Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna kalmistute eeskiri — KO, 36, 995

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Pärnu linna kalmistute eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Pärnu linna omandis või valduses olevate kalmistute kasutamise korra ja on kohustuslik nende kasutajatele. 1.2. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1.2.1. matmisplats – kalmistul asuv maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest matmiskohast; 1.2.2. hauarajatis – matmisplatsil paiknev maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis (piirdeaed, betoonrant, hauakamber, äärekivi); 1.2.3. hauatähis – ühte või mitut matmiskohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis; 1.2.4. matmisplatsi tunnistus – Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna poolt väljastatav dokument, mis tõendab matmisplatsi valdust; 1.2.5. matmisplatsi valdaja – isik, kellele on väljastatud matmisplatsi tunnistus; 1.2.6. luukamber – arheoloogiliste matuste paigutamise koht; 1.2.7. arheoloogiline matus – matus, mis ei ole maapinnal tähistatud ning kuulub arheoloogilisse kultuurkihti. 1.3. Kalmistute rajamisel, haldamisel ja valdamisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigustloovatest aktidest ning käesolevast eeskirjast. 1.4. Pärnu linna kalmistud on: 1.4.1. Alevi kalmistu; 1.4.2. Metsakalmistu; 1.4.3. Vana kalmistu; 1.4.4. Vana-Pärnu kalmistu. 1.5. Muinsuskaitse all olevad kalmistud on: 1.5.1. Alevi kalmistu; 1.5.2. Vana kalmistu; 1.5.3. Vana-Pärnu kalmistu. 1.6. Muinsuskaitse all olevate kalmistute kasutamine on määratud riigi kaitse all oleva kinnismälestise kaitsekohustuse teatisega ja käesoleva eeskirjaga ning selle lisadega. 1.7. Pärnu linna kalmistute haldamist korraldab Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond (edaspidi kalmistu haldaja). 1.8. Luukambrite valdamise korra kehtestab Pärnu Muuseumi ettepaneku alusel Pärnu Linnavalitsus. 2. Kalmistu sisekord 2.1. Kalmistu maa-ala on mõeldud surnute matmiseks ning nende mälestamiseks. 2.2. Kalmistul peab olema veevõtukoht, jäätmete mahapaneku koht ja võimalus laenutada matmisplatside korrastamiseks inventari. 2.3. Kalmistu maa-ala peab olema ümbritsetud piirdega ja suletavate väravatega. Kalmistu maa-ala jaotatakse kvartaliteks. Kalmistu peasissekäigu juures peab olema välja pandud info kalmistu haldaja ja valdaja kohta (telefon, aadress) ning kalmistu plaan kvartalite, teede, ajalooliste ja kultuurilooliste kalmude, kabelite, veevõtukohtade, jäätmete mahapanekukohtade, inventari laenutamise kohtade ning tualettide äranäitamisega. 2.4. Kalmistul on keelatud: 2.4.1. hoonete, väravate, piirete, veevõtukohtade, kalmude, hauatähiste ja hauarajatiste, puude, põõsaste kahjustamine ning lillede, põõsaste ja puude okste murdmine; 2.4.2. jäätmete toomine või panemine selleks mitteettenähtud kohta ning kalmistu maa-ala risustamine mõnel muul viisil; 2.4.3. matmisplatsi mõõtmete omavoliline muutmine; 2.4.4. sõitmine liiklusvahendiga kalmistu haldaja loata; 2.4.5. lõkete tegemine, sh prahi põletamine; 2.4.6. loomadega viibimine; 2.4.7. loomade matmine; 2.4.8. muu korda, puhtust ja vaikust rikkuv (häiriv) tegevus. 3. Matmisplatsi eraldamine 3.1. Matmisplatsi eraldamise, valdaja registreerimise, matmisplatsi tunnistuse väljaandmise, matmisplatside registri pidamise ja mahajäetud matmisplatside arvelevõtmise korra kehtestab Pärnu Linnavalitsus. 3.2. Matmisplats eraldatakse tasuta. 3.3. Matmisplatsid võivad olla nii kirstu- kui urnimatusteks. Ühe matmiskoha suurus on 3 m2 määratletuna välisgabariidiga. Urnimatusteks eraldatava matmiskoha suurus on 1 m2. 3.4. Muinsuskaitsealustel kalmistutel on matmisplatsi tunnistuse lahutamatuks osaks matmisplatside hooldusjuhend (lisa 1). 4. Matmine 4.1. Matmisplatsile matmine toimub matmisplatsi valdaja nõusolekul. 4.2. Kõik matused tuleb registreerida kalmistu haldaja juures vähemalt üks ööpäev enne matust. Kalmistu haldaja väljastab matmisloa, kui on esitatud surmatunnistus. 4.3. Matmine kalmistule võib toimuda ainult valgel ajal. 4.4. Matmine toimub tavasid ja traditsioone jälgides. Tuhastatud põrmu võib matta urniga või ilma selleta. Kirstuhaua sügavus peab olema vähemalt 1,5 m. 4.5. Matmist takistavate hauatähiste või muude hauarajatiste ajutine kõrvaldamine ja tagasipaigaldamine toimub matmisplatsi valdaja kulul. 4.6. Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse, ning kui ilmnevad maa-alused ehitised või selle varemed (hauakamber, müüritised vms), tuleb need jätta puutumata ja haud kaevata nende kõrvale. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. 4.7. Pärast matust korrastab matmisplatsi valdaja matuse käigus kõrvalolevate matmisplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt ühe nädala jooksul. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused matmisplatsi valdaja kulul. Muinsuskaitse all olevatel kalmistutel tuleb inventar taastada vastavuses kaitsekohustuse teatisega. 4.8. Omasteta surnud maetakse selleks eraldatud matmisplatsile linna kulul. Matmisplatsid hoiab korras kalmistu haldaja. 4.9. Ümbermatmist teostatakse vastavalt tervisekaitse nõuetele kalmistu haldaja loal kooskõlastatult tervisekaitsetalituse ja muinsuskaitsealustel kalmistutel muinsuskaitseametiga. 4.10. Pealematmine samale matmiskohale võib toimuda mitte varem kui kakskümmend viis aastat arvestades eelmisest matusest. 4.11. Pealematmist ei toimu lisas 2 toodud matmisplatsidel. Nimekirja täiendatakse vastavalt muinsuskaitseameti kirjalikule teatisele. Erandina lubatakse säilitatavatele matmisplatsidele matta selle suguvõsa liikmeid kooskõlastatult kalmistu haldaja ja muinsuskaitseametiga. 5. Matmisplatside kujundamine ja hooldamine 5.1. Matmisplatsi kujundamisel tuleb jälgida kalmistul väljakujunenud kujunduspõhimõtteid. Matmisplatsi kujundab matmisplatsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. 5.2. Matmisplats või matmiskoht peab olema tähistatud hauatähisega, millele on ilmastikukindlalt kirjutatud maetu(te) ees- ja perekonnanimi ning soovitavalt sünni- ja surmadaatumid. 5.3. Hauatähised, hauarajatised ja matmisplatsi haljastus peavad olema matmisplatsi piirides, kusjuures nende suurus, paiknemine ja teisaldamine peab olema kooskõlastatud kalmistu haldajaga. Kasutada võib madalhaljastust ja puude minivorme. Hauarajatised peavad olema paigaldatud ja paigutatud nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu. 5.4. Matmisplatsile paigaldatud hauatähised ja/või -rajatised on matmisplatsi valdaja omand. 5.5. Matmisplatsi hooldamise korraldab matmisplatsi valdaja. Matmisplatsi valdaja on kohustatud korrastama hauatähised, hauarajatised ja matmisplatsi ning sellega piirnevad teeosad. Jäätmed (lehed, muu praht) tuleb viia selleks ettenähtud kohta. 5.6. Puude ja põõsaste mahavõtmine tuleb eelnevalt kooskõlastada kalmistu haldaja juures. 5.7. Muinsuskaitsealustel kalmistutel tuleb matmisplatside hooldamisel lähtuda lisas 1 toodud juhendist. 5.8. Kalmistu haldajal on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad (või ohtlikud) aiad, puud ja põõsad, kooskõlastades eelnevalt muinsuskaitsealustel kalmistutel muinsuskaitseametiga. 5.9. Kalmistu kujunduspõhimõtete eiramisel on kalmistu haldajal õigus teha matmisplatsi valdajale ettekirjutus, millega juhitakse tähelepanu kujunduspõhimõtete rikkumisele ning antakse matmisplatsi valdajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Matmisplatsi valdaja poolsel ettekirjutuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on kalmistu haldajal õigus korraldada ettekirjutuse täitmine matmisplatsi valdaja kulul. 5.10. Kalmistu haldaja on kohustatud jälgima matmisplatside korrashoidu. 5.11. Pärnu linna poolt hooldatavate matmisplatside nimekirja kinnitab Pärnu Linnavalitsus. 6. Vastutus Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. 7. Lõppsätted Määrus jõustub 1. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Margus TAMMEKIVI Pärnu Linnavolikogu 20. märtsi 2003. a määruse nr 15 lisa 1 MUINSUSKAITSEALUSTEL KALMISTUTEL MATMISPLATSIDE HOOLDUSJUHEND Käesolev lisa on muinsuskaitse all oleval kalmistul väljaantava matmisplatsi tunnistuse lahutamatu osa, mis muinsuskaitseametiga kooskõlastatult asendab kaitsekohustuse teatist. 1. Säilitamisele kuuluvad elemendid • Kõik hauatähised – monumendid, hauaplaadid, sambad, hauakivid, ristid, samuti nende säilinud fragmendid, mis on vanemad kui 50 aastat või omavad ajaloolist või kunstilist väärtust. • Muu hauainventar – piirded (sepis- ja malmaiad, vanemad kivi- ja betoonrandid, müüritised), hauakastid, plekist, portselanist jm materjalist pärjad ja pärjakastid (pärjatoolid), samuti nende säilinud fragmendid, mis on vanemad kui 50 aastat. • Teedevõrk • Kabelid ja maa-alused hauakambrid, väravad ja väravaehitised • Väärispuud, memoriaalpuud, alleed 1.1. Piirded: 1.1.1. Metallaiad. Remontimisel ei tohi eemaldada ega lisada vanast erinevaid, moonutavaid elemente. Taastamiseks kasutada algseid materjale. Värvimiseks tuleb vana rooste põhjalikult eemaldada, enne värvimist kasutada roostemuundurit või roostemuundurit sisaldavaid kattevärve. Säilitada algne tonaalsus. Deformeerunud piirdeid ei ole soovitatav ja eraldi muinsuskaitse all olevaid piirdeid ei tohi korrastada muinsuskaitseinspektori loata. 1.1.2. Betoonpiirded. Remontimisel tuleb kinni pidada olemasolevate piirete mõõtudest ja kujust. Uute betoonpiirete rajamine toimub ainult kooskõlastatult muinsuskaitseinspektoriga. 1.1.3. Kivipostidega kett- ja lattpiirded tuleb taastada. Üksikute kivipostide eemaldamine on lubatud kooskõlastatult muinsuskaitseinspektoriga. 1.2. Tähised. Kõik vanad tähised peavad jääma alles. Nende võimalik eemaldamine ja eksponeerimine lahendatakse erandkorras muinsuskaitseinspektori loal. 1.2.1. Metalltähised. Sama, mis piirete puhul. 1.2.2. Kivitähised. Keelatud on kasutada puhastamiseks kemikaale (v.a graniidi puhul), abrasiivmaterjale, terasharju. Pesta sooja vee, rohelise seebi või lasteseebiga. Pesemisel kasutada pehmeid plast- või jõhvharju. Poorsete kivide (marmor, dolomiit, paas, liivakivi) pesemisel enne pesemist põhjalikult niisutada, alustades altpoolt, et kivipoorid täituksid veega enne, kui mustus alla voolama hakkab. Tugevaid plekke võib eemaldada puust või plastist esemega, et mitte kriipida kivi pinda. Graniitkive võib pesta happeliste kemikaalidega, pärast neutraliseerida soodalahusega ja hästi loputada. Kividevahelisi pragusid võib täita neutraalse silikooniga. 1.2.3. Ristide aluskive võib kokku liimida sobivate liimidega, pindu eelnevalt hästi puhastades. Igasuguse remonttöö puhul on soovitatav konsulteerida muinsuskaitseinspektoriga. 1.2.4. Muud elemendid. Metall- ja kivipingid, metalljalgadega pingid, endisaegsed vaasid, urnid vms peavad jääma alles. Nende korrastamisel jälgida eespool toodut vastavalt nende materjalile. 2. Kabelite, kalmistu piirdeehitiste, irdunud hauainventari korrastamist, kasutamist ja eksponeerimist korraldab Pärnu Linnavalitsus. 3. Kalmistu kujundus Muinsuskaitse all olevate kalmistute kujunduse eesmärk on ajalooliselt väljakujunenud miljöö ja seda iseloomustavate elementide säilitamine. Kalmistu haljastuse hindamisel tuleb lähtuda vajadusest kaitsta piirdeid ja hauatähiseid puude ja põõsaste kahjuliku mõju eest. Eemaldamisele kuuluvad puud, mis kahjustavad juurestikku, tüve või võraga piirdeid ja tähiseid. Säilima peavad ajaloolised alleed, kujundatud puuderühmad, memoriaalpuud. Soovitatavad traditsioonilised kujundusvõtted ajaloolistel kalmistutel on muru, lillepeenar, liivatatud rada, pügatud hekk, põõsad, sõnajalad. Kõrvuti sepispiiretega võib kasutada puitpiirdeid. Sobimatud materjalid ja kujunduselemendid on betoonist, tellistest, vms materjalist ääre- ja katteplaadid, tehismaterjalidest (plastid) piirded ja katted, korrapäratult murtud servadega hauatähised, tööstuslikest jääkmaterjalidest koostatud tähised ja piirded, ulatuslikud liiva- ja killustikualad. Pärnu Linnavolikogu 20. märtsi 2003. a määruse nr 15 lisa 2 PEALEMATMIST EI TOIMU JÄRGMISTELE HAUAPLATSIDELE Alevi kalmistu 1. J. Sommer – Suve-Jaan, kooli- ja kirjamees 2. C. F. Lorenzsonn, köster ja kirjamees, toimetaja 3. H. Lorenzsonn, kooli- ja kirjamees 4. G. David, muusikapedagoog 5. V. Taggo, linna muusikajuht 6. R. Bööcke, tsellist, konservatooriumi rajaja 7. A. Reiman, näitleja, raamatuköitja 8. H. ja E. Wolffeldtid, linnaarhitektid 9. L. Seidlitz, fotograaf 10. A. ja N. Sõerdid, seltsitegelased, ja A. F. Tombach-Kaljuvald, majandus- ja kirjandustegelane, luuletaja 11. M. Schmiedehelm, arheoloog 12. F. Borm, trükkal 13. H. Stillmarck, arst, teadlane 14. E. Kreischmann, maalikunstnik 15. E. Ammende, poliitik 16. C. Schokhoff, arheoloog 17. F. Rambach, arheoloog, justiitsbürgermeister 18. O. Brackmann, linnapea 19. A. Lehmann, koolijuht 20. A. Bode, teadlane 21. J. H. Rosenplaenter, pastor, keelemees 22. A. Adamson, skulptor 23. Arnold Anton, Eesti Vabadussõjas langenu 24. Hendrik Bauer, Eesti Vabadussõjas langenu 25. Heinrich Olters, Eesti Vabadussõjas langenu 26. Friedrich Reinhold, Eesti Vabadussõjas langenu 27. Valter Sarapuu, Eesti Vabadussõjas langenu 28. Jaan Valter, Eesti Vabadussõjas langenu 29. Alfred-Georg Karklin, Eesti Vabadussõjas langenu ja Eesti Vabadusristi kavaler 30. Gustav Kauts, Eesti Vabadusristi kavaler 31. Jakob Mitt, Eesti Vabadusristi kavaler 32. Richard Taalder, Eesti Vabadusristi kavaler 33. Nikolai Viitak, Eesti Vabadusristi kavaler 34. Elmar Köösel, Eesti Vabadusristi kavaler 35. Pärnu Garnisoni kalmistu – 131 maetut 36. Saksa sõjaväekalmistu – ca 750 maetut Vana kalmistu 1. Mihkel Suigusaar, preester, rahvusliku ärkamisaja tegelane 2. Aleksei Küng, bibliograaf 3. Konstatin Pätsi vanemate haud 4. Aleksander Tants, Eesti Vabadussõjas langenu 5. Juhannes Lembed, Eesti Vabadussõjas langenu 6. Johan Viru, Eesti Vabadussõjas langenu 7. Johannes Kiisk, Eesti Vabadussõjas langenu 8. Johannes Kreitsberg, Eesti Vabadussõjas langenu 9. Martin Leerimaa, Eesti Vabadussõjas langenu 10. Aleksander Pärtels, Eesti Vabadussõjas langenu ja Eesti Vabadusristi kavaler 11. Teodor Vasserman, Eesti Vabadussõjas langenu ja Eesti Vabadusristi kavaler 12. Georg Feofanov, Eesti Vabadusristi kavaler Vana-Pärnu kalmistu 1. E. Aspe, kirjanik 2. A. Sang ja K. Merilaas, kirjanikud 3. J. Küüts, näitleja 4. E. Lippmaa, pedagoog, NNK esinaine 5. J. Kants, Eesti Vabadussõjas langenu 6. P. Ainison, Eesti Vabadusristi kavaler 7. K. Männik-Kretsberg, Eesti Vabadussõjas langenu 8. M. Popp, Eesti Vabadussõjas langenu 9. A.-K. Jansen, Eesti Vabadussõjas langenu 10. G. E. Roosmann, Eesti Vabadusristi kavaler 11. A. Tillart, Eesti Vabadussõjas langenu 12. J. Busch, Eesti Vabadussõjas langenu 13. M. Kaelep, Eesti Vabadussõjas langenu 14. M. Nikolai, Eesti Vabadussõjas langenu 15. J.-D. Parakov, Eesti Vabadussõjas langenu 16. J.-E. Lelov, Eesti Vabadussõjas langenu 17. F. Holm, Eesti Vabadussõjas langenu 18. H. Holm, Eesti Vabadussõjas langenu 19. M. Jaanson, Eesti Vabadussõjas langenu 20. A. Jakobson, Eesti Vabadussõjas langenu 21. Jaan Allikas, Eesti Vabadusristi kavaler 22. Jaan Hanson, Eesti Vabadusristi kavaler 23. J. Ahtmann, Eesti Vabadusristi kavaler 24. M. Enno, Eesti Vabadusristi kavaler 25. J. Niimann, Eesti Vabadussõjas langenu 26. J. Pärn, Eesti Vabadusristi kavaler 27. M. Linde, Eesti Vabadusristi kavaler 28. A. Siimann, Eesti Vabadussõjas langenu 29. A. Koger, Eesti Vabadussõjas langenu 30. J. Koger, Eesti Vabadusristi kavaler 31. M. Tannebaum, Eesti Vabadussõjas langenu 32. M. Holberg, Eesti Vabadussõjas langenu 33. E. Peterson, Eesti Vabadussõjas langenu 34. A. Nõmm, Eesti Vabadussõjas langenu 35. J. Lasn, Eesti Vabadusristi kavaler