengu edaspidiseks. • Arengukava aitab parandada töö kvaliteeti, näitab ära arengu põhisuunad. • Arengukavas näidatud probleeme saab arvestada eelarve koostamisel. • Arengukava tagab lasteaia sihipärase arengu kolmeks aastaks. Lasteaia üldine arengukava koosneb kolmest osast: käesolevast arengukavast, lasteaia õppekavast ja iga-aastastest tegevuskavadest. Arengukava koostamisel on arvestatud järgmisi lähtepunkte: 1. lasteaed tagab laste turvalisuse ja lastepärase keskkonna; 2. lasteaed on paindlik ja avatud uuendustele; 3. lasteaed on avatud kodule, nõustab ja abistab vanemaid; 4. lasteaias on arenguvõimeline, kompetentne ja koostööaldis personal; 5. lasteaed teeb koostööd kohaliku omavalitsuse, teiste valla lasteaedade ja kooliga; 6. õpetajad osalevad koolitustel. Arengukava II osa on õppekava. Õppekava on lasteaia õppe-kasvatustöö korralduse aluseks. Arengukava III osa on tegevuskava, kus näidatakse ära käesoleval aastal toimuvad üritused lasteaias. Õppekava peamised lähtealused: 1. koduloolisus; 2. mängulisus – õpitakse mängu kaudu; 3. tervisekasvatus, liiklus; 4. ise läbi teha, katsetada, kuulata, näha ja katsuda; 5. mängude abil arendada loovust; 6. tervislikud eluviisid. Õppekava peab kindlustama lasteaiast kooli minevatele lastele koolivalmiduse ja ise hakkama saamise. 5. Tegevuse analüüs Lasteaia peaeesmärk on lapse igakülgne areng, toetada ja arvestada laste eeldusi nende kehalisel, esteetilisel, vaimsel, kõlbelisel ja sotsiaalsel arenemisel ning vaimse töö oskuste kujunemisel. Lasteaias on üks liitrühm. Lasteaias toimub õppekasvatustegevus eesti keeles. Traditsiooniliselt peetakse majas mardi- või kadripäeva, jõule, emadepäeva, kevadpühi. Meeles peetakse ka kõiki teisi kalendritähtpäevi. Eri vanusega laste rühmas toimub õppimine laste loomuliku arengu kaudu. Oma mängudes ja suhtlemises lapsed abistavad, täiendavad ja rikastavad üksteist. Õpetaja ülesanne on suunata laste tegevust, korraldada iseseisvat tööd, luua valikuvõimalusi meelepärase tegevuse leidmiseks. Kasutame paindlikku päevakava, pedagoog ei ole surutud kindlate tunniaegade raamidesse, kuid jälgib samas, et kõik päeva jooksul planeeritu saaks läbi võetud. Päevakava kindlustab lastele vastava päevarütmi. Laste aktiivset ja sisukat tegevust soosib mitmekesine keskkond. Laste kasutuses on kaks rühmaruumi, kus asuvad: 1. ehitusnurk; 2. nukunurk; 3. uurimise ja katsetamise nurk; 4. lauamängunurk; 5. tegelustenurk (lugemine, kirjutamine, matemaatika); 6. kunstinurk. Lasteaed on alushariduse tagamise ja laste turvalise hoiu koht. Lasteaed toetab perekonda, lapse kasvamist ja individuaalsust. Lasteaias on praegu üks liitrühm, kus on lapsed vanuses 2,5–7 a. Lapsi on rühmas 21. Õppetöö toimub rühmadena. Kui õpetaja tegeleb 5–7-aastaste lastega, siis õpetaja abi tegeleb väiksemate lastega ja vastupidi. Majas on kuus töötajat. Ametikohtade koormused jagunevad järgmiselt: juhataja 1,0, õpetaja 1,25, muusikaõpetaja 0,25, õpetaja abi 1,0, kokk 1,0 ja majahoidja 0,5. Lasteaed on avatud 7.00–17. 30. Lapsevanemad maksavad toidupäeva eest keskmiselt üheksa krooni päevas ja õppekulu 40 krooni kuus. 6. Eesmärgid 1. Luua lastele turvaline ja sobiv arengukeskkond, mis soodustab nii laste kehalist, vaimset kui ka sotsiaalset arengut ja tagaks lastele toimetuleku koolis. 2. Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel seada sihiks lastest loovate isiksuste kujundamine. 3. Laste tulevaseks toimetulekuks muutuvas ja arenevas ühiskonnas asetada pearõhk laste vastutus- ja otsustusvõime ning kultuursete käitumisharjumuste kujundamisele. 4. Tagada laste tervise säilitamine ja tugevdamine, kasutades maksimaalselt ära olemasolevaid tingimusi (suur õueala, ronimisvahendid). 5. Lasteaias toimub laste süsteemne, järjepidev ja eesmärgistatud arendamine ning harjumuste kujundamine õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevustes ning mängudes. 6. Õppetegevused kavandatakse teemade järgi üldõpetuse põhimõttel. Üldõpetuse tuumaks on loovmäng. Lastele antakse piisavalt võimalusi mänguks. 7. Teemade valikul lähtutakse elulähedusest, lapse loomingulisusest ja aktiivsusest. 7. Hetkeseis Tugevus Nõrkus • Väljakujunenud lasteaed. • Maapiirkond (elanikkonna ränne maalt linna). • Kvalifitseeritud kaader. • Pedagoogide väike palk. • Lapse arengut suunavad inimesed, kes on saanud väljaõppe. • Probleemsed pered. • Tasakaalustatud soe toit. Turvalisus. • Puudub anonüümsus. • Uuendustele aldis. • Agressiivsuse kasv. Vajalik on muuta nõrgad küljed tugevateks. Arengustrateegia: alushariduse tähtsustamine, koostöö kohaliku omavalitsusega (arengukava), lastevanemate koolitamine. Hea hariduse andmiseks tulevikus oleks vaja keskenduda järgmistele punktidele: • korras maja; • haritud kaader; • hea koostöö omavalitsusega; • turvaline ühiskond; • meeskonnatöö asutuses ja piirkonnas; • perede kaasamine. Pikaajalisem arengustrateegia ümbruskonnas: * koostöö omavalitsusega pidev * parandada ja hoogustada koostööd hoolekoguga pidev * osaleda seminaridel pidev * leida sponsoreid pidev * lastevanemate nõustamine pidev 8. Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted Laste õppe-kasvatustöö lasteaias toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste päevarütmi – une- ja ärkveloleku aja. Arvestatakse üldõpetuse põhimõtteid. Kuna lasteaias on liitrühm, siis lähtutakse õppe- ja kasvatustöös osaliselt «Hea alguse» lasteaedade programmist. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed toetab perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Kõik õpetusalad seotakse tervikuks. Õpetus on kooskõlas aastaaegade vaheldumisega. Lugemise, kirjutamise ja arvutamise õpetus lähtub üldõpetuse teemadest. Uusi teadmisi ja oskusi hangitakse uurides, katsetades, mitmete meelte abil tajudes. Teemad valitakse kodukoha elust ja loodusest. Arengutegevuse printsiibid: • eakohasus, võimetekohasus; • mängulisus; • vaatlemine, kuulamine, võrdlemine; • integratsioon eri ainete vahel; • kergemalt raskemale, tuntult tundmatule. Õppimisvalmidust kujundavaks tegevuseks selles vanuses on harjutamine ja kordamine, mis enamasti toimub mängu kaudu. Lapsele on oluline ja väärtust omav tegevus ise, mitte selle tulemus. Lapse areng sõltub antud vanuses väga palju ümbrusest, milles ta elab ja tegutseb. Kasvatuses väärtustatakse mängu ja isikupära. Luuakse alus, et lastest saaksid loovad ja aktiivsed täiskasvanud, kes hoolivad kaasinimestest ja ümbrusest. Arengustrateegia õppetööle: 1. Igal aastal uus tegevuskava pidev 2. Metoodiliste vahendite täiendamine pidev 3. Välja töötada iga lapse arengu jälgimise süsteem ja see tööle rakendada 2003. a 4. Lapse vaimse, sotsiaalse ja füüsilise koolivalmiduse saavutamine pidev 5. Lahtist uste päev kevadeti 6. Uute kaasaegsete õppevahendite muretsemine pidev 7. Kaasata tegeluste läbiviimisel võimalikult palju õpetaja-abi pidev Strateegia kasvatusele: 1. Soodustada lapse kasvatamist aktiivseks, vastutustundeliseks, otsustusvõimeliseks ja valikuvõimeliseks pidev 2. Luua lapse arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne pidev 3. Toetada last ümbritseva mõistmisel ja tervikliku maailma kujundamisel pidev 4. Toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatustöö küsimustes 9. Personalijuhtimine 1. Iga viie aasta järel saata pedagooge 160-tunnisele erialasele kvalifikatsioonikoolitusele pidev 2. Lühikursused pidev 3. Õpetaja-abide täienduskoolitus pidev 4. Kursuse materjalide edastamine teistele pidev 5. Informatsiooni edastamine stendil ja suusõnaliselt pidev 6. Meeskonnatöö juhtimine, vastastikune usaldus pidev 7. Lastevanemate nõustamine pidev 8. Töö tulemuslikkuse hindamine, tagasiside vanematelt, koolilt pidev Juhtimise peaeesmärk: 1. Aktiivse ja arenemisvõimelise meeskonna loomine. 2. Igaüks vastutab oma töö eest, kuid samas on ta osaleja meeskonnatöös. Lasteaia juhataja ülesanne on tagada tulemuslik töö, juhtida tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Majas on kuus töötajat, kõigil õpetajatel on pedagoogiline haridus. 10. Majapidamine ja eelarve Kõige esimesel kohal on eelarve planeerimine. Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab kohalik vallavolikogu. Lasteaia rahastamine toimub: 1. valla vahenditest; 2. lasteaiamaksust, mille tasuvad lapsevanemad. Lastevanemate poolt kaetava osa määr on kehtestatud kohaliku vallavolikogu otsuse alusel. Lastevanemate tasu koosneb: • õppetasust; • toidurahast. Eelarves on kõige suurem osa töötasudel, väike osa rahast jääb remondiks ja euronõuete täitmiseks (valgustus, kööginõuded). Planeeritud tööd vastavalt majanduslikele võimalustele pikemas perspektiivis: • rühmaruumide põrandate remont • õueala piirdeaia remont • ahjude parandustööd • tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine • akende vahetus • uued voodid, magamistoa remont Arengustrateegia majandustegevusele: • õueala piirdeaia remont 2003. a • tuppa paigaldada kraanikausid 2003. a • põrandate vahetamine rühmaruumis koos uue kattega 2003. a • arvuti muretsemine lasteaiale 2003. a • ahjude parandustööd 2003. a • akende vahetus 2004. a • magamistoa remont, uued voodid 2005. a 11. Toitlustamine Toit valmistada lastele eakohaselt, ohutult ja vastavalt toiduseadusele, tarbijakaitseseadusele ning nende alusel vastu võetud õigusaktidele. Eesmärk on anda lastele tervislikku toitu töötlemata toiduainetest nädalamenüü alusel. Mõnedele lastele on lasteaed ainus võimalus saada tervislikku toitu. Kuna meil on säilinud traditsioon, et igal sügisel toovad vanemad lasteaeda juurviljad, siis oleme suutnud hoida toidupäeva maksumuse 8–9 krooni vahel. Lasteaial on ka oma aiamaa, kus on marjapõõsad, kasvatame esmaseid juurvilju ja maitserohelist. Toidukorrad on jaotatud kooskõlas päevarütmiga: • hommikusöök – 9.00; • lõunasöök – 12.00; • õhtusöök – 15.30. Menüü koostamisel on võetud aluseks raamat «Laste toit» I ja II osa. Jälgime raamatus antud tervislikku toiduringi. Aastatega on lasteaias kujunenud välja oma menüü. Iga nädal küpsetavad lapsed koos kokatädiga saiakesi. Perspektiivis: 1. koostada uusi retsepte; 2. pidevalt koolitada kokka; 3. jätkata traditsiooni, et vanemad toovad juurviljad; 4. jätkata tööd lasteaia aias. 12. Koostöö lastevanemate ja hoolekoguga Lapse areng on otseselt sõltuv keskkonnast. Mida suuremad arenguvõimalused, seda parem areng. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus lasteaias vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Hoolekogusse on valitud rühmast kaks lapsevanemat, üks lasteaia töötaja ja valla esindaja. Hoolekogu ülesanded: 1. kuulab ära juhataja aruande lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; 2. otsustab laste toidukulu päevamaksumuse. Hoolekogul on õigus saada tööks vajalikku informatsiooni. Hoolekogu peaeesmärk: side lasteaia ja lastevanemate vahelises koostöös. Hoolekogu tuleb kokku vajadusel. Strateegia: Koostöö hoolekoguga: 1. anda hoolekogus arutatud teemade kohta informatsiooni kõigile lastevanematele; 2. selgitada välja vähem kindlustatud perekonnad ja leida neile maksusoodustust. Koostöö lastevanematega: 1. kaasata lapsevanemaid lasteaia tegemistesse, nõustada; 2. töökorraldusest informatsioon igal sügisel; 3. usaldus ja üksteise mõistmine ( Lisa 1 «Küsitlus lastevanemate nägemustest ja soovidest lasteaia tegevuse kohta»). 13. Kokkuvõte. Mida tahame saavutada? Kui sinu plaanid on kavandatud aastateks, siis külva rukist. Kui aastakümneteks, siis istuta puid. Kui aga sajanditeks, siis kasvata lapsi. (Rahvatarkus) 1. Tahame olla lapsekeskne maja, kus on turvaline ja mis on avatud kodule ja perele. 2. Läbi mängu, vaatluste, õppekäikude avastada maailma. 3. Arvestada arengus lapse individuaalsust, ealisi iseärasusi. 4. Arendada viisakust, abivalmidust, sõbralikkust, suhtlemisoskust. 5. Õpetada austama vanemaid inimesi. 6. Pöörata tähelepanu tervisekasvatusele. 7. Tutvustada lastele oma maa ja rahva kultuuripärandit, luua armastust kodu ja kodumaa vastu. 8. Pöörata suurt tähelepanu tervislikule toitumisele. 9. Kõike seda viib ellu lapsesõbralik ja arenemisvõimeline kollektiiv. Kasutatud kirjandus 1. «Alushariduse õppekava», 1999. 2. Nõo valla arengukava aastateks 2002–2005. 3. E. Kullerkupp «Lapsest saab koolilaps», 1998. 4. Koolieelsete lasteasutuse seadus, 1999. 5. TTÜ Toiduainete Instituut «Lapse toit», 1999. 6. «Hea alguse» lasteaedade programm, 1997. Nõo Vallavolikogu 19. detsembri 2002. a määrusenr 4 lisa 1 LAPSE NIMI: ……………………………………………………. EMA NIMI: …………………………………………………….... ISA NIMI: ……………………………………………………….. TEL. KODUS: …………………………………………………… TEL. TÖÖL: ……………………………………………………... Lasteaia töös soovime lähtuda lapse vajadusest ja individuaalsusest. Lasteaia tegevuskavas arvestame nii lapse kui lapsevanemate tõekspidamisi kasvatusest. Täitke, palun, küsitlusleht, arvestades nii lapse kui lapsevanema nägemust ja soove lasteaia tegevuse kohta. 1. Lapse tugevad alad (teadmised, iseloomuomadused, kunst, harrastused jne) ………….……... . ………………………………………………………………………………………….……… …………………………………………………………………………………………….…… ………………………………………………………………………………………….……… 2. Laps vajab toetamist alljärgnevates tegevustes: …………………………………….…………. ……………………………………………………………………………………….………… …………………………………………………………………………………………….…… …………………………………………………………………………………………………. 3. Et laps end lasteaias hästi tunneks, tuleb arvestada alljärgnevat: Laps hoolib eriti Seda on soovitatav vältida …………………………………….. …………………………………………… …………………………………….. …………………………………………… …………………………………….. …………………………………………… …………………………………….. …………………………………………… …………………………………….. …………………………………………… …………………………………….. …………………………………………… 4. Millist lasteaia õpetaja suhtumist lapsesse soovite näha …………………………...………….. ………… …………………….………………………………………………………………. ……………………………………………..……….... .……………………………………… …………………………………………..…….……. ...……………………………………… ………… …………………………………………….………… …………………………… 5. Millist alushariduse andmist peate heaks oma lapsele? • Näen last üksinda …………………………………………………………………….……… • Laps saab otsustada tegevuse üle ………………………………………………………….… • Lapsest lähtuvad kokkulepped ……………………………………………………….……… • Laps on osa rühmast ………………………………………………………………………… • Täiskasvanu määrab lapse tegevuse………………………………………………. ………… • Kõigile ühtemoodi reeglid/juhised ……………………………………………….…….…….. 6. Mis toit maitseb teie lapsele, mis ei maitse? …………………………………………...….…. ……………………………………………………………………………………………….. 7. Kas teie laps on mõne toidu või toiduaine suhtes allergiline või ei söö seda üldse? ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… 8. Laste ja vanemate nägemus ja ootused: • Lasteaeda tulek………………………………………….…………………………………….. • Hügieen/tervis.……………………………………………………………………………….... • Söömine.……………………………………………………………………………………… • Uni.…………………………………………………………………………………………… • Riietumine.……………………………………… …………………………………………… • Õues viibimine.…….………………………………………… ………………………………. 9. Mil määral soovite alljärgnevaid tegevusi lapse arendamiseks ja viibimiseks lasteaias: Palun tehke rist eriti palju palju mõningal määral üldse mitte Mängud Õppetegevused Mängud toas Lugemise ja kirjutamise alused Voolimine, meisterdamine Muusika Liikumine Mängud õues Joonistamine, maalimine Matkad Muinasjutud, luuletused Minu laps on: Arglik, kartlik, julge Tugeva tahtejõuga, alistuv, eralduv/kõrvalehoidev Elav, aktiivne/omaalgatuslik, teistega arvestav Visa, äkiline, kergesti solvuv Rõõmsameelne, rahulik, kohanev Tundlik, tähelepanu nõudev, trotslik Pettumusi kannatav Teisi soove: ………………………………………………………………………………………………. ……..…………………………………………………………………………………………..………… …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………