Jõgeva Vallavalitsus — Laiuse Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 37, 1024

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91 lõike 3 ning Jõgeva Vallavolikogu 12. septembri 2002. a määruse nr 15 «Jõgeva valla koolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» (KO 2002, 64, 1432) alusel 1. Kinnitada Laiuse Lasteaia arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 16. detsembril 2002. a. Vallavanem Saima KALEV Kantselei spetsialist vallasekretäri ülesannetes Ulvi PINT Jõgeva Vallavalitsuse 9. detsembri 2002. a määruse nr 24 lisa1 1. AJALOOLINE TAUST 1974. a sügisel avas Laiuse kolhoos koos Sadala kolhoosiga endises Laiuse kirikumõisa hoones kaherühmalise lastepäevakodu, mille sünnipäevaks sai 14. detsember. Lapsi oli siis aga sedavõrd palju, et tuli mõelda juba juurdeehitusele ning 1979. a avatigi kolmas rühm. 1985. a valmis Tormas majanditevaheline lastepäevakodu ja Sadala lapsed läksid sinna. 1986. a sügisest töötas Laiuse lastepäevakodu jällegi kaherühmalisena. 1992. a 2. jaanuarist läks lastepäevakodu Jõgeva valla alluvusse, asutuse nimeks kinnitati Laiuse Lasteaed. 1995. a sai EELK Laiuse kogudus tagasi võõrandatud kirikumõisa hoone. Lasteaed hakkas koguduselt ruume rentima. Eesti Vabariigi taastamisest alates hakkas süvenema tööpuudus, millest tingituna vähenes lasteaias käivate laste arv. 1999. a 1. septembrist töötas lasteaias kaks rühma, millest teine oli käigus vaid lõunani. 2000. a suvel alustati renoveerimistöid tühjana seisnud kunagises Laiuse koolimajas. Tööd lõpetati sügisel ning lapsed kolisid 6. novembril uude kaunisse majja. 12. jaanuaril 2001. a toimus pidulik lindi läbilõikamine. 2001/2002. õppeaastal töötas lasteaed üherühmalisena. 2002/2003. õppeaastal avati taas teine rühm, mis töötab lõunani. 2. Hetkeseis 2.1. Komplekteerimine lastega Õppeaasta Noorem rühm Vanem rühm Kokku 1995/1996 19 25 44 1996/1997 20 24 44 1997/1998 20 24 44 1998/1999 18 17 35 1999/2000 11 17 28 2000/2001 8 18 26 2001/2002 21, töötab üks rühm 2002/2003 10 15 25 2.2. Sündivus Laiuse Lasteaia teeninduspiirkonnas 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 19 7 10 5 9 9 5 6 13 2002. a sügisel oli lasteaia teeninduspiirkonnas 47 lasteaiaealist last. 2.3. Laste kohalolek 2001/2002. õppeaasta jooksul Laste arv nimekirjas 21. Sept Okt Nov Dets Jaan Veeb Märts Apr Mai Keskmine kohalkäik 15 17 17 15 15 16 18 17 18 Kohalkäimise % 75 84 87 72 73 77 84 80 87 Keskmine kohalolek õppeaasta jooksul oli 72%. Võrdluseks Jõgeva maakonna keskmine kohalolek 2001. a oli 66,3%, riigis 58%. Laste kohalkäimine lasteaias oli hea. Puudumisi mõjutasid koolivaheajad ja mitmesugused viirushaigused sügiskuudel ja sellel aastal ka kahjuks kevadperioodil. Laste üldarvust viibis kogu päeva lasteaias ja sõi kolme toidukorda 14 last (66%). Ülejäänud seitse last viibisid lasteaias lõunani, kaks neist sõi ainult lõunasööki, ülejäänud viis sõid hommikut ja lõunat. 2.4. Personal Pedagoogid hariduse järgi Pedagoog Kokku Pedagoogil. kõrgharidus Pedagoogil. kesk-eri Õpib kõrgkoolis Vanemõpetaja juhataja 1 1 õpetajad 2 2 muusikaõpetaja 1 1 Kokku: 4 1 3 Pedagoogide pikaajaliste (160 t) täienduskoolituste läbimine Kokku 1999 2000 2001 2002 juhataja 1 1 õpetajad 2 2 muusikaõpetaja 1 1 õpetaja abi 1 1 (80 t) Kokku: 5 1 3 1 Töötajad vanuse järgi (seisuga sept. 2002) Töötaja Kokku alla 25 25–29 30–39 40–49 50–56 üle 57 juhataja 1 1 õpetajad 2 2 muusikaõpetaja 1 1 õpetaja abi 1 1 kokk 1 1 Kokku: 6 1 3 2 Töötajate ametijuhendid vaadatakse läbi üks kord aastas ja vajadusel muudetakse. 2.5. Õppe-kasvatustöö viimaste aastate läbilõige • 1998/1999. õa. Õppekava projekti koostamise alustamine. «Laiuse Lasteaia õppekava» sai juhataja kursusetööna positiivse hinnangu Tallinna Pedagoogilise Seminari eksamikomisjonilt. Lapsed hakkavad käima üks kord nädalas Kuremaa ujulas, transpordi hüvitab vald. • 1999/2000. õa. Töö õppekavaga: laste arengu eeldatavad tulemused vanuseastmeti, lapse arengu hindamise põhimõtete väljatöötamine. Lasteaed saab paljundusmasina. 2000. a kevadel hindas riiklik järelevalve lasteaia tööd järgmiselt: Hinnang lasteaia juhtimise korraldamisele hea Hinnang lasteaia dokumentatsioonile hea Hinnang lasteaia majanduslikule olukorrale rahuldav Hinnang lasteaia õppe- ja kasvatustöö korraldusele hea • 2000/2001. õa. Õppekava valmimine (kinnitatud 10. oktoobril 2000. a). Laiuse Lasteaed kolib 6. novembril 2000. a uude renoveeritud hoonesse. Õpetajad läbivad 160-tunnise «Lasteaiaõpetajate infotehnoloogiaalase suunitlusega täienduskoolituskursuse». Arengumappide sisseseadmine • 2001/2002. õa. Kursus Tallinna Pedagoogilises Seminaris «Lapse areng ja arengu jälgimine». Lapse arengu kirjaliku analüüsi esitamine vanematele. Õpetaja abi läbis 80-tunnise täienduskoolituse. Laiuse Lasteaiale väljastatakse koolitusluba nr 2033HM 26. märts 2002. a. Lasteaed sai arvuti ja internetiühenduse. 2.6. Hoone ja majandustegevus Laiuse Lasteaed asub Laiuse alevikus majas nr 14. Samas majas asub veel perearsti kabinet, sotsiaaltöötaja ruum ja side. Territoorium 5090 m2 Sellest haljasala 4922 m2 Hoone pindala (lasteaia käsutuses) 251,9 m2 Hoone kubatuur (lasteaia käsutuses) 794,7 m3 Tervisekaitse nõudel tuli paigaldada kööki juurvilja puhastuse ruumi kätepesu valamu. 1. märtsist 2002. a nõuti 65 °C voolava vee olemasolu. Kuna tsentraalkatlamaja polnud suuteline seda tagama, siis tuli paigaldada elektriboilerid. Ümber tuli vahetada köögi laudade alumiiniumkatted roostevaba terase vastu. Kööki muretsesime uue külmkapi (vana aastast 1976). Mahukas töö tuli teha ära köögi enesekontrolli süsteemi loomiseks, mille ka tervisekaitse heaks kiitis. Ees seisab köögi tunnustamine. 25. oktoobril 2002. a lõppes ehitajapoolne garantii. Suuremaid möödalaskmisi pole selgunud, väiksematega on töö käigus hakkama saadud. Põhjalik vigade parandus toimus garantiiaja lõpul läbiviidud ekspertiisi tulemuste järgi. 3. SWOT-analüüs lasteaia arengut soosivatest ja takistavatest teguritest HEAD KÜLJED (arengut soosivad tegurid) • kõik töötajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele • uus ilus maja, ilus aed • hea asukoht (aleviku keskel, bussipeatus lähedal) • lapsi jätkub niipalju, kui maja suudab vastu võtta (25) • kooli lähedus, võimla ja staadioni kasutamise võimalus • hea koostöö algklassi õpetajatega (ühised üritused) • lapsevanemad on hoolivad ja abivalmis • tööks on olemas vajalikud vahendid (arvuti, paljundusmasin) • hommikupoolikul kaks rühma, õppetegevusi parem läbi viia • ümbruses palju ajaloolisi vaatamisväärsusi, ilus loodus • ujumisvõimalus Kuremaal • traditsioonilised üritused • kohamaksu ei ole HALVAD KÜLJED (arengut takistavad tegurid) • puudub oma saal • puudub ringrada ratastega sõitmiseks • ka lasteaia pargis võiks olla kaugushüppekast (soovija võib igal hetkel harjutada) • puudub teine liivakast, olemasolev vajab varsti uuendamist • laste riidekapid vanad, vajavad väljavahetamist PARANDAMISE TEED • liiva- ja kaugushüppekastide rajamiseks planeerida vahendid 2003. a eelarvesse • riideruumi kappide muretsemine 2004. a • ringrada ratastega sõitmiseks 2005. a • personali enesetäiendamine • projektide kirjutamine fondidest toetuse saamiseks OHUD • laste ebastabiilne sündivus • hirm vallavalitsuse ja volikogu ebapopulaarsete otsuste ees • hirm tööta jäämise ees 4. Arengueesmärgid ja prioriteedid aastateks 2003–2005 4.1. Säilitada lasteaed kaherühmalisena, tagada soovijatele lasteaiakohad. Eeldused selleks: • Laste sündivuse kasv 2001. aastal Laiuse Lasteaia teeninduspiirkonnas • Tõsta lastevanemate teadlikkust lasteaia kasulikkusest, et toodaks lasteaeda ka seni kodused lapsed • Lastesõbralik ilus maja, tihe koostöö kooliga, hea ettevalmistus lapsele kooliastumiseks • Tõsta lasteaia prestiiži, teadvustades üldsust oma tegemistest valla ja maakonna lehes. 4.2. Õppe-kasvatustöö suunad • Kasvatada süvendatult lastes eetilisi tundmusi (headus, õiglus, halastus, julgus, abivalmidus), kasutades ära situatsioone, mis tekivad liitrühma tingimustes. • Tõhustada töökasvatusalast tööd lastega, kasvatada lugupidavat suhtumist täiskasvanute töösse. • Tutvustada kodukoha vaatamisväärsusi lähemal ja kaugemal, õpetada märkama looduse ilu ja inimeste tööga loodud saavutuste väärtust. • Siduda õppe-kasvatustöö senisest enam loodusega, mängu- ja õppimisvõimaluste täiendamine õuealal. • Erivajadustega laste arengu soodustamine (individuaalne töö nii andekate kui mahajäävate lastega), tagada abivajajatele sihipärane logopeediline abi. • Tugevdada lasteaia õppe-kasvatustegevuse materiaalset baasi: muretseda juurde uusi õppevahendeid ja mänguasju, uuendada spordivahendeid, ehitada uued liivakastid, rajada ringrada jalgratastele. • Taotleda laste ürituste ja sisulise töö projektide rahastamist fondide kaudu. 4.3. Töö personaliga • Pedagoogidele kursused psühholoogiast ja erivajadustega laste arendamisest, pidev enesetäiendamine. • Pedagoogide osalemine atesteerimisel, kvalifikatsiooni tõstmine vähemalt õpetaja ja ka vanemõpetaja ametijärguni. • Töötada välja toimiv sisehindamiskord, mis hõlmab sisekontrolli ja enesehindamist. • Töötada koostöös personali ja vallavalitsusega välja töötajate tunnustamise põhimõtted. 5. Tegevuskava 2003–2005 5.1. Lastega komplekteerimine aastani 2006 Rühm 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Noorem rühm 10 10 10 10 Vanem rühm 15 15 15 15 Kokku: 25 25 25 25 5.2. Õppe-kasvatustöö tegevusplaan Eesmärk Vastutaja Tähtaeg Jätkata tööd õppe- ja ainekavadega Õpetajad, juhataja Pidev protsess Individuaalsete õppekavade koostamine erivajadustega lastele õpetajad Pärast vastava koolituse läbimist 2004 Töökasvatuse ainekava koostamine õpetajad 2003 Liikumismängude kogumine, süstematiseerimine ja täiustamine õpetajad 2003 Õues läbiviidava töökasvatuse vahendite uuendamine juhataja 2004 Töötada välja õppekäikude ja matkade marsruutide kirjeldused met. vahendina õpetajad 2004 Loovmänguvõimaluse loomine õuealal õpetajad Pidev protsess Liikluskasvatuse tõhustamine, jalgrataste sõiduraja rajamine Õpetajad, juhataja 2005 Lapse vaatlus, arengu hindamine, vestlus lapsevanemaga õpetajad Pidev protsess Valla ja maakonna ühisürituste korraldamine, lasteaia tegevuse valgustamine meedias Õpetajad, juhataja Pidev protsess 5.3. Täienduskoolituse suunad Kursuse teema Osaleja Tähtaeg Sisekontrolli ja enesehinnangu süsteemi loomine juhataja 2003/2004 Lühikursused psühholoogiast (erivajadustega lapsed), loovuse arendamine, tervisekasvatus. Individuaalne töö laste ja lastevanematega õpetajad Igal õa 3 x 40 t kursus 2003–2005 Hügieenikoolitus õp. abi, kokk 2004 5.4. Majandustegevus * Ühe liivakasti renoveerimine, teise liivakasti rajamine • Kaugushüppekasti ja hoojooksuraja ehitamine • Laste riietekappide uuendamine • Teenindava personali palgavahendite juurdekasv 15% Investeeringud 2003–2005 Aasta Investeering Summa Märkused 2003 Uued liivakastid 2 tk, kaugushüppekast 8400 Vanad lagunenud Tervisekaitse nõue Sise- ja enesehindamine 2004 Laste riietekapid, 5 tk 13 000 Vanad lagunevad, on ebaesteetilised 2005 Kokku: 21 400 5.5. Juhtimine, koostöö omavalitsuse ja üldsusega Eesmärk Vastutaja Tähtaeg Hoida seadustega kooskõlas lasteaia dokumentatsioon Juhataja Pidev protsess Sisehindamissüsteemi väljatöötamine Juhataja, kõik töötajad 2004 Vallas ja maakonnas toimuvatel lasteüritustel osalemine ja nende korraldamine Juhataja, õpetajad Pidev protsess Lasteaia töö ja ürituste kajastamine meedias Õpetajad, juhataja Pidev protsess 6. Arengukava uuendamise ja täiendamise kord Arengukava analüüsitakse töö käigus ning vastavalt vajadusele tehakse parandusi ja täiendusi koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Jõgeva Vallavalitsus. 7. Kokkuvõte Lasteaed on koduse kasvatuse edasiarendaja ja tema töö edukus sõltub paljuski sellest, millised eesmärgid ja põhimõtted on lasteasutus endale seadnud ning kuidas need ellu viib, milliseid kasvatus- ja õppemeetodeid rakendab, milline oleks soodne keskkond laste arenguks ja kuidas saaksid õpetajad end oma töös kõige paremini teostada. Arengukavas püstitatud eesmärgid on aluseks iga õppeaasta tööplaani koostamisel ja koostöös lastevanematega püüame luua lastele võimalusi õppida igapäevaeluga toime tulema. Tahame, et lapsed õpiksid hoolima endast ja teistest, väljendama oma mõtteid ja tundeid, et omandaksid uusi teadmisi, kaaluma eri variante ja õppima tegema otsuseid. 8. Töö arengukavaga 23. 03. 2000. a hoolekogu koosolek SWOT-analüüs 09. 09. 2002. a töötajate üldkoosolek SWOT-analüüs 24. 09. 2002. a pedagoogikanõukogu SWOT-analüüsi tulemused, arengueesmärkide ja prioriteetide püstitamine aastani 2005 27. 09. 2002. a pedagoogikanõukogu arengukava tervikteksti heakskiitmine 30. 09. 2002. a hoolekogu koosolek hinnang arengukavale, arengukava tervikteksti heakskiitmine 15. 10. 2002. a Jõgeva vallavalitsuses valla haridusasutuste arengukavade arutelu ja hinnang