Karula Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 39, 1083

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lg 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64) § 3 lg 3, § 5 lg 21 ja § 8 lg 4 alusel. Karula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri I. Üldsätted 1.1. Karula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kindlaks määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise põhimõtted Karula vallas. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega. 1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab vastavalt käesolevale eeskirjale võimaldama kinnistu veevärgi ühendamise ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamise ühiskanalisatsiooniga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal. 1.4. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. 1.5. Liitumisleping on aluseks kliendilepingu sõlmimisel. 2. Liitumistaotluse esitamine 2.1. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumiseks esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 2.1.1. omaniku nimi ja elu- või asukoha aadress; 2.1.2. kinnistu aadress; 2.1.3. vee kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus); 2.1.4. vee keskmine ööpäevatarve ja suurim tunnitarve; 2.1.5. ärajuhitava heitvee hulk ja koostis. 2.2. Taotlusele tuleb lisada kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine. 2.3. Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 2.4. Eeskirja punktis 2.1 nimetatud taotluse peab esitama ka klient, kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- ja või muude torustike ümberehitamise. 3. Liitumistaotluse läbivaatamine 3.1. Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 15 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest vee-ettevõtjale. Vee-ettevõtja võib vajadusel pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 15 kalendripäeva, teatades sellest kirjalikult liitujale. 3.2. Esitatud taotluses ja lisatud dokumentides puuduste ilmnemisel lepivad vee-ettevõtja ja taotluse esitaja kokku tähtajas puuduste kõrvaldamiseks. 3.3. Vee-ettevõtja ei rahulda taotlust, kui liituja: 3.3.1. veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 3.3.2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3.3.3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. 3.4. Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse kirjalikult ning see peab sisaldama taotluse rahuldamata jätmise põhjenduse. 4. Liitumistingimused 4.1. Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustiku ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostamisele. 4.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistingimustes määratakse: 4.2.1. liitumispunkt(id); 4.2.2. tehnilised (eri)nõuded; 4.2.3. vee lubatud keskmine ööpäevatarve; 4.2.4. ärajuhitava heitvee hulk, reostusnäitajate lubatud piirväärtused ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta; 4.2.5. isik(ud), kellega tuleb projekt kooskõlastada; 4.2.6. liitumistingimuste kehtivusaeg. 4.3. Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on liitujal õigus nõuda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid õigusaktidest tulenevaid tingimusi. 5. Projekti koostamine ja muutmine 5.1. Projekt koostatakse planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. 5.2. Vee-ettevõtjal on vajadusel õigus nõuda projektis täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jms, mis on vajalikud tagamaks vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektset tehnilist lahendust ning keskkonnasäästlikku toimimist. 5.3. Igasugune liitumiseks vajaliku projekti muutmine ning kõrvalekaldumine projektist lahendatakse planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. 6. Liitumisleping 6.1. Liitumisleping sõlmitakse enne ehitamise algust. Liituja teavitab projekti valmimisest vee-ettevõtjat kirjalikult ja esitab kirjaliku taotluse liitumislepingu sõlmimiseks. Vee-ettevõtja on kohustatud sõlmima liitumislepingu hiljemalt 30 päeva jooksul arvates vastava taotluse esitamisest, kui liituja ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Liitumislepingus sätestatakse: 6.1.1. dokumendid, mille alusel ühendamis- või remonditöid teostatakse (liitumistingimused, projekt, nõuded veemõõdusõlmele jms); 6.1.2. liitumistasu suurus ja tasumise kord; 6.1.3. vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ning kohustused. 6.2. Liituja võib liitumislepingu lõpetada, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. 6.3. Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi ning vee-ettevõtja on teda eelnevalt kirjalikult hoiatanud. Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada, teatades sellest kaks nädalat kirjalikult ette, kui liituja ei täitnud (ei asunud täitma) hoiatuses märgitud tähtajaks oma kohustusi. 6.4. Liitumislepingu peab sõlmima ka klient, kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- ja/või muu torustiku ümberehitamise või kui klient soovib parendada ühendustorustiku tehnilist olukorda. 6.5. Liitumislepingu lõpetamisel ei kompenseerita liitujale tehtud kulutusi. 6.6. Liitumisega seotud vaidlused lahendatakse õigusaktidega ettenähtud korras. 7. Liitumistasu 7.1. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liituja maksab ühekordset liitumistasu. Liitumistasu ei või ületada liitumispunkti ja liitumist võimaldava ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonivõrgu vahelise torustiku/rajatise ehitamiseks tehtud vajalikke kulutusi. Juhul kui projekti koostab vee-ettevõtja, arvestatakse liitumistasu hulka ka projekti koostamise kulud. 7.2. Liitumistasu peab tasuma ka klient, kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava heitvee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- ja/või muu torustiku ümberehitamise. 7.3. Liitumistasu tuleb tasuda arvel näidatud kuupäevaks, kui vee-ettevõtja ja liituja ei ole kokku leppinud teisiti. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus. 7.4. Kinnistusisese torustiku ehituse maksumus alates liitumispunktist liitumistasu sisse ei kuulu. 8. Ühendus- ja/või tänavatorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine ja kasutuselevõtmine 8.1. Ühendustorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi kinnistu torustik) ehitamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. Ühendustorustiku ehitamist korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 8.2. Ehitustööde lõppemisel kontrollib vee-ettevõtja esindaja ja vallavolikogu volitatud isik kinnistu torustiku ja ühendustorustiku vastavust nõuetele. Ühendustorustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik akt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja, ühendustorustiku ehitaja, vee-ettevõtja esindaja ja vallavolikogu volitatud isik. 8.3. Enne akti koostamist peab ehitustööde teostaja esitama vee-ettevõtja esindajale ja vallavolikogu volitatud isikule järgmised dokumendid: 8.3.1. teostusjoonised; 8.3.2. kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid; 8.3.3. torustike ja rajatiste katsetusaktid; 8.3.4. veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid; 8.3.5. torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad. 8.4. Vee-ettevõtja loal võib valmisehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel. 8.5. Vee-ettevõtjal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures. 8.6. Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult vee-ettevõtja loal. 8.7. Vee-ettevõtja võib anda juhiseid kanalisatsiooni ühendustorustiku ventileerimiseks kliendivõrgu ühe või mitme välisõhku avaneva ventilatsiooniava kaudu. 8.8. Ühendamise ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku teeb vee-ettevõtja pärast akti allakirjutamist ning kui liituja on tasunud liitumistasu punktis 7.4 näidatud korras. Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja heitvee ärajuhtimist pärast kliendilepingu sõlmimist ja kliendilepingus kokkulepitud tähtajal. 9. Ajutine veevärk ja kanalisatsioon 9.1. Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veevõttu või kanalisatsiooni kasutamist ehitustel, ajutistes müügikohtades, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise kliendilepingu alusel. 9.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib paigaldada vee-ettevõtja poolt antud tingimustel. Ajutiste torustike ühendamiseks mõne teise kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrguga on vaja selle kliendi nõusolekut. 9.3. Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldamine ja likvideerimine toimub nende omaniku kulul. Karula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri 1. Üldsätted 1.1. Karula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Karula vallas. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega. 1.3. Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja. 2. Mõisted abonenttasu – tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest; allklient – isik, kes kasutab ühisveevärgi teenuseid kinnistu veetorustiku ja/või kliendi veevõrgu kaudu ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ja/või kanalisatsioonivõrgu kaudu; drenaaživesi – drenaaži kaudu ärajuhitav vesi; heitvesi – kasutatud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, mis võib olla puhastatud (näit reoveepuhastist jõkke lastav vesi) või mitte; kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõiguse alusel kasutatav maa või ehitise kui vallasasja juurde kuuluv maa; klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse omanik või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandis või kelle valduses on ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga kliendilepingu; kinnistu kanalisatsioonitorustik – kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni; kinnistu kanalisatsioonivõrk – kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kinnistu kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik; kliendileping – kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügi kohta; kinnistu veetorustik – liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik; kinnistu veevõrk – veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud); kohtpuhasti – puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist; olmereovesi – inimese elutegevusega kaasnevate heitmetega reostunud vesi; paisutustase – kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta; peatorustik – vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi; purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; restkaev – restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni; reovesi – kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav reoaineid sisaldav vesi olmest, tootmisettevõttest vm, mille hulgas võib olla ka sademe- (vihma-, lumesulamis-), drenaaži- ja torustikku tunginud infiltratsioonivett; reoveepuhasti – kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse viisil, et seda võib nõuetele vastavalt keskkonda heita; sademevesi – peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi; sulgur – kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust; veemõõtesõlm – kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgearmatuuriga; ühendustorustik – torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga; ühtlustusmahuti – mahuti heitvee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks; ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või heitvee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond; ühisveevärk ja -kanalisatsioon – vee-ettevõtja omanduses olev või tema valdusse antud ehitiste ja seadmete kompleks vee võtmiseks loodusest, puhastamiseks ja tarbijale toimetamiseks ning reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks; 3. Omandi piiritlemine 3.1. Omand seab piiri veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste vahele, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab vee-ettevõtja või klient. 3.2. Omandivaheliseks piiriks nii veevärgi kui ka kanalisatsiooni puhul on liitumispunkt. 3.3. Kui kliendi kinnistu ei piirne üldkasutatava maaga, loetakse liitumispunktiks üldkasutatava maa ja esimese sellega kokkupuutuva kinnistu liitumispunkt. Kinnistutel asuvaid kaasomanduses olevaid torustikke peavad omanikud ise ühiselt teenindama (hooldus, remont jm). 4. Ühisveevärgivee kvaliteet ja rõhk 4.1. Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri kehtestatud kvaliteedinõuetele. 4.2. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus. 4.3. Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 2 baari. 5. Ühisveevärgivee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine 5.1. Ühisveevärgi vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks. 5.2. Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kontsentreeritumat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada reostusnäitajate piirväärtused või muud vastuvõtutingimused. 5.3. Ühiskanalisatsiooni võivad heitvett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult vee-ettevõtja määratud kohtades. 6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine 6.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel. 6.2. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja kliendilepingut ei sõlmi. Neile vahendatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kliendi poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. 6.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid vallavolikogu volitatud isikul. 6.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonementtasust, tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest. Hinna kehtestab kohalik omavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 7. Kliendile müüdava vee arvestus 7.1. Müüdud vee kogus määratakse üldjuhul veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus. 7.2. Kinnistu veevärgile veearvesti paigaldamise kohustus lasub vee-ettevõtjal, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 7.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik ei tohi teha takistusi veearvesti paigaldamiseks tema kinnistule. Veearvesti paigaldatakse veemõõtesõlme. 7.4. Kinnistu veevärgile võib paigaldada ainult kuiva kambriga mitme joaga tiivikarvesteid, millel on metallkere. Arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja. 7.5. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus. 7.6. Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal. 7.7. Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm. 7.8. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja. Külmaveearvesteid taadeldakse 5 aasta tagant. 7.9. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja. 7.10. Klient peab tagama vallavolikogu volitatud isikule juurdepääsu veearvestile. 8. Veemõõtesõlm 8.1. Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 EC. 8.2. Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja arvesti kliendi poolt selleks rajatud kaevu. 8.3. Veemõõtesõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul. 8.4. Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm. 8.5. Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5–10 m3/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele. 8.6. Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud). 8.7. Arvesti ette filtrit (mudakogurit) panna ei tohi. Aga kui ta on juba olemas, peab ta olema plommitud. 8.8. Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida. 8.9. Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik. 8.10. Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine. 8.11. Veemõõtesõlm tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. Klient vastutab sõlme hooldamise, sisustuse ning võtme hoidmise ja väljaandmise eest. 8.12. Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud. 8.13. Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul. 9. Vee arvestus veearvesti puudumisel 9.1. Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: Veekulu liik Veekulu (m3 kuus inimese kohta) Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puuduvad dušš või vann 2,6 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis, milles on vann 4,0 Tsentraalküttega korterites, milles on dušš 5,8 Tsentraalküttega korterites, milles on vann ja dušš 7,6 Ärihooned ja muud hooned 0,3 Avalik veevõtukoht 100 m3/koht 9.2. Vee tarbimise arvestamiseks eeskirja punkti 9.1 kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud kohe kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus. 9.3. Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kohe teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest, või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu eeskirja punkti 9.1 järgi ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on valeandmetega hõlmatud aeg. 10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus 10.1. Tulekustutusvee võtmist kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 10.2. Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel. 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus 11.1. Omavoliliseks veekasutuseks on juhtumid, mil: 11.1.1. vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut; 11.1.2. on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid; 11.1.3. on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm; 11.1.4. veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud; 11.1.5. omavoliliselt on eemaldatud arvesti või vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 11.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 11.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus. 11.1.8. vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest. 11.2. Omavoliline ühendus on mis tahes toruühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta. 11.3. Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu poolt volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud. 11.4. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi. Kasutusaja alguseks loetakse omavolilise ühenduse rajamise, kasutusaja lõpuks ühenduse sulgemise päeva. Kui ühenduse rajamise aega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks kolm aastat. 11.5. Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu. 11.6. Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil. 12. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 12.1. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. 12.2. Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta heitvett, mis sisaldab: 12.2.1. tule- ja plahvatusohtlikke aineid; 12.2.2. kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 12.2.3. biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, värvijääke, naftasaadusi vms); 12.2.4. keskkonnaohtlikke mikroobe; 12.2.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke. 12.3. Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid jms. 12.4. Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (köögijäätmehunte) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal. 12.5. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi. 12.6. Et kaitsta ühiskanalisatsioonirajatisi ja tagada suublasse lastava heitvee vastavust seatud nõuetele, kehtestab kohalik omavalitsus ühiskanalisatsiooni juhitava vee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsete reoainete kaupa. Seejuures arvestatakse olemasolevaid puhastusseadmeid, reoainete mõju puhastusprotsessile ja ühiskanalisatsioonirajatistele, ühiskanalisatsiooni teenindava personali tööohutust, keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid. 12.7. Kui kliendi reovesi ei vasta eeskirja punkti 12.2 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. 12.8. Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda heitvee ühtlustusmahuti ehitamist. 12.9. Vallavolikogu poolt volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd. 13. Ärajuhitava heitvee arvestus 13.1. Kliendilt kanalisatsiooni juhitava heitvee hulk kas mõõdetakse heitvee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega. 13.2. Kui ärajuhitava heitvee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda heitvee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi heitvee arvesti. 13.3. Kui klient, kelle heitvett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed heitvee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada heitvee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve heitvee ärajuhtimise teenuse hinna alusel. 14. Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus 14.1. Kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava vee hulgaks võetakse keskmine äravoolunorm Karula vallas, s.o 160 l/m2 aastas. 14.2. Drenaaživee hulga mõõdab või arvutab vee-ettevõtja kooskõlastatult kliendiga. 15. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus 15.1. Omavoliline ühendus on mis tahes torustiku ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta. Omavolilise ühenduse kohta koostab vallavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtja vastavasisulise akti. 15.2. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil. 16. Heitvee reostusnäitajate määramine 16.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud heitveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud heitveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt. 16.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele. 16.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. 16.4. Proovi võtab atesteeritud proovivõtja ja vee reostusnäitajad määrab akrediteeritud laboratoorium. 16.5. Proov võetakse kliendi ja vee-ettevõtja esindaja juuresolekul. 16.6. Vee reostusnäitajaid iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja heitvee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, millised on tema kinnistult ärajuhitava heitvee reostusnäitajad ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse. 17. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind 17.1. Heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab kohalik omavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 17.2. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind võib sõltuda selle reostusnäitajatest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad. 17.3. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi. Kui kinnistu eraldi asuvad väljalaskmed on varustatud mõõteseadmetega, võidakse kliendi soovil kehtestada eri väljalaskmetele erinevad hinnad. 17.4. Kui kliendi reovesi ületas mis tahes ajahetkel lubatud piirkontsentratsiooni, võetakse ülemääraste reostusnäitajatega heitvee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirkontsentratsioonide ületamise korral määratakse ülemäärase reostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel. 17.5. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostusnäitajate määramist. 18. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumine 18.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus. 18.2. Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas. 18.3. Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev. 18.4. Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks. 18.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 18.6. Omavolilise ja /või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja punkti 11.4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 19. Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine 19.1. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist võib peatada või piirata käesolevas eeskirjas, kliendilepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras. 19.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine: 19.2.1. loodusõnnetuse korral; 19.2.2. energiavarustuse katkestamise korral; 19.2.3. ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; 19.2.4. vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist; 19.2.5. kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente; 19.2.6. kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused; 19.2.7. kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus; 19.2.8. kui klient ei täida muid käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid. 19.3. Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtmise. 19.4. Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. 19.5. Vee-ettevõtja on kohustatud teavitama kliente eeskirja punktis 19.4 sätestatud juhtumist ühe tööpäeva ette. Juhul, kui vee andmine ja heitvee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama ajutise veevõtu võimaluse ja heitvee ärajuhtimise. 19.6. Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui klient: 19.6.1. on jätnud arve maksetähtajaks tasumata; 19.6.2. ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid; 19.6.3. ei täida vallavolikogu poolt volitatud isiku tehtud ettekirjutusi; 19.6.4. ei täida vee-ettevõtja käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi; 19.6.5. ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni heitvee laskmise tingimustest; 19.6.6. rikub kliendilepingu tingimusi. 19.7. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale. 20. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused 20.1. Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele. 20.2. Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja käesolevale eeskirjale. 20.3. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 20.4. Vee-ettevõtjal on õigus teha kliendile ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks. 20.5. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega. 20.6. Vee-ettevõtja vastutab käesoleva eeskirja ja muude õigusaktide rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest. 21. Kliendi õigused ja kohustused 21.1. Kliendil on õigus vee-ettevõtjalt nõuda kliendilepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist. 21.2. Klient on kohustatud tagama oma vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrasoleku. 21.3. Klient peab lubama vallavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras. 21.4. Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni. 21.5. Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale. 21.6. Klient peab vee-ettevõtjale kohe teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest. 21.7. Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri kaped vabad lumest ja jääst. 21.8. Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse. 21.9. Klient vastutab käesoleva eeskirja ja muude õigusaktide rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. 22. Vastutus 22.1. Ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide üleujutamise eest vastutab klient. 22.2. Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja punktides 19.2, 19.4 ja 19.6 käsitletud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest. 22.3. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud. 22.4. Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale. 22.5. Klient peab viivitamatult teatama vee-ettevõtjale sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostusnäitajate väärtuste tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni. 22.6. Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemääraste reostusnäitajatega heitvett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras. 22.7. Kui heitvees leitakse kanalisatsioonirajatisi või inimest ja looduskeskkonda ohustavaid aineid, mille kohta kanalisatsiooni jaoks kinnitatud piirväärtus puudub või mille kohta vee-ettevõtja ei ole andnud väljalasketingimusi, võib vee-ettevõtja heitvee vastuvõtmise hinda saastetasu seaduse kohaselt suurendada. 23. Kliendilepingu lõpetamine ja taastamine 23.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise leping lõpetatakse kliendi kirjaliku avalduse alusel. 23.2. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama kirjalikult 15 päeva ette ning tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 23.3. Kui leping lõpetatakse seoses kinnistu võõrandamisega, peab uus omanik 15 päeva jooksul arvates kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimise kuupäevast sõlmima uue kliendilepingu. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatada. 23.4. Vee-ettevõtjal on õigus kliendileping lõpetada, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mille tõttu vee andmine või heitvee vastuvõtmine peatati. Leping taastatakse, kui klient on tasunud vee-ettevõtjale nii ühisveevärgist ja/või -kanalisatsioonist lahutamise kui taasühendamise kulud ning hüvitanud tekitatud kahju. 23.5. Pärast lepingu lõpetamist lahutab vee-ettevõtja kinnistu veevarustus- ja/või kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja/või -kanalisatsioonist. 23.6. Lepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 2. Määrus jõustub 25. märtsil 2003. a. Volikogu esimees Eduard ÕUNAPUU