Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-24-03 Riigikohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 2003. a kohtumäärus Jutta-Victoria Askergreni ja Christina Broströmi kaebuses Tallinna Linnavalitsuse korralduse tühistamiseks — RT III, 11, 109

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-24-03 Määruse kuupäev 3. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld, Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann Kohtuasi Jutta-Victoria Askergreni ja Christina Broströmi kaebus Tallinna Linnavalitsuse korralduse tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 2-3/781/2002 Menetluse alus Riigikohtus Jutta-Victoria Askergreni erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Jutta-Victoria Askergreni erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 2-3/781/2002 ja teha asjas uus määrus ning tagastada Tallinna Linnavalitsuse erikaebus Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2002. a määruse haldusasjas nr 3-645/2002 peale läbivaatamatult. Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. juuni 2001. a otsusega nr 12156 tühistati sama komisjoni 22. septembri 1997. a otsus nr 9256, 22. jaanuari 2001. a otsus nr 11960, 2. aprilli 2001. a otsus nr 12061 ja muudeti 12. septembri 1994. a otsust nr 3734 ning loeti omandireformi õigustatud subjektideks Tallinnas Pärnu mnt 40 asuvate ehitiste ja krundi suhtes Doris Adams Hannura, Helen Ilona Kask ning Senta Tomingas Lemm (igaüks 1/4 mõttelises osas). Jutta Askergreni ja Christina Broströmi taotlused jäeti ORAS § 7 lg 3 alusel rahuldamata. Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 1995. a korralduse nr 449-k punktiga 1 tagastati Tallinnas Pärnu mnt 40 asuvad hooned Doris Adams Hannura, Helen Ilona Kase, Jutta Askergreni, Christina Broströmi ja Senta Tomingas Lemmi omandisse. Linnavalitsuse 10. oktoobri 2001. a korralduse nr 4236-k punktiga 1 muudeti Tallinna Linnavalitsuse 15. veebruari 1995. a korralduse nr 449-k punkti 1 ning tagastati Pärnu mnt 40 asuvad hooned Doris Adams Hannurale, Helen Ilona Kasele ja Senta Tomingas Lemmile (igaühele neist 1/4 mõttelises osas). 2. 6. novembril 2001 esitasid J. Askergren ja C. Broström Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. juuni 2001. a otsuse nr 12156 osalist tühistamist. Halduskohtu 18. jaanuari 2002. a määrusega (haldusasi nr 3-278/2002) lõpetati selle asja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. 3. 11. märtsil 2002 esitasid J. Askergren ja C. Broström Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 11. juuni 2001. a otsuse nr 12156 osaliselt ja Tallinna Linnavalitsuse 10. oktoobri 2001. a korralduse nr 4236-k punkti 1. Kaebuse kohaselt sai kaebajate esindaja H.-E. Roosve vaidlustatud korralduse kätte posti teel alles 10. jaanuaril 2002. a. Seega on kaebus esitatud omandireformi aluste seaduse § 19 lg 1 järgi õigeaegselt. 4. Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2002. a määrusega lõpetati menetlus J. Askergreni ja C. Broströmi kaebuses ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse nr 12156 osaliseks tühistamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. 5. Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2002. a määrusega luges kohus J. Askergreni ja C. Broströmi kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 10. oktoobri 2002. a korralduse nr 4236-k punkti 1 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks ning jättis Tallinna Linnavalitsuse ja kolmanda isiku Valentina Krasnikova taotluse asja menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt kinnitas tunnistaja T. Krais, kes töötab Tallinna Maa-ameti vara tagastamise osakonna juhatajana, kohtule, et kaebajate esindaja H.-E. Roosve käis Pärnu mnt 40 asuva majaga seonduvates küsimustes 29. jaanuaril 2001. a abilinnapea vastuvõtul ning «sellel koosviibimisel arutati, käsitleti ja loeti vaidlusalust korraldust. Tavaliselt saadetakse sellised korraldused väljastusteatega, kuid korralduse saatmise kohta esindajale kohe pärast korralduse vastuvõtmist linnavalitsusel andmed puuduvad». Roosve väitis kohtuistungil, et tema sai vaidlustatud korraldusest teada 10. jaanuaril 2002. a, mil selle ärakiri saabus pärast korduvaid nõudmisi posti teel. Tallinna abilinnapea juures 29. jaanuaril 2001. a toimunud umbes veerandtunnisel vastuvõtul ei lugenud ta vaidlustatud korraldust ning sellest ka ei räägitud. Halduskohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud, et H.-E. Roosvele oleks vaidlustatud korraldus teatavaks tehtud enne 10. jaanuari 2002. a. Seega on kaebus vaidlustatud korralduse tühistamiseks esitatud tähtaegselt. 6. Tallinna Linnavalitsus esitas halduskohtu määruse peale erikaebuse, milles palus tühistada määruse ja lõpetada asja menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. 7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2002. a määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2002. a määrus ja saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt võiks HKMS § 12 lg 3 sõnastusest järeldada, et kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse tegemist seadus ette ei näe ja sellise määruse peale ei saa esitada ka erikaebust. Riigikohtu halduskolleegiumi 5. juuni 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-36-01 ongi asutud seisukohale, et kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määrus ei ole vaidlustatav ning teiste protsessiosaliste kaitse hilinenud kaebuse läbivaatamise eest on saavutatav menetlusvigade vaidlustamise regulatsiooni kaudu, s.o apellatsioonkaebuse esitamisega. Hilisemas, s.o 19. märtsi 2002. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-11-02 on aga Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada tähtaja ennistamise või kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus või kui vastavat määrust pole tehtud, siis on õigus vaidlustada tähtaja küsimuse lahendamata jätmist protsessinormi rikkumisena koos asjas tehtud sisulise otsusega. Seetõttu on antud juhtumil vastustajal õigus esitada erikaebust. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud korralduse teatavakstegemine kaebajate esindajale H.-E. Roosvele enne 10. jaanuari 2002. a on tõendamata. Vastuseks H.-E. Roosve 17. oktoobri 2001. a avaldusele anti talle 29. oktoobril 2001. a linnavalitsuses üle sama kuupäevaga dateeritud Tallinna Linnavalitsuse kiri nr 2/734-VA, milles märgitakse, et «võttes aluseks viimatinimetatud linnakomisjoni otsuse on käesolevaks ajaks Tallinna Linnavalitsuse 10.10.2001 korraldusega nr 4236-k muudetud ka Tallinna Linnavalitsuse 15.02.1995 korraldust nr 449-k, jättes punktist 1 välja Jutta Askergreni ja Christina Broströmi, kelle taotlused viidatud põhjustel rahuldamata jäeti». Nimetatud kirjast pidi kaebajate esindaja H.-E. Roosve mõistma, et linnavalitsuse 10. oktoobri 2001. a korraldusega on varasemat vara tagastamise korraldust muudetud ja tema volitajad on vara tagasisaajate hulgast välja arvatud. Sellest tulenevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et kaebus on esitatud halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Samas leidis ringkonnakohus, et halduskohus pole teinud kaebajatele ettepanekut taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 8. J.-V. Askergreni erikaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2002. a määrus. Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohtu määruse motiivid on vastuolulised ja need pole kooskõlas määruse resolutsiooniga. J.-V. Askergren väidab, et vaatamata korduvatele nõudmistele sai tema esindaja H.-E. Roosve vaidlustatud korralduse kätte alles 10. jaanuaril 2002. a ja sellest päevast tulebki hakata lugema kaebuse esitamise tähtaega. Haldusaktide osas, mis õigusaktide kohaselt tuleb kohustuslikus korras huvitatud isikutele välja saata, algab vaidlustamistähtaeg nende aktide kättesaamisest huvitatud isikute poolt. Niisuguste haldusaktide vaidlustamistähtaeg ei alga nendest aktidest võimaliku juhusliku teadasaamise hetkest. Vastasel juhul kaotaks haldusaktide väljasaatmise või avaldamise kohustuslikkus igasuguse seaduskaitse. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 9. Halduskohtumenetluse seadustiku § 12 lg 3 reguleerib kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimist ja on sõnastatud järgmiselt: «Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.» Halduskohtumenetluse seadustiku § 31 lg 3 sätestab: «Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on sätestatud käesolevas seadustikus.» Õigust esitada erikaebust kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse peale ei ole HKMS-s ette nähtud, sest HKMS ei näe üldse ette sellise määruse tegemist. Seega ei ole kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise määruse peale võimalik erikaebust esitada. Samale seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium oma 5. juuni 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-36-01 (RT III 2001, 20, 213). Ka tolles asjas oli erikaebus esitatud määruse peale, millega kaebus loeti tähtaegselt esitatuks. Kolleegium nõustus siis ringkonnakohtu seisukohaga, et erikaebus sellise määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. Muuhulgas on 5. juuni 2001. a määruses põhjalikult selgitatud, miks ei ole erikaebuse esitamist võimalik tuletada HKMS § 12 lg 3 neljandast lausest. Samuti on nimetatud määruses selgitatud, et protsessiosaline võib taotleda mõjuva põhjuseta hilinenult esitatud kaebuse läbivaatamise lõpetamist. Kui vaatamata menetluse lõpetamise taotlusele tehakse hilinenud kaebuse kohta sisuline otsus, võib menetluse lõpetamist taotlenud isik vaidlustada tähtaja sätete kui protsessinormide rikkumist kohtuotsuse peale edasi kaevates. Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2002. a kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-02 (RT III 2002, 12, 122) punktis 14 leitakse: «HKMS kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada tähtaja ennistamise või kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus või, kui vastavat määrust ei ole tehtud, siis vaidlustada tähtaja küsimuse lahendamata jätmist protsessinormi rikkumisena koos asjas tehtud sisulise otsusega, eeldusel et protsessinormi rikkumine on toimunud pärast uue seadustiku jõustumist.» Nimetatud seisukoht erineb kolleegiumi 5. juuli 2001. a määruses võetud seisukohast. Kolleegium leiab, et 19. märtsi 2002. a otsuses sisalduv viide võimalusele esitada kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus on ekslik. Halduskohtumenetluse seadustiku kehtiv redaktsioon annab protsessiosalisele õiguse esitada erikaebus kaebetähtaja ennistamise määruse peale ning vaidlustada kaebuse tähtaegseks lugemine koos asjas tehtud sisulise otsusega protsessinormi rikkumisena, sõltumata sellest, kas tähtaja küsimuses tehakse eraldi määrus või mitte. Seetõttu ei saa Riigikohtu halduskolleegium ka käesoleva erikaebuse läbivaatamisel lahendada küsimust, kas kaebus on antud asjas esitatud tähtaegselt või mitte. J.-V. Askergreni erikaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada. Kolleegium teeb asjas uue määruse, millega tagastab Tallinna Linnavalitsuse erikaebuse Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2002. a määruse peale läbivaatamatult. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN