Jõgeva Vallavalitsus — Jõgeva aleviku lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 37, 1026

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91 lõike 3 ning Jõgeva Vallavolikogu 12. septembri 2002. a määruse nr 15 «Jõgeva valla koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» (KO 2002, 64, 1432) alusel 1. Kinnitada Jõgeva aleviku lasteaia arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 16. detsembril 2002. a. Vallavanem Saima KALEV Kantselei spetsialist vallasekretäri ülesannetes Ulvi PINT Jõgeva Vallavalitsuse 9. detsembri 2002. a määruse nr 26 lisa 1. LASTEAIA AJALOOST Esimene lasteaed Jõgeva alevikus avati 1950. aastal üle Pedja jõe asuvas endises kontorimajas. Jõgeva sordiaretusjaama tollane direktor Mihkel Pill andis lasteaia asutamise jaoks kontori teise korruse kaks tuba ja rõdu. Lasteaia esimeseks juhatajaks määrati Fernanda Tamm. Komplekteeriti üks rühm, kus käis 20–23 3–7-aastast last. Mänguasju oli imevähe. Sordiaretusjaam muretses väikese klaveri, sellel oli hea laule ja tantse saata. Et rühma kasutada oli kaks tuba, siis ühes söödi ja mängiti, teises magati. Lapsed armastasid väga rõdul mängida. Alguses koguti mänguasju lasteasutuse jaoks vanematelt, hiljem juba osteti mõningaid asju. Appi tuli asutuse puidutöökoda. Laste käsutuses oli vaid üks liivakast kontori vastas pargis. Ka eraldi pesuruumi ei olnud, vett toodi õuest pumbakaevust. Personali oli vähe: lasteaia juhataja täitis ka kasvataja tööülesandeid ja töötas hommikust õhtuni, koka, koristaja, pesupesija ja kütja kohal töötas üks inimene. 1955. aastal sai lasteaia juhatajaks Johanna Proovel. Samal aastal valmis kahekorruseline maja senisest lasteaiast lõuna pool üle jõe. Ka selles majas oli üks rühm lapsi, nimekirja kuulus 20 kasvandikku. Laste päralt oli kaks tuba, kolmandas toas elas kasvataja. Riietusruumis olid ruumikitsikuse tõttu ühes kapis kahe lapse riided. Lasteaia köök asus teisel korrusel. Teisel korrusel elas ka lasteaia juhataja. Lasteaia uueks juhatajaks määrati pedagoogilise haridusega Tiia Kruusmaa. 1960. aastal tuli tööle pedagoogilise haridusega kasvataja Tiiu Reimann. Siis jaotasid kasvataja ja juhataja pika tööpäeva juba plaanipäraselt endi vahel pooleks. 1964 aastal tuli tööle uus kasvataja Eha Viks ja lasteaia uueks juhatajaks määrati Erna Viirand. Siitpeale oli töö lasteaias juba rohkem jaotatud. Suureks puuduseks majas oli ruumikitsikus. Lasteaia viimane ülekolimine toimus 13. jaanuaril 1965. a praegusesse hoonesse, mis on ehitatud 1963–1964 spetsiaalselt lasteaia tarbeks, projektijärgne lastearv 50, rühmi kaks. Aastani 1967 töötas kaks rühma, edaspidi töötas lasteaed aastaid kolmerühmalisena, alates 1992. aastast üherühmalisena. 2000 aasta sügisest on lasteaias avatud taas kaks rühma – vanem ja noorem rühm, lap sed vastavalt vanuses 4–7 ja 1–4 eluaastat. 2. Hetkeseis 2.1. Laste arv rühmades 2000/2001 laste arv 2001/2002 laste arv 2002/2003 laste arv vanem rühm 21 18 20 noorem rühm 18 14 15 KOKKU 39 32 35 • «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuded» määruse kohaselt võib nõutava pindala järgi lapse kohta olla vanemas rühmas 18 last, nooremas rühmas 13 last. • Vastu oleme võtnud kõik soovijad olenemata vanusest, rahvusest (lasteaias käib neli 1-aastast ja neli 2-aastast last ning kaks last kelle kodune keel on vene keel). 2.2. Laste keskmine kohalkäimine 2000/2001 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 08 vanem rühm 20,4 19,0 18,2 13,7 15,4 15,6 18,4 20,2 16,4 11,7 noorem rühm 13,0 13,7 12,9 10,5 14,5 13,4 11,0 15,2 14,7 6,8 KOKKU 32,4 32,7 31,1 24,2 29,9 29,0 29,4 35,4 31,1 18,5 18,0 Õppeaasta keskmine 28,3 2001/2002 09 10 11 12 01 02 03 04 05 06 08 vanem rühm 14,9 13,9 11,2 10,5 11,1 12,6 13,9 14,0 12,4 noorem rühm 11,6 9,5 10,3 11,9 9,8 11,1 11,1 8,1 10,1 KOKKU 26,5 23,4 21,5 22,4 20,9 23,7 25,0 22,1 22,5 16,8 17,7 Õppeaasta keskmine 22,0 • Kohalkäimine on saadud vastava kuu laste kohalkäidud päevade arv jagatud lahtioleku päevadega. • Suurem on kohalkäimine sügisel ja kevadel, talvisel perioodil on lapsed tihti haiged ja sellega langeb ka keskmine kohalkäimine. • Stabiilsemad ja haigustest rohkem mõjutatud on noorema rühma näitajad, vanemas rühmas on rohkem põhjuseta puudumist. 2.3. Sündivus Jõgeva aleviku lasteaia piirkonnas ´95 ´96 ´97 ´98 ´99 ´00 ´01 ´02 kokku lasteaias 2002 sügisest Võduvere küla 1 2 3 1 7 2 Mõisamaa küla 1 3 4 – Liivoja küla 1 2 3 – Võikvere küla 1 2 2 1 6 – Vana-Jõgeva küla 2 1 3 2 Ellakvere küla 1 2 3 1 2 2 11 2 Jõgeva alevik 1 13 7 7 4 8 4 1 45 25 KOKKU 2 18 14 12 9 13 8 3 79 31 • Lasteaiaealiste laste arvu vähenemine sündivuse järgi on minimaalne. • Elanikkonna liikuvus on suur ja viimasel ajal kolib piirkonda üha rohkem noori peresid. 2.4. Laste arvu prognoos 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Vanem rühm 20 18 18 18 Noorem rühm 15 14 15 14 Kooli läheb 11 5 8 4 Juurde tuleb 8 6 7 2.5. Personal pedagoogid hariduse järgi (seisuga 01.09.2002): pedagoog kokku pedagoogiline keskeriharidus juhataja 1 1 lasteaiaõpetaja 3 3 muusikaõpetaja 1 1 personal vanuse järgi (seisuga 01.09.2002): personal kokku 25–29 30–39 40–49 50–56 juhataja 1 1 lasteaiaõpetaja, muus.õpet. 3 1 2 õpetaja abi 2 1 1 kokk 1 1 majahoidja 1 1 KOKKU 8 3 2 2 1 • Personal täidab kokku 7,3 ametikohta: juhataja 1,0 õpetaja 2,9 muusikaõpetaja 0,25 õpetaja abi 2,0 kokk 1,0 majahoidja 0,15 • Muusikaõpetaja ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, sügisest 2002. a asub läbima muusikaõpetajate 160-t täienduskursust. • Alates 2001. a sügisest käib üks kord nädalas lasteaias logopeed. • Alates 2002. a sügisest omandab õpetaja Ülle Saare kõrgharidust Tallinna Pedagoogikaülikooli Rakvere Kolledžis ja juhataja Pille Simmulmann Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis. 2.6. Õppe- ja kasvatustöö 2000/2001 – tööd alustavad taas kaks rühma (noorem ja vanem rühm), õpetaja õppekavaalane 160-t täienduskoolitus, alustame õppekavade koostamist, kevadeks valmib noorema rühma õppekava, õppetööks vajaliku lastekirjanduse täiendamine, vanemate kaasahaaramine lasteaia tegevustesse ja üritustesse, õpetajate eneseanalüüs, õpetajad kasutavad töös lastega «Hea alguse» ja «Montessori» pedagoogika põhimõtteid ning vahendeid, lasteaed saab koopiamasina ja arvuti, vanemas rühmas võetakse kasutusele «AVITA» töövihikud lugemises ja kirjutamises ning võrdlemises ja arvutamises, lastel võimalus käia ujumas Kuremaa ujulas. 2001/2002 – õppekava täiendamine, kevadeks valmib vanema rühma õppekava, spordivahendite ja liikumisvõimaluste otsimine (kasutame liikumistegevuseks kultuuriseltsi «Vanaveski» ruumi), lastega teeb korra nädalas tööd logopeed, õpetaja infotehnoloogiaalase suunitlusega 160-t täienduskoolitus. 2.7. Hoone ja majandustegevus Jõgeva aleviku lasteaed asub Jõgeva alevikus Aamisepa 6. Hoone pindala on 339 m2, sellest lasteaia kasutuses 312 m 2. 2000. aasta suvel saab lasteaed tagasi noorema rühma ruumid ja toimub remont, mis võimaldab avada septembri lõpul teise rühma, kaks ruumi hoonest on kultuuriseltsi kasutada, hoonele paigaldatakse uus katus, vahetatakse kõik aknad. 2001. aasta suvel toimub remont ülejäänud majas – kaasaegseks saavad vanema rühma ruumid, köök, abiruumid, vahetatakse välja torustik, korrastatakse küttesüsteemi, elektrisüsteemi. Probleemiks on lasteaia õueala. Vahendid on vanad, vajavad remonti ja vahendite valik on kesine. Piirdeaed on vana ja vajab peagi uuendamist. Uuendamise käigus võiks suurendada mänguväljaku pindala. 3. Jõgeva aleviku lasteaia arengut soosivad ja takistavad tegurid Kokkuvõte pedagoogidega tehtud SWOT-analüüsist Tugevused: • Remonditud lasteaiahoone. • Looduslikult kaunis lasteaia asukoht ja õueala. • Erialane kaader. • Oma töösse kohusetundlikult suhtuv abipersonal. • Koostöövalmis lapsevanemad. • Areng õppematerjali ja -kirjanduse osas. • Suurenenud võimalused laste väljasõitudeks ja ujula kasutamine. • Laienenud võimalused enesetäiendamiseks – kursused, ajakirjad, -lehed, internet. • Tehnilised abivahendid, mis kergendavad tööd – arvuti, muusikakeskus, televiisor, riietekuivatuskapp. • Koostöö kultuuriseltsi ja internetitoaga. • Piisavalt lasteaias käivaid lapsi. • Lastesõbralik, vastutulelik omavalitsus. • Teeninduspiirkonna elujõulisus, areng. • Lasteaia maine tõus. • Linna lapsed sooviksid meie lasteaias käia, kui oleks võimalus. • Lapse individuaalsuse arvestamine. Nõrkused: • Igakuine õppekulu raha on liiga väike, et muretseda piisavalt uusi mänguasju ja õppevahendeid. • Õueala väike ja õuevahendite valik võiks olla laiem ning olemasolevad vajavad remonti. • Lasteaia asukoht keset alevikku, ümbruskonna lapsed mängivad õhtuti territooriumil, loobivad prahti maha ja lõhuvad vahendeid. • Ruumikitsikus. • Lasteaia asukoht – suure töötuse protsendiga maakond, madalad palgad, madal sündivus. • Teiste omavalitsuste lastel raske pääseda meie lasteaeda. • Laste sage haigestumine. Ohud: • Linna ja valla ühinemine. • Lapsi jääb vähemaks. • Süvenev tööpuudus, sotsiaalne kihistumine. • Hirm töötuks jäämise ees. Võimalused: • Algklassi laste hoiu- ja mängurühm. • Taotleda raha eri fondidest. • Lastevanemate laialdasem kaasahaaramine lasteaia vajaduste elluviimisel ja arengus. • Õpetajate toetamine kõrghariduse omandamisel. • Suurendada ja kaasajastada lasteaia õueala. • Lastevanemate koolitused. • Koostöö valla teiste lasteaedadega. • Leida arengus teatud suund – näiteks loodussõbralik lasteaed. 4. Tegevuskava 2003–2005 4.1. Lasteaia eesmärgid: • Olla pere toetaja ja abistaja lapse igakülgsel arendamisel ja kasvatamisel ning luua vastavad võimalused selleks protsessiks. • Peale teadmiste emakeeles, koduloos ja matemaatikas õpetada lastele iseseisva tegutsemise oskusi ning julgust teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. 4.2. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja suunad 2003 – Lapse areng ja arengu hindamine. Kirjaliku hinnangu andmine igale lapsele. Erivajadustega laps lasteaias. Töö lapsevanemaga – koostöö, vestlused lapse arengust. Arendada koostööd kooliga kooliminevatele lastele esitatavate nõuete osas, saada tagasisidet kooli läinud laste kohta. 2004 – Töö lapsevanemaga – koostöö, vestlused lapsest ja lapse arengust. Lapsevanema nõustamine. Individuaalne vestlus vanemaga lapse arengust. Loengud lapsevanemale. 2005 – Lasteaia tegevuse tutvustamine väljaspool lasteaeda. Piirkonna kodused lapsed lasteaeda. Koduste laste vanemate nõustamine. 4.3. Õppe- ja kasvatustöö tegevusplaan • Koostada uued arenguhindamise tabelid – 2002 • Alustada lapse arengumappide sisseseadmist – 2002 • Täiustada rühmades laste loovmängu nurkasid – 2002–2003 • Jätkata tööd õppe- ja ainekavadega – 2002–2005 • Koostöö lapsevanemaga tihedamaks, et areneks laps ja tema oskused – 2002–2005 • Vanemate aktiivne kaasamine rühmade tegevusse – 2002–2005 • Muuta spordi- ja liikumistegevused sisukamaks – 2002–2005 • Jätkata tööd haiguste ennetamiseks ja lapse tervise tugevdamiseks – 2002–2005 • Viia sisse lapse vaatlus kirjalike märkmetega – 2003 • Individuaalse õppekava koostamine erivajadustega lastele – 2003–2005 • Õueala spordi- ja liikumisvõimaluste täiendamine ja kasutusse võtmine – 2003–2005 • Organiseerida ühisüritusi lasteaialastele ja kodustele lastele – 2004–2005 • Leida võimalus tuua kodused lapsed lasteaeda ja anda vanemale nõu õppe- ja kasvatusküsimustes – 2005 • Õpetaja saab kogemusi nii nooremas kui vanemas rühmas töötades – vahetada lasteaia siseselt rühmades õpetajaid 4.4. Töötajate koolituse suunad • Muusikaõpetaja koolitus – 2002–2003 • Arenguhindamise ja -mappide koolitus õpetajatele – 2002–2003 • Arvutikoolitus töötajatele – 2002–2005 • Lapsevanema nõustamine – 2003–2004 • Õpetaja abide koolitus – 2003–2004 • Psühholoogiaalane koolitus töötajatele – 2004 • Erivajadustega laps lasteaias – 2004 • Iga viie aasta järel läbib õpetaja 160-t täiendkoolituse kursuse – 2005 4.5. Majandustegevuse plaan • Õppekulu raha suurendamine, kas omavalitsuse toetusel või lapsevanema osalust suurendades • Uuendada köögiinventari vastavalt kulumisele ja kasutamiskõlblikkusele, lähtudes tervisekaitse nõuetest • Vahetada välja vanad lastetoolid • Mänguväljaku vahendite uuendamine, kaasajastamine • Lasteaia mänguväljaku suurendamine, uuendamine • Mänguväljakule lisada «spordiväljak» – kaugushüppekast, jooksurada, takistusriba, ronimisvahend • Köögimööbli kaasajastamine • Täiustada, kaasajastada lasteaia tehnilist baasi • Korrastada lasteaiatöötajate palgakorraldust • Meditsiinilise kontrolli tagamine lasteaias • Toitlustamise vallapoolse toetuse suurendamine • Lasteaiale oma katlamaja 4.6. Investeeringud 2003–2005 2003 2004 2005 vajadused summa vastutaja summa vastutaja summa vastutaja Mänguväljak, piirdeaed 5000 omavalitsus, lasteaed (fond) * omavalitsus, lasteaed (fond) Köögimööbel * omavalitsus * omavalitsus * omavalitsus Lastetoolid * omavalitsus * omavalitsus Köögiinventar * omavalitsus * omavalitsus * omavalitsus Arvuti, printer, muusikakeskus * omavalitsus * omavalitsus Katlamaja 180 000 omavalitsus 4.7. Juhtimine ja koostöö • Pidevalt uuendada ja viia muutuvate seadustega kooskõlla lasteaia dokumentatsioon • Jätkata kogu personali kaasahaaramist lasteaia tegemistesse ja arengusse • Töötada välja sisehindamise süsteem, kaasates sellesse kõiki lasteaia töötajaid • Hoolekogu töö tõhustamine ja aktiivsemaks muutmine • Osaleda aktiivselt lastele korraldatavatel valla ja maakonna üritustel, olla ise korraldaja, vajadusel abistada korraldamisel • Teha koostööd teiste lasteaedadega 5. Kokkuvõte 5.1. Arengukava ülesanded ja kinnitamine Arengukava on aluseks iga õppeaasta üldtööplaani koostamisel. Arengukava analüüsitakse töö käigus ja tehakse parandusi vastavalt vajadusele iga õppeaasta algul. Arengukava ja tehtavad muudatused kinnitab Jõgeva Vallavalitsus. 5.2. Töö arengukavaga: 7.06.2002 hoolekogu koosolek – lasteaia arengukava koostamise arutelu 10.09.2002 pedagoogide koosolek – SWOT-analüüs 12.09.2002 hoolekogu koosolek – hoolekogu arvamus ja ettepanekud arengukavaga tehtud töö osas 25.09.2002 koostatud arengukava arutelu pedagoogidega 26, 27.09.2002 arengukava eelnõuga tutvusid hoolekogu liikmed, täienduste tegemine 30.09.2002 hoolekogu koosolek – hoolekogu kiitis heaks ja kinnitas arengukava eelnõu 2003– 2005. a.