Põllumajandusminister — Lindude gripi tõrje eeskiri — RTL, 51, 754

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566) § 43 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Määruse reguleerimisala (1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised kõrge patogeensusega viirustüvede tekitatud lindude gripi ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud lindudelt pärinevate loomsete saaduste käitlemiseks. Samuti sätestatakse lindude gripi karantiini tingimused ning ohustatud ja järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused. (2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele ja loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele, veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu tauditõrjega seotud isikutele. (3) Määrust ei kohaldata mets- ja veelindude ega lemmikloomana peetavate lindude suhtes, samuti tehistingimustes peetavate lindude suhtes. (4) Madala patogeensusega viirustüvede tekitatud lindude gripi ennetamiseks ja tõrjeks annab Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vajaduse kohaselt «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendab seal toodud abinõusid. §2. Lindude gripi määratlus (1) Kõrge patogeensusega viirustüvede tekitatud lindude gripp ehk lindude klassikaline katk (edaspidi lindude gripp) on kiire levikuga suure suremusega ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mida iseloomustavad kliinilised tunnused nagu veremürgitus, peapiirkonna tursed, hingamis- ja seedeelundite põletik, munemisvõime järsk langus ja närvinähud. (2) Lindude grippi põhjustavad Ortomyxoviridae sugukonna Influenzavirus perekonna A-tüüpi RNA-viiruse (edaspidi A-gripi viirus) kõrge patogeensusega tüved. A-gripi viirus loetakse lindude gripi tekitajaks, kui viiruse veenisisese patogeensuse indeks kuue nädala vanustel tibudel on suurem kui 1,2 või kui viiruse H5 või H7 subtüübi puhul on RNA nukleotiidide järjestuse määramise korral võimalik näidata, et hemaglutiniini lõhestamispiirkonnas leidub hulgaliselt aluselisi aminohappeid. (3) Lindude gripi inkubatsiooniaeg kestab sõltuvalt linnu liigist ja vanusest ning haigustekitaja patogeensusest 3–21 päeva. Lindude gripp levib peamiselt otsekontakti teel ja inimtegevuse vahendusel, samuti õhu kaudu ja transovariaalselt. Erandjuhul võib nakkus üle kanduda inimesele. Lindude gripi looduslikuks reservuaariks on rändavad mets- ja veelinnud. (4) Lindude grippi iseloomustavad patoloogilis-anatoomilised muutused linnu kudedes ja organites, näiteks täppverevalumid serooskestadel; verevalumid ja nekroosikolded siseorganitel; limane eritis hingamisteedes; tursed ja verevalumid pea ja kaela piirkonnas ning lihastes ja silma sidekestal. Äkksurma korral võivad iseloomulikud linnu organite patoloogilis-anatoomilised muutused puududa. §3. Kasutatavad terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) põllumajanduslinnud (edaspidi linnud) – kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd ja silerinnaliste perekonda (Ratitae) kuuluvad linnud, keda peetakse tõuaretuseks, toiduks mõeldud liha või munade tootmiseks või uluklindude varude taastootmiseks; 2) haudemunad – lindude munad, mis on ette nähtud hautamiseks; 3) toidumunad – lindude munad, mis on ette nähtud toiduks; 4) ööpäevased tibud – kuni 72 tunni vanused jootmata ja söötmata linnud. Berberi pardid (Cairina moschata) võivad olla söödetud; 5) sugukari – 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmiseks karjana peetavad linnud; 6) tootmiskari – 72 tunni vanused või vanemad toiduks mõeldud liha või munade tootmiseks või uluklindude varude taastootmiseks karjana peetavad linnud; 7) nakatunud lind – lind, kellele laboratoorse uuringu tulemuse alusel pandud lindude gripi ametliku diagnoosi on Veterinaar- ja Toiduamet kinnitanud, või lind, kellel lindude gripi korduspuhangu korral esinevad § 2 lõikes 1 nimetatud kliinilised tunnused või § 2 lõikes 4 nimetatud organite patoloogilis-anatoomilised muutused; 8) nakkuskahtlane lind – lind, kellel esinevad lindude gripile iseloomulikud kliinilised tunnused või organite patoloogilis-anatoomilised muutused, või lind, kellel on avastatud H5 või H7 alamtüübi A-gripi viirus; 9) kontaktne lind – lind, kes võib olla otseselt või kaudselt kokku puutunud lindude gripi viirusega või H5 või H7 alamtüübi A-gripi viirusega. 2. peatükk ENNETAMINE §4. Vaktsineerimine Lindude gripi vastane vaktsineerimine on keelatud, välja arvatud §-s 26 nimetatud erakorraline vaktsineerimine. §5. Lindude gripi episootilise olukorra seire ja laboratoorsed uuringud (1) Lindude gripi episootilise olukorra seirekava koostab ja seiret korraldab Veterinaar- ja Toiduamet. (2) Laboratoorseid uuringuid tehakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis või veterinaarlaboratooriumis, kellel on tunnustatud analüüsimetoodika lindude gripi diagnoosimiseks (edaspidi laboratoorium). (3) Seire käigus uuritavatelt lindudelt võtab proovimaterjali ja toimetab seda viivitamata laboratooriumi järelevalveametnik, järelevalveametniku abiline, kellel on vastav pädevus, või volitatud veterinaararst. (4) Proovide võtmise ja laboratoorse uurimise korral järgitakse lisaks õigusaktide nõuetele Rahvusvahelise Episootiate Büroo ( Office International des Epizooties, OIE) poolt väljatöötatud põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid2 (edaspidi diagnoosimise käsiraamat). 3. peatükk TÕRJE 1. jagu Tegutsemisjuhised lindude gripi kahtluse korral §6. Lindude gripi kahtlus Lindude gripi kahtluse korral peab loomapidaja lindude gripi kliiniliseks diagnoosimiseks, proovide võtmiseks, episotoloogilise uurimise läbiviimiseks ning loomataudi leviku tõkestamiseks vajalike kitsenduste ja abinõude rakendamiseks viivitamata kohale kutsuma piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku. §7. Teatamine (1) Lindude gripi kahtlusest või diagnoosimisest peab järelevalveametnik, volitatud veterinaararst ja tegevusloaga veterinaararst ning laboratoorium ja oma tööülesannete tõttu tauditõrjega seotud isik viivitamata teatama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele. (2) Kohaliku järelevalveasutuse juht on kohustatud viivitamata teatama lindude gripi kahtlusest ja diagnoosimisest Veterinaar- ja Toiduametile. (3) Lindude gripi kahtlusest või diagnoosimisest teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras. §8. Lindude gripi kahtluse korral rakendatavad abinõud ja kitsendused (1) Pärast lindude gripi kahtlusest teate saamist võtab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohe loomakasvatushoone või -rajatise, kus on avastatud nakkuskahtlane või kontaktne lind (edaspidi eeldatav taudipunkt) kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning rakendab seal järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) loomapidaja isoleerib linnud eeldatavas taudipunktis kinnisesse ruumi, et nad ei puutuks kokku teiste loomadega; 2) ruumi, kuhu linnud on isoleeritud, sisenetakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietuses, mis pärast kasutamist kahjutustatakse või hävitatakse, või üksnes nimetatud ruumis viibimiseks ettenähtud riietuses, mida korrapäraselt desinfitseeritakse, järgides järelevalveametniku juhiseid. Jalanõud desinfitseeritakse pärast eelnimetatud ruumist lahkumist; 3) loomapidaja peab arvestust eeldatavas taudipunktis peetavate lindude üldarvu, nende liigiti jaotumise tõugude või vanuserühmade lõikes ning nakatunud, nakkuskahtlaste ja kontaktsete lindude ning lindude gripi kahtluse püstitamise hetkest arvates välja koorunud ja surnud lindude kohta. Neid andmeid täiendatakse vastavalt muutustele. Järelevalveametniku nõudmisel tuleb linnud tema kontrollkäigu ajal loendada, et kinnitada järelevalveametnikule esitatud andmete õigsust; 4) linde viiakse eeldatavast taudipunktist välja või tuuakse sinna juurde või paigutatakse seal ümber Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 5) inimesed, veokid ja loomad liiguvad eeldatavasse taudipunkti või sealt välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 6) surnud või tapetud lindude korjuseid ja rümpi hoitakse kohas, kus neid ei mõjuta ilmastikuolud ning kus on välistatud loomade või inimeste kokkupuude korjuste ja rümpadega, või kahjutustatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse leviku; 7) sööta, lindudega kokku puutunud inventari, allapanu, lindudelt pärinevaid loomseid saadusi ja muid võimalikke nakkuskandjaid viiakse eeldatavast taudipunktist välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 8) sugu- või tootmiskarjalt saadud munade väljaviimine eeldatavast taudipunktist on keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib anda loa toidumunade veoks otse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) § 10 lõike 1 alusel tunnustatud ettevõttesse, kus need kohe pärast saabumist kuumtöödeldakse viisil, mis tagab lindude gripi viiruse hävimise. Toidumunade veol ja käitlemisel peab järgima käesoleva määruse §-s 10 esitatud nõudeid ja välistama nakkuse leviku; 9) eeldatava taudipunkti sissesõiduteele ning sisse- ja väljapääsu ette paigaldatakse desinfitseerimisbarjäärid viisil, mis tõkestab nakkuse leviku. (2) Lõikes 1 loetletud kitsendustest ja abinõudest teatab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht loomapidajale kirjalikult, samuti tuleb neid kitsendusi ja abinõusid rakendada ka muus loomakasvatushoones või -rajatises ning piirkonnas, kus järelevalveametnik kahtlustab nakkuse levikut. (3) Lisaks käesolevas peatükis sätestatud abinõude ja kitsenduste rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vajaduse kohaselt anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendada seal toodud abinõusid. §9. Episotoloogiline uurimine lindude gripi kahtluse korral (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht korraldab episotoloogilise uurimise, mille käigus tuleb välja selgitada: 1) tõenäoline lindude nakatumise aeg ja nakkusallikas; 2) muud loomakasvatushooned ja -rajatised, kus linnud võisid võimaliku nakkusallikaga kokku puutuda; 3) nakkuse eeldatavast taudipunktist edasikandumise võimalus ajavahemikul linnu nakatumisest kuni lindude gripi kahtluse otsustamiseni ning kontaktsed linnud; 4) eeldatava taudipunkti ümbruses elavad linnuliigid ning sealsed keskkonnategurid, mis soodustavad nakkuse levimist eeldatavast taudipunktist väljapoole. (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab episotoloogilise uurimise tulemuste aruande Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile lindude gripi kahtluse otsustamisest arvates 24 tunni jooksul. §10. Nõuded toidumunade veole eeldatavast taudipunktist käitlemisettevõttesse ja munade edasisele käitlemisele (1) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 8 nimetatud toidumune tohib viia käitlemisettevõttesse, kui eeldatava taudipunkti üle järelevalvet teostav järelevalveametnik on toidumunade viimise kooskõlastanud käitlemisettevõtte järelevalveametnikuga. Viimane omakorda peab teatama eeldatava taudipunkti järelevalveametnikule toidumunade partii saabumisest käitlemisettevõttesse. (2) Eeldatavast taudipunktist pärinevate toidumunade veo korral tuleb järgida järgmisi nõudeid: 1) järelevalveametnik plommib väljasaadetava toidumunade partii ning plommi ei eemaldata enne partii sihtpunkti jõudmist; 2) toidumunad viiakse käitlemisettevõttesse ilma vahepeatusteta. (3) Käitlemisettevõttes tuleb eeldatavast taudipunktist pärinevate toidumunade, nende koorte ja pakendite käitlemise korral järgida järgmisi nõudeid: 1) toidumune säilitatakse teistest munadest eraldi kuni neist munatoodete valmistamiseni; 2) toidumune kasutatakse pastöriseeritud munasaaduste valmistamiseks tingimusel, et neid on töötlemise käigus kuumutatud vähemalt + 64 °C juures vähemalt 4 minuti ja 30 sekundi jooksul; 3) veovahendid ja -pakendid ning hooned, kus toidumune on hoitud, puhastatakse ja desinfitseeritakse järelevalveametniku juhiste kohaselt, et tagada lindude gripi viiruse hävimine; 4) toidumunade koorte väljaviimisel ning käitlemisel või kahjutustamisel järgitakse «Loomatauditõrje seaduse» § 19 lõike 4 alusel kehtestatud korda. 2. jagu Lindude gripi laboratoorne uurimine ja diagnoosimine §11. Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks (1) Proovid, mida uuritakse laboratoorselt diagnoosimaks lindude grippi, võtab volitatud veterinaararst või järelevalveametnik. (2) Viroloogiliseks uurimiseks saadetakse laboratooriumisse järgmised proovid: 1) elusalt nakkuskahtlaselt linnult võetud trahhea tampooniproov ja tampooniproov kloaagi limaskestalt või roojaproov; 2) hiljuti surnud või hukatud linnu korjus tervikuna või linnu lahangul võetud soolesisu, ajukude, trahhea, kopsud, maks, põrn ja patoloogiliselt muutunud organid. (3) Pärast lõikes 2 loetletud proovide võtmist tuleb need kohe ette valmistada laboratooriumisse saatmiseks, järgides järgmisi nõudeid: 1) tampooniproov tuleb asetada diagnoosimise käsiraamatu kohaselt valmistatud säilituslahusesse kattes sellega kogu proovi; 2) ühelt linnult pärinevad koed ja organid võib panna ühte proovinõusse, välja arvatud soolesisu ja roojaproovid, mis võetakse eraldi proovinõusse välistades nende kokkupuutumise siseorganitega; 3) erinevatelt lindudelt võetud proove ei tohi kokku panna. (4) Seroloogiliseks uurimiseks saadetakse laboratooriumisse lindudelt võetud vereproovid. Kui linnukarjas on alla 21 linnu, võetakse vereproovid kõikidelt lindudelt. Kui linnukarjas on 21 või enam lindu, uuritakse vähemalt 20 lindu. See tagab ühe nakatunud linnu 99% tõenäosusega avastamise, kui linnukarjast on 25% või enam nakatunud. §12. Proovi laboratooriumisse saatmine ja uurimine (1) Proov pannakse hermeetilisse pakendisse ja säilitatakse lekkekindlas konteineris temperatuuril + 2 °C kuni + 4 °C. Proov märgistatakse nii, et seda oleks kerge identifitseerida. Proovi kaaskirjale märgitakse lisaks muudele andmetele proovivõtmise aeg. (2) Volitatud veterinaararst, järelevalveametnik või laboratooriumi vastava ala spetsialist toimetab proovi viivitamata laboratooriumisse, teatades ette proovi toomisest. (3) Lindude gripi laboratoorsel uurimisel järgitakse diagnoosimise käsiraamatus sätestatud nõudeid. §13. Diagnoosi panek (1) Lindude gripi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt. Lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitab Veterinaar- ja Toiduamet. (2) Lindude gripi Eestis esmakordse laboratoorse diagnoosimise korral tuleb proov viiruse tüübi ja patogeensuse määramiseks ning diagnoosi kinnitamiseks saata volitatud referentlaboratooriumi. Lindude gripi viiruse veenisisese patogeensuse indeksi määramise meetod on toodud lisas. 3. jagu Tegutsemisjuhised lindude gripi puhangu korral §14. Ravi Lindude grippi haigestunud lindude ravi on keelatud. §15. Karantiini kehtestamine taudipunktis Pärast lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamist teeb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohe maavanemale ettepaneku kehtestada taudipunktis karantiin. §16. Taudipunktis rakendatavad kitsendused ja abinõud (1) Pärast karantiini kehtestamist rakendatakse taudipunktis järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) taudipunkti territooriumile sisenevad Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi nimetatud isikud ühekordseks kasutamiseks mõeldud riietuses, mis pärast kasutamist kahjutustatakse või hävitakse. Jalanõud desinfitseeritakse pärast taudipunkti territooriumilt väljumist; 2) taudipunkti sissesõiduteele paigutatakse liikumispiiranguid tähistavad viidad; 3) kõik taudipunktis olevad linnud viivitamata hukatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse leviku; 4) võimaluse korral püütakse kinni ja hukatakse kõik taudipunktis ja selle lähiümbruses elavad mets- ja veelinnud viisil, mis välistab nakkuse leviku. Mets- ja veelindude püüdmist korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht koostöös Keskkonnainspektsiooni ning jahipidamise õigust omavate isikutega; 5) hukatud või surnud lindude korjused ning munad ja munakoored kahjutustatakse või hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse leviku; 6) inventar, sööt, loomsed saadused, jäätmed ning kõik, mis võib olla lindude gripi viirusega saastunud ja mida ei ole võimalik kahjutustada desinfitseerimise abil, hävitatakse või kahjutustatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse leviku; 7) linnu väljaheited, heitvesi, allapanu ja muu materjal, mis võib nakkust levitada, kahjutustatakse või hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all; 8) lindudega kokku puutunud esemeid viiakse taudipunktist välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal pärast nende nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist; 9) inimesed, veokid ja loomad liiguvad taudipunkti ja sealt välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 10) loomapidaja paigutab taudipunkti sisse- ja väljapääsu juurde desinfitseerimisbarjäärid ning puhastab ja desinfitseerib taudipunkti lähiümbruse järelevalveametniku kontrolli all; 11) taudipunktis asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse on keelatud sisse tuua uusi linde seal § 19 nõuete kohase puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest arvates 21 päeva jooksul. (2) Karantiini kehtestamise puhul hakkavad taudipunktis kitsendused kehtima alates kirjaliku korralduse üleandmisest loomapidajale. (3) Taudipunktis asuvast loomakasvatushoonest või -rajatisest välja viidud sugu- ja tootmiskarjade lindudelt pärinevate saaduste puhul, mis on pärit tõenäolisest nakkuse sissetoomise ajast kuni seal nakkuse avastamiseni, tuleb võimaluse korral saaduste asukoht välja selgitada ning toimida järgmiselt: 1) linnuliha kõrvaldatakse ringlusest ja hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse leviku; 2) haudemunad hävitatakse; kui munadest on tibud juba välja koorunud, võetakse nad kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla; 3) toidumunad hävitatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse leviku. Nõuet ei kohaldata, kui toidumunad on eelnevalt desinfitseeritud viisil, mis tagab lindude gripi viiruse hävimise. (4) Majapidamises, kus peetakse kahte või enamat linnukarja, võib Veterinaar- ja Toiduamet rakendada kitsendusi loomakasvatushoonele või -rajatisele või selle osale, mida majandatakse kliiniliselt terve linnukarjaga loomakasvatushoonest või -rajatisest või selle osast eraldi lindude paigutuse, pidamise ja söötmise suhtes ning järelevalveametnik kinnitab, et kõik tingimused taudi leviku tõkestamiseks on täidetud. (5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib rakendada kitsendusi taudipunkti läheduses asuvale loomakasvatushoonele või -rajatisele, kui selle asukoht, projektlahendus või inimeste, loomade ja veovahendite kokkupuuted taudipunktiga annavad alust kahtlustada selle loomakasvatushoone või -rajatise saastumist lindude gripi viirusega. §17. Episotoloogiline uurimine lindude gripi puhangu korral (1) Kohalik loomatauditõrje komisjon, keda juhib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht, korraldab episotoloogilise uurimise ja esitab 24 tunni jooksul Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile aruande, milles on järgmised andmed: 1) tõenäoline lindude nakatumise aeg ja nakkusallikas; 2) muud loomakasvatushooned ja -rajatised, kus linnud võisid nakkusallikaga kokku puutuda; 3) nakkuse taudipunktist edasikandumise võimalus ajavahemikul võimalikust nakatumisest kuni lindude gripi kindlaks tegemiseni ning kontaktsed linnud; 4) taudipunkti ümbruses elavad linnuliigid ning sealsed keskkonnategurid, mis võivad soodustada nakkuse levimist taudipunktist väljapoole. (2) Edaspidi esitatakse aruanded uue teabe laekumise korral, kuid mitte harvem kui iga seitsme päeva järel. §18. Kitsendused loomakasvatushoones või -rajatises, mis võib olla saastunud lindude gripi või H5 või H7 alamtüübi A-gripi viirusega (1) Kui kahtlustatakse, et seoses inimeste, loomade või veovahendite liikumistega on loomakasvatushoones või -rajatises kontaktsed linnud, võib järelevalveametnik panna selle loomakasvatushoone või -rajatise kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla, et tagada nakkuskahtlaste lindude kiire tuvastamine. (2) Loomapidaja peab arvestust lõikes 1 nimetatud loomakasvatushoones või -rajatises peetavate lindude üldarvu ja nende liigiti jaotumise kohta tõugude või vanuserühmade lõikes ning registreerib lindude liikumise. Järelevalveametniku nõudmisel tuleb linnud tema kontrollkäigu ajal loendada, et kinnitada järelevalveametnikule esitatud andmete õigsust. (3) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht keelab lindude väljaveo lõikes 1 nimetatud loomakasvatushoonest või -rajatisest, kui see on võetud kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla. Sellel juhul keelatakse lindude väljavedu alates loomapidajale kirjaliku korralduse üleandmisest lõikes 1 nimetatud loomakasvatushoones või -rajatises lindude väljaveo keelu kehtestamise kohta kuni päevani, millal viimasest loomakasvatushoone või -rajatise võimalikust viirusega saastumisest on möödunud 21 päeva. Lindude väljaveo keeld peab kestma vähemalt 7 päeva. (4) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada lindude väljavedu tapamajja koheseks tapmiseks järelevalveametniku kontrolli all, kui eelneval linnukarja kliinilisel läbivaatusel ei ole järelevalveametnik nakkuskahtlasi linde leidnud. (5) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib kehtestada selles paragrahvis sätestatud kitsendused ja abinõud lõikes 1 nimetatud loomakasvatushoonele või -rajatisele või selle osale, kui seda majandatakse eraldi (lindude paigutus, pidamine ja söötmine) ning järelevalveametnik kinnitab, et kõik tingimused nakkuse leviku tõkestamiseks on täidetud. §19. Puhastus ja desinfektsioon (1) Taudipunkti puhastus ja desinfektsioon tehakse järelevalveametniku kontrolli all. (2) Lindude gripi kehtivate kitsendustega piirkonnas kasutatakse desinfitseerimiseks Veterinaar- ja Toiduameti lubatud desinfitseerimisaineid, järgides järelevalveametniku korraldusi ja juhiseid. (3) Taudipunktis pärast lindude hukkamist ja surnud või hukatud lindude korjuste ja munade eemaldamist teostatakse esmane puhastus ja desinfektsioon järgmiselt: 1) ruumid, ruumide osad, hoonete ümbrus, veovahendid ning inventar ja esemed, mis on lindudega kokku puutunud või mis võiksid olla lindude gripi viirusega saastunud, töödeldakse desinfektsioonivahendiga; 2) kasutatav desinfektsioonivahend jäetakse töödeldavatele pindadele vähemalt 24 tunniks; 3) need lindude korjuste ja munade osad, mis võiksid ümbritsevat keskkonda saastata ning inventar ja esemed, mis võiksid olla lindude gripi viirusega saastunud ja mida ei ole võimalik kahjutustada desinfitseerimise abil, korjatakse kokku ja hävitatakse viisil, mis välistab nakkuse leviku. (4) Lõplik puhastus ja desinfektsioon tehakse järgmiselt: 1) pindadelt eemaldatakse rasv ja mustus rasvatustava vahendiga ning pinnad pestakse veega. Seejärel töödeldakse pinnad desinfektsioonivahendiga, mis jäetakse pindadele seitsmeks päevaks; 2) kui punktis 1 nimetatud tegevusest on möödunud seitse päeva, töödeldakse pinnad rasvatustava vahendiga, loputatakse külma veega, piserdatakse desinfektsioonivahendiga üle ja loputatakse veel kord veega. (5) Linnukarja väljaheited ja kasutatud allapanu tuleb töödelda viisil, mis tagab lindude gripi viiruse hävimise. Selleks kasutatakse järgmisi meetodeid: 1) tuhastamine; 2) töötlemine auruga temperatuuril + 70 °C; 3) matmine pinnasekihi alla nii sügavale, et oleks välistatud loomade, sealhulgas näriliste ning mets- ja veelindude ligipääs; 4) virna ladustamine, katmine, vajadusel niisutamine ja säilitamine viisil, mis tagab + 20 °C temperatuuri säilimise 42 päeva jooksul ning välistab loomade, sealhulgas näriliste ning mets- ja veelindude ligipääsu. §20. Lindude gripi puhangu korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine Lindude gripi puhangu korral kehtestatud kitsendused lõpetatakse, kui: 1) taudipunktis asunud linnud ning haiguspuhangu ajal taudipunkti läheduses kinni püütud mets- ja veelinnud on hukatud ja hävitatud või kahjutustatud; 2) taudipunktis on tehtud nõuetekohane puhastus ja desinfektsioon, millest on möödunud vähemalt 21 päeva; 3) järelevalvetsoonis elavate lindude seas ei ole 30 päeva jooksul pärast taudipunktis ja selle läheduses hukatud lindude hävitamist või kahjutustamist avastatud uut haigusjuhtumit. §21. Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni määramine (1) Lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. (2) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt 10 kilomeetri raadiuses. (3) Ohustatud ja järelevalvetsooni raadiuse määramisel arvestatakse: 1) episotoloogilise uurimise tulemusi; 2) maastiku eripära, keskkonna tingimusi ja potentsiaalsete nakkuselevitajate esindatust looduses; 3) loomakasvatushoonete ja -rajatiste asukohta maastikul ning asustuse tihedust; 4) veterinaarjärelevalve teostamiseks vajalike inimeste arvu ja rahalisi vahendeid. (4) Uute taudipunktide avastamise korral muudetakse ohustatud ja järelevalvetsooni ulatust käesolevas paragrahvis sätestatud korras, teavitades sellest elanikkonda massiteabevahendite kaudu. §22. Ohustatud tsoonis rakendatavad kitsendused (1) Ohustatud tsoonis rakendatakse järgmisi kitsendusi: 1) loomapidaja isoleerib oma linnud kinnistesse ruumidesse, et nad ei puutuks kokku teiste loomadega; 2) loomapidaja peab arvestust lindude arvu, terviseseisundi ja liigiti jaotumise kohta ning esitab andmed järelevalveametnikule tema kontrollkäigu ajal; 3) loomapidaja paigutab loomakasvatushoone või -rajatise sisse- ja väljapääsu juurde desinfitseerimisbarjäärid järelevalveametniku juhiste järgi; 4) loomapidaja korraldab deratisatsiooni ning võtab kasutusele ettevaatusabinõud, mis välistavad kahjurite, mets- ja veelindude pääsu loomakasvatushoonesse või -rajatisse; 5) kasutatud allapanu, linnu väljaheiteid ja linnuga kokku puutunud esemeid viiakse ohustatud tsoonist välja Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 6) lindude tsoonisisene vedu on keelatud, välja arvatud nende läbivedu ohustatud tsooni raudteel ilma vahepeatuseid tegemata; 7) linnurümpade ja munade tsoonisisene vedu ning lindudega, linnurümpadega ja munadega kokkupuutuvate isikute ning lindude, linnurümpade ja munade veovahendite tsoonisisene liikumine toimub Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 8) lindude ja teiste tehistingimustes peetavate linnuliste alalisest asukohast väljaviimine näituse, võistluse, laada ja oksjoni korraldamiseks või muul põhjusel on keelatud; 9) linde ja nende mune on keelatud loomakasvatushoonest või -rajatisest välja viia. (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib erandjuhul lubada lindude ja nende munade väljavedu loomakasvatushoonest või -rajatisest tingimusel, et eelneval lindude veterinaarläbivaatusel ei ole nakkuskahtlasi linde avastatud ning kasutatavad veovahendid puhastatakse ja desinfitseeritakse nii enne kui ka pärast vedamist. Väljavedu lubatakse järelevalveametniku kontrolli all järgmistel juhtudel ja järgides alltoodud nõudeid: 1) lindude vedu koheseks tapmiseks ohustatud tsoonis asuvasse tapamajja või selle puudumisel Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud tapamajja. Linnuliha suhtes kohaldatakse §-s 25 toodud nõudeid; 2) nende ööpäevaste tibude või noorlindude vedu, keda ei ole veel põhikarja üle viidud ja kes ei ole veel munema hakanud, järelevalvetsoonis asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kus linde ei peeta. Loomakasvatushoone või -rajatise suhtes kohaldatakse §-s 18 sätestatud nõudeid; 3) haudemunade vedu Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud haudejaama. Enne vedu tuleb haudemunad ja nende pakendid desinfitseerida järelevalveametniku juhiste järgi viisil, mis tagab lindude gripi viiruse hävimise. (3) Ohustatud tsoonis kehtestab kitsendused ja lõpetab need Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht. Ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendusi rakendatakse arvates viimases taudipunktis § 19 kohase puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest vähemalt 21 päeva. Kitsenduste lõpetamise korral kehtivad ohustatud tsoonis edasi järelevalvetsoonis kehtivad kitsendused, kuni need lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht. §23. Ohustatud tsoonis rakendatavad abinõud Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus rakendab ohustatud tsoonis järgmisi abinõusid: 1) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus koostöös kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega selgitab välja ohustatud tsoonis lindude, linnurümpade ja munadega tegelevad isikud ning nende tööks kasutatavad veovahendid ning võtab nende isikute ja veovahendite liikumise ohustatud tsoonis kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla; 2) paigaldab ohustatud tsooni sissesõiduteedele läbisõitu keelavad selgelt nähtavad viidad; 3) korraldab nakkuse levikut tõkestavate desinfitseerimisbarjääride paigaldamise ohustatud tsoonis ja ohustatud tsooni sissesõiduteedel; 4) koostöös kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega selgitab välja ja võtab kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ohustatud tsoonis asuvad loomakasvatushooned ja -rajatised, kus peetakse linde. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud järelevalveametnik või volitatud veterinaararst peab neid loomakasvatushooneid ja -rajatisi korrapäraselt kontrollima ja määrama lindude terviseseisundi, vajadusel võtma tarvitusele tõrjemeetmed ja registreerima toimingud. §24. Järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused (1) Järelevalvetsoonis rakendatakse järgmisi kitsendusi: 1) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus selgitab välja järelevalvetsoonis asuvad loomakasvatushooned ja -rajatised, kus peetakse linde, ning korraldab lindude ja munade veo üle kõrgendatud järelevalvet. Lindude gripi leviku tõkestamiseks ja selle likvideerimiseks vajalike meetmete rakendamisel teeb Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus koostööd kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega; 2) lindude ja nende munade tsoonisisene vedu on keelatud, välja arvatud nende läbivedu järelevalve tsooni raudteel ilma vahepeatuseid tegemata; 3) lindude väljavedu järelevalvetsoonist on keelatud arvates selle määramisest 15 päeva jooksul. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada lindude väljavedu tema määratud väljaspool järelvalvetsooni asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks tingimusel, et vedu toimub ilma vahepeatusteta ja järelevalveametniku kontrolli all. Linnuliha suhtes kohaldatakse §-s 25 toodud nõudeid; 4) haudemunade väljavedu on keelatud. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada haudemunade vedu tema poolt määratud haudejaama, mis asub järelevalvetsoonist väljaspool. Sellel juhul peavad kõik munad ja nende pakendid olema eelnevalt desinfitseeritud viisil, mis tagab lindude gripi viiruse hävimise; 5) kasutatud allapanu ja lindude väljaheiteid on keelatud järelevalvetsoonist välja viia; 6) lindude ja teiste tehistingimustes peetavate linnuliste alalisest asukohast väljaviimine näituse, võistluse, oksjoni või laada korraldamiseks või muul põhjusel on keelatud; 7) loomakasvatushoones või -rajatises tuleb kontrollida deratisatsiooni ning loomade, sealhulgas näriliste ning mets- ja veelindude juurdepääsu välistavate ettevaatusabinõude tõhusust ning vajadusel neid tõhustada; 8) lindude ja neilt pärinevate saaduste veoks kasutatavad veovahendid desinfitseeritakse enne vedamise algust järelevalveametniku kontrolli all. (2) Järelevalvetsooni kitsendused lõpetatakse, kui viimases taudipunktis § 19 kohase puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest on möödunud 30 päeva. Kitsendused kehtestab ja lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht. (3) Karantiini lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem kirjaliku korraldusega ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. §25. Lindude gripi kehtivate kitsendustega piirkonnast pärineva linnuliha märgistamise, vedamise ja käitlemise nõuded (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada lindude gripi kehtivate kitsendustega piirkonnast pärinevate lindude väljavedu tapamajja koheseks tapmiseks teistest lindudest eraldi. Sellistelt lindudelt saadud linnuliha on keelatud suunata vabasse ringlusse ning see tuleb erimärgistada põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määruse nr 70 «Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded» (RTL 2001, 137, 2016; 138, 2028) § 60 lõike 3 kohaselt. (2) Lõikes 1 nimetatud linnuliha võib vedada käitlemisettevõttesse, seal käidelda ning käitlemisettevõttest välja vedada muust lihast eraldi, järelevalveametniku kontrolli all. (3) Järelevalveametnik võib lubada lõikes 1 nimetatud linnuliha käitlemist lihatoodeteks tingimusel, et linnuliha läbib hermeetiliselt suletud konteineris kuumtöötlemise, mille käigus saavutatakse Fc väärtus ≥3,00, mis vastab Clostridium botulinum’i spooride ellujäämise tõenäosusele ≤1×1012 konteineri kohta. Fc on suvaline väärtus, mida kasutatakse kuumtöötluse steriliseeriva toime iseloomustamiseks.3 §26. Erakorraline vaktsineerimine (1) Kui lindude gripp on lindudel ametlikult diagnoositud ja episotoloogilise uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamise erakorralise meetmena kasutada vaktsineerimist. (2) Erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister. (3) Erakorralise vaktsineerimise korraldab Veterinaar- ja Toiduamet. Erakorralisest vaktsineerimisest peab Veterinaar- ja Toiduamet teavitama Rahvusvahelist Episootiate Bürood ja Euroopa Komisjoni ning esitama viimasele vaktsineerimise programmi. (4) Veterinaar- ja Toiduamet töötab välja erakorralise vaktsineerimise programmi, milles tuuakse ära: 1) selle piirkonna ulatus, milles asuvaid linde kavatsetakse vaktsineerida; 2) lindude hulk vaktsineerimise piirkonnas; 3) vaktsineeritavate lindude liigid tõugude või vanuserühmade lõikes; 4) kasutatava vaktsiini koostis ja omadused. (5) Lindude gripi vastase vaktsiini sissevedu, ladustamine, jaotamine ja müük on lubatud Veterinaar- ja Toiduameti loal ja veterinaarjärelevalve all ning vastavalt «Ravimiseaduse» (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97; 53, 336; 62, 377; 63, 387; 82, 480; 2003, 26, 156) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. (6) Kui teatud piirkonnas lindude erakorralise vaktsineerimise korral on tagatud vaktsineeritud lindude ja nende saaduste täielik isoleerimine ning lindude ja nende saaduste liikumise üle kõrgendatud järelevalve, säilib Eesti vaktsineerimisvaba staatus. 1 90/40/EMÜ (EÜT L 167, 22.06.1992, lk 1), 91/494/EMÜ (EÜT L 268, 24.09.1991, lk 35) ja 80/215/EMÜ (EÜT L 26, 31.01.1977, lk 85). 2 Rahvusvahelise Episootiate Büroo ( Office International des Epizooties, OIE) väljatöötatud diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamat («Manual of standards for diagnostic tests and vaccines.») . Käsiraamatu viimases trükis sätestatud põhimõtted, meetodid, soovitused ja juhendid lindude gripi diagnoosimiseks avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel ning selle kohta saab küsida selgitusi VTA loomatervishoiu büroost. 3 Näiteks, Fc>3,00 tähendab kuumtöötluse režiimi kasutamist samasuguse steriliseeriva toime saavutamiseni, nagu on toote kuumutamisel sisetemperatuurini vähemalt 133 °C kogu toote ulatuses vähemalt 20 minutit 3-baarilise rõhu all, kusjuures osakeste läbimõõt enne töötlemist ei ületa 5 sentimeetrit. Minister Tiit TAMMSAAR Kantsler Ants NOOT Põllumajandusministri 11. aprilli 2003. a määruse nr 41 «Lindude gripi tõrje eeskiri» lisa LINDUDE GRIPI VIIRUSE VEENISISESE PATOGEENSUSE MÄÄRAMISE MEETOD 1. Kasutusala Veenisisese patogeensuse indeks (edaspidi VPI) on üks põhiline kriteerium lindude gripi viirustüve patogeensuse määramisel. 2. VPI määramise põhimõte Lindude gripi viiruse ja antikehade vabast linnukarjast pärinenud munadest hautud kanatibu nakatatakse veenisiseselt lindude gripi viirusega. Seejärel vaadeldakse nakatatud kanatibu 10 päeva jooksul, andes iga päev terviseseisundile hinnangu, mida väljendatakse numbrilise hindega (0–3). VPI arvutatakse kümne nakatatud tibude terviseseisundi 10 päeva vältel tehtud vaatluste koguarvu keskmise hindena. 3. Töö käik 3.1. Värske infektsioosne bakterite vaba allantoisi vedelik, mille hemaglutinatsiooni tiiter on > 1/16, lahjendatakse steriilses füsioloogilises lahuses vahekorras 1:10. Antibiootikume ei lisata. Hemaglutinatsiooni tiiter määratakse hemaglutinatsiooni reaktsiooniga. 3.2. 0,1–0,2 ml lahjendatud allantoisi vedelikku süstitakse veeni kümnele uuritavale 6-nädalasele kanatibule. 3.3. Tibude terviseseisundit kontrollitakse 24-tunniste ajavahemike järel 10 päeva jooksul. 3.4. Igal terviseseisundi kontrollil antakse iga tibu terviseseisundile hinne järgmiselt: 0 – «tibu on terve», 1 – «tibu on haige», 2– «tibu on raskelt haige või paralüüsunud» või 3 – «tibu on surnud». Tibu on «raskelt haige», kui tal esineb vähemalt kaks järgnevatest sümptomitest: hingamisraskused, loidus, kõhulahtisus, naha ja lokutite tsüanoos, pea või kaela turse, närvinähud. 3.5. VPI arvutatakse välja järgnevalt. Sama terviseseisundiga tibude üldarv korrutatakse selle terviseseisundi numbrilise hindega ja saadakse üldhinne. Üldhinded summeeritakse ja jagatakse terviseseisundi kontrollide üldarvuga. VPI arvutamise näidis on toodud tabelis 1. 4. VPI määratlus VPI on kümne veenisiseselt lindude gripi viirusega nakatatud tibu, keda vaadeldakse 10 päeva jooksul, ühe tibu terviseseisundi keskmine hinne ühe kontrolli kohta. Tabel 1. Veenisisese patogeensuse indeksi (VPI) arvutamise näidis Terviseseisund Tibude terviseseisundi hinnang pärast veenisisest nakatamist päevade lõikes Üldhinne 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Normaalne Haige Raskelt haige Surnud 10 0 0 0 2 4 2 2 0 2 2 6 0 0 2 8 0 0 0 10 0 0 0 10 0 0 0 10 0 0 0 10 0 0 0 10 0 0 0 10 12×0 = 0 6×1 = 6 6×2 = 12 76×3 = 229 Kokku = 246 VPI on ühe tibu terviseseisundi keskmine hinne ühe kontrolli kohta = 246/100 = 2,46 Kantsler Ants NOOT