Nõo Vallavolikogu — Tõravere Lasteaia arengukava 2003-2005 kinnitamine — KO, 39, 1094

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91, Nõo Vallavolikogu 18. aprilli 2002. a määrusega nr 60 kehtestatud «Nõo valla haridusasutuste arengukavade kinnitamise korra», Tõravere lasteaia juhataja Aino Ringas’e taotluse ning vallavalitsuse ettepaneku alusel Nõo Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Tõravere Lasteaia arengukava 2003–2005» (lisatud). 2. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Peeter LEPISK TÕRAVERE LASTEAIA ARENGUKAVA 2003–2005 1. Sissejuhatus Tänapäeva maailma kiire areng ergutab laste õppimissoovi. Et lapsi iseseisvaks õppimiseks ette valmistada, tuleb panna suurt rõhku suhtlemisele, teadmistele ja oskustele. Hoolikalt planeeritud keskkond julgustab last arvamust avaldama, algatama ja looma. Lasteaias on kõige tähtsamal kohal laps. Õpetaja ülesanne on püstitada sobivad eesmärgid nii igale lapsele eraldi kui ka kogu rühmale, et need vastaksid eale. Tõravere lasteaia arengukava on mõeldud töö paremaks korraldamiseks kolme aasta jooksul, aastatel 2003–2005. Tähtis on, et lapsed oma kodukohas alushariduse saaksid. Oluline on, et toetataks nende kehalist, vaimset, eetilist ja sotsiaalset arengut, et lapsest kujuneks terviklik isiksus. Lasteaias on tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse alushariduse õppekava. Arengukava uueneb ja täieneb pidevalt. 2. Ajalugu Lasteaed asub Nõo vallas Tõravere alevikus. Lasteaed asub Tõravere aleviku keskel, on looduslikult kauni mänguväljaku ja ümbrusega. Maja ehitati 1965. aastal. Tööd alustati kahe rühmaga: – sõimerühmas 20 last; – aiarühmas 25 last. 1980-ndate aastate lõpus oli lasteaias avatud ka kooli 1. klass. Seoses Nõo kooli uue osa valmimisega likvideeriti 1. klass. Praegu on lasteaias üks liitrühm, kus on 15 last. Lapsed on vanuses 2,5–7 a. Lasteaia õppe- ja kasvatustöö põhisuunaks on maa- ja kodulähedus. Eesmärk on kujundada lasteaed lapsele igati soodsaks kasvukeskkonnaks, kus oleks palju hellust ja nõudlikkust, naeru ja nalja, tõsidust ja pillerkaaritamist, vaikust, pinget ja puhkust, õhku ja valgust, vabadust ja korda. 3. Tõravere lasteaia missioon 1. Varasest lapseeast võimaldada lapsel teha valikuid, et ta õpiks iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama. 2. Arendada eestlaste rahvusteadvust, kultuuritraditsioone, Eesti riigi ning teiste rahvaste kultuuride tundmist. 3. Soodustada laste humaansete ja demokraatlike suhete kujunemist täiskasvanute ja eakaaslastega. 4. Arvestada rahvuslikke, piirkondlikke, laste vanuselisi, soolisi ja individuaalseid iseärasusi. Lasteaed on lapsesõbralik. 4. Arengukava koostamise põhimõtted • Arengukava on dokument, mis sätestab hetkeolukorra lasteaia töös ja määrab arengu edaspidiseks. • Arengukava aitab parandada töö kvaliteeti, näitab ära arengu põhisuunad. • Arengukavas näidatud probleeme saab arvestada eelarve koostamisel. • Arengukava tagab lasteaia sihipärase arengu kolmeks aastaks. Lasteaia üldine arengukava koosneb kolmest osast: käesolevast arengukavast, lasteaia õppekavast ja igaaastastest tegevuskavadest. Arengukava koostamisel on arvestatud järgmisi lähtepunkte: 1) lasteaed tagab laste turvalisuse ja lastepärase keskkonna; 2) lasteaed on avatud uuendustele; 3) lasteaed on avatud kodule, nõustab ja abistab vanemaid; 4) õpetajad osalevad koolitustel; 5) lasteaed teeb koostööd kohaliku omavalitsuse, teiste valla lasteaedade ja kooliga. Arengukava II osa on õppekava. Õppekava on lasteaia õppe-kasvatustöö korralduse aluseks. Arengukava III osa on tegevuskava, kus näidatakse ära käesoleval aastal toimuvad üritused lasteaias. Õppekava peamised lähtealused: 1) koduloolisus; 2) mängulisus; 3) tervisekasvatus, liiklus; 4) loovust arendada mängude kaudu; 5) tervislikud eluviisid, toitumine. Õppekava peab kindlustama lasteaiast kooli minevatele lastele koolivalmiduse ja ise hakkama saamise. 5. Tegevuse analüüs Lasteaia peaeesmärk on lapse igakülgne areng. Lasteaias on üks liitrühm. Lasteaias toimub õppekasvatustegevus eesti keeles. Traditsiooniliselt peetakse majas mardi- või kadripäeva, jõule, emadepäeva, kevadpühi. Meeles peetakse ka kõiki teisi kalendritähtpäevi. Eri vanusega laste rühmas toimub õppimine laste loomuliku arengu kaudu. Oma mängudes ja suhtlemises lapsed abistavad, täiendavad üksteist. Õpetaja ülesanne on suunata laste tegevust, korraldada iseseisvat tööd, luua valikuvõimalusi meelepärase tegevuse leidmiseks. Kasutame paindlikku päevakava, pedagoog ei ole surutud kindlate tunniaegade raamidesse, kuid jälgib samas, et kõik päeva jooksul planeeritu läbi võetud saaks. Laste aktiivset ja sisukat tegevust soosib mitmekesine keskkond. Laste kasutuses on kolm rühmaruumi, kus asuvad: 1) ehitusnurk; 2) kunstinurk; 3) lauamängude nurk; 4) nukunurk; 5) koolinurk (lugemine, kirjutamine, matemaatika). Lasteaed on alushariduse tagamise ja laste turvalise hoiu koht. Lasteaed toetab perekonda. Lasteaias on praegu üks liitrühm, kus on lapsed vanuses 2–7 a. Lapsi on rühmas 15. Lasteaed teenindab peamiselt Tõravere alevikku ning Voika ja Meeri küla. Õppetöö toimub rühmadena. Kui õpetaja tegeleb 5–7-aastaste lastega, siis õpetaja abi tegeleb väiksemate lastega. Töötajaid on majas seitse: juhataja, kaks õpetajat, muusikaõpetaja, õpetaja abi, kokk ja majahoidja. Lisana anname vanema rühma lastele algteadmisi inglise keelest. Lasteaed on avatud 7.30–18.00. Lapsevanemad maksavad ühe toidupäeva eest keskmiselt 10 krooni ning õppekulu 40 krooni kuus. 6. Eesmärgid 1. Luua lastele turvaline keskkond ja sobiv arengukeskkond, mis soodustab nii laste kehalist, vaimset, kui ka sotsiaalset arengut ja tagaks lastele toimetuleku koolis. 2. Tagada laste tervise säilitamine ja tugevdamine (kehalise tegevuse arendamise abivahendid nii siseruumides kui ka suurel õue-alal). 3. Õppetegevused kavandatakse teemade järgi üldõpetuse põhimõttel. Üldõpetuse tuumaks on loovmäng. Lastele antakse piisavalt võimalusi mänguks. 7. Hetkeseis Tugevus Nõrkus • Väljakujunenud lasteaed • Maapiirkond (elanikkonna ränne maalt linna) • Kvalifitseeritud kaader • Pedagoogide väike palk • Lapse arengut suunavad inimesed, kes on saanud väljaõppe • Tõravere aleviku elanikkonna vananemine •Tasakaalustatud soe toit Turvalisus • Laste sündivus vähene • Uuendustele aldis • Agressiivsuse kasv Vajalik on muuta nõrgad küljed tugevateks. Arengustrateegia: alushariduse tähtsustamine, koostöö kohaliku omavalitsusega (arengukava). Hea hariduse andmiseks tulevikus oleks vaja keskenduda järgmistele punktidele: * korras maja; * haritud kaader; * hea koostöö omavalitsusega (palgad); * turvaline ühiskond; *meeskonnatöö asutuses ja piirkonnas. Pikaajalisem arengustrateegia ümbruskonnas: * koostöö omavalitsusega pidev * parandada ja hoogustada koostööd hoolekoguga pidev * osaleda seminaridel pidev * leida sponsoreid pidev * lastevanemate nõustamine pidev 8. Õppe- ja kasvatustöö põhimõtted Laste õppe-kasvatustöö lasteaias toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste päevarütmi – une- ja ärkveloleku aja. Arvestatakse üldõpetuse põhimõtteid. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Kõik õpetusalad seotakse tervikuks. Õpetus on kooskõlas aastaaegade vaheldumisega. Lugemise, kirjutamise ja arvutamise õpetus lähtub üldõpetuse teemadest. Uusi teadmisi ja oskusi hangitakse uurides, katsetades, mitmete meelte abil tajudes. Arengutegevuse printsiibid: • eakohasus, võimetekohasus; • mängulisus; • vaatlemine, kuulamine, võrdlemine; • integratsioon erie ainete vahel. Õppimisvalmidust kujundavaks tegevuseks selles vanuses on harjutamine ja kordamine, mis enamasti toimub mängu kaudu. Lapse areng sõltub antud vanuses väga palju ümbrusest, milles ta elab ja tegutseb. Kasvatuses väärtustatakse mängu ja isikupära. Luuakse alus, et lastest saaksid loovad ja aktiivsed täiskasvanud, kes hoolivad kaasinimestest ja ümbrusest. Arengustrateegia õppetööle: 1. Igal aastal uus tegevuskava pidev 2. Metoodiliste vahendite täiendamine pidev 3. Välja töötada iga lapse arengu jälgimise süsteem ja see tööle rakendada 2003 Strateegia kasvatusele: 1. Soodustada lapse kasvatamist aktiivseks, vastutustundeliseks ja valikuvõimeliseks pidev 2. Luua lapsele turvatunne pidev 3. Toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatustöö küsimustes pidev 9. Personalijuhtimine * Iga viie aasta järel saata pedagooge 160-tunnisele erialasele täienduskoolitusele pidev * Lühikursused pidev * Õpetaja-abide täienduskoolitus pidev * Kursuse materjalide edastamine teistele pidev * Informatsiooni edastamine pidev * Meeskonnatöö pidev * Lastevanemate nõustamine pidev * Töö tulemuslikkuse hindamine, tagasiside vanematelt, koolilt pidev Juhtimise peaeesmärk: 1. Aktiivse ja arenemisvõimelise meeskonna loomine. 2. Igaüks vastutab oma töö eest, kuid samas on ta osaleja meeskonnatöös. Lasteaia juhataja ülesanne on tagada tulemuslik töö, juhtida tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. 10. Majapidamine ja eelarve Kõige esimesel kohal on eelarve planeerimine. Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab kohalik vallavolikogu. Lasteaia rahastamine toimub: 1) valla vahenditest; 2) lasteaiamaksust, mille tasuvad lapsevanemad. Lastevanemate poolt kaetava osa määr on kehtestatud kohaliku vallavolikogu otsuse alusel. Lastevanemate tasu koosneb: • õppetasust; • toidurahast. Eelarves on kõige suurem osa töötasudel, väike osa rahast jääb remondiks ja euronõuete täitmiseks (valgustus, kööginõuded). Planeeritud tööd vastavalt majanduslikele võimalustele pikemaks perspektiiviks: • rühmaruumide sanitaarremont; • rühmaruumide põrandate ja katete remont; • uued uksed. Arengustrateegia majandustegevusele: • rühmaruumide remont (laed, lambid, uksed, seinad ja põrandad) • uute köögipottide hankimine • uue külmiku muretsemine • põrandate vahetamine rühmaruumis koos uue kattega • arvuti muretsemine lasteaiale • viia lasteaed kooskõlla euronõuetega (selleks on vaja juurde lisaruume): köögi jaoks riietusruum, duširuum ja tualett; metoodikakabinet; ruum arvuti jaoks. 11. Toitlustamine Toit valmistada lastele eakohaselt, ohutult ja vastavalt toiduseadusele. Eesmärk on anda lastele tervislikku toitu töötlemata toiduainetest nädalamenüü alusel. Lasteaial on ka oma aed, kust saame sügisel toidulauale õunu kogu talveks. Toidukorrad on jaotatud kooskõlas päevarütmiga: – hommikusöök – 8.30; – lõunasöök – 12.30; – õhtusöök – 16.30. Menüü koostamisel on võetud aluseks raamat «Laste toit» I ja II osa. 12. Hoolekogu Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus lasteaias vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Hoolekogu ülesanded: 1) kuulab ära juhataja aruande lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest; 2) otsustab laste toidukulu päevamaksumuse. Hoolekogul on õigus saada tööks vajalikku informatsiooni. Hoolekogu peaeesmärk: side lasteaia ja lastevanemate vahelises koostöös. Hoolekogu tuleb kokku vajadusel. Strateegia: Koostöö hoolekoguga: 1) anda hoolekogus arutatud teemade kohta informatsiooni kõigile lastevanematele; 2) selgitada välja vähemkindlustatud perekonnad ja leida neile maksusoodustust. Koostöö lastevanematega: 1) kaasata lapsevanemaid lasteaia tegemistesse, nõustada; 2) töökorraldusest informatsioon igal sügisel; 3) küsitlus lastevanemate nägemustest ja soovidest lasteaia tegevuse kohta. 13. Kokkuvõte. Mida tahame saavutada? 1. Tahame olla lapsekeskne maja, kus on turvaline ja mis on avatud kodule ja perele. 2. Mängu, vaatluste, õppekäikude kaudu avastada maailma. 3. Arvestada arengus lapse individuaalsust, ealisi iseärasusi. 4. Arendada viisakust, abivalmidust, sõbralikkust, suhtlemisoskust. 5. Õpetada austama vanemaid inimesi. 6. Pöörata tähelepanu tervisekasvatusele. 7. Tutvustada lastele oma maa ja rahva kultuuripärandit, luua armastust kodu ja kodumaa vastu. 8. Pöörata suurt tähelepanu tervislikule toitumisele. 9. Kõike seda viib ellu lapsesõbralik ja arenemisvõimeline kollektiiv. Kasutatud kirjandus 1. «Alushariduse õppekava», 1999. 2. Nõo valla arengukava 2003–2005. 3. E. Kullerkupp «Lapsest saab koolilaps», 1998. 4. Koolieelse lasteasutuse seadus, 1999. Nõo Vallavolikogu 19. detsembri 2002. a määruse nr 3 lisa 1 LAPSE NIMI: ……………………………………………………. EMA NIMI: …………………………………………………….... ISA NIMI: ……………………………………………………….. TEL. KODUS: …………………………………………………… TEL. TÖÖL: ……………………………………………………... Lasteaia töös soovime lähtuda lapse vajadusest ja individuaalsusest. Lasteaia tegevuskavas arvestame nii lapse kui lapsevanemate tõekspidamisi kasvatusest. Täitke, palun, küsitlusleht, arvestades nii lapse kui lapsevanema nägemust ja soove lasteaia tegevuse kohta. 1. Lapse tugevad alad (teadmised, iseloomuomadused, kunst, harrastused jne).. …………………… …………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………… 2. Laps vajab toetamist alljärgnevates tegevustes: …………………………………………………. …………………………………………………………………………………………………… …….……………………………………………………………………………………………… 3. Et laps end lasteaias hästi tunneks, tuleb arvestada alljärgnevat: Laps hoolib eriti Seda on soovitatav vältida …………………………………….. …………………………………………… …………………………………….. …………………………………………… …………………………………….. …………………………………………… …………………………………….. …………………………………………… 4. Millist lasteaia õpetaja suhtumist lapsesse soovite näha ……………………………………………….. ...……………………………………… ……………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… 5. Millist alushariduse andmist peate heaks oma lapsele? • Näen last üksinda …………………………………………………………………………………… • Laps saab otsustada tegevuse üle ……………………………………………………………………. • Lapsest lähtuvad kokkulepped ………………………………………………………………………. • Laps on osa rühmast ………………………………………………………………………………… • Täiskasvanu määrab lapse tegevuse …………………………………………………………………. • Kõigile ühtemoodi reeglid/juhised ………………………………………………………………..….. 6. Mis toit maitseb teie lapsele, mis ei maitse? Kas teie laps on mõne toidu või toiduaine suhtes allergiline või ei söö seda üldse? ………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………… 7. Laste ja vanemate nägemus ja ootused: • Lasteaeda tulek…………………………………………………………………………….…………. • Hügieen/tervis:…………………………………………………………………………….…………... • Söömine:……………………………………………………………………………………………… • Uni:…………………………………………………………………………………………………… • Riietumine:……………………………………………… ……………………………….…………… • Õues viibimine:……………………………………………… ……………………………..………… 8. Mil määral soovite alljärgnevaid tegevusi lapse arendamiseks ja viibimiseks lasteaias: Palun tehke rist eriti palju palju mõningal määral üldse mitte Mängud Õppetegevused Mängud toas Lugemise ja kirjutamise alused Voolimine, meisterdamine Muusika Liikumine Mängud õues Joonistamine, maalimine Matkad Muinasjutud, luuletused Minu laps on: arglik, kartlik julge Tugeva tahtejõuga alistuv eralduv/kõrvalehoidev Elav aktiivne/omaalgatuslik teistega arvestav Visa äkiline kergesti solvuv Rõõmsameelne rahulik kohanev Tundlik tähelepanu nõudev trotslik Pettumusi kannatav Teisi soove: ……………………………………………………………………………………………………. ……..………………………………………………………………………………………………………..… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………………………… Nõo Vallavolikogu 19. detsembri 2002. a määruse nr 3 lisa 2 Laste juurdekasv Tõravere lasteaia piirkonnas (Tõravere alevik, Meeri ja Voika küla): Sündinud 1999. a. Sündinud 2000. a Sündinud 2001. a 2 last 7 last 6 last Andmed on saadud Nõo Vallavalitsusest.