Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava 2001¿2005 kinnitamine uues redaktsioonis — KO, 36, 990

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31 alusel Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava 2001–2005 uues redaktsioonis vastavalt määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 20. veebruari 2002. a määrus nr 88 «Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava kinnitamine». 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Raul KIRSEL Põltsamaa Linnavolikogu 17. märtsi 2003. a määruse nr 22 lisa PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2001–2005 I. SISSEJUHATUS 1. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava on dokument, mis analüüsib hetkeolukorda, määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava lähtub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. 3. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava on heaks kiidetud 2001. aasta 31. augusti õppenõukogu otsusega (protokoll nr 540) ning hoolekogu esindajad on olnud kaasatud arengukava väljatöötamisse. 4. Arengukavas püstitatud eesmärgid on mõeldud reaalseks saavutamiseks ning arengukavas toodud tegevused kajastuvad ka igaaastases tööplaanis. 5. Käesolev arengukava on esitatud koos kogu protsessi kirjeldusega, mis näitab püstitatud eesmärkide väljakujunemise protsessi ning täitmise vajalikkust. 6. Arengukava õppeaasta ülesannete tabeli lahtris «Finantseerimise allikas» sisaldab lisavahendite taotlust eesmärkide täitmiseks ning näitab ära selle suuruse ning taotluse koha. Arengukava on vajalik eelarve projekti koostamiseks ning kaitsmiseks. 7. Põltsamaa Ühisgümnaasium alustas oma arengukava tegemist juba 2000. aastal. Arengukava koostamisse kaasati kõiki osapooli (õpetajad, lapsevanemad, hoolekogu, lastevanemate ühenduse esindajad, õpilasomavalitsus, direktsioon, konsultandiks oli Jõgeva Maavalitsuse maasekretär Henri Pook). Esimeseks tööks oli direktsiooni ja nõuandja poolt arengukava koostamise plaani väljatöötamine ning teostuse võimalikkuse arutelu (26. august 2000. a). II. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PLAAN 1. Mis oli 4 a tagasi. 2. Milline on praegune situatsioon. 3. Missiooni määratlemine. 4. SWOT-analüüs (vajalik eelnev kodutöö) 5 sisekeskkonna tugevust 5 sisekeskkonna nõrkust 5 väliskeskkonna võimalust 5 väliskeskkonna ohtu 5. Pakutud SWOT-variantidest valitakse üldtabelisse igasse lahtrisse 5 tähtsamat (hääletus). 6. Juhtkond analüüsib SWOT-tabeli andmeid ning toob välja põhitrendid (arengusuunad, sõltuvus, sidemed). 7. Juhtkond selgitab põhitrende, ohtusid, võimalusi; toimub ühisarutelu. 8. Lähtuvalt missioonist ja SWOT-analüüsist ning arutelu käigus selgunud trendidest, koostab juhutkond eesmärgid järgmiseks 3 a. 9. Organisatsiooni struktuuriüksused esitavad tegevuskavad, kuidas eesmärke saavutada, määrates ära tähtajad ja vajaminevad ressursid. 10. Juhtkond kinnitab arengukava 3 a. 11. Arengukava 1. aasta alusel koostatakse detailne tööplaan järgmiseks aastaks. 12. Igal aastal vaadatakse paralleelselt arengukava koostamisega üle ka tööplaan. III. ÜLDANDMED 1. Kool teenindab 4 maakonna (Jõgeva, Järva, Viljandi, Valga) 12 omavalitsust. 2. Oleme maakonna suurim gümnaasium – 42 klassikomplekti 1153 õpilasega (349 õpilast väljastpoolt Põltsamaad). Koolis on 52 õppeklassi. 3. Alates 2000. a on avatud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kaugõppeosakond ja 2001 a avatud ka 7.–9. klass ning õpilaste koguarv on 85 (seisuga 01.01.2003). 4. Meil on 93 aineõpetajat järgmiste ametijärkudega: 2 õpetaja-metoodikut, 18 vanemõpetajat, 65 õpetajat, 4 nooremõpetajat, 4 kvalifikatsioonita õpetajat. 5. Võõrkeeltena õpetatakse inglise, saksa, vene ja (2001. aastast) prantsuse keelt. 6. Koolis on kaks arvutiklassi, püsiühendus (64 kpbs) ning personaalarvuteid on kokku 61. 7. Gümnaasiumis on kõrgkooliks ettevalmistava suunitlusega reaal- ja humanitaarklass ning üldklass. Hoonete tutvustus – kooli maa-ala 8 ha hoonete pindala 8978 m2 Veski 5 (ehit. 1967, 7.–12. kl) Lille 2 (ehit. 1934, 1979 1.–6. kl) Kuuse 1 (ehit. 1976, 3 õppeklassi, tööõpetus) Lille 2 a (ehit. 1984, internaat) Veski 7 (ehit. 1748, mõisahoone) 26. oktoobril 2000. aastal toimus kooli pedagoogide ning õpilasomavalitsuse esindusega hetkeolukorra ja SWOT-analüüs, kus jõuti järgmiste järeldusteni. 3.1. Mis oli 4 aastat tagasi. 1. Kõik õpetajakohad olid komplekteeritud. 2. Õpetajad tundsid ennast kindlalt. 3. Õpetajatel olid suured lisakohustused majanduse vallas (koristamine, poonimine jne). 4. Õpetajate vajadustega ei arvestatud. 5. Õpetajate sisemine motivatsioon midagi ära teha oli tugev (taheti tundi minna, taheti päevakorralistesse asjadesse sekkuda). 6. Õpetajate suur rahulolematus tunniplaaniga. 7. Oli kindlustunne palkade ja töö osas. 8. Rahalisi vahendeid oli rohkem, haridus oli prioriteet. 9. Koolimajas oli külm (füüsiline töökeskkond oli halb). 10. Õppevahendeid oli rohkem (kiled, paber, grafod, õpikute tellimine). 11. Kooli majanduslik olukord jättis soovida (toitlustamine, olme, valgustus). 12. Juhtkonnaga konfliktid (eelarve ei olnud avalikustatud). 13. Õppenõukogudes ei toimunud arutelusid, puudus diskussioon, õpetajaid ei kaasatud kooli arengusse ega juhtimisse. 14. Infopuudus (ei oldud kursis hariduselu uuendustega, juhtkonnal polnud piisavalt ülevaadet riigieksami läbiviimisest ja korrast). 15. Kooli juhtimisstiil oli juhtkonna poolt autoritaarne (kooli direktor ja õppealajuhataja). 16. Lõhe Lille t ja Veski t maja vahel oli suur (eelistatud oli Veski t koolimaja – info, remont jms). 17. Kollektiiv oli vaatamata autoritaarsele juhtimisele ühtne. 18. Õpilasomavalitsus ei töötanud (ei lastud töötada, eeldati passiivsust, kuuletumist). 19. Õpilased olid õpilased (polnud nii palju puudumisi, olid viisakamad, ei ropendanud). 20. Väga palju käidi täienduskoolituskursustel. 21. Õpilastel oli suurem lugemus. 22. Õpetamise meetodid ei arendanud loovust. 23. Klassid muutusid suureks (õpilaste arv klassis). 24. Oli viimane aasta vana õppekava järgi (õpetaja teadis veel, mida temalt tahetakse). 25. Sisekontroll oli formaalne.

3.2. Milline on praegune situatsioon. Positiivne 1. Meeskonnatööd taotlev, avatud, konkreetne, asjalik. 2. Direktor loov, avatud, sõbralik. 3. Positiivsed püüdlused füüsilise keskkonna parandamise osas. 4. Raha kasutamine on läbipaistev. 5. Juhtkond, õpilaskond, õpetajad liiguvad ühes suunas. 6. Juhtimine on demokraatlik. 7. Õpilasomavalitsus töötab, saab sõna sekka öelda. 8. Info liigub, toimub avalikustamine. 9. Kooliellu on lisandunud meeldivad pisiasjad (direktori vastuvõtt parimatele, logo, meened, sümboolika). 10. Direktor külastab Lille t koolimaja ja õpilased tunnevad teda. 11. Suur abi õpetajatele on huvijuhtidest. 12. Hea mikrokliima kollektiivis. 13. Juht püüab kollektiivi siduda. Negatiivne 1. Õppematerjalide osas on olukord kehv. 2. Ühiskonna valupunktide kandumine õpilaste kaudu kooli. 3. Meesõpetajate vähesus. 4. Õpilaste õigused-kohustused tasakaalust väljas. 5. Õppeprogrammid liiga tihedad, töö pingeline nii õpilase kui ka õpetaja jaoks. 6. Puudub kiituste süsteem ja karistuste määratlus. 7. Juhtkond on ebalev: ei võta eri olukordades selget seisukohta (nt korrarikkumise puhul karistused, õpetajal klassis probleem ühega, mis saab teistest?). 8. Tugevalt jätab soovida õpilaste käitumine, kõnepruuk (nii omavahel kui ka täiskasvanutega). 9. Praeguste ainekavade otstarve on segane. 10. Õpetajal on palju tööd (suur tundide koormus). 11. Ametijuhendid pole paigas (mis on kõigi asi, pole tegelikult kellegi asi). 12. Õpilaste eri klassidesse diferentseerimine ei õigusta ennast. 13. Õpilane-õpetaja, õpetaja-õpetaja, õpilane-õpetaja suhtlemisraskused. 14. Tagasiside peab olema selgem (hägune eelarve jne). 15. Puberteediiga on laienemas ealiselt nii üles- kui allapoole.

Õpetajad ametijärgu järgi (päevane õppevorm, seisuga 01.01.2002) Pedagoogilise hariduseta Nooremõpetajaid Õpetajaid Vanemõpetajaid Metoodikuid 6 12 41 16 2 Pedagoogide vanuseline koosseis (päevane õppevorm, seisuga 01.01.2002) 20–35 35–50 50–65 Üle 65 16 35 20 5 IV. MISSIOONI MÄÄRATLEMINE Üksmeelselt lepiti kokku, et Põltsamaa Ühisgümnaasiumi missiooniks on olla – HEADE EELDUSTE LOOJA. Kooli missiooni määratlemise alustamisel leiti ühiselt järgmised märksõnad: • Parem haridus • Töökeskkond • Õpilasisiksus • Inimlikkus • Eneseteostus • Isamaalisus Õpilaste variant Oleme arenemisvõimelised inimesed, kellest kujunevad välja isiksused. Meile on tähtsad traditsioonid, eeskujud vilistlaste näol, perekond ja sõbrad. Eesmärk on omandada hea haridus ja saada harituks. Eesmärkide saavutamiseks on tähtsad hea koostöö õpilaste ja õpetajate vahel ning eneseteostuse võimalused. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tunnuslause – HEADE EELDUSTE LOOJA Õpetajate variandid. 1. Luua selline töö- ja õpikeskkond, mis võimaldab • Eneseteostust • Inimlikke suhteid • Turvalisust • Suunata väärtushinnanguid • Parimat võimetele vastavat haridust • Kujuneda ühiskonnas toimetulevaks inimeseks

3. Õpilane – vastutus, kohusetunne, toimetulek igapäevaelus, soov esineda. Õpioskuste õpetamine – kõigile leida oma tase. Soodsa keskkonna loomine. 4. Õpikeskkond soodustab mitmekülgse ja eetilise isiksuse kujunemist. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lõpetaja on õppimisele avatud, elus toimetulev, õigete väärtushinnangutega isiksus. 5. Igale lapsele jõukohane haridus, sest me oleme piirkonna kool ja ei saa õpilasi valida. Jõukohane haridus saadakse ainult siis, kui tehakse pidevalt tööd. Iga inimene on isiksus (suhetes õpetaja-õpilane, õpilane-õpetaja, õpetaja-õpetaja, õpilane-õpilane). Töökeskkond peaks võimaldama igal isikul eneseteostust ja jääda inimlikuks. Korduvad märksõnad: • Isiksus • Inimlikkus • Toimetulev (ühiskonnas) • Turvalisus, inimsõbralikum ühiskond • Õppimisvõimeline, avatud õppimisele • Turvaline töökeskkond • Eneseteostus V. SWOT-ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 5.1. Sisekeskkonna tugevused: • Hea pedagoogiline kaader • Koostööaldis direktsioon • Väikelinna kool • Head traditsioonid • Toetav vilistlaskond, vilistlastel oma kooli tunne • Järjest paranev töökeskkond • Aktiivne, noor ja toetav juhtkond • Hea õpetajate koolitus • Aktiivne õpilastegevus, tugev ja teotahteline õpilasomavalitsus • Avardunud võimalused (logopeedid, psühholoog, parandusõpe, koduõpe) • Hea asukoht (+muusika-, spordikooli olemasolu) • Meeskonnatöö olemasolu õpetajate vahel • Koolisolijate soov muutuda • Arenguvõimeline kaader • Kooli ja lastevanemate avatud suhted 5 kõige tugevamat külge 1. Hea pedagoogide kaader (kvaliteet) 2. Head traditsioonid 3. Koostööaldis, avatud direktsioon 4. Töökeskkonna pidev paranemine 5. Aktiivne õpilastegevus ja tugev õpilasomavalitsus 5.2. Sisekeskkonna nõrkused: • Väikelinna kool (kõiki tuntakse isiklikult, infomüra tekkimine, kool kui sotsiaalhoolekande asutuse funktsiooni täitja) • Vähe meesterahvaid • Kooliaia, pargi, ümbruse probleem lahendamata • Mitteküllaldased materiaalsed vahendid (õppevahendid, valgustus, mööbel, palgad) • Võõrkeeleõpetajate vähesus • Õpilaste suurte arvudega klassid (vähe rühmatunde) • Õpilaste distsipliini probleemid (mõjutusvahendite puudumine) • Konkretiseerimata ülesanded ja vastutus, sellest tulenevalt on õpetajad lisaülesannetega üle koormatud • Vähene lastevanemate kaasamine distsipliini küsimustesse • Kahe maja olemasolul III astme õpilaste raskused kohanemisel • Kodukorda ei täideta järjepidevalt • Teenindava personali ametijuhendid ei vasta tänapäeva nõuetele • Mittekonstruktiivse kriitika olemasolu (klatš) • Sportimisvõimaluste puudumine (korraliku spordisaali puudumine) • Vähe noori õpetajaid • Õpilased koristavad klassiruume • Problemaatiliste laste arvu kasvamine • Võõraste kontrollimatu viibimine koolimajas Sisekeskkonna 6 kõige suuremat nõrkust 1. Rahaliste vahendite vähesus 2. Pedagoogilise kaadri struktuur (vanus, meeste vähesus) 3. Distsipliini probleemid ja kodukorra mittetäitmine (õpilaste suhtumine) 4. Konkretiseerimata ülesanded ja vastutus (teenindav personal, õpetajad) 5. Suured klassid 6. Problemaatiliste laste arvu kasvamine 5.3. Väliskeskkonna võimalused: • Abi kooli sihtasutuselt • Hoolekogu abi töös lastevanematega • Loodava koolituskeskuse abi töös lastevanemate koolitamisega ja noorte kutsenõustamine • Linnavalitsuspoolne toetus õpetajate väliskoolitusele saatmisel • Riik tagab kooli normaalse töö • Omavalitsus tagab normaalse töö • Parem koostöö seadusliku abi saamiseks omavalitsuselt • Lastevanemate huvi suurendamine kooli sisulise töö vastu • Õpetaja töö väärtustamine riigi poolt • Meedia positiivne suhtumine kooli • Regionaalpoliitika riiklikul tasandil • Omavalitsuse tasandil piirkonna elu elavdamine (ettevõtluse arendamine) • Kooli toetava vilistlaskogu kaasamine kooliellu • Kooli korralik kodulehekülg Internetis, kooli ajaleht, raadio • Projektijuhi tööle võtmine – (taotlused fondidest, välissuhted, sõpruskool) • Lastevanemate kaasamine kooliüritustesse • Õpilasomavalitsuse töö sidumine hoolekogu ja noorsoopolitseiga • Õpilaste ja vilistlaste kohtumiste korraldamine • Spordipäevade sidumine motoga ja tuntud sportlaste kutsumine (spordipäevad huvitavamaks) • Tervist edendava kooli projektis töö tõhustamine Väliskeskkonna 6 võimalust 1. Luua koolile sihtasutus (või toetav vilistlaskogu) 2. Kooli hoolekogu tõhusam kaasamine koolielu probleemidesse 3. Riik (tagab normaalse töö, õigussüsteemi toetuse) 4. Omavalitsus arendab piirkonna tööd, toetab ettevõtlust 5. Lastevanemate osakaalu tõstmine (kaasamine üritustesse, spordipäevadele, huvi suurendamine sisulise töö vastu) 6. Projektijuhi töölevõtmine 5.4. Väliskeskkonna ohud: • Noored on oma riigi nägu – ebaeetiline eeskuju riigi tasandil • Sotsiaalne kihistumine, elatustaseme edasine langus • Narkomaania, suitsetamine, AIDS • Omavalitsusel käib riigi antud kohustuste täitmine üle jõu • Pereväärtuste ja traditsioonide hääbumine • Välismaa eeskuju valimatu ülevõtmine • Meedia negatiivne mõju • Väljastpoolt kooli tulev ebaeetilisus, väiklus ja moraalitus • Info vähesus ja väärtõlgendus • Lastevanemate passiivsus • Klatš info asemel • Ühiskonna väärtushinnangud paigast ära • Seadusandluse liiga kiire muutumine • Poe «Võiroos» liigne lähedus koolile • Kambamentaliteedi levik õpilaste hulgas • Lastevanemate aja piiratus lastega tegelemisel Väliskeskkonna 6 kõige suuremat ohtu 1. Ühiskonna sotsiaalse kihistumise süvenemine 2. Meelemürkide üha suurenev levik ja mõju 3. Väärtushinnangute langus 4. Pereväärtuste hääbumine 5. Info vähesus ja väärtõlgendus (meedia halb mõju) 6. Pedagoogide palgavahendite üleandmine kohalikule omavalitsuse pädevusse (palgaressursside vähenemine) VI. SWOT-ANALÜÜSI PÕHJAL KOOSTATUD TABEL (OMAVAHELISTE SEOSTE LEIDMISEKS) 8. märtsil 2001. aastal toimus arengukava juhtgrupi arutelu SWOT-tabeli koostamiseks ja arenguvaldkondade leidmiseks, millest võtsid osa kooli hoolekogu esimees, linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik, lastevanemate ühenduse esinaine, kaks õpilasesindajat, kaks õpetajate esindajat, seitse direktsiooni esindajat ning arengukava koostamise juht. Jõuti järgmiste tulemusteni tabeli näol (tabelis kasutatavad tähistused T – tugev seos, K – keskmine seos, N – nõrk seos, – seos puudub üldse). Tabel koos teesidega on esitatud lisas 1. Vastavalt tabeli tulemustele leiti ühiselt alljärgnevad arenguvaldkonnad, millega edasi töötada ning lepiti kokku ka valdkondadega töötavate meeskondade koosseisud. 1. Suhtlusvaldkond: Õpilaste-õpetajate vaheline hea koostöö (ka õpetaja-õpetaja, õpetaja-lapsevanem). 2. Majandusvaldkond: Töökeskkonna parandamine ja õppekavale vastavate õppevahendite olemasolu. 3. Arenguvaldkond: Üldise suundumuse määratlemine (oma magnet, gümnaasiumiosa suundumused). 4. Sotsiaalne valdkond: Problemaatiliste õpilaste arvu kasv – kool kui sotsiaalhoolekande asutuse funktsiooni täitja. 5. Põhimõtteline – HEADE EELDUSTE LOOJA? Grupid Esimees Teema Liikmed • Kaugõppeosakonna õppealajuhataja 1 õpetajate esindaja ja õpilasomavalitsuse esindaja • Majandusalajuhataja 2 hoolekogu esimees ja 7.–12. kl huvijuht • Direktor 3 linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik ja õpilasomavalitsuse esindaja • 1.– 6. kl. õppealajuhataja 4 lastevanemate ühenduse esinaine ja 1.– 6. kl huvijuht • 7.– 12. kl.õppealajuhataja 5 õpilasomavalitsuse esindaja ja õpetajate esindaja VII. KOOLI ARENGU PÕHIVALDKONNAD 20. märtsil esitlesid juhtgrupi liikmed oma tulemusi õpetajatele ning toimus arutelu ja täpsustamine. Tehti alljärgnevad ettepanekud koos vastutajate ning ajalise määratlusega. 7.1. Suhtlusvaldkond 1. Ülesannete konkretiseerimine: Ametijuhendid Direktsioon 2001 Majasisese info liikumise koordineerimine Direktsioon 2001 2. Lastevanemate kaasamine Klassijuhatajad 2001–2004 3. Projektijuhi tööle võtmine Direktor 2002 4. Hoolekogu töö täpsustamine Hoolekogu 2001 5. Kodukorra täitmise tagamine Direktsioon 2001–2004 6. Traditsioonide säilitamine ja arendamine Huvijuhid 2001–2004 7.2. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi majandusvaldkond Töökeskkonna parandamine 2001. aastal. 1,3 miljonit Põltsamaa linna laenust Lille 2 0,2 miljonit Peauksed 0,05 Sademevee äravoolu korrastamine 0,15 Garderoobid 0,2 Veski 5 Peauksed 0,2 Võimlaploki ventilatsioonisüsteemi lõpetamine 0,27 Garderoobid 0,23 10 000 krooni Lions-klubi annetus – 1 klassiruumi valgustus Tööde lõpetamise tähtaeg september 2001. a. Õppevahendid 350 000 krooni eest vastavalt ainekomisjonide vajadustele ja tellimustele Rahalised vahendid lisaeelarvest. Täitmine 2001. a jooksul Töökeskkonna parandamine 2002. aastal. 31 820 000 krooni RIP 25,3 milj; Põltsamaa linn 6,32 milj; Kommunikatsiooni- ja Majandusministeeriumi energiasäästuprogramm 0,2 milj Maa-ala planeering 0,52 miljonit Lille 2 Katus (vana ja uus osa) 2,0 Uksed ja puuduvad aknad 1,8 Tugevvool 0,79 Nõrkvool 0,15 Köök + seadmed 1,5 Vana maja I ja II korruse remont ja sisustus 3,5 Galerii vana ja uue maja vahele 0,1 Veski 5 Välis- ja siseuksed 0,5 Tugevvool 1,1 Nõrkvool 0,17 Ventilatsioon 1,73 Köök 1,0 Aula 1,4 Võimla 1,35 I, II ja III korruse remont + sisustus 8,5 Võimlaploki sanitaarsõlmed ja muud ruumid 1,4 Vestibüül 0,8 Invalift + kaldtee 1,5 Kõnniteed, parklad ja siseõued 1,0 Projekteerimine 0,3 Reserv 0,71 Õppevahendid 200 000 tuhande krooni eest vastavalt ainekomisjonide vajadustele. Rahalised vahendid eelarvest ja täitmine 2002. aasta jooksul. Töökeskkonna parandamine 2003. aastal. 20 miljonit krooni – RIP 16,0 milj, Põltsamaa Linnavalitsuselt 4,0 milj Lille 2 Uue osa I, II ja III korruse remont ja sisustus 7,2 miljonit Invalift ja kaldteed 2,0 Võimla 24x48 m 10,0 Reserv 0,8 Õppevahendid 150 000 krooni eest vastavalt ainekomisjonide vajadustele. Rahalised vahendid eelarvest ja täitmine 2003. a jooksul. Töökeskkonna parandamine 2004. aastal. 22 miljonit krooni – RIP 17,6 milj, OV 4,4 milj Lille 2 a internaadi remont koos sisustusega 8,0 Kuuse 1 remont koos sisutusega 4,0 Veski 7 8,0 Reserv 2,0 Õppevahendid 100 000 krooni eest vastavalt ainekomisjonide vajadustele. Rahalised vahendid eelarvest ja täitmine 2004. a jooksul. 7.3. Arenguvaldkond 1. Omavalitsus ja volikogu aktsepteerivad kooli arengukava – Direktor (2001 sept) 2. Gümnaasiumisse ainult katsed, PÜG vähemalt Eesti 50 (30) parema kooli hulgas, selleks Direktsioon 2004 õppevormide arendamine – humanitaarklasside olemasolu, raamatukogu Direktsioon (2002) reaalklassidele ehitada laborid, füüsika, keemia loodusained, programmeerimine Direktsioon (2002) C-klassile leida suunitlus muusika, puhkpill kutseõppe koostöö kutsekooliga, kaugõpe Direktsioon (2004) 3. Projektijuht – tegelemine projektidega, vilistlastega, lastevanematega, kooli maine kujundaja (kuldsuud, kooli raadio) Direktsioon 2001 dets 4. Hoolekogu töö konkretiseerimine Hoolekogu esimees 2001 5. Ametijuhendid – asjaajamise kord, konkretiseerimata ülesanded, info edastamise paranemine, korralduste ja käskluste selgus Direktor 2001 dets 6. Toetava kogu loomine (sihtasutus) Projektijuht 2002 7. Heade traditsioonide hoidmine – puhkpill, koorid, kõnevõistlus jms Huvijuht, projektijuht, orkestrijuht 2002–2004 8. Õpilasomavalitsuse töö konkretiseerimine ÕOV president 2001 9. Kooliajaleht, kooliraadio, üritused, tihedamad sidemed lastevanemate, hoolekogu ja vilistlastega ÕOV president 2002–2004 10. Perede kaasatõmbamine – talispordipäev, isadepäev, lapsed korraldavad ise oma vanematele üritusi Huvijuht, psühholoog, projektijuht 2002–2004 11. Meelemürkide suureneva mõju ennetamine – (direktsiooni ülesanne) – distsipliin, kodukord, väärtushinnangute mõjutamine (igal poolaastal üks suurüritus) Direktsioon 2002–2004 12. Hea pedagoogiline kaader (konkurss läbi viia põhjalikumalt, isiksuse testid; arenguvestlused olemasolevate õpetajatega, psühholoogiaalased kursused) Direktsioon 2001–2004 7.4. Probleemsete laste arvu kasv ning kool kui sotsiaalhoolekande asutus Kool ei võta endale sotsiaalhoolekande asutuse ülesandeid, kuid kool on kasvatusasutus, mis kasvatab õpetuse, eeskujude ja mitmekülgsete tegevuste kaudu. 1. Võtta tööle vähemalt miinimumkoosseisule vastav arv psühholooge (iga 600 õpilase kohta üks psühholoog). Direktsioon 2002 2. Töö lastevanematega – lastevanemate koolitus, üldkoosolekud ühendada infopäevadega, iga klassi hästi ettevalmistatud koosolekud, klassi ja kooli üritustele eesmärgistatud kaasamine Direktsioon 2001–2004 3. Projektijuht tööle – koolitusprojektid, lapsevanemad, õpetajad, õpilased, tunnivälise tegevuse projektid Direktor 2002 4. Kutsuda appi meedia – kasvatusalase rubriigi avamine Projektijuht 2002 5. Koostöö eri kooliastmete vahel olemas, 1. ja 12. klassi vaheline koostöö võiks lisanduda näiteks 4. ja 10. klasside vaheline koostöö kestusega kooliastme lõpuni Õppealajuhatajad 2001–2004 6. Parandusõppe laialdasem rakendamine algklassides 1.–6. kl õppealajuhataja 2002 7. Täienduskoolituses jätkata psühholoogiaalaseid koolitusi Direktsioon 2001–2004 7.5. HEADE EELDUSTE LOOJA 7.5.1. Õppetöö sisu 1. Tunnijaotusplaani vastavusse viimine kooli arengukava ja riikliku õppekavaga Õppealajuhatajad 2001 2. Õppesuundade – reaalharu, humanitaarharu, üldharu arendamine Direktsioon 2001–2004 3. Reaal- ja humanitaarharu õppijatel kindel suund kõrgkooli Direktsioon 2002 4. Riigieksamite tulemused suurlinnade keskmise tasemele Direktsioon 2003 5. Õpilaste osavõtt Jõgeva maakonna aineolümpiaadidest saavutamaks I–III kohta Aineõpetajad 2003 6. Õpilaste aktiivsem osavõtt tunnivälisest ainealasest tööst (ringid, klubid) Aineõpetajad 2002 7. Humanitaarharu õppijatele retoorikaklass, mis oleks võimalus noortele, kes näevad end tulevikus palju suhtlemas, esinemas, kõnelemas; on taimelavaks tulevastele kõnemeestele, -naistele, poliitikutele, firmajuhtidele; kus õpetatakse retoorikakursust ja esinemisetiketti oma seisukohti esitama ja kaitsma oma sõnavõtuga inimesi mõjutama, veenma 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 8. Meediakursust – oskust meediaga suhelda ja meedia eest kaitsta, kasvatatakse kriitilist ajalehelugejat 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 9. C-keelena saksa, soome, rootsi, prantsuse keelt Direktsioon 2003 10. Oma kooli õpetajate kõrval rakendada ka välislektoreid ja tunniandjaid Huvijuhid, projektijuht 2004 11. Üldharus rakendada koostöös KPTK-ga kutseõppe algteadmiste andmist Direktsioon 2003/2004 12. Õpetatakse kodu- ja käitumiskultuuri, etiketti Direktsioon 2002 7.5.2. Õpioskused 1. Õpilase ettevalmistamine järgmisesse kooliastmesse astumiseks (nt korraldada 6. klassi õpilaste päev). Õppealajuhatajad 2002 2. Välja töötada oskuste ja pädevuste loend iga kooliastme tarvis Metoodikanõukogu 2002 3. Töötada välja ainekavad, mis võimaldaksid õppeülesannete täitmist ainetundides 6.–8. kl, 8.–9. kl, 10. klass (2001) 5.–8. kl ja gümnaasium (2002) Aineõpetajad 2002 4. Vabanevate tundide arvelt hakata gümnaasiumis õpetama majandusõpet (siduda praktilise eluga; nt tööintervjuu) 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 5. Arvutiõpetuse valikkursus gümnaasiumis (programmeerimine) Arvutiõpetajad 2003 6. Rakendada interaktiivset õpetust, s.o õppida isetegemise kaudu, kasutades maksimaalselt aktiivõppe võimalusi 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 7.5.3. Ainekavad 1. Eristada töökavade koostamisel oluline ja vähemoluline, st teha selgeks, mida ja mil määral kontrollida ja hinnata 7.–12. kl õppealajuhataja 2003 2. Rakendada nii ainesiseselt kui ka ainetevaheliselt integratsiooni Direktsioon 2002 3. Projektipäevade ja projektinädalate läbiviimine (loodusteadused, oskusained, kultuurilugu, keeled). Arutada läbi teemad ja kehtestada läbiviimise kord Metoodikanõukogu 2002 4. Aineõpetuse toetuseks ja isiksuse kujundamiseks õppeekskursioonide, teatrikülastuste ja loeng-kontsertite korraldamine Huvijuhid, aineõpetajad 2001–2004 5. Töötada välja süsteem (gümn. kohustuslikud!) laagrid (nt kõnelaagrid, keelelaagrid) Metoodikanõukogu 2002 Selgitada välja, mis on ainete integreerimisel õnnestunud, mis toimis, mis mitte. Metoodikanõukogu 2003 7. Kindlustada kabinetid tehniliste ja õppemetoodiliste materjalidega täitmaks ainekavasid Direktsioon 2004 7.5.4. Õpetajad 1. Koolitust planeerida lähtuvalt arengukavast Direktsioon 2001–2004 2. Õppimine õpetajalt – õpetajale (vastastikused tunnikülastused) Direktsioon 2001–2004 3. Õpetajale turvatuba!!! (vaikus, võimalus olla üksi, koos lapsevanemaga, õpilasega) Direktsioon 2004 VIII. EURODIMENSIOON 8.1. Eurodimensioon ehk välissuhted Alates 1991. aastast alustas Põltsamaa Linnavalitsus koostööd Soomes asuva Kokemäe linnaga. Eri aastatel on saadetud vastakuti delegatsioone mitmel tasandil. Organiseeritud on nii omavalitsuste, haridus- kui ka noorsootöötajate külastusvisiite. 1991. aastast algas koostöö ka haridusasutuste vahel. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Kokemäe kooli laste ja noorte delegatsioonide vahetustest on tänaseks saanud meeldiv traditsioon. 2001. a tähistati 10. aastapäeva. Visiidid on keskendunud noorte vahetusele, mille eesmärk on õppida tundma eri maade kultuuri, koolisüsteemi, elutingimusi ja noorte võimalusi. Lisaväärtusena saavad juba aastaid Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toiminud soome keele ringi õpilased oma keeleoskust rakendada. 1948. aastast töötab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi puhkpilliorkester. Alates 90. aastatest on orkestri kontsertreisid viinud Lätisse, Leetu, Valgevenesse, Soome, Rootsi, Norrasse ja Saksamaale. 1999. aastast algas koostöö Põltsamaa Noorteühendusega JUVENTUS. 1999. ja 2001. a osaleti multilateraalsetel noorsoovahetustel Soomes, mis keskendusid erinevatele kultuuri valdkondadele. 2000 ja 2001 oli noorsoovahetus Saksamaaga mõlemal maal ja rõhk oli keskkonna teemadel. 8.2. Arengusuunad Põltsamaa Ühisgümnaasium on seatud eesmärgiks suunata suurem tähelepanu rahvusvaheliste suhete arendamisele, tehes selleks koostööd eri institutsioonidega. Aastal 2002 võetakse tööle projektijuht, kelle üks ülesanne on viia läbi erinevaid projekte, kasutades rahvusvahelisi noortele mõeldud programme (Euroopa Noored, Sokrates, Leonardo jne). Koostöös kohalikele noortele mõeldud organisatsioonidega püütakse leida noortele rakendust, et oma koolivälist aega võimalikult aktiivselt ja kasulikult veeta, propageerides selleks rahvusvahelisi võimalusi. 2002. a on saadud kokkulepped koostööprojektideks Noorteühendusega Juventus, mille raames saavad noortegrupid osaleda multilateraalsetes noorsoovahetustes ja seda järgmistes maades: Poola, Inglismaa ja Hispaania. Lisaks korraldab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuht 7–10. novembrini noorsootöötajate kontaktkohtumise, kuhu oodatakse ligi 30 noorsootöötajat ligi 15-st riigist. Eesmärk on keskenduda noorsoovahetuste propageerimisele programmis Euroopa Noored ja leida rohkem võimalusi Põltsamaa noorte vaba aja veetmiseks ja arendamiseks. 13–17. mail külastab Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Kokemäe kooli delegatsioon. IX. LASTEVANEMATE JA PERSONALI OSA KOOLI ARENGUS 9.1. Lastevanemate osatähtsus koolitöös Lapsevanemad on kooli kõige tähtsamaks kooliväliseks partneriks. Koostöö vormideks on eelkõige vähemalt kaks korda aastas toimuvad lastevanemate üldkoosolekud, vastavalt vajadustele veel ka klassikoosolekud ning viimastel aastatel on kohtutud lastevanematega ka väljaspool kooli ruume, 2–3 korda aastas infotundides. Peamine koostööpartner on lastevanemate esindus – kooli hoolekogu. Eriti on hoogustunud koostöö uue hoolekoguga, mille koosseisu kinnitas linnavalitsus 25. oktoobril 2001. aastal. 2002. aasta hoolekogu prioriteetideks on õpilaste turvalisus, probleemsed õpilased ja distsipliin, koostöö lastevanematega, kommunikatsioon lastevanematega ning tegevusplaani koostamine 2002/2003. aastaks. Saamaks teada lastevanemate arvamust ja nõudmisi tagasisidena koolile, on plaanis läbi viia 2002. aasta märtsikuus suurem küsitlus lastevanemate hulgas. Haridusministri moodustatud töögrupis, mida juhib Tarmo Salumaa, on lastevanematele välja töötatud kooli tulemuslikkuse hindamise 7 indikaatorit. Juhtimine – kas kool on õppiv organisatsioon, mis suudab ennast kohandada keskkonna vajadustega ning on ise aktiivne keskkonna kujundaja. Avatus – koolis on loodud süsteem, mille kaudu lapsevanematelt küsitakse arvamust. Õpetajad – kõikidel õpetajatel on vastav ainealane ja pedagoogiline ettevalmistus. Keskkond – ümbrus on puhas ja hoolitsetud. Edasiõppimine – edasiõppijate protsent on kõrge. Hoolimine – kool suudab viia kõik gümnaasiumisse vastuvõetud õpilased lõpetamiseni. Õpitulemused – õpilastel on märkimisväärsed tulemused õppimises ja huvitegevuses. Arvestades eespool loetletud indikaatoreid, peab ka Põltsamaa Ühisgümnaasium andma lähiajal hinnangu oma koostööle lastevanematega. 9.2. Personali osatähtsus koolitöös Personali osatähtsus koolis on samuti suur, kuna nemadki moodustavad ühe osa kooli õppe- ja kasvatustööst. Koolis on 45 teenindava personali töötajat. Siiamaani pole suurt tähelepanu pööratud suhtlemis- ja pedagoogilistele teadmistele ning oskustele. Pigem on alustatud vastavasisuliste erialaste teadmiste täiustamisega (näiteks läbi viidud koolituspäevi koristajatele). X. Tegevus- ja investeeringukavad 2001/02., 2002/03., 2003/04. ja 2004/05. õppeaastaks 2001/2002. õppeaasta tegevuskava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. Omavalitsus ja volikogu aktsepteerivad arengukava 0 2001. september – Direktor 20.02.2002 2. Tunnijaotusplaani vastavusse viimine uue riikliku õppekavaga 0 2001. september – Õppealajuhatajad 05.09.2001 3. Rakendada ainetevahelist ning ainesisest integratsiooni 0 2001. september – Õppealajuhatajad Täidetud 31.08.2002 4. Eristada töökavade koostamisel oluline ebaolulisest ning määratleda, mida ja kuidas hinnata 0 2001. september – Õppealajuhatajad 28.01.2002 5. Hoolekogu töö konkretiseerimine 0 2001. detsember – Hoolekogu esimees 25.10.2001 6. Õpilasomavalitsuse töö konkretiseerimine 0 2001. detsember – Õpilasomavalits. president 18.03.2002 7. Ametijuhendite väljatöötamine ja korrastamine 2700 2001. detsember Põltsamaa linn Direktor 01.02.2002 8. Õppevahendid 300 000 2001. detsember Põltsamaa linn Direktor 20.12.2001 9. Projektijuhi töölevõtmine 63 840 2002. jaanuar Põltsamaa linn Direktor 01.02.2002 10. Majasisese info liikumise koordineerimine 0 2002. jaanuar – Direktor 31.08.2002 11. Infotehnoloogia juhi töölevõtmine 63 840 2002. jaanuar Põltsamaa linn Direktor Täitmata 12. Omavalitsustöötajate palgatõusu kompenseerimine (logopeedid, psühholoog, huvijuhid) 82 320 2002. jaanuar Põltsamaa linn Direktor 01.01.2002 13. Õpetajatele jätkata psühholoogiaalast täienduskoolitust 100 000 2002 Kooli eelarvest 7.–12. kl õppealajuhataja 01.09.2001– 31.08.2002 14. Toetava kogu või sihtasutuse loomine 0 2002. juuni – Direktor Projektij. Täitmata 15. Õppevahendid 200 000 2002. juuli Põltsamaa linn Direktor Täitmata 2001/2002. õppeaasta investeeringute kava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. Lille 2 Välisuksed, sademevee äravoolu, panduste ja vundamendi hüdroisolatsiooni korrastamine, soojatrassi rekonstrueerimine, garderoobid Veski 5 Välisuksed, võimlabloki ventilatsioonisüsteemi lõpetamine, garderoobid. 1,3 milj 2001. september Linn 1,3 milj laen Majandusala juhataja Täidetud 1,3 milj linn 01.09.2001 (v.a garderoobid) 2. Lille 2 ja Veski 5 kokku Maa-ala planeering Lille 2 Katus (vana ja uus osa) Uksed ja puuduvad aknad Tugevvool Nõrkvool Köök + seadmed Vana maja I ja II korruse remont ja koolimööbel Galerii vana ja uue maja vahel Veski 5 Siseuksed Tugevvool Nõrkvool Ventilatsioon Köök Aula Võimla I, II ja III korruse remont + koolimööbel Võimlaploki san. sõlmed ja muud ruumid Vestibüül Invalift + kaldtee Kõnniteed, parklad ja siseõued Projekteerimine Reserv 31,82 milj 0,52 2,0 1,8 0,79 0,15 1,5 3,5 0,1 0,5 1,1 0,17 1,73 1,0 1,4 1,35 8,5 1,4 0,8 1,5 1,0 0,3 0,71 2002 august Riiklik investeering 25,3 milj; Põltsamaa linn 6,32 milj; EV Direktor Täidetud 2,8 milj ulatuses (1,3 milj riik+ 1,5 milj linn) 31.12.02 Veski 5 ja Lille 2 köökide renoveerimine (köök+seadmed, mitte täies mahus; puudu Lille 2 kuumlett, rasvapüüdur, köögitarvikud; Veski 5 köögipersonali ruumide remont, köögitarvikud). 10.1. 2001/2002. õppeaasta arengukava tegevus- ja investeeringukava täitmise analüüs. 2001/2002. õppeaasta arengukava tegevuskava osas jäid täitmata 3 punkti. Punkt 11 – infotehnoloogia juhi töölevõtmiseks ei leitud kahjuks vajalikke rahalisi vahendeid. Kui aasta alguses ei olnudki ehk infotehnoloogia juhi puudumist väga teravalt tunda, siis õppeaasta lõpupoole ja eriti õpetajate töökavade ning ainekavade tegemise juures andis infojuhi puudumine väga teravalt tunda. Samuti vajab kooli infosüsteem korrastamist ja regulaarset haldamist ning pidevat infovahetust kooli veebileht. Õpetajatel oleks vaja abi arvutiklassis ainetundide läbiviimisel. Samuti ei suuda enam arvutiõpetajad hooldada ~64 arvutit ja puudub hetkel koolile nii vajalik infotehnoloogia arengukava. Infotehnoloogia juhi ametikoha loomise vajalikkus on 2002/2003. õppeaasta üks tähtsamaid prioriteete. Punkt 14 – toetava vilistlaskogu või kooli sihtasutuse loomine jäi nii objektiivsete kui ka subjektiivsete faktorite taha. Vilistlaskogu moodustamise plaan on siiamaani olnud selline, et kaasata vilistlaskogu moodustamisele Põltsamaa kooli kõige nimekamaid vilistlasi, kes töötavad ja elavad enamuses väljaspool Põltsamaad. 15. mail 2002. a aastal planeeritud vilistlaskogu koosolekule saabus vaid üks kutsutu. Ühena subjektiivsetest põhjustest on vast ka see, et ei saadetud kutseid, vaid loodeti e-postile. Seoses 2003. aastal planeeritava kooli 85. aastapäevaga üritame uuendusena pöörduda iga lennu esindaja poole ning kaasata võimalikult palju vilistlasi just Põltsamaalt ning selle lähiümbrusest. Kooli aastapäev peab olema nii atraktiivne, et vilistlaskogu moodustub vilistlaste endi aktiivse tegutsemise kaudu. Punkt 15 – õppevahendite ostmiseks ei leitud kahjuks rahalisi vahendeid 200 000 krooni ulatuses. Hetke olukorra on päästnud küll 2001. aasta 300 000-kroonine «süst» õppevahendite muretsemiseks, kuid õppevahendite vajadus on endiselt suur ning kooli õppetasemega otseselt seotud. 2003/2004 peab kindlasti leidma katet õppevahendite uuendamise vajadusele (esialgu loodame täita 2002/2003 150 000-kroonise vajaduse). 2001/2002 arengukava investeeringute kava osas on täitmata punkt 1 – nii Lille 2 kui ka Veski 5 garderoobide remont. Punkti 2 all saab osaliselt täidetud Lille 2 koolimaja köögi renoveerimine ning osaliselt Veski 5 maja köök (välja jäävad esialgu osaliselt mõlema köögi inventar ning remontimata Veski 5 köögipersonali abiruumid). 10.2. Täiendavad ettepanekud arengukava muutmiseks 2003–2005 Analüüsides 2001/2002. õppeaasta tegevus- ja investeeringukava täitmist, tehti muudatusettepanekud arengukava koosolekul 28.08.2002 Põltsamaa Ühisgümnaasiumis alljärgnevalt: 1. Leida koolipoolne rahaline toetus õppeekskursioonidel käimiseks (tagamaks õpilaste 100% osavõttu õppekäikudest). 2. Kooli 85. aastapäeva tähistamine 2002. a detsembris ja 2003. a suvel kooli vilistlastele – eesmärgiga kasvatada oma kooli tunnet nii praegustes kui ka endistes õpilastes. 3. Teise psühholoogi töölevõtmine raskestikasvatatavate õpilastega tegelemiseks. 4. Sotsiaalpedagoogi töölevõtmine raskestikasvatatavate õpilastega tegelemiseks. 5. Lille tänava vana majaosa kordategemine. 6. Tootsi toa sissetoomine (koht rahututele õpilastele sotsiaalpedagoogi olemasolul). 7. Muretseda vahetunni ajaks õpilastele tegelemiseks varustust (koroona, lauatennis, väliskorvilauad jms.) 8. Õppevahendite uuendamise pidev vajadus. 9. Tagada tasuta huviringidest osavõtt õpilastele. 10. Kvalifitseeritud inglise keele õpetajale korteri leidmine. 11. Arvutiklassis teiste ainetundide läbiviimise võimaluse tagamine. 12. Infotehnoloogia juhi töölevõtmine. 13. Kooli infosüsteemi korrastamine arvutivõrgus, kooli veebilehe süstemaatiline täiustamine, tagada õpetajatele piisav arvutikasutamise võimalus oma tööks. 14. Kooli infosüsteemi väljaõppe korraldamine kõigile õpetajatele. 15. Andekate õpilaste arendamiseks kaasata ka väljastpoolt kooli huviringide juhendajaid. 16. Üldharule gümnaasiumiastmes eelkutseõpetuse sisseviimine. 17. Õppesuundade, eriklasside täpsustamine ja väljatöötamine. 18. Retoorikaklass, muusikaklass – täpsustada suunitlused, omavahelised prioriteedid paika panna. 19. Viia läbi riigieksami tulemuste analüüs (selgitada õpilaste tase gümnaasiumisse astudes ja lõpetades ning edasiõppimise edukus kõrgkoolides). 20. Kooli traditsioonide hoidmine. 21. Koolile korraliku võimenduse muretsemine (kooliürituste kvaliteetseks läbiviimiseks). 22. Kooliraadio tehnika uuendamine ja süsteemi korrastamine. 2002/2003. õppeaasta tegevuskava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. Parandusõppe laialdasem kasutamine 5000 2002 sept 1.–6. kl õppealajuhataja 2. Kodukorra täitmise tagamine 0 2002 sept Direktsioon 3. Eriklassidel suund kõrgkooli 15 000 2002 sept Põltsamaa linn Direktsioon 4. Õpilaste parem ettevalmistamine järgmiseks kooliastmeks 0 2002 sept 1.–6. kl õppealajuhataja 5. Üldharule kodu- ja käitumiskultuuri õpetus 0 2002 sept 7.–12. kl õppealajuhataja 6. Perede aktiivsem kaasatõmbamine kooliellu 0 2002 dets Huvijuhid, psühholoog, projektijuht 7. Meelemürkide mõju ennetustöö 15 000 2002 dets Projektid Projektijuht 8. Lastevanematega töö tõhustamine 0 2002 dets Aineõpetajad, klassijuhatajad, direktsioon 9. Haridusrubriigi avamine meedias 0 2002 dets Projektijuht 10. Eri kooliastmete- vahelise koostöö tõhustamine 0 2002 dets Õppealajuhatajad 11. Reaal- ja humanitaarklasside kabinettide olemasolu 50 000 2003 jaanuar Kooli eelarvest, projektidest Direktor 12. Teise psühholoogi töölevõtmine 63 840 2003 jaanuar Põltsamaa linn Direktor 13. Projektipäeva läbiviimine ainetevahelisest integratsioonist 5 000 2003 jaanuar Kooli eelarvest Õppealajuhatajad, metoodikanõukogu 14. IT-juhi töölevõtmine 63 840 2003 jaanuar Põltsamaa linn Direktor 15. Infosüsteemi korrastamine ja väljaõpe õpetajatele 0 2003 märts 0 IT-juht 16. Veebilehe süstemaatilise täiustamise tagamine 0 2003 märts 0 IT-juht 17. Transpordivahendite väljavahetamine 50 000 2003 august Kooli eelarvest Direktor 18. Kooli 85. aastapäeva tähistamine (17.12.2002 õpilastele ja 28.07.2003 vilistlastele) 60 000 19.07.2003 Põltsamaa linn Projektijuht 19. Toetava vilistlaskogu või sihtasutuse loomine 0 2003 juuli Projektijuht, direktor 20. Õppevahendid 150 000 2003 august Põltsamaa linn Direktor 21. Vahetundide ajaks õpilastele tegevuse leidmine 20 000 2003 august Põltsamaa linn Direktor 22. Kooli õppesuundade ja prioriteetide täpsustamine 0 2003 august 7.–12. kl õppealajuhataja, metoodikanõukogu 23. Riigieksami tulemuste analüüs 3 000 2003 august Kooli eelarvest Direktor 24. Uus helivõimendus 60 000 2003 august Põltsamaa linn Direktor 25. Kooliraadio süsteemi uuendamine 35 000 2003 august Põltsamaa linn Direktor 2002/2003 õppeaasta investeeringute kava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. 2. Võimla 24 x 45 m Köökide remondi lõpetamine (Veski 5 ja Lille 2) 8,9 0,3 2003 august Linn 1 milj Riik 2 milj Projektid 0,8 milj Direktor 2003/2004. õppeaasta tegevuskava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. Riigieksamite tulemused suurlinnade keskmisele tasemele (30 parima hulka) 0 2003 sept Direktor 2. Õpilaste aktiivne osavõtt maakonna aineolümpiaadidest (I–III koht) 15 000 2003 sept Põltsamaa linn Direktor, õppealajuhatajad 3. Majandusõppe õpetamine 0 2003 sept 7.–12. kl õppealajuhataja 4. Üldharu (gümnaasiumi c-klassi) tuleviku täpsustamine (eelkutseõpetus koostöös PKTK?, muusikaklass?) 0 2003 sept Direktor 5. Rakendada interaktiivset õpetust 0 2003 sept Õppealajuhatajad 6. Programmeerimise valikkursus gümnaasiumis 0 2003 sept Arvutiõpetajad 7. Sotsiaalpedagoogi töölevõtmine 63 840 2004 jaanuar Põltsamaa linn Direktor 8. Huviringidest osavõtt lastele tasuta 43 200 2004 jaanuar Põltsamaa linn Direktor 9. Muusikaklassi töölerakendamine 677 500 2004 jaanuar Põltsamaa linn, Haridusministeerium Direktor 10. Turvateenistuse olemasolu koolimajas 67 500 2004 jaanuar Põltsamaa linn Direktor 11. Traditsioonide hoidmine 15 000 2004 juuni Põltsamaa linn Huvijuhid 12. Õppevahendid 100 000 2004 august Põltsamaa linn Majandusalajuhataja 2003/2004. õppeaasta investeeringukava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. 2. 3. 4. 5. Lille 2 Uue osa I, II ja III korruse remont ja sisustus Invalift ja kaldteed Lille 2 a Internaadi remont koos sisustusega Kuuse 1 remont koos sisustusega Veski 7 Veski 5 ja Lille 2 garderoobid 7,2 milj 2,0 8,0 4,0 8,0 0,45 2004 august Linn 1 milj Riik 2 milj Projektid 2,6 milj Direktor 2004/2005 õppeaasta tegevuskava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. Välja töötada oskuste ja pädevuste loend kooliastmeti 0 2004 sept Õppealajuhatajad 2. Õppevahendid 200 000 2004 august Põltsamaa linn Direktor 3. «Tootsi toa» loomine 0 2005 jaanuar Projektijuht 4. Õppevahendid 200 000 2005 jaanuar Põltsamaa linn Direktor 5. Õppeekskursioonidele rahaline toetus 42 000 2005 jaanuar Kooli eelarvest Direktor 6. Inglise keele õpetajale korteri võimalus 50 000 2005 august Põltsamaa linn Direktor 2004/2005. õppeaasta investeeringukava Jrk nr Ülesanded ja projektid Kulu Tähtaeg Finantseerimise allikas Vastutaja Täitmine 1. Maa-ala planeering Lille 2 Katus (vana ja uus osa) Uksed ja puuduvad aknad Tugevvool Nõrkvool Vana maja I ja II korruse remont ja koolimööbel Galerii vana ja uue maja vahele Veski 5 Siseuksed Tugevvool Nõrkvool Ventilatsioon Aula Võimla I, II ja III korruse remont + koolimööbel Võimlaploki san. sõlmed ja muud ruumid Vestibüül Invalift Kõnniteed, parklad ja siseõued Projekteerimine 0,52 2,0 1,8 0,79 0,15 3,5 0,1 0,5 1,1 0,17 1,73 1,4 1,35 8,5 1,4 0,8 1,5 1,0 0,3 2005 august Direktor X. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsib ja kava täiendab vajadusel direktsioon iga uue õppeaasta alguses. Kooli õppeaasta üldtööplaan, samuti ka eelarve koostatakse silmas pidades arengukava tegevuskava ning eesmärke. Arengukava kinnitab ja muudab üks kord õppeaasta alguses Põltsamaa Linnavolikogu vastavalt kehtestatud korrale. 1. Luua koolile sihtasutus 2. Kooli hoolekogu kaasamine kooliellu 3. Riik tagab norm- aalse töö ja õigus-süsteemi 4. OV soodustab piirkonna ettevõtlust 5. Laste-vanemate kaasamine sisulisse töösse 6. Projekti-juhi tööle-võtmine 1. Ühiskonna sotsiaalse kihistumise kasvamine 2. Meele-mürkide suurenev levik ja mõju 3. Väärtus-hinnangute langus 4. Pere-väärtuste hääbumine 5. Info vähesus ja väär-tõlgendus 6. Pedagoogide palgavahendite üleandmine KOV-ile 1. Hea pedagoogiline kaader K K T T K K – K K N T T 2. Head traditsioonid T K – K T K K T T K K K 3. Koostööaldis, avatud direktsioon T T N K T T – T K N T T 4. Töökeskkonna pidev paranemine T K K T K T N N K N K T 5. Aktiivne õpilastegevus ja ÕOV K T K K K T K T T N T – 1. Rahaliste vah.vähesus T N – T K T N K N N K T 2. Pedagoogilise kaadri struktuur K N T K N N – – T N N K 3. Distsipliini ja kodukorra mittetäitmine – N N – T – T T T T N – 4. Konkretiseerimata ülesanded ja vastutus – – – – – N – N – – T N 5. Suured klassid – – K K K N N K K N N T 6. Probleemsete laste arvu kasv K – K N T T T T T T T – Lisa 1 E 1. Sihtasutus motiveerib pedagooge end koolitama – premeerib. E 2. Hoolekogult tuleb tagasiside õp tööst. Tuleks kindlamalt määratleda. L 3. See peaks nii olema, kuid on olemas ka selge oht. Segab pidev muutumine. I 4. Ei mõju otseselt, kuid on väga oluline. S 5. Võimaldab heal õpetajal töötada. E D 6. Haakub sihtasutusega, annab tuge õpetajale. ________________________________________________________________________ 7. Praktiliselt ei oma seost. O 8. Peab selle poole püüdlema, langema lapse tasandile. H 9. Õpetaja peab väärtused õieti paika panema. U 10. Töö lastevanematega annab natukene siiski tulemust. D 11. Info liikumine peab olema kokku lepitud. 12. Hea palgaga kaasnevad ka nõudmised. ________________________________________________________________________ E 13. Igal juhul tugev. E 14. Hetkel on nõrk, aga kool tahab rohkem tuge. L 15. Seda küll riik tegema ei hakka. I 16. See on traditsioonidele tõhusaks materiaalseks toeks. S 17. Nemad neid hoiavad ja toetavad. E D 18. Tugi on rahaline. ________________________________________________________________________ 19. Seos on negatiivne – vaja leida lahendusi vähekindlustatute kaasamiseks. O 20. Kui osaletakse ringides, ei jää jamaks aega. H 21. Osalemine kuskil annab juurde eneseväärikust. U 22. Aitavad peretraditsioone säilitada, vaja üritustele rohkem peresid kaasata. D 23. Peaks saama traditsiooniks, just õige info edastus. 24. Eestvedajat vaja stimuleerida. ________________________________________________________________________ E 25. Kahtlemata tugev. E 26. Kahtlemata tugev. L 27. Mis kirjas, seda ei saa muuta, ainult leevendada. I 28. Ettevõtjad tulevad (toovad lapsed) hea imidžiga kooli. S 29. Vaja häid suhteid. E D 30. Peab olema ja tegema koostööd. ________________________________________________________________________ 31. Ei mõjuta. O 32. Direktsioon peab otseselt sekkuma. H 33. Direktsioon jälgib, et liigutaks õiges suunas. U 34. Ei ole eriti võimalik midagi teha. D 35. Juhid peavad selle tagama. 36. Eriti tähtis hea koostöö. ________________________________________________________________________ E 37. Loodame, et saab olema tugev. E 38. Hoolekogu roll täpsemalt määratleda. L 39. Euro on vaja ka rahaliselt tagada. I 40. On juba näha. S 41. Võivad paljugi ära teha. E D 42. Seda ta peaks tegema. ________________________________________________________________________ 43. Eriti ei mõjuta. O 44. Ka ei ole erilist mõju. H 45. Kui näeb häid tingimusi, hakkab ka ehk selles suunas tööle. U 46. Side nõrk. D 47. Võimalused info paremaks liikumiseks. 48. Materiaalselt kindlustatud õpetaja vaimselt stabiilsem, töötab ka vastupidine efekt – hea palk õpetajatele tähendab koomaletõmbamist mujalt. ________________________________________________________________________. E 49. ÕOV saab nõu ja esitada oma probleeme. E 50. Hoolekogu tahab infot ennem lastelt kui lastevanematelt. L 51. Alus on olemas. Hea, kui ÕOV paistaks ka riigi tasemel silma. I 52. Ka ÕOV vajab eksistentsiks vahendeid. Kooli eelarves selleks rida ei ole. S 53. Lapsed korraldavad vanematele koosoleku. E 54. Juba töötab, kuigi pole veel projektijuhti. NB! Laske lastel vahel puhata ja mängida ka! D ________________________________________________________________________ O 55. Probleemsed õpilased. 56. Võiks olla isegi tugevam. Hea, kui ÕOV-s oleks ka probleemseid õpilasi. H 57. Kah võiks veel tugevam olla. U 58. Mingit mõju siiski saab avaldada. D 59. Info edastamine eri struktuuridele – SA, HK, OV ... 60. Selle kohustuse võtame ÕOV-lt ära. ________________________________________________________________________ V 61. Mitte vaadata SA-d kui rahalaeva. Ä 62. HK-l on teine eesmärk. L 63. Otsene side puudu. I 64. Sealt see papp ju tulebki. S 65. Saavad ka toetada. A B I 66. Selleks ta ju tööle võeti. ________________________________________________________________________ 67. On üksikud toetajad. 68. Ei saa teha ennetustööd päris ilma rahata. S 69. Kooli suhtes nõrk. O 70. Mõjutab traditsioonide kaudu. S 71. Kui kommunikatsioonid kinni pannakse, ei ole võimalik infol liikuda. 72. Seos tugev. ________________________________________________________________________ V 73. Sooliselt vist ei mõjuta, vanuseliselt saab luua tingimusi (noortele). Ä 74. Ei ole esmatähtis, eelkõige on tähtis sisu. L 75. Raha võib ju olla, aga pole õpetajat. Noore kaadri probleem tuleb riigil lahendada. I 76. Abikaasa saab tööd. S 77. Isiksuse omadused jäävad selle alt välja. A B I 78. Väheke on võimalik teha. ________________________________________________________________________ 79. – 80. – S 81. Kui väärtushinnangud õpetajale on madalad, ei tule noori ja mehi õpetajaks. O 82. Isaduse tuvastamine. S 83. Mingil juhul on hea, kui on tasakaalus. 84. Stimuleerimine ja tulemuspalk. ________________________________________________________________________ V 85. Sellega ta küll ei tegele. Ä 86. Erimeelsete (kool-vanemad) otsuste vaidlustamiseks. L 87. Teatavaid korraldusi tuleb arvestada, kuid teha saame vähe. I 88. Seoseid ei leidnud, kuigi otsisime. S 89. Kui lastevanemad on hooletud, on raskem korda nõuda. A B I 90. Mõjud avalduvad mujal. ________________________________________________________________________ 91. Tugev. 92. Tarvitajad potentsiaalsed rikkujad. S 93. Tugev. O 94. Tugev punane. S 95. Teavad küll, aga teevad ikkagi. 96. Ei mõjuta. ________________________________________________________________________ V 97. Mõju pole. Ä 98. Ikka ei ole. L 99. Pole juurde tekkinud. I 100. Ega vist ei tekigi. S 101. Olukord endine. A B I 102. Henri leidis siiski midagi. ________________________________________________________________________ 103. Pole mõju. 104. Vaja siiski mingil määral käsitleda. S 105. Ei leidu. O 106. Kah ei ole. S 107. Siia ongi see koer maetud. 108. Paneks küll kellelegi ülesandeks, aga raha vähe. ________________________________________________________________________ V 109. Siia ei puutu. Ä 110. Toomas on väga rahul, et tuli siia kriips. L 111. Eeldab raha jaotamise printsiipide muutmist. I 112. On juba kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi. S 113. Tasub arutada valdkondi, kus vanemad saaksid kaasa rääkida. A B I 114. Ei ole võimalik projekte ette näha. ________________________________________________________________________ 115. Väikses oleks veel hullem. S 116. Tähelepanu puudumine. O 117. Keskmine mõju on see küll. S 118. Igast asjast ei saa ka asja, klassijuhataja ei jõua iga pereni. 119. Mingil määral. 120. Seoses pearahaga side tugev. ________________________________________________________________________ V 121. Märt Rask tuleb lastega rääkima. Liikmed saavad olla eeskujuks. Ä 122. Ära hoida ei saa, peab tagajärgedega tegelema. L 123. Õigussüsteem ei ole siiski võlukepike, kuigi peaks olema tõhusam. I 124. Väga ei mõjuta. S 125. Siin on palju vaja mõelda. A B I 126. Side ennetava tööna. ________________________________________________________________________ 127. Tugev 128. Ikka tugev S 129. Rasvane T O 130. Kaks T S 131. Ikkagi T 132. – ________________________________________________________________________