Vabariigi Valitsus — Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 25.02.1997 nr 42 (RT I 1997, 16, 272) 7. 03. 1997 8. 07. 1998 nr 153 (RT I 1998, 64/65, 1011) 16. 07. 1998 28. 08. 1998 nr 189 (RT I 1998, 76, 1272) 1. 09. 1998 21. 01. 1999 nr 25 (RT I 1999, 8, 126) 30. 01. 1999 25. 08. 1999 nr 254 (RT I 1999, 68, 663) 10. 09. 1999 7. 09. 1999 nr 264 (RT I 1999, 69, 673) 16. 09. 1999 19.10. 1999 nr 316 (RT I 1999, 78, 729) 25. 10. 1999 21. 12. 1999 nr 400 (RT I 1999, 98, 874) 31. 12. 1999 25. 04. 2000 nr 138 (RT I 2000, 34, 213) 5. 05. 2000 24. 10. 2000 nr 345 (RT I 2000, 81, 522) 3. 11. 2000 12. 12. 2000 nr 412 (RT I 2000, 97, 624) 17. 12. 2000 7. 02. 2001 nr 52 (RT I 2001, 17, 83) 16. 02. 2001 21. 05. 2002 nr 169 (RT I 2002, 44, 287) 31. 05. 2002 18. 06. 2002 nr 199 (RT I 2002, 52, 334) 29. 06. 2002 31. 03. 2003 nr 103 (RT I 2003, 34, 218) 12.04.2003 31. 03. 2003 nr 104 (RT I 2003, 34, 219) 1. 01. 2004 Lähtudes kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384) paragrahvi 17 lõikest 1 ning paragrahvi 18 lõigetest 1 ja 5, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Kalapüügieeskiri" (juurde lisatud). 2. [Kehtetu] 3. [Kehtetu - RT I 2003, 34, 219 - jõust 1.01.2004] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 35 Kalapüügieeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri reguleerib kala-, jõesilmu- ja jõevähi- ning teiste veeselgrootute püüki (edaspidi kalapüük) siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis niivõrd, kuivõrd majandusvööndi seadusega (RT I 1993, 7, 105) ei ole sätestatud teisiti, ja agarikupüüki meres ning on täitmiseks kohustuslik kõigile kala- ja agarikupüügiga tegelevatele isikutele. 2. Rahvusparkides, looduskaitsealadel ja teistel kaitstavatel aladel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale eeskirjale ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale. 3. Käesolev eeskiri ei reguleeri kalapüüki kalakasvandustes. 4. Eri- ja teadusotstarbelise kalapüügi ja veetaimede kogumise tingimused võivad erineda käesoleva eeskirjaga sätestatuist. Need määratakse kindlaks loa väljaandja poolt ning märgitakse loale. II. PÜÜGIVAHENDITE LOETELU JA KIRJELDUS 5. Igaühele kasutamiseks lubatud kalapüügivahend on lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga. 6. Harrastuslikuks kalapüügiks kalastuskaardi alusel lubatud kalapüügivahendid on: 1) spinning - koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossiga, lisaraskusega ja nn. peibutustirguga; lant - puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu; rakis - abivahend surnud kala söödana kasutamiseks; 11) [Kehtetu] 12) käsiõng - koosneb ridvast, õngenöörist ja selle lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks; 2) vedel - paadi järel veetav kalapüügivahend, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest; võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega; 3) sikuti - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust; võib olla varustatud vahetrossiga; tirk - lant või rakis, millel on kuni 3 konksu, harude vahega mitte üle 30 mm; kirptirk - üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis; nooguti - elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks; haspel - vahend õngenööri kerimiseks; 4) lendõng - kalapüügivahend, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust. Püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist; 5) haakeõng - kalapüügivahend, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm; 6) põhjaõng (tonka) - koosneb kuni 60 m pikkusest õngeliinist, raskusest ja kuni kolmest konksust. Raskus ja konksud söödaga heidetakse vette käsitsi või ridva abil; 7) krunda - koosneb kuni 2 m pikkusest ridvast, kuni 40 m pikkusest õngeliinist, raskusest, lipsust, konksust ja ujukist. Viimane on signalisaatoriks - ta ripub ridva otsa ja veepinna vahel; 8) ankurdamata und - kalapüügivahend, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör; võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei ole põhja, kalda, paadi külge või mujale kinnitatud; 9) allveepüügivahendid: - harpuunpüss - mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks; - harpuun - kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. Harpuunpüssita võib harpuuni kasutada lesta ja kammelja püügiks. 7. Kutseliseks kalapüügiks lubatud püügivahendid on: 1) õngpüünised - püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga, mille haaramisel kala haakub; õngejada - püünis, mis koosneb õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest; põhjaõngejada - veekogu põhja asetatud õngejada; triivõngejada - ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule toimel; mail - ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud; 2) nakkepüünised - püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma; nakkevõrk ehk võrk - selistele (nööridele) rakendatud ristkülikukujuline võrgulinast sein püügikoormuse, võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel lugeda arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille pikkus on 70 m ja kõrgus lappes kuni 2,5 m (välja arvatud kalapüügieeskirja punktides 40 ja 41 sätestatu); püüvõrk - ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega nakkevõrk; abar - nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina; seisevvõrk - ankurdatud nakkevõrk; triivvõrk - ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub (triivib) hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele; raamvõrk - silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk; võrgujada - omavahel järjestikku ühendatud kaks või enam nakkevõrku; 3) lõkspüünised - püünised, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud; mõrd - ühe või mitme juhtaia, tiibade (moodustavad karjaaia või karjaaiad), ühe või mitme pujusega varustatud pealt kinnise mõrrakere või mõrrakeredega lõkspüünis; rivimõrd ehk angerjarüsa - tiibadeta (üldjuhul jadasse asetatav) mõrd suu kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks pujus(t)ega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; ääremõrd - mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m; avaveemõrd - mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m; kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam - juhtaia, karjaaia, pujus(t)e ja ühe või kahe pealt lahtise kastiga (päraga) lõkspüünis; juhtaiata mõrd - pujus(t)ega võrgulinast, vitstest või muust materjalist mõrrakere ja tiibadega või ilma nendeta lõkspüünis, millel puudub juhtaed; silmutorbik - kooniline kuni 30 -m suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis; silmumõrd - kuni 0,5 m suu kõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed; 4) kurnpüünised - püünised, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega; põhjanoot - võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast koosnev püünis, mille veoköied toimivad kalapeletina (hirmutina); veonoot - veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast koosnev püünis, mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal; kaldanoot - veonoot, millega loomus veetakse kaldale; pöördnoot (pöörinoot) - veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle; liiv - jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist koosnev kurnpüünis; kuurits - jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast koosnev kurnpüünis; tõstevõrk - horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja võrkkotist; võib olla varustatud poomi ja käsivintsiga; 5) traalpüünised - püünised, millega kala püütakse laeva(de) järel veetavasse võrkkotti; traalnoot - traalpüünis, mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille horisontaalne avatus saadakse traallaudade või muude tarindite abil või vedamisega kahe laevaga (kaksiktraalnoot); põhjatraalnoot - traalnoot, mis on varustatud grunttropiga (alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskustega); pelaagiline traalnoot - traalnoot, millel grunttropp puudub; tragi - jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. 8. Jõevähipüügiks lubatud püügivahendid on: 1) vähinatt - söödastatav kuni 50 -m läbimõõduga tõstevõrk vähipüügiks; 2) vähimõrd - väike juhtaiata ja tiibadeta pujus(t)ega söödastatav lõkspüünis. 9. Püütud kala veest väljatõstmise abivahendid on: - kahv - väheldane kuni 70 -m läbimõõduga tõstevõrk; võib olla kinnitatud varrele; - kongits ehk maandamiskonks - kala kehasse haagitav kuni 1 m pikkune konks. III. KALAPÜÜGI KEELUAJAD JA KEELUALAD 10. Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike: - tuur; - harjus; - tõugjas; - säga. 11. Sise- ja territoriaalmeres on keelatud: 1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma, Punapea jõe ning Õngu ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m - aastaringselt; 2) kalapüük käesoleva eeskirja lisas 1 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m - 15. augustist kuni 31. detsembrini; 3) kalapüük käesoleva eeskirja lisas 2 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 200 m (v.a. püük lihtkäsiõngega) - 1. märtsist kuni 31. maini; 4) kalapüük käesoleva eeskirja lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 200 m - 1. septembrist kuni 30. novembrini; 5) kalapüük Pärnu jõe parempoolsest muulist läände jääval merealal 500 m ulatuses muulist; 6) kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe muuliga, rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga ning viimasega ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga - jääkatte lagunemisest kuni jääkatte tekkeni (jäävabal perioodil), kuid mitte lühemalt kui 1. maist kuni 30. novembrini; 7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal - 15. aprillist kuni 15. juulini; 8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele - 1. oktoobrist kuni 30. novembrini; 9) kalapüük Mullutu-Suurlahes - 1. aprillist kuni 20. maini; 10) kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega 58o57N5O põhjalaiust, 23o13N1O idapikkust ning 58o57N5O põhjalaiust, 23o17N1O idapikkust - 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni (jääkatte puudumisel - 31. detsembrini); 11) kalapüük Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel - 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni (jääkatte puudumisel - 31. detsembrini); 12) kalapüük Haapsalu Tagalahes Uuemõisa-Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses - jääminekust (jääkatte puudumisel - 15. märtsist) kuni 15. maini; 13) kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega; 14) kalapüük Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m - jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 15. märtsist) kuni 15. maini; 15) [kehtetu - RT I 2002, 44, 287 - jõust. 31. 05. 2002]; 151) aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide 58ŗ49,3'N 22ŗ54,6'E ja 58ŗ49,2'N 22ŗ53,4'E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59ŗ01,4'N 22ŗ30,9'E ja 59ŗ01,5'N 22ŗ31,3'E ühendusjooneni; 16) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal - 10. oktoobrist kuni 20. novembrini; 17) [kehtetu]; 18) kalapüük Kirikulahes - aastaringselt; 19) püüda lesta ja kammeljat: - Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu poolt määratud alapiirkondades 28 ja 29: - 15. veebruarist kuni 15. juunini; - alapiirkonnas 32: - sisemeres 15. veebruarist kuni 15. juunini; - mujal 1. veebruarist kuni 30. juunini; 20) püüda haugi jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. märtsist) kuni 30. aprillini; 21) püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist kuni 1. detsembrini. 12. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud: 1) kalapüük Värska lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget (v.a. kalapüük lihtkäsiõngega) - 15. maist kuni 15. juunini; 2) kalapüük Peipsi järves alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58ŗ24,18'N 27ŗ19,18'E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge (v.a. püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja sikutiga) - 15. maist kuni 15. juunini; 3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58ŗ24,18'N 27ŗ19,18'E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist kuni 15. juunini; 4) püüda rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. maist) kuni 20. juunini ja 1. novembrist kuni 30. detsembrini; 5) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist kuni 20. novembrini; 6) püüda haugi 1. aprillist kuni 15. maini; 7) püüda latikat (v.a. püük lihtkäsiõngega) 15. maist kuni 15. juunini; 8) püüda linaskit (v.a. püük lihtkäsiõngega) 20. juunist kuni 20. juulini; 9) püüda koha 15. maist kuni 15. juunini; 10) püüda lutsu 15. jaanuarist kuni 5. veebruarini. 13. Teistes veekogudes on keelatud: 1) aastaringselt kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a. Timmkanal) jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis - kogu ulatuses, v.a. silmupüük torbikuga ja juhtaiata mõrraga ja v.a. püük lihtkäsiõngega Lemmejões, Rannametsa jões ning Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode ojas 15. aprillist kuni 15. maini; 2) aastaringselt kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses: - Pärnu jões - Sindi paisust 500 m; - Narva jões - hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani; - Kunda jões - elektrijaama paisust suudmeni, v.a silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga Lontova sillast allavoolu; - Vasalemma jões - Vanaveski tammist 500 m; - teistes jõgedes - 100 m; Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinningu ja (või) lendõngega. 3) aastaringselt kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises ulatuses, v.a silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga kaugemal kui 100 m tammist või paisust: - Pada jões - Bökmani tammist suudmeni; - Toolse jões - Selja-Kunda maantee sillast suudmeni; - Selja jões - Varangu sillast suudmeni; - Mustoja jões - Vihula tammist suudmeni; - Altja jões - Oandu tammist suudmeni; - Võsu jões - Laviku tammist suudmeni; - Loobu jões - Joaveski tammist suudmeni; - Valgejões - Kotka tammist suudmeni; - Pudisoo jões - Tallinna-Narva maantee sillast suudmeni; - Loo jões - Loo tammist suudmeni; - Keila jões - joast suudmeni; - Vääna jões - Hüüru sillast suudmeni. Keskkonnaminister võib käesoleva punkti alapunktis 3 nimetatud aladel, v.a 100 m tammist allavoolu ning v.a Loobu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lõhe- ja forellipüüki lendõngega. 4) aastaringselt kalapüük järgmistes jõgedes: - Piusa jõgi - Kivioja suubumiskohast kuni Eesti-Vene piirini; - Vaidava jõgi - Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni; - Peetri jõgi - Eesti-Läti piirist kuni Tiitse sillani; 5) aastaringselt kalapüük kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m; 6) aastaringselt kalapüük kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani; 61) kalapüük Suures Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni 1. maist kuni 15. juunini; 7) aastaringselt kalapüük kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool; 8) kalapüük kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani 1. aprillist kuni 15. juunini; 9) kalapüük Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani - 1. aprillist kuni 30. juunini; 10) kalapüük Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu (v.a. püük lihtkäsiõngega) - jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 15. märtsist) kuni 15. maini; Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa keskkonnateenistus võib lubada sellel ajavahemikul kalapüüki seisevvõrguga Karoli struugas kuni Karoli küla lõpuni; 11) kalapüük Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas kanalis ning Ähijärves, Võngjärves, Lahepera, Koosa, Kalli, Keeri ja Leegu järves - 1. maist kuni 25. maini; 12) kalapüük 15. septembrist kuni 31. detsembrini järgmistes jõgedes: - Pärlijõgi - kogu ulatuses; - Võhandu jõgi - Kurvitse sillast kuni Sõmerpaluni; - Peeli jõgi - Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni; 13) püüda jõgedes jõesilmu 1. märtsist kuni 30. juunini; 14) püüda lõhet ja meriforelli: - Narva, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões - 1. septembrist kuni 30. novembrini. Keskkonnaminister võib lubada nimetatud tähtajal kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ja (või) lendõngega Narva, Selja, Valgejões, Jägala ja Pirita jões. - teistes jõgedes ja ojades - 1. septembrist kuni 31. oktoobrini; 15) püüda jõeforelli 15. septembrist kuni 31. detsembrini; 16) püüda merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist kuni 15. novembrini; 17) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist kuni 20. novembrini; 18) püüda rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. maist) kuni 1. juulini ja 10. novembrist kuni 30. detsembrini; 19) püüda haugi jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) kuni 10. maini; 20) püüda latikat (v.a. Võrtsjärves ja v.a. püük lihtkäsiõngega) 1. maist kuni 20. juunini; 21) püüda linaskit (v.a. lihtkäsiõngega) 20. juunist kuni 20. juulini; 22) püüda turba 15. maist kuni 15. juunini; 23) püüda vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões - 10. maist kuni 20. juunini. Keskkonnaminister võib lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses vimmapüüki lihtkäsiõngega eelnimetatud veekogudes ja tähtajal; 24) püüda koha siseveekogudes jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. aprillist) kuni 15. juunini; 25) püüda jõevähki 25. septembrist kuni 25. juulini. 14. Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul käesoleva eeskirja punkti 11 alapunktis 20, punkti 12 alapunktides 4-10 ja punkti 13 alapunktides 13-25 toodud ajutiste püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu. IV. KALADE ALAMMÕÕDUD JA KAASPÜÜGI TINGIMUSED 15. Kehtivad järgmised kalade alammõõdud: l, cm L, cm - räim 10 12 - kilu 8 9 - lõhe 55 60 - meriforell (iherus) 45 50 - jõeforell 28 32 - rääbis 10 12 - siig 30 35 - meritint 10 12 - haug 40 45 - angerjas meres ja sinna suubuvates jõgedes - 45 Võrtsjärves ja Peipsi-Pihkva järves - 55 teistes siseveekogudes - 50 - säinas meres ja sinna suubuvates jõgedes 32 38 teistes siseveekogudes 27 32 - linask 25 30 - latikas (v.a. Võrtsjärves) 30 35 - vimb 26 30 - tursk 35 - luts Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärves - 40 - koha meres ja sinna suubuvates jõgedes 38 44 Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves 38 44 Võrtsjärves 45 51 teistes siseveekogudes 40 46 - kammeljas 25 30 - lest ja merilest 18 21 - jõevähk 10 - ahven meres 16 19 Käesolevas punktis nimetatud piirangud ei kehti räime, kilu, meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega. l - kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; L - kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab seda. Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). 1998. aastal on koha alammõõduks Peipsi ja Pihkva järves 2. septembrist kuni aasta lõpuni 35 cm. 1999. a I poolaastal on koha alammõõduks Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 38 cm. 16. Seaduslikul kalapüügil saagis esinevad kalad, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud, alamõõdulised kalad ja kalad, mille püük pole antud loaga ette nähtud, loetakse kaaspüügiks. 17. Kaaspüüki lubatakse järgmiselt: 1) alamõõdulist kala: - räime ja kilu - kummalgi liigil kuni 15% arvuliselt selle liigi saagist. Kui kilu või räime osa nende kogusaagis on 10% või vähem, siis antud piirang kehtib ainult selle liigi suhtes, mille osa saagis on 90% või enam; - turska - kuni 5% kaaluliselt tursasaagist; - rääbist - kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist; - angerjat püügil õngpüünistega - kuni 10% arvuliselt angerjasaagist; - lesta, merilesta ja kammeljat - kuni 5% arvuliselt nende liikide kogusaagist; - siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit, ahvenat - kuni 5%, võrgupüügil - kuni 8% arvuliselt nende kalaliikide saagist; - koha - kuni 5%, võrgupüügil - kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil - kuni 15% arvuliselt kohasaagist. 2) mõõdulist kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük pole püügiloaga ette nähtud: - lesta, merilesta ja kammeljat tursa traalpüügil - 10% kaaluliselt tursasaagist; –turska räime- ja kilupüügil – 3% kaaluliselt kogusaagist; - turska räime- ja kilupüügil - 10% kaaluliselt; - meritinti kilu ja räime traalpüügil - piiramatult; - räime kilupüügil - 50% kaaluliselt kogusaagist; - lesta püügil seisevnooda, võrgu ja mõrraga - 10% kaaluliselt kogusaagist; –lõhet ja meriforelli meres ning siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrguga püügil, kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist. 18. Lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük jõgedes on keelatud. 19. Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks. 20. Juhul kui kaaspüük ületab käesoleva eeskirja punkti 17 lubatud määra, tuleb püük antud kohas ja/või püünisega katkestada. 21. Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui: - püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud; - püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili. 22. Kui alamõõdulist kala või kala, mille püük antud ajal ja kohas on keelatud, on traalpüügi saagis üle käesoleva eeskirja punktis 17 toodud määrade, ei loeta püüdjat käesoleva eeskirja rikkujaks, kui ta täidab järgmisi tingimusi: - teeb kohe vastava sissekande kalapüügipäevikusse ja informeerib raadio teel või (selle puudumisel) sadamasse või kaldale tulekul Keskkonnainspektsiooni; - katkestab kalapüügi antud kohas ja (või) antud püünisega ning ei alusta seda uuesti enne, kui Keskkonnainspektsioon pole selleks luba andnud. V. PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE NING -VIISIDELE KÕIKIDES VEEKOGUDES 23. Kõikides veekogudes on keelatud: 1) püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a. harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega, kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala; 2) sulgeda püünistega üle 1/3 vooluveekogu ja/või väina laiusest. Vabaks tuleb jätta väina või vooluveekogu ristlõike sügavaim osa. Väljarändava sissetoodud angerja püügiks võib Keskkonnaministeeriumi vastava maakonna keskkonnateenistus lubada selle veekogu väljavoolul tõkestada kala liikumist kogu jõesängi laiuses; 3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub tuule ja/või hoovuse toimel; 4) seisevpüüniste (v.a. silmutorbik, juhtaiata mõrd, vähinatt ja õngpüünis) asetamine püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele; 5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla käesoleva eeskirjaga lubatu, v.a. käesoleva eeskirja punktis 31toodud juhtudel; 6) [Kehtetu] 7) kasutada harrastuslikul kalapüügil samaaegselt rohkem kui 3 sama või eri liiki püügivahendit (välja arvatud vähipüügil); 8) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust. 24. Kalapüügil peab püüniste nõudmise (kontrollimise) sagedus vältima saagi riknemise püünises. 25. Kalapüüniste püügileasetamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: - seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad peavad meres, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga. Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30H30 -m ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m. Teistes veekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja; - seisevpüünise tähistus peab näitama tema paiknemise suunda, milleks vajadusel kasutada täiendavaid tähiseid; - püüniste märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kindlaks teha nende omanikku. 26. Püüniste silmasuurust (sisemist) mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 -m kaldega 8 -m pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala. Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 -m küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine. Nakkevõrgu silmasuuruse määramisel võib mõõta lappesse veetud võrgulina 11 järjestikuse sõlmerea vahe, silmasuurus saadakse, jagades mõõtmistulemuse 5-ga. 27. Käesolevas eeskirjas kirjeldamata või põhimõttelt uute püüniste või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal. VI. PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE NING -VIISIDELE SISE- JA TERRITORIAALMERES NING MAJANDUSVÖÖNDIS Traalpüük 28. Aastaringselt on keelatud: 1) püüda traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga keskkonnaministri poolt määratud alal; 2) püüda traalpüünistega Irbe väinas alal, mis on piiritletud läänest Ovi�i majaka (57o 34,10 N; 21o 42,90 E) ja Loode majaka (57o 58,34 N; 21o 58,03 E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme (57o 45,60 N; 22o 36,40 E) ja Kaavinina majaka (57o 58,95 N; 22o 11,77 E) vahelise sirgega; 3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga ja kasutada traalpüügil laevu mootori võimsusega üle 300 hj. 29. Tähtajaliselt on keelatud kasutada: 1) põhjatraalnoota - Soome lahes lääne pool 26o00N idapikkust - 1. veebruarist kuni 30. juunini; 2) pelaagilist traalnoota Liivi lahes - 30 päeva vältel ajavahemikus 1. aprillist kuni 31. maini. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister; 3)-4) [Kehtetud] 30. Traalpüügil ei tohi üheski traalnooda osas (v.a. pujus, kui tema kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla väiksem kui: 1) räimepüügil alarajoonides 28 (v.a. Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59o30N põhjalaiust - 28 mm; 2) räimepüügil alarajoonis 29 põhja pool 59o30N põhjalaiust ning Liivi ja Soome lahes - 16 mm; 3) kilupüügil - 16 mm; 4) tursapüügil: –traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm; –ilma spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja polüamiidnoodalinast päraga traalnoodal – 125 mm; –ilma spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja muust materjalist traalipäraga traalnoodal, 8 m pikkuselt traalipära jagavtropist ettepoole – 130 mm, ülejäänud traalipäras – 105 mm; 5) lestapüügil: - alarajoonis 28 traalnoodal - 110 mm; - alarajoonides 32 ja 29 lõuna pool 59o30N põhjalaiust traalnoodal tavalise päraga - 110 mm; –traalnoodal spetsiaalse «BACOMA» tüüpi» selektiivsustarindiga päras – 105 mm. 31. Kalapüügil traalnoodaga on lubatud: 1) kinnitada pära alumise osa alla purjeriiet, noodalina, nahka või teisi materjale; 2) kasutada tursa- ja lestapüügil põhjatraalnooda pära katmiseks jämedamast niidist (nöörist) kattekotti, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti silmasuurus peab olema kaks korda suurem kui traalipäras ja teda võib kinnitada pärale ainult piki eesmist, külgmist ja tagumist äärt; 3) kasutada räime- ja kilupüügil jämedamast niidist valmistatud noodalinast pära kattekotti, mille silmasuurus on suurem kui traalipäras. 32. Merel ei loeta traalnoota püügivalmis olevaks, kui: - traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga külge; - vaierid ei ole ühendatud traallaudadega ja kaablid grunttropiga; - traalnooda rull on kaetud ja kinni soritud. Mõrra- ja kastmõrra (seisevnooda) püük 33. Meres on keelatud kasutada: 1) mõrdu ja kastmõrdu (seisevnootasid), mille lina silmasuurus on väiksem kui: - räime- ja meritindipüügil - 24 mm; - juhtaiaga mõrras - mõrrapäras 24 mm; - mõrras ogalikupüügil - 12 mm; - Pärnu lahes Liu-Pikknina ühendussirgest põhja pool avaveemõrras - mõrrapäras 24 mm ja teistes mõrra osades 80 mm; 2) Pärnu lahes Liu-Pikknina ühendussirgest põhja pool kahe ja enama päraga avaveemõrdu. 34. Mõrdade ja kastmõrdade (seisevnootade) püügileasetamisel tuleb asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid: - avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas; - ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrrale kehtivad asetuse osas mõrrajada tingimused: - jadasse asetatud avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas; - kastmõrdade (seisevnootade) kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m. Noodapüük (v.a. traal- ja seisevnoodapüük) 35. Alad, kus noodapüük konkreetses veekogus on lubatud, määrab Keskkonnaministeeriumi vastava maakonna keskkonnateenistus. 36. Meres on keelatud kasutada nootasid (v.a. traal- ja seisevnoodad), mille lina silmasuurus on väiksem kui: 1) räime- ja meritindipüügil - 24 mm; 2) teiste kalade püügil - 48 mm; 3) tursapüügil: –põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm;»; - põhjanoodal tavalise päraga - 120 mm; 4) lestapüügil: - alarajoonis 28 põhjanootadel - 110 mm; - alarajoonis 32 ja 29 lõuna pool 59o30N põhjalaiust: põhjanoodal tavalise päraga - 110 mm; põhjanoodal spetsiaalse selektiivsustarindiga päras - 105 mm. Võrgu- ja õngepüük põhjanoodal spetsiaalse «BACOMA» tüüpi» selektiivsustarindiga päras – 105 mm. 361. Punktides 30 ja 36 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 120 mm. 37. Keelatud on kasutada: 1) Pärnu lahes põhja pool Liu-Pikknina ühendussirget: - nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri - aastaringselt; - nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm (sammuga 48 mm) ja õngejada - aastaringselt; - nakkevõrku - 1. maist kuni 30. juunini; 2) lõhe triiv- ja seisevõngejada: - Soome lahes 1. juulist kuni 15. septembrini; - mujal, kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas - 1. aprillist kuni 15. novembrini; 3) lõhe triiv- ja seisevvõrgujada kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas: - alarajoonis 29 põhja pool 59o30N põhjalaiust - 1. juunist kuni 15. septembrini; - mujal - 15. juunist kuni 30. septembrini; 4) nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui: - lõhepüügil: sünteetilisest kiust võrgulinal - 157 mm; looduslikust kiust võrgulinal - 165 mm; - tursapüügil - 110 mm; - lestapüügil: alarajoonis 28 - 110 mm*; alarajoonides 32 ja 29 lõuna pool 59o30N põhjalaiust - 100 mm*; - teiste kalade püügil - 76 mm, välja arvatud alapunktis 6 toodud kalaliigid. * Kuni 20 m sügavusel rannavööndis on 1. jaanuarini 1997. a. lesta-nakkevõrkudes lubatud kasutada silmasuurust 90 mm; 5) lõhepüügil õngekonksu teraviku kaugusega konksuäärest alla 19 mm; 6) muu silmasuurusega nakkevõrke kui: - räimepüügil - 28-40 mm; - kilupüügil - 20-40 mm; - meritindipüügil - 24-40 mm; 38. Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m. Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m. 39. Lõhe võrgu- ja õngejadad ning tursa võrgu- ja õngejadad tuleb tähistada 2 meremiili kaugusele nähtavate toodritega, millel on lamp, lokatsioonipeegeldi ja lipp. 40. Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud: - ühel laeval asetada püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe triivvõrgu ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 m; - ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge; - hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügileasetamiseks lubatava hulga. 41. Tursa- ja lestapüük üle 20 m sügavusel merealal on lubatud kuni 35 m pikkuse nakkevõrguga. 411. Tursapüügil ei tohi: 1) võrkude püügiloleku aeg võrkude vettelaskmise algusest kuni võrkude väljavõtmise lõpuni ületada 48 tundi; 2) võrgujada kogupikkus ületada: –laevadel üldpikkusega 12 m ja alla selle – 12 km; –laevadel üldpikkusega üle 12 m – 24 km. 42. Merel ei loeta võrke ja õngejadasid püügivalmis olevaiks, kui: - võrgud on kaetud ja kinni soritud; - õngeliinid ja -konksud on soritud kastidesse. 43. Käesoleva eeskirja punktis 40 lubatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi. VII. PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE NING -VIISIDELE SISEVEEKOGUDES 44. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud: 1) traalpüük - aastaringselt; 2) püük põhjanoodaga (mutnikuga) lõuna pool Praaga küla ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget - aastaringselt; 3) püük seisevpüünistega Lämmijärves ning Piirissaare ja Kolpino saare ümbruses 300 m laiusel alal kogu tähistatud faarvaatri ulatuses - aastaringselt; 4) püük põhjanoodaga (mutnikuga) Peipsi järves - 1. jaanuarist kuni 1. aprillini (välja arvatud jääalune püük) ja 1. maist kuni 1. septembrini; 5) püük nakkevõrguga – 15. maist kuni 15. juunini ja kaldast arvates ühe kilomeetri laiusel veealal 20. oktoobrist kuni 20. novembrini; 6) kalapüük Pihkva ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget - kurnpüünistega - 15. maist kuni 1. augustini; - nakkevõrguga - 15. maist kuni 15. juunini; - mõrraga - 15. maist kuni 15. juunini; 7) kasutada väiksemaid silmasuurusi (mm) kui: pära kariaed, juhtaed mõrral: 20 (tindipüügil 10) 24 (tindipüügil 10) kurnpüünistel: pära tiivad põhjanoodal: 40 40 muul noodal: 40 48 nakkevõrkudel: rääbisepüügil 35 muul nakkevõrgul: kuni 1 km ulatuses kaldavööndis 60, ajavahemikus 15. aprillist kuni 15. maini 72 kuni 1-kilomeetrisest kaldavööndist kaugemal 130, ajavahemikus 15. juunist kuni 15. juulini 110 (jääkatte puudumisel - 1. detsembrist kuni 15. maini) püüvõrgul 80 8) kasutada püügil nakkevõrguga: - kaldast ühe kilomeetri laiusel veealal muid silmasuurusi kui 60-76 mm; - kaldast kaugemal kui üks kilomeeter väiksemat silmasuurust kui 110 mm 45. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid: - avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema ruutudes 14 D ja 15 E vähemalt 150 m, mujal 500 m; –tindipüügile asetatud mõrdade kaugus üksteisest ja teistest mõrdadest peab olema vähemalt 50 m; –Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m, jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates ühe kilomeetri laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui üks kilomeeter vähemalt 500 m; - Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates ühe kilomeetri laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui üks kilomeeter vähemalt 500 m; - Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui üks kilomeeter nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m. 46. Teistel siseveekogudel on keelatud: 1) [Kehtetu] 2) traalpüük - aastaringselt; 3) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõhilaste kudejõgedes, mis määratakse keskkonnaministri poolt loeteluga "Lõhilaste (lõhi, meriforell, jõeforell, harjus) kudemis- ja elupaikade nimistu" - aastaringselt; 4) püüda merre suubuvates jõgedes kala tiibadega mõrraga (v.a. juhtaiata mõrd kuni 30 -m pikkuste tiibadega) ilma Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuseta - aastaringselt; 5) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni - aastaringselt; 6) aastaringselt püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega (tonka), krunda ja ankurdamata unnaga järgmistes jõgedes: Preedi (Vardja) jõgi kogu ulatuses; Võllingu jõgi kogu ulatuses; Oostriku jõgi kogu ulatuses; Prandi jõgi lähtest Tori sillani; Esna jõgi kogu ulatuses; Palu peakraav kogu ulatuses; Vodja jõgi kogu ulatuses; Kunda jõgi lähtest Sämi sillani; Selja jõgi lähtest Arkna sillani; Sõmeru jõgi kogu ulatuses; Jänijõgi kogu ulatuses; Pärnu jõgi lähtest Reopalu jõe suudmeni; Ahja jõgi lähtest Koorvere paisuni; Hilba oja kogu ulatuses; Peeda jõgi Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke; 7) püük Võrtsjärves nakkevõrkudega jääkatte lagunemisest kuni 15. juunini, jääkatte puudumisel 1. aprillist kuni 15. juunini; 8) püük seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare-Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses - jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel - 1. aprillist ) kuni 15. juunini; 9) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi - 1. juunist kuni 1. detsembrini; 10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille pikkus ületab 150 m; 11) püük Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või jadade pikivahe on alla 50 m; 12) püük Emajões ja Koosa jões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m. 47. Keelatud on kasutada väiksemaid silmasuurusi (mm) kui: - Võrtsjärves: pära kariaed, juhtaed mõrral: 36 48 noodal: 40 nakkevõrgul: 130 - teistes siseveekogudes: pära kariaed, juhtaed mõrral: 24 24 noodal: 40 nakkevõrgul: 60 48. Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni on vees viibides püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge (tonka), krunda ja spinninguga keelatud 1. aprillist kuni 20. juunini. Kalapüük Peetri-Jaani saarelt on keelatud aastaringselt. Lisa 1 "Kalapüügieeskirja" juurde Jõed ja ojad, mille suudmealal on kalapüük keelatud 15. augustist kuni 31. detsembrini (kalapüügieeskirja punkti 11 alapunkti 2 juurde) Jrk. nr. Jõgi Nr. EJKN 1986 järgi 1. Pada jõgi 719 2. Toolse jõgi 741 3. Vainupea jõgi 758 4. Mustoja jõgi 760 5. Altja oja 766 6. Võsu jõgi 771 7. Pudisoo jõgi 806 8. Loo jõgi 821 9. Vääna jõgi 945 10. Vihterpalu jõgi 1017 11. Nõva jõgi 1037 12. Riguldi jõgi 1039 13. Kolga oja 1209 14. Rannametsa jõgi 1508 15. Vanajõgi 1626 16. Jämaja oja 1671 Lisa 2 "Kalapüügieeskirja" juurde Vooluveekogud, mille suudmealal meres on kalapüük keelatud 1. märtsist kuni 31. maini (kalapüügieeskirja punkti 11 alapunkti 3 juurde) Jrk. nr. Vooluveekogu Nr. EJKN 1986 järgi 1. Koolimäe oja 770 2. Lohja oja 804 3. Tiskre oja 940 4. Karilepa oja 1006 5. Kloostri oja 1008 6. Keibu oja 1034 7. Lepaoja 1035 8. Veskijõgi 1036 9. Salajõgi 1044 10. Taebla jõgi 1047 11. Võnnu oja 1050 12. Asuküla peakraav 1054 13. Saardu peakraav 1058 14. Sinilepa peakraav 1059 15. Haeska peakraav 1060 16. Rannamõisa jõgi 1061 17. Rõude jõgi 1069 18. Kasari jõgi 1070 19. Kasevälja kraav 1187 20. Männiku kraav 1188 21. Hanila oja 1191 22. Uustalu kraav 1192 23. Hõbesuu kraav 1195 24. Paadrema jõgi 1196 25. Küti oja 1206 26. Tõstamaa jõgi 1211 27. Tõrvanõmme peakraav 1212 28. Künnimaa oja 1215 29. Tuuraste oja 1218 30. Audru jõgi 1220 31. Uulu kanal 1486 32. Häädemeeste jõgi 1515 33. Priivitsa oja 1518 34. Kabli oja 1520 35. Lemmejõgi 1521 36. Loode oja 1523 37. Treimani oja 1525 38. Sula peakraav 1526 39. Prestviigi oja 1604 40. Vaemla jõgi 1605 41. Luguse jõgi 1608 42. Jausa oja 1613 43. Prassi kraav 1618 44. Ollima kraav 1619 45. Väljasoo kraav 1621 46. Vanamõisa kraav 1622 47. Leetselja peakraav 1623 48. Luidja oja 1628 49. Paope oja 1629 50. Jõeranna oja 1630 51. Armioja 1631 52. Pihla oja 1633 53. Kidatse oja 1636 54. Tareste oja 1638 55. Kärdla oja 1639 56. Nuutri oja 1640 57. Partsi oja 1642 58. Suuremõisa jõgi 1643 59. Põduste jõgi 1645 60. Nasva jõgi 1653 61. Möldri oja 1674 62. Riksu oja 1675 63. Kotlandi peakraav 1677 64. Vesiku oja 1683 65. Oju peakraav 1686 66. Leisi jõgi 1709 67. Oitme oja 1712 68. Võlupe jõgi 1713 69. Taaliku peakraav 1720 70. Nenu peakraav 1724 71. Neemi peakraav 1727 72. Kingli peakraav 1729 73. Kuke peakraav 1730 74. Maadevahe jõgi 1733 75. Lõve jõgi 1735 76. Ristoja 1746 77. Kuusiku peakraav 1747 78. Soonda oja 1749 79. Lõetsa peakraav 1753 80. Puulaiu kraav (Hiiumaa) 81. Laisma kraav (Hiiumaa) 82. Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa) Lisa 3 "Kalapüügieeskirja" juurde Vooluveekogud, mille suudmealal meres on kalapüük keelatud 1. septembrist kuni 30. novembrini (kalapüügieeskirja punkti 11 alapunkti 4 juurde) Jrk. nr. Vooluveekogu Nr. EJKN 1986 järgi 1. Sõtke jõgi 655 2. Udria oja 661 3. Pimestiku oja 663 4. Perjatsi oja 664 5. Künnapõhja oja 668 6. Pühajõgi 670 7. Kalvi oja 718 8. Rihula oja 728 9. Karepa oja 745 10. Kuusalu oja 825 11. [Kehtetu] 12. Valkla oja 828 13. Kaberla oja 831 14. Treppoja 989 15. Männiku oja 1214 15.1. Kadaka oja 1517 16. Priivitsa oja 1518 17. Lemmejõgi 1521 17.1. Treimani oja 1525 18. Poama oja 1627 19. Ligeoja 1691 20. Tirtsi jõgi 1694 21. Kiruma peakraav 1699 Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a. määrusega nr. 35 Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord [Kehtetu - RT I 2003, 34, 219 - jõust. 1.01.2004]