Paistu Vallavolikogu — Paistu Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 38, 1069

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521) § 31 ja Paistu Vallavolikogu 21. veebruari 2002. a määruse nr 3 «Paistu valla koolide ja lasteaia arengukavade koostamise ja kinnitamise kord» alusel Paistu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paistu Põhikooli arengukava 2003–2007 (lisatud). 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. 3. Määrus avaldatakse üldiseks teadmiseks: 2.1. Elektroonilises Riigi Teatajas; 2.2. valla raamatukogudes. Volikogu esimees Siim SILLAMAA Kinnitatud Paistu Vallavolikogu 20. märtsi 2003. a määrusega nr 10 PAISTU PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2003/2007 I. Arengukava eesmärgid Kooli arengukava on dokument, mis kajastab kooli kollektiivi ja omaniku visiooni kooli arengusuundade ja eripära kohta. Paistu Põhikooli arengukava koostamise aluseks on: – Paistu valla arengukava; – Viljandi maakonna arengukava; – põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (vastu võetud 15. septembril 1993) ning teised Eesti Vabariigi valitsuse aktid. Seadus määrab kindlaks riigi ja kohaliku omavalitsuse põhikooli õigusliku seisundi ja töökorralduse. Sellest tulenevalt arengukavas: – kavandatakse kooli areng pikemas perspektiivis – viis aastat – ning seda võidakse täiendada töö käigus vastavalt olukorrale ja vajadustele; – määratletakse kooli arendamise prioriteedid; – seatakse konkreetsed eesmärgid; – kavandatakse põhilised tegevused; – igaks õppeaastaks koostatakse arengukavast lähtuv kooli üldtööplaan. II. Paistu Põhikooli missioon Õpilase arengut toetava positiivse õpikeskkonna loomine. Õpetamine ja kasvatamine lähtub humanismi ja demokraatia põhimõtetest, austusest inimese ja seaduse vastu. Konkurentsivõimelise põhihariduse andmine, et õpilane saaks valutult jätkata järgmistes kooliastmetes ja ametikoolides. Kindlustada õppimisvõimalus vastavalt võimetele ja huvidele. Õpetada ja kasvatada elus toimetulev inimene. Aidata leida ja säilitada sidet oma juurtega. Ajaloolise järjepidevuse jätkamine Forseliuse seltsi koolina. III. Paistu Põhikooli visioon Peab olema loovust, arengut ja edukust soodustav õpikeskkond. Tähtsad on koostöösuhted kõiki kooli puudutavate institutsioonide vahel: õpilane, õpetaja, lapsevanem, kooli juhtkond, haridusametkond, omavalitsus, külakogukond, õpilasorganisatsioonid. IV. Paistu Põhikooli ajaloost Kool on asutatud 1837. aastal Õisu mõisniku von Sieversi poolt Õisu valda Lolli tallu, kus õpetajaks määrati keegi rätsep Jaak. 1840. aastal lõpetas esimesed 5 õpilast kooli. 1842. a viidi kool üle Köönile, kuhu Õisu vald ehitas koolimaja. 1860 koliti Kalvrele, ehitati taas uus koolimaja. 1871. aastal võttis Õisu mõisnik Kalvre koolimaja valla käest endale ja andis vallale kasutuseks Kitsi talu maad. Uue kooli nimeks sai Peebu, uus koolihoone valmis1872. aastal. 1938. aastal pandi nurgakivi praegusele koolihoonele. 1939. aasta 3. detsembril toimus koolimaja pidulik avamine. 1991. aasta oktoobrist kannab kool Paistu Põhikooli nime. 1996. a sai kool uue kivikatuse. 1997. a sai kool uue katla ja puurkaevu. 2001. a renoveeriti koolisöökla, san. ruumid ja I korruse koridor. 2002. a ehitati kooli puhastusseade. 2002. a alustati kooli juurdeehitust, mis koosneb 1 klassiruumist, võimlast koos abiruumidega. V. Paistu Põhikooli tänapäev Paistu Põhikooli koolipiirkonda kuuluvad järgmised külad Paistu vallas: Paistu, Sultsi, Aidu, Kassi, Hendrikumõisa, Intsu, Loodi küla; Halliste vallas Mõõnaste ja Päidre. Õppeaastal 2002/2003 õpib koolis 138 õpilast ja töötab 17 õpetajat. Omavalitsuse finantseeerimisel on 7 teenindava personali kohta ja 2,982 pedagoogilise personali kohta. Koolis töötab 7 huvialaringi – majandus, jagpall, arvuti, puutöö, esteetika, lastekoor, ansambel. Lasteorganisatsioonidest tegutseb kodutütarde liikumine. Põhimääruse kohaselt on koolis 1.–9. klass ning õppetöö toimub ilma õppemaksuta. Kool töötab 9 klassikomplektiga. Õppeperioodi pikkus on 175 õppepäeva. Õpingute alusdokument on riikliku õppekava alusel kujundatud kooli õppekava. Hääldus- ja kõnehäiretega õpilaste tarvis töötab koolis logopeed, samuti on koolis parandusõpe. Algklassid töötavad «Hea Alguse» programmi järgi. VI. Hooned ja rajatised Koolihooned Koolihoone on valminud 1939. aastal, mille brutopind on 581,6 m 2. Hoone kasulik pind on 860,3 m2 ja krundi üldpindala on 4,07 ha. Spordiväljakud Kooli spordiväljakud asuvad koolihoone vahetus läheduses ja jagunevad staadioniks, korvpalliplatsiks, heiteringiks koos varbseintega, võrkpalli-, jalgpalli- ja rahvastepalli platsiks ning laste mängualaks. Lisaks on koolil krossijooksurada maastikul ja talvine maratonirada, mis läbivad eramaad. Renoveerimist vajab staadioni muru. Staadionile peab looma vastavalt tervisekaitse soovitustele kergejõustiku põhialade (sprindidistants, kõrgushüpe, heited) viljelemise võimaluse. Spordiväljakuid on võimalik renoveerida kooli eelarvelistest vahenditest, millele liituvad klubide ja sponsorite lisainvesteeringud. Renoveerimisel kasutatakse Sultsi küla elanike ja lastevanemate abi ühistegevusena. Eeldatav on vastav projekt, milles peaks olema ette nähtud: Meetmed • Jooksuraja kate • Muru renoveerimine • Heitesektorid ja nende tähistus • Laste mänguväljaku täiustamine eri atraktsioonidega ja korrashoid • Kokkulepete saavutamine eramaavaldajatega krossiraja ja maratoniraja kasutuse suhtes, servituutide seadmine maaomanikega • Tähistada korrektselt korvpalliplatsi piirjoonestik ja korrastada korvpallilauad • Seoses võimlakompleksi valmimisega 2003. a luua võimalused inventari näol tegelda sisekergejõustiku, sportmängude, võimlemisega ja mõne kaasaaegse sportmängu harrastamiseks. • Rentida võimlat väljaspool kooliaega eri klubidele, seltsidele ja huvialagruppidele ka väljaspool Paistu valla haldusala VII. Õpilased Paistu Põhikooli põhimäärusega on määratletud õpilaste kohustused ja õigused. Õpilaste arvu prognoos õppeaastani 2008/2009 Õppeaasta 1. klassi astujaid Õpilaste arv koolis 2002/2003 8 138 2003/2004 9 131 2004/2005 18 128 2005/2006 12 125 2006/2007 7 108 2007/2008 12 103 2008/2009 6 96 Märkus: 2002/2003. õppeaastal õpib Paistu Põhikoolis väljastpoolt Paistu valda 29 õpilast, mis on 21% kogu õpilaste arvust. Tabelis on arvestatud õpilaste 1. klassi tulijateks vaid Paistu valla koolipiirkonna lapsed. Arvestades hetkel teiste valdade õpilaste osakaalu, on võimalik, et õpilaste arv ei lange alla 115 õpilase ka 2008/2009. õppeaastal. Tabelis toodud prognoosi võimalik kõikumine kõikumine +10 kuni +20% Meetmed • Kindlustada kvaliteetne haridus aluseks võttes riiklikku õppekava ning kinnitatud kooli õppekava läbi kvalifitseeritud ja töötahtelise kaadri olemasolu • Võimaldada õpilastel kasutada logopeedi teenuseid • Jätkata parandusõpperühmade tööd • Kooli õppekavast tulenevalt alustada arvutiõpetust koolitunnina alates 2. klassist • Jätkata sõprussidemeid Läti, Leedu, Soome sõpruskoolidega, võimalusel taastada sõprussidemed Saksa kooliga • Luua enam võimalusi viljelemiseks tööõpetuse, kunstiõpetuse ja muusikaõpetuse alal, täiustades materiaal-tehnilist baasi nii tunnis tegevuseks kui ka klassiväliseks ringitööks • Töötada välja õpilaste ja õpetajate tunnustamise süsteem kasutades kooli sümboolikat • Arendada õpilastes tervislikke ja elujaatavaid hoiakuid • Jätkata õpilaste transpordikorraldust kooli VIII. Õppeprotsess ja õpikeskkond Kooli õppekava Riikliku õppekava järgi peab kooli õppekava koosnema üldosast ja ainekavadest. Kooli õppekava sisaldab: – kooli õppe- ja kasvatuse eesmärke, õppetöö ajalist korraldust; – kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavasid; – valikainete loendit, ainekavasid ja valikutingimusi. Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid Paistu Põhikoolis Kool seisab eesti rahvusliku kultuuri säilimise ja arengu eest, arvestades Eesti ühiskonna suundumist integreeritud Euroopasse. Õpetamine ja kasvatamine lähtub humanismi ja demokraatia põhimõtetest, austusest inimese ja seaduse vastu. Silmas peetakse ühiskonna arengut, konkurentsivõimet ja integratsiooni. Kooli põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb ennast oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana ühiskonna ees. Ainekavad Kooli ainekava on dokument, mis määratleb riiklikust õppekavast lähtuvalt aineõpetuse sisu kooliastme ulatuses. See on töö põhialuseks kõikidele aineõpetajatele. Paistu Põhikoolis koostatakse ainekavad klasside kaupa lähtudes kooli õppekavast ja kasutatavast kirjandusest ning selle kinnitab direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal. Õpetaja töökava Õpetaja töökava on dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimisel antud kooli tingimustes, õpetatavate klasside ja õppeveerandite lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga. Koolikultuur Koolil on oma lipp ja sümboolika. Tulemusi on saavutatud ainealastel olümpiaadidel, spordis ja käsitöös. Kool on teinud koostööd Kaitseliiduga, kirikuga ja teiste kohalike allasutustega. Koolis töötab TORE rühm ja õpilasomavalitsus. Kool on liitunud projektiga EI VÄGIVALLALE, mis on ka üks Paistu valla arengukava prioriteete. Koolil on tugev laulu ja muusika traditsioon, millele on lisandunud muusikaõpetaja initsiatiivil lavastada muusikale nii õpilastele kui õpetajatele. Kool on kohalikuks avatud internetipunktiks. Koolil on arvukalt sõprussidemeid väljaspool Eestit. Koolihoone on ehitatud spetsiaalselt kooliks, mis tingib ajaloolise järjepidevuse austamist ja säilitamist ning kaasaaegsete võimaluste loomist antud piirkonna inimestele. Koolil on iga-aastased traditsioonilised üritused, mis loob kooli oma näo. Traditsioonilised üritused – Õppetöö algab 1. septembril, mille puhul korraldavad aktuse 1. kl ja 9. kl õpilased ja klassijuhatajad – Esimese koolipäeva kirikukontsert – Sügisene matkapäev – Isadepäeva tähistamine – Kadrikarneval – Lastevanemate koosolek-vestlusring (õpetajad, lapsevanemad, õpilased), individuaalsed arenguvestlused (klassijuhataja, lapsevanem) – Igakuised diskod – Kooli ühine jõulupidu koos kirikukontserdiga ja lastevanematega – Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus – Lahtiste uste päevad – Emadepäeva tähistamine koos käsitöönäitusega – Ülekooliline spordipäev – Kooli suusamaraton – Kooli tutvustava voldiku väljaandmine – Viimase koolipäeva aktus-kontsert ja kirikukontsert – Kooli direktori vastuvõtt parimatele õppuritele – Kooli lõpupidu Meetmed õppekasvatustöö optimeerimiseks ja suurema õpilaskesksuse saavutamiseks • Ainekavade arendamine • HEA ALGUSE programmi jätkamine • Klassiruumide sisustamine vastavalt õppe- ja kasvatustöö vajadustele ning inimsõbralikkusele • Õpilaste individuaalsuse arvestamine, eri meetodite paindlikkus ja kasutus • Ühtse hindamissüsteemi loomine • Infoleviku tõhustamine kooli, kodu ja omavalitsuse vahel • Arvutiklassi laiendamine, luua juurde 4 arvutikohta, saada arvuti kooli raamatukokku ja õpetajate tuppa • Koolimööbli uuendamine • Muretseda spetsiaalvarustust muusika, tööõpetuste, loodusteaduste, sporditegevuse tarbeks • Luua optimaalne huvialaringide töö ja loetelu • Üle minna projektipõhisele huvitegevuse korraldamisele ürituste sisukamaks ja mitmekesisemaks muutmiseks • Täiendada kooli raamatukogu vajaliku klassivälise ja ainekirjandusega • Kujundada kooli ümbrus puhkealaks IX. Õpetajad Õpetajate üldiseloomustus Õpetajatel on enamuses ainealane ettevalmistus. Tänapäeva kool nõuab enam ainetevahelist integratsiooni ja eri õppemeetodite kasutust. Õpetajad on tugevad küll ainealaselt, kuid täiendust ja värskendust vajavad metoodilised teadmised. Samuti on vajalik oskus töötada erinevate psüühikakavadega õpilastega. Vastavalt sellele suunata õpetajaid täienduskoolitustele. Väga oluline on klassijuhataja töö tänapäeva koolis. Vajalik on direktsiooni abi ja kontroll klassijuhatajate töö üle. Seoses õpilaste arvu vähenemisega on vajalik koolitada liitklassiõpetajaid. Peab inspireerima õpetajaid rohkem osalema koolivälistel ja vallaühisüritustel, et kontakt õpilase, õpetaja ja kodu vahel oleks tihedam. Õpetajate haridus Ametikohti Ped. arv Ped. kõrg Muu kõrg Ped. kesk. Muu kesk Üld kesk Kokku 11,908 17 13 1 – 3 – 17 Pedagoogide kvalifikatsioon ja edasiõppimine Õpet. metoodik Vanemõpetaja Õpetaja Nooremõpetaja Õpetaja kandidaat Õpib edasi – 4 11 2 – – Meetmed • Õpetaja isikliku arengu ja enesetäiendamise toetamine • Töö jätkamine aine- ja töökavadega • Jätkata parandusõppe ja logopeedi teenuse andmist • Suurendada sisekontrolli pöörates enam tähelepanu metoodikale ja klassijuhataja tööle • Seoses õpilaste arvu vähenemisega koolitada liitklassiõpetajaid X. Majandustegevus Tagada Paistu Põhikooli stabiilne majanduslik areng. Seoses võimla valmimisega 2003. a on koolil kõik vajalikud õppekorpused ja ruumid. Ruumide ümberformeerimise ja kujundamise teel on majasiseselt võimalik saavutada meetmetes toodud lahendused. Koolil on tänapäevane puurkaev, veepuhastusseade ja ventilatsioonisüsteem, koolil on sõltumatu täisautomaatkatlamaja, parandatud on elektriga varustamist ja valgustust. Vajalik on ruumide täiustamine ja remont, mida on võimalik teha kooli omavahendite ja sisemiste jõududega. Kooli majandustegevusega tegelevad ja vastutavad kooli direktor ja majandusalajuhataja. Meetmed • Kindlustada õpilased ja koolitöötajad sooja koolilõunaga • Teostada järjepidevat enesekontrolli ja hügieeninõuete täitmist koolisööklas • Koostöös õpetajate ja töötajatega teha kooliruumide hinnangu uuring, et tagada tervislik ja ohutu töökeskkond • Uuendada koolis tehnilist varustust • Igal õppeaastal remontida üks klassiruum, paigaldada tervisekaitse nõuetele vastav põrandakate ja varustada klassiruum uue mööbliga • 2003/2004 paigaldada tütarlaste ja poeglaste tööõpetuse klassi nõuetekohane valgustus, muretseda poeglaste tööõpetuseks rauatreipink • 2003. a eelarvelistest vahenditest paigaldada õpetajate toa ja kooliraamatukogu valgustus • 2003. a muretseda majandusalajuhatajale, õppealajuhatajale ja raamatukogu töötajale ühine arvuti • 2003. a paigaldada õpetajate tuppa arvuti koos printeri ja internetiühendusega • 2003–2004. a renoveerida kooli paraaduks ja esimene trepikoda • 2004. a renoveerida kooli tagumine trepikoda • Võimla ehituse käigus 2002/2003 rajada juurdepääsutee tuletõrjetiigile ja puhastada tiik, mis tagab tuletõrje veevõtukoha piirkonnale • Remontida ja hoida korras kooli traktor koos järelhaagistega ja lumesaan • 2003–2004. a remontida ja seada sisse vabanenud ruumide arvelt õpetajate ja koolitöötajate ajakohane riietehoid • 2003–2005. a remontida ja seada sisse vabanenud ruumide arvelt vaba aja, pikapäeva, logopeedi ja kooskäimisteks ruum koos videovaatamise võimalusega • 2006–2007. a renoveerida ja värvida kooli fassaad,vahetada ruumide uksed o/v ja riiklike vahenditega investeeringute programmist • Pärast võimla valmimist töötada koostöös haljastusarhitektiga välja optimaalne haljastuskava ja viia see ellu, et kooliümbrus oleks puhkeala nii õpilastele kui kohalikele ning kooliruume rentivatele inimestele • Sõlmida kooliruumide kasutuseks rendilepinguid spordi-, kultuuri- ja matkaühingute ja seltsidega ning ettevõtjatega koolivaheaegadel ja õhtutundidel, et teenida omavahendeid • Hoida kokku eelarvelisi vahendeid elektrikasutuse ja kütte ning ökonoomse majandamise arvelt • Kooli asukoht sobib regionaalse õpilaskodu rajamiseks arenenud infrastruktuuri, sportimisvõimaluste, teedevõrgu, ühiskondliku transpordi, looduskeskkonna, heatasemelise toitlustusbloki, rekonstrueeritud sanitaarruumide ja tugeva külakogukonna olemasolu tõttu. Ruumide vabanemisel ja nõudluse tekkimisel perspektiivne tulevikus õpilaskodu rajamine. XI . Juhtimine ja personal Kooli juhtimine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 järgi juhib Paistu Põhikooli direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutuse eest. Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal vastutab kooli õppe-kasvatustöö organiseerimise, õppeprogrammide täitmise, õpetamise ja õpilaste teadmiste kvaliteedi eest. Kooli pedagoogid moodustavad õppenõukogu, mille ülesanne on õppe-kasvatustöö kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks on moodustatud 5-liikmeline hoolekogu. Personal Personali koosseisu määrab kooli direktor kooskõlastatult kooli hoolekoguga, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tüüpkoosseisule ja Paistu Vallavolikogu kinnitatud eelarvele. Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorra, ametijuhendite ja töölepinguga. XII. Kool kui küla keskus Paistu Põhikool teeb koostööd Sultsi külaga küla arengukava väljatöötamisel, milles on koolil keskne koht külakeskusena. Kool kui avatud internetipunkt – koolivälisel perioodil suveajal avatud arvutiklass selleks ettenähtud kellaaegadel; – kooliaed kui külaelanike puhkekoht istumiskohtade, lõkkeplatsi, välikamina jms; – võimla ja välispordirajatised ka külaelanikele; – kool kui küla ühisürituste toimumispaik; – kool kui küla arengukeskus arengu ja ettevõtmiste planeerimiseks, arvutialaseks koolituseks. Kool teenuse pakkujana külaelanikule – tasuline paljundusteenus, väljaprintimine jms; – raamatukogu kasutus kohapeal. Kool kui koolitaja – seminaride läbiviija piirkonnas. XIII. Arengukava kinnitamine ja muutmine Arengukava muudab ja võtab uueks perioodiks vastu Paistu Vallavolikogu oma määrusega. Kehtivat arengukava saab muuta või täiendada järgnevast õppeaastast, mis on vastu võetud enne 1. juulit volikogu määrusega. Arengukava muutmised või uue perioodi arengukava eelnõu esitab kooli direktor vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile hiljemalt 1. maiks. Arengukava paranduseelnõu juures peab olema kooli hoolekogu ja õppenõukogu kaaskiri.