Sotsiaalminister — Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord1

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 31.03.2003/52 (RTL 2003, 45, 664) 12.04.2003 Määrus kehtestatakse “Kemikaaliseaduse” (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 10 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Rakendusala (1) Käesolev kord ohtlike kemikaalide identifitseerimiseks, klassifitseerimiseks, pakendamiseks ja märgistamiseks on kohustuslik ühetaoliselt kõigile käitlejatele, kes kasutavad, valmistavad või turustavad ohtlikke kemikaale tööstuslikus mahus. (2) Käesolev kord ei laiene: 1) ravimitele ning narkootilistele ainetele; 2) radioaktiivsetele ainetele ja valmististele; 3) toidutoormele ja loomasöödale; 4) jäätmetele; 5) kosmeetikavahenditele; 6) ohtlike kemikaalide veole raudteel, maanteel, veeteel ja õhus ning transiitveostele. (3) Käesolevas määruses käsitatakse «Kemikaaliseaduse» mõisteid järgmiselt: 1) aine – looduslikus olekus või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend, kaasa arvatud püsivuse säilitamiseks vajalikud lisandid ja tootmismenetlusest johtuvad lisandid, kuid välja arvatud lahustid, mida ainest on võimalik eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist; 2) valmistis – kahe või rohkema aine segu või lahus; 3) kemikaal – aine või valmistis; 4) polümeer – aine, mille molekulid koosnevad vähemalt kolmest järjestikuliselt paiknevast ühesugusest või erinevast monomeerühikust, millest igaüks on kovalentselt seotud vähemalt ühe monomeerühiku või muu reagendiga ning mille molekulidest vähem kui pooltel on sama molekulmass. Molekulid peavad teatavas vahemikus jaotuma molekulmassi järgi nii, et masside erinevus seostub esmajoones monomeerühikute arvu erinevusega. Selles määratluses tähendab «monomeerühik» monomeeri reaktsioonijärgset kuju polümeeris; 5) Chemical Abstracts Service (CAS) Register Number – aine number ajakirja Chemical Abstracts infoteenistuse keemiliste ainete loetelus; 6) European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances (EINECS või EC) number – aine number seisuga 18. september 1981. a Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus; 7) European List of Notified Chemical Substances (ELINCS) number – Euroopa uute keemiliste ainete loetellu alates 19. septembrist 1981. a lülitatud aine number; 8) ADR – rahvusvahelise autoveo ohtlike veoste Euroopa kokkulepe; 9) RID – rahvusvahelise raudteeveo ohtlike veoste eeskiri; 10) IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon; 11) ICAO – Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon; 12) IATA – Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsioon. 2. peatükk IDENTIFITSEERIMINE § 2. Identifitseerimise nõuded Valmistaja või importija identifitseerib ohtliku kemikaali ladinatähestikulises kirjapildis järgmiste andmetega: 1) nimetus; 2) CAS-, EINECS- või ELINCS- number; 3) valmistaja või importija nimi; 4) valmistaja või importija kinnitatud tootenumber; 5) valmistamise kuupäev. 3. peatükk KLASSIFITSEERIMINE § 3. Ohtlike kemikaalide klassifitseerimine (1) Valmistise klassifitseerimisel on aluseks: 1) ained, mis esinevad sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määruses nr 39 kinnitatud “Ohtlike ainete loetelus”; 2) ohtlikuks klassifitseeritud olemasolevad ained, mis ei esine sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määruses nr 59 “Ohtlike ainete loetelu” (RTL 1999, 39, 508 ja 509); 3) ohtlikuks klassifitseeritud uued ained, mis esinevad ELINCS-loetelus; 4) ohtlikuks klassifitseeritud uued ained, millest on teavitatud Kemikaalide Teabekeskust, kuid mis ei esine veel ELINCS-loetelus; 5) uued ained, mille kohta on lühendatult teavitatud Kemikaalide Teabekeskust; 6) uued ained, mida loetakse teavitatuks. (2) Ohtlike kemikaalide kategooriad ohtlike omaduste alusel on: 1) plahvatusohtlikud kemikaalid – ained või valmistised, mis võivad reageerida eksotermiliselt õhuhapnikuta, eraldades gaase, mis võivad plahvatada leegi, löögi, hõõrdumise, kuumutamise või mõne muu põhjuse tõttu; 2) oksüdeerivad kemikaalid – ained ja valmistised, mis võivad kokkupuutel teiste kemikaalidega põhjustada suurel hulgal soojust eraldava reaktsiooni; 3) eriti tuleohtlikud kemikaalid – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 0 ºC ja keemispunkt võrdne või madalam kui 35 ºC, ning gaasilised ained ja valmistised, mis süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna rõhul ja temperatuuril; 4) väga tuleohtlikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis kokkupuutel õhuga võivad kuumeneda ja süttida, või tahked ained ja valmistised, mis lühiajalisel kokkupuutel süttimisallikaga võivad süttida ja jätkata põlemist pärast süttimisallika eemaldamist, või vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on alla 21 ºC, või ained ja valmistised, mille kokkupuutel veega või niiske õhuga eraldub ohtlikul määral kergeltsüttivaid gaase; 5) tuleohtlikud kemikaalid – vedelad ained ja valmistised, mille leekpunkt on vahemikus 21 ºC – 55 ºC; 6) väga mürgised kemikaalid – ained ja valmistised, mis väga väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse; 7) mürgised kemikaalid – ained ja valmistised, mis väikestes kogustes sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse; 8) kahjulikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse; 9) sööbivad kemikaalid – ained ja valmistised, mis kokkupuutumisel eluskoega võivad selle hävitada; 10) ärritavad kemikaalid – ained ja valmistised, mis ei ole sööbivad ja mis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustada naha- või limaskestapõletikku; 11) ülitundlikkust põhjustavad (sensibiliseerivad) kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada ülitundlikkuse nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad põhjustada tervisekahjustuse; 12) kantserogeensed kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust; 13) mutageensed kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda geeni muutusi või suurendada nende esinemissagedust; 14) teratogeensed ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust ja/või esile kutsuda meeste ja naiste paljunemisorganite talitluse või paljunemisvõime häireid; 15) keskkonnaohtlikud kemikaalid – ained ja valmistised, mis keskkonda sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust. (3) Kemikaali klassifitseerimisel tuleb arvesse võtta sisalduvad ohtlikud ained, nende sisaldused ja kõik ohtlikud omadused. (4) Käesoleva määruse paragrahvi 3 lõike 1 punktides 1–5 toodud kemikaalide ohtlikkus on tingitud nende füüsikalistest ja keemilistest omadustest, punktides 6–14 toodud kemikaalid on terviseohtlikud ning punktis 15 toodud omadustega kemikaalid on keskkonnaohtlikud. (5) Kemikaali klassifitseerimisel selle füüsikalistest ja keemilistest omadustest tuleneva ohtlikkuse alusel tuleb määrata tule- ja plahvatusohtlikkus ning oksüdeerivad omadused. (6) Valmististe füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkust hinnatakse alternatiivse arvutusliku meetodiga (tahkete ja vedelate valmististe korral orgaanilisi peroksiide sisaldavate valmististe oksüdeerivate omaduste määramisel käesoleva määruse lisa 7 punktis 2.2.2 ning gaasiliste valmis- tiste korral oksüdeerivate omaduste määramisel käesoleva määruse lisa 7 punktis 8.7.1.2 ning tuleohtlike omaduste määramisel käesoleva määruse lisa 7 punktis 8.7.1.1 sätestatu kohaselt), erandid määramismeetoditest on toodud lisa 7 punktis 8. (7) Plahvatus- ja tuleohtlikkust ning oksüdeerivaid omadusi ei määrata, kui: 1) ühelgi kemikaali koostises oleval ainel ei ole nimetatud omadusi; 2) kemikaali koostis on muutunud, kuid on teaduslikult tõestatud, et uue koostisega kemikaali ohtlike omaduste hindamine ei vii ümberklassifitseerimiseni; 3) kemikaali turustatakse aerosooli kujul. (8) Terviseohtlike kemikaalide liigid: 1) akuutset mürgisust põhjustavad; võivad põhjustada surma ühekordsel kokkupuutel; 2) ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi põhjustavad; 3) korduval või pikaajalisel kokkupuutel tõsiseid tervisekahjustusi põhjustavad; 4) sööbivad ja ärritavad; 5) ülitundlikkust põhjustavad; 6) kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivset funktsiooni kahjustavad. (9)Keskkonnaohtlike kemikaalide liigid: 1) ohtlik veekeskkonnale; 2) ohtlik osoonikihile; 3) ohtlik muule keskkonnale. (10) Tervisele või keskkonnale ohtlikuks klassifitseeritud aine võetakse valmistise klassifitseerimisel arvesse, kui aine sisaldus valmistises on võrdne või suurem tabelis 1 esitatud väärtusest ning “Ohtlike ainete loetelus” ja käesoleva määruse lisas 2 või 4 ei ole antud madalamat sisaldust. (11) Valmistise klassifitseerimisel tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel tuleb kasutada eelistatult konventsionaalset meetodit, mis põhineb valmistises sisalduva ohtliku aine sisalduse võrdlemisel etteantud piirsisaldusega ja on toodud käesoleva määruse lisades 1–4, või tervise- ja keskkonnaohtlike omaduste määramist, lähtuvalt nõuetest ohtlike kemikaalide klassifitseerimiseks ja märgistamiseks hea labori tava põhimõtete alusel (lisa 7). Tabel 1 Ainete ohtlikkuse hindamine Ohtlikkuse kategooria Sisaldus Gaasilised valmistised mahu % Muud valmistised massi % Väga mürgine ≥ 0,02 ≥ 0,1 Mürgine ≥ 0,02 ≥ 0,1 Kantserogeenne, kat 1 või 2 ≥ 0,02 ≥ 0,1 Mutageenne, kat 1 või 2 ≥ 0,02 ≥ 0,1 Reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ≥ 0,02 ≥0,1 Kahjulik ≥ 0,2 ≥1 Sööbiv ≥ 0,02 ≥1 Ärritav ≥ 0,2 ≥1 Ülitundlikkust põhjustav ≥ 0,2 ≥1 Kantserogeensed, kat 3 ≥ 0,2 ≥1 Mutageensed, kat 3 ≥ 0,2 ≥1 Reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ≥ 0,2 ≥1 Keskkonnaohtlik, ohutunnus N ≥ 0,1 Ohtlik osoonikihile ≥ 0,1 ≥ 0,1 Keskkonnaohtlik ≥1 (12) Akuutse mürgise toime hindamiseks veekeskkonnas tuleb kasutada lisaks konventsionaalsele meetodile ka täiendavat uurimist hea labori tava põhimõtete alusel või nendega võrdväärsete meetoditega. Veekeskkonnas tuleb määrata akuutne mürgisus kaladele, vetikatele ja vesikirpudele, lähtuvalt ohtlike kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise nõuetes esitatud kriteeriumitest, välja arvatud juhud, kui ühe ülalmainitud testsüsteemi kasutamisel on valmistis klassifitseeritud kõige kõrgemasse ohuklassi kuuluvaks. (13)Kantserogeense, mutageense või reproduktiivset funktsiooni kahjustava toime hindamiseks tuleb kasutada ainult konventsionaalset meetodit. (14) Kui on võimalik tõestada, et tegelik mürgine toime inimesele erineb käesoleva määruse paragrahvis 9 toodud meetoditega saadud tulemusest, tuleb valmistise klassifitseerimisel lähtuda tegelikust mõjust inimesele. (15) Valmistise, v.a taimekaitsevahendi, tervise- ja keskkonnaohtlikkust tuleb uuesti hinnata, kui: 1) ühe või mitme ohtliku koostisosa sisalduse muutus valmistises on suurem kui käesoleva määruse tabelis 2 toodud väärtus; 2) lisatakse või asendatakse üks või mitu ohtlikku või mitteohtlikku koostisosa. Tabel 2 Koostisosade sisalduse muutus valmistises Koostisosa esialgne sisaldus Lubatud kõikumine esialgsest sisaldusest või = 2,5% ± 30% >2,5% ja või = 10% ± 20% >10% ja või = 25% ± 10% >25% ja või = 100% ± 5% 4. peatükk PAKENDAMINE § 4. Nõuded ohtlike kemikaalide pakendile (1) Ohtlikke kemikaale võib turustada või käidelda ainult juhul, kui nende pakend vastab “Pakendiseaduse” (RT I 1995, 47, 739; 1997, 53, 836) paragrahvides 5, 7, 8 sätestatud ja järgmistele nõuetele: 1) pakend ja selle sulgur peavad olema materjalist, mis ei reageeri sisuga ega moodusta sellega ohtlikke ühendeid; 2) pakend ja selle sulgur peavad vastu pidama normaalse käitlemise tõmbele ja survele; 3) korduvsulgemisega pakend peab olema kujundatud ja valmistatud nii, et pakendit on võimalik sisu välja pääsemiseta korduvalt avada ja sulgeda; 4) avalikkusele kättesaadava kemikaali jaemüügipakend peab olema varustatud lastekindla turvasulguriga või kombatava ohumärgiga; 5) ohtliku kemikaali jaemüügipakend ei tohi oma kuju ja kaunistusega ahvatleda või ligi meelitada last, eksitada kemikaali kasutajat ega sarnaneda toiduainete, muude sissevõetavate ainete, loomatoidu, ravimite või kosmeetikatoodete pakenditega. (2) Loetletud pakendamise nõuded ei kehti raudteel, maanteel, veeteel ja õhus veetavatele veostele. § 5. Erinõuded jaemüügis müüdavate kemikaalide pakenditele (1) Lastekindla turvasulguriga tuleb varustada järgmised pakendid: 1) mis tahes mahuga jaemüügipakend, mis sisaldab väga mürgiseks, mürgiseks või sööbivaks klassifitseeritud valmistist; 2) mis tahes mahuga pakend, mis sisaldab kahjulikku, allaneelamisel kopsukahjustusi esilekutsuvat (Xn, R65), valmistist (välja arvatud aerosooli kujul turustatavad valmistised), riskilaused on sätestatud määruse lisas 7; 3) mis tahes mahuga pakend, mis sisaldab metanooli (CAS-number 67-56-1, EINECS-number 2006596) ≥ 3% või diklorometaani (CAS-number 2008389, EINECS-number 2008389) ≥ 1%. (2) Kombatava ohumärgiga tuleb varustada järgmised pakendid: 1) mis tahes mahuga jaemüügipakend, mis sisaldab väga mürgiseks, mürgiseks, sööbivaks, kahjulikuks, eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks klassifitseeritud valmistist; 3) nõue ei kehti eriti tuleohtlikuks või väga tuleohtlikuks klassifitseeritud ja sellekohaselt märgistatud aerosoolidele. 5. peatükk MÄRGISTAMINE § 6. Nõuded ohtlike kemikaalide märgistamiseks (1) Ohtlikke kemikaale võib Eestis turustada ja kasutada ainult sel juhul, kui nende märgistus vastab “Kemikaaliseaduse” paragrahvis 18 sätestatud ja käesolevas määruses esitatavatele nõuetele. (2) Pakendil peab olema selgeltloetav ja püsiv eestikeelne märgistus, mis sisaldab: 1) kemikaali kaubanduslikku nimetust; 2) valmistaja- või tarnijaettevõtte nime, aadressi ja telefoninumbrit; 3) ohutunnust; 4) kemikaali käitlemise riski kirjeldust; 5) kemikaali käitlemise ohutusnõudeid; 6) kemikaali kogust pakendis. (3) Valmistise puhul tuleb pakendile märkida ohtlike koostisosade keemilised nimetused lähtudes “Ohtlike ainete loetelust” või mõnest rahvusvaheliselt tunnustatud kemikaalide nomenklatuurist. Pakendile kantakse ohutunnused: 1) väga mürgiseks (T+), mürgiseks (T) või kahjulikuks (Xn) klassifitseeritud valmistise puhul ainult väga mürgiste, mürgiste või kahjulike ainete nimetused, kui nende sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui ainele määratud madalaim piirsisaldus (Xn-piirsisaldus) «Ohtlike ainete loetelus» või käesoleva määruse lisas 3 antud madalaim piirsisaldus; 2) sööbivaks klassifitseeritud valmistise puhul ainult sööbivate ainete nimetused, kui nende sisaldus valmistises on suurem või võrdne kui sööbivale ainele määratud madalaim piirsisaldus (Xi) «Ohtlike ainete loetelus» või käesoleva määruse lisas 3 antud madalaim piirsisaldus; 3) ainete nimetused, millest lähtuvalt on valmistis klassifitseeritud ülitundlikkust põhjustavaks, kantserogeenseks (kategooria 1, 2 või 3), mutageenseks (kategooria 1, 2 või 3) või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks (kategooria 1, 2 või 3); 4) aine nimetus, mille võimest kutsuda ühekordsel kokkupuutel esile mittesurmavaid pöördumatuid tervisekahjustusi lähtuvalt on valmistis klassifitseeritud väga mürgiseks, mürgiseks või kahjulikuks; 5) aine nimetus, mille võimest kutsuda esile tõsiseid tervisekahjustusi korduval või pikaajalisel kokkupuutel lähtuvalt on valmistis klassifitseeritud mürgiseks või kahjulikuks. (4) Pakendile ei ole vaja märkida keemilise aine nimetust, mille alusel on valmistis klassifitseeritud plahvatusohtlikuks, oksüdeerivaks, eriti tuleohtlikuks, väga tuleohtlikuks, tuleohtlikuks, ärritavaks või keskkonnaohtlikuks, välja arvatud juhud, kui sama aine nimetus on toodud märgistusel käesoleva korra paragrahvi 5 lõike 3 nõuete alusel. (5) Kui pakendi maht ei ületa 125 ml, ei ole vaja märkida: 1) väga tuleohtliku, oksüdeeriva, ärritavale, v.a riskilausega R41 või keskkonnaohtliku (ohutunnus “N”) kemikaali pakendile R- ja S-lauseid; 2) tuleohtliku või keskkonnaohtliku (ohutunnust “N” ei ole määratud) kemikaali pakendile S-lauseid. (6) Kemikaalide märgistamisel ei tohi kasutada sõnu eesliitega “mitte”. (7) Ohutunnused on toodud määruse lisas 8. Ohutunnus trükitakse musta värviga oranžile tagapõhjale. Ainete ohutunnus määratakse vastavalt “Ohtlike ainete loetelule”. (8) Kui kemikaalil on rohkem kui üks ohutunnus, siis: 1) ohutunnuse T kohustuslikul kasutamisel ei ole ohutunnused C ja X kohustuslikud, kui “Ohtlike ainete loetelus” ei nõuta teisiti; 2) ohutunnuse C kohustuslikul kasutamisel ei ole ohutunnus X kohustuslik; 3) ohutunnuse E kohustuslikul kasutamisel ei ole ohutunnused F ja O kohustuslik; 4) ohutunnuse Xn kohustuslikul kasutamisel ei ole ohutunnus Xi kohustuslik. (9) Kemikaali käitlemise riskilaused (R-laused) on toodud käesoleva määruse lisas 5. (10) Kemikaali käitlemise ohutuslaused (S-laused) on toodud käesoleva määruse lisas 6. (11)Taimekaitsevahendi puhul tuleb märgistusele lisada märkus “Vältimaks ohtu inimesele ja keskkonnale, järgi kasutusjuhendi nõudeid!”. (12) Inimesele ja keskkonnale ohtlikkuse vältimiseks tuleb ohtlikku kemikaali sisaldava pakendi märgistamise nõuded: 1) kemikaali ohtlikkust väljendavate asjakohaste sõnade ja ohutunnustega vastavalt käesoleva korra paragrahvis 6 sätestatud nõudele; 2) märgistuse paigutamisel sildile või pakendile tuleb silt püsivalt kinnitada või kleepida pakendi ühele või mitmele küljele nii, et normaalasendis pakendil on märgistuse tekst horisontaalselt loetav; 3) kui pakendit on selle suuruse või kuju tõttu võimatu märgistada, kasutatakse sildi külgeriputamist või muul viisil pakendile kaasapanemist; 4) pakendi sildi mõõdud on järgmised: Pakendi maht liitrites Sildi mõõdud millimeetrites kuni 3 vähemalt 52 × 74 3–50 vähemalt 74 × 105 50–500 vähemalt 105 × 148 üle 500 vähemalt 148 × 210 5) iga ohutunnus peab katma vähemalt 1/10 sildi pinnast, aga mitte vähem kui 1 cm2. Silt peab kogu ulatuses kinnituma pakendile. (13) Märgistamise nõuded loetakse täidetuks ka juhul, kui: 1) ühe või mitme müügipakendiga rühma- või veopakend on märgistatud asjakohaste veo-eeskirjade alusel ja müügipakend käesoleva korra kohaselt; 2) eripakendid on märgistatud neile kehtestatud erinõuete kohaselt. § 7. Erinõuded valmististe märgistamiseks (1) Ohtlikud valmistised: 1) jaemüügis müüdava valmistise pakendi sildil peab lisaks iseloomulikele ohulausetele olema ka ohutuslause S1, S2, S45 või S46. Kui selline valmistis on klassifitseeritud väga mürgiseks (T+), mürgiseks (T) või sööbivaks (C) ja kui ei ole võimalik esitada sellekohast teavet pakendil, peab pakendiga kaasas olema täpne ja kergesti arusaadav kasutusjuhend, mis võimaluse korral sisaldaks ka juhiseid tühja pakendi jäätmetena kõrvaldamise kohta; 2) pihustamiseks mõeldud valmistist sisaldavale pakendile on kohustuslik märkida riskilause R23 koos ohutuslausega S38 või S5; 3) valmistist, mis sisaldab vähemalt ühte ainet, millele on määratud riskilause R33, peab juhul, kui vastava aine sisaldus valmistises on ≥ 1% (välja arvatud juhud, kui «Ohtlike ainete loetelus» on antud erinev sisaldus), pakendil olema sõnastatud R33; 4) kui valmistis sisaldab vähemalt ühte ainet, millele on määratud riskilause R64, peab juhul, kui vastava aine sisaldus valmistises on ≥1% (välja arvatud juhud, kui “Ohtlike ainete loetelus” on antud erinev kontsentratsioon), pakendil olema sõnastatud R64. (2) Teised valmistised: 1) valmististe, sh värvide ja lakkide, mis sisaldavad pliid üle 0,15% valmistise kogumassist (kooskõlas ISO standardiga 6503/1984), pakendid peavad olema varustatud hoiatusega: ”Sisaldab pliid. Mitte kasutada pindadel, mida võivad imeda või närida lapsed!”. Pakendil mahuga alla 125 ml võib olla järgmine hoiatus: ”Ettevaatust! Sisaldab pliid!”; 2) tsüanoakrülaate sisaldavate plaastrite pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: ”Tsüanoakrülaat! Oht! Kleebib naha ja silmad hetkega! Hoida lastele kättesaamatult!”; 3) isotsüanaate sisaldava valmistise pakend peab olema varustatud järgmise hoiatusega: ”Sisaldab isotsüanaate. Vaata valmistaja poolt edastatud teavet.”; 4) epoksüühendeid (keskmise molekulmassiga ≤ 700) sisaldavate valmis- tiste pakend peab olema varustatud hoiatusega: ”Sisaldab epoksüühendeid. Vaata valmistaja edastatud teavet.”; 5) aktiivset kloori üle 1% sisaldavate laiatarbekasutusse müüdavate valmististe pakend peab olema varustatud hoiatusega: ”Ettevaatust! Mitte kasutada koos teiste toodetega! Võib eraldada ohtlikke gaase (kloor)!”; 6) kaadmiumi või selle sulameid sisaldavate valmististe, mis on ette nähtud kasutamiseks jootmisel või tinutamisel, pakend peab olema varustatud selgelt loetava ja kustutamatu hoiatusega/käitlemisjuhendiga: ”Ettevaatust! Sisaldab kaadmiumi. Käitlemisel eralduvad ohtlikud aurud. Vaata valmistaja poolt edastatud teavet. Täida ohutusnõudeid!”; 7) aerosoolina kasutatava valmistise märgistamisnõuded kehtestatakse eraldi määrusega; 8) valmistised, mis sisaldavad aineid, mille omadusi ei ole lõplikult testitud sisaldusega ≥ 1%, peab märgistus olema varustatud hoiatusega: ”Ettevaatust – valmistis sisaldab ainet, mis ei ole veel lõplikult testitud!”; 9) valmistised, mis ei ole klassifitseeritud ülitundlikkust põhjustavateks, kuid mis sisaldavad vähemalt ühte ülitundlikkust põhjustavat ainet, mille sisaldus valmistises on ≥ 0,1% või võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud kontsentratsioon, tuleb varustada hoiatusega: ”Sisaldab (ülitundlikkust põhjustava aine nimetus). Võib põhjustada allergilist reaktsiooni.”; 10) vedelate valmististe, mis sisaldavad halogeenitud süsivesinikke ning üle 5% tuleohtlikku või väga tuleohtlikku ainet, millel leekpunkt puudub või on üle 55 ºC, pakend peab olema varustatud hoiatusega: ”Käitlemisel võib muutuda väga tuleohtlikuks!” või ”Käitlemisel võib muutuda tuleohtlikuks!”. (3) Valmististe pakend, mida ei ole võimalik käesoleva korra kohaselt klassifitseerida ohtlikuks, kuid mis sisaldavad vähemalt ühte ohtlikku ainet ja mis ei ole ette nähtud jaemüügiks, peab olema varustatud järgmise hoiatusega: ”Ohutuskaart kättesaadav ametialasele kasutajale viimase palvel!”. § 8. Kemikaali ohutuskaart (1)“Kemikaaliseaduse” paragrahvi 19 alusel peab ohtliku kemikaali valmistaja või importija koostama ning tööstus- ja hulgikäitlejale enne turustamist tasuta üle andma eestikeelse kemikaali ohutuskaardi, mis sisaldab kemikaali kohta järgmist teavet: 1) identifitseerimine – kemikaali nimi rahvusvaheliselt tunnustatud loetelu alusel, valmistaja või importija nimi, aadress, telefoninumber, päästeteenistuse hädaabi telefoninumber; 2) koostis – kemikaali koostis ja andmed koostisosade kohta suhtarvudena või protsentuaalse sisaldusena nii, et oleks tagatud ärisaladus, kuid sealjuures avalikustatud võimalikud ohud, koostisosade riskilaused, ainete nimetused, sünonüümid, EINECS-, ELINCS- või CAS-number; 3) ohtlikkus – ohtlike omaduste kirjeldus, vale kasutamisviisi võimalikud ohud ja tagajärjed; 4) esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel, allaneelamisel, nahale või silma sattumisel, soovitused arsti poole pöördumiseks, soovitused raviks hilisemate tervisekahjustusnähtude ilmnemisel; 5) tegutsemine tulekahju korral – tuleohu vältimise abinõud, soovitused tulekustutusvahendite kasutamiseks, sobimatud tulekustutusvahendid, põlemisel tekkida võivate kemikaalide või gaaside ohtlikkus, päästemeeskonnale vajalikud isikukaitsevahendid, muu vajalikuks peetav teave; 6) õnnetuse vältimise abinõud – kemikaalireostuse vältimise abinõud, tegutsemine reostuse korral, isikukaitse (isikukaitsevahendite kasutamine, süüteallikate eemaldamine), keskkonnakaitse, reostuse likvideerimine, puhastusmeetodid ja -vahendid, muu vajalikuks peetav teave; 7) käitlemine ja hoiustamine – esitatakse käitlemise ning hoiustamise eeskirjad, ohutu käitlemise vahendid ja meetodid, õhuvahetus, aerosooli ja tolmu ärahoidmine, süüteallikate ja staatilise elektri oht, ohutu ladustamise ja hoidmise tingimused, temperatuuri, niiskuse ja valguse mõju, inertgaasi kasutamise ja eraldi ladustamise vajadus, ümberlaadimise tingimused, soovitatavad ja mittesoovitatavad abimaterjalid ning toruarmatuur ning muu vajalikuks peetav teave; 8) mõju inimesele, isikukaitsevahendid – töökeskkonna mõju inimesele, asjakohased isikukaitsevahendid ja nende tüübid, kemikaalide ja koostisosade piirnormid, hügieenimeetmed; 9) füüsikalised ja keemilised omadused – välimus, lõhn, tihedus, aururõhk, lahustuvus, pH, sulamispunkt, keemispunkt, leekpunkt, süttimispunkt, mürgitus-, plahvatus- ja tuleoht, omaduste määramise meetodid; 10) püsivus ja reaktsioonivõime – püsivust ohustavad tegurid, mis võivad esile kutsuda ohtliku reaktsiooni, lagunemisel tekkivad ebapüsivad ühendid; 11) terviserisk – kemikaalide käitlemisest johtuda võivad tervisekahjustused, teadusuuringutest ja praktikast saadud teave kemikaalikahjustuste ja tervisekahjustuse võimaliku iseloomu kohta; 12) keskkonnarisk – liikuvus keskkonnas, biolagunduvus ja bioakumulatsioon, mõju elusorganismidele; 13) jäätmekäitluse viis – kemikaalijäätmete ja -pakendi taaskasutamine või hävitamine põletamise, prügilasse ladestamise või mõnel muul jäätmeseadusega reguleeritud viisil; 14) veonõuded – riigisisesed või rahvusvahelised veonõuded (autoveol ADR, raudteeveol RID, mereveol IMO, õhuveol ICAO/IATA nõuded); 15) reguleerivad õigusaktid – Euroopa Liidu õigusaktid, Eesti õigusaktid, Euroopa Ühendusse mittekuuluvate riikide õigusaktid; 16) muu teave, näiteks Eesti Kaupade Nomenklatuuri kaubakood, kasutamise soovitused ja piirangud, ohutuskaardi koostamise teabeallikad, võimaluse korral lisateave. (2) Ohutuskaart peab olema varustatud koostamise kuupäevaga. (3) Uue või ohutu käitlemise seisukohalt olulise teabe ilmnemisel tuleb ohutuskaardil teha vajalikud täiendused ja parandused. (4) Täiendatud ohutuskaart tuleb varustada täiendamise kuupäevaga ja edastada kõigile 12 viimase kuu jooksul kemikaali ostnud käitlejatele. (5) Valmistaja või importija peab tööstus- või hulgikäitleja soovil edastama ohutuskaardi kogu vajaliku teabega ka sellise valmistise kohta, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, kuid mis sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on keskkonnaohtlik või millele on määratud töökeskkonna piirnorm ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui 1 % (massiprotsentides), gaasilise aine puhul 0,2 % (mahuprotsentides). § 9. Hea labori tava nõuded (1) Hea labori tava on labori juhtimis- ja kvaliteedisüsteem kemikaalide klassifitseerimiseks vajalike omaduste hindamisel ja andmete usaldusväärsuse tagamisel. Hea labori tava määratleb uuringute planeerimise, tegemise, registreerimise, andmete säilitamise ja aruandluse Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OECD) põhimõtete alusel, mis on kinnitatud OECD Nõukogu otsusega hea labori tava kohta C (97) 186 (Final). (2) Hea labori tava põhimõtete alusel hinnatakse tööstuslike kemikaalide, pestitsiidide, ravimite, toidu- ja söödalisandite, kosmeetikatoodete ning veterinaarravimite füüsikalisi, keemilisi ja toksikoloogilisi omadusi. (3) Hea labori tava staatust soovivad laborid peavad korraldama oma töö vastavalt OECD poolt kinnitatud hea labori tava nõuetele ja saama Sihtasutuselt «Eesti Akrediteerimiskeskus» vastavustunnistuse hea labori tava kohta. (4) Labori poolt esitatav kvaliteeditõend peab kinnitama toote ohutuse hindamisel kasutatud analüüsimeetodite vastavust hea labori tava põhimõtetele. Tõendi puudumise korral ei arvestata analüüsi tulemusi hea labori tava põhimõtetega vastavuses olevaks. (5) Kemikaalide Teabekeskus on kemikaalide hea labori tava süsteemi tööd koordineeriv pädev riigiasutus. (6) Labori perioodiline kontrollimine viiakse läbi vastavalt OECD poolt kinnitatud nõuetele. (7) Hea labori tava süsteemis osalevad institutsioonid ei tohi avalikustada töö käigus saadud konfidentsiaalseid andmeid. (8) Hea labori tava süsteemis tekkinud vastuolud lahendab sotsiaalminister. § 10. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 11. detsembri 1998. a määrus nr 64 “Kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” (RTL 1998, 372/373, 1610). (2) Hea labori tava nõuded jõustuvad 1.jaanuaril 2004.a. [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] 1 Määruses on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 1999/45 EC esitatud nõudeid. Sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 ”Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” lisa 1 VALMISTISE TERVISEOHTLIKKUSE HINDAMINE KONVENTSIONAALSEL MEETODIL 1. Valmistise klassifitseerimine väga mürgiseks 1.1. Akuutne mürgisus 1.1.1. Valmistis klassifitseeritakse väga mürgiseks (ohutunnus T+, riskilause R26, R27 või R28), kui ta sisaldab ühte või mitut akuutset mürgist toimet avaldavat väga mürgist ainet, mille individuaalne sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 1 ja 1A) antud piirsisaldus (kui aine ei ole loetletud ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 1.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte sellist toimet avaldavat väga mürgist ainet, mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 1 ja 1A) antud piirsisaldus, klassifitseeritakse väga mürgiseks, kui

kus P T+ – valmistises sisalduva iga väga mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides; L T+ – igale väga mürgisele ainele antud piirsisaldus massi- või mahuprotsentides. 1.2. Pöördumatud tervisekahjustused ühekordsel kokkupuutel Valmistis klassifitseeritakse väga mürgiseks (ohutunnus T+, riskilaused R39/manustamise viis), kui ta sisaldab ühte või mitut väga mürgist toimet avaldavat ainet, mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 2 ja 2A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 2. Valmistise klassifitseerimine mürgiseks 2.1. Akuutne mürgisus 2.1.1. Valmistis klassifitseeritakse mürgiseks (ohutunnus T, riskilaused R23, R24 või R25), kui ta sisaldab ühte või mitut akuutset mürgist toimet avaldavat väga mürgist või mürgist ainet, mille individuaalne sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 1 ja 1A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 2.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte akuutset mürgist toimet avaldavat väga mürgist või mürgist ainet, mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesolevas määruse lisas 2 (tabelid 1 ja 1A) antud piirsisalduseta, klassifitseeritakse mürgiseks, kui

kus P T+ – iga valmistises sisalduva väga mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides; P T – iga valmistises sisalduva mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides; L T – vastav igale valmistises sisalduvale väga mürgisele või mürgisele ainele antud piirsisaldus massi- või mahuprotsentides. 2.2. Pöördumatud tervisekahjustused ühekordsel kokkupuutel Valmistis klassifitseeritakse mürgiseks (ohutunnus T, riskilaused R39/manustamise viis), kui ta sisaldab ühte või mitut väga mürgist või mürgist toimet avaldavat ainet, mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 2 ja 2A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 2.3. Tõsised tervisekahjustused korduval või pikaajalisel kokkupuutel Valmistis klassifitseeritakse mürgiseks (ohutunnus T, riskilaused R48/manustamise viis), kui ta sisaldab vähemalt ühte mürgist toimet avaldavat ainet, mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 3 ja 3A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 3. Valmistise klassifitseerimine kahjulikuks 3.1. Akuutne mürgisus 3.1.1. Valmistis klassifitseeritakse kahjulikuks (ohutunnus Xn, riskilaused R20, R21 või R22), kui ta sisaldab ühte või mitut akuutset mürgist toimet avaldavat väga mürgist, mürgist või kahjulikku ainet, mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 1 ja 1A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 3.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte väga mürgist, mürgist või kahjulikku ainet, mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse lisas 2B (tabelid 1 ja 1A) antud piirsisaldus, klassifitseeritakse kahjulikuks, kui

kus P T+ – iga valmistises sisalduva väga mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides; P T – iga valmistises sisalduva mürgise aine sisaldus massi- või mahuprotsentides; Px n – iga valmistises sisalduva kahjuliku aine sisaldus massi- või mahuprotsentides; Lx n – igale valmistises sisalduvale väga mürgisele, mürgisele ja kahjulikule ainele antud piirsisaldus massi- või mahuprotsentides. 3.2. Allaneelamisel kopsudele akuutset mõju avaldav toime Valmistis klassifitseeritakse kahjulikuks, allaneelamisel kopsukahjustusi esile kutsuvaks (ohutunnus Xn, riskilause R65), lähtuvalt kriteeriumitest, mis on toodud kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise nõuete punktis 3.2.3. Konventsionaalset meetodit ei kasutata. 3.3. Pöördumatud tervisekahjustused ühekordsel kokkupuutel Valmistis klassifitseeritakse kahjulikuks (ohutunnus Xn, riskilaused R40/manustamise viis), kui ta sisaldab vähemalt ühte sellist toimet avaldavat väga mürgist, mürgist või kahjulikku ainet, mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 2 ja 2A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 3.4. Tõsised tervisekahjustused korduval või pikaajalisel kokkupuutel Valmistis klassifitseeritakse kahjulikuks (ohutunnus Xn, riskilaused R48/manustamise viis), kui ta sisaldab vähemalt ühte sellist toimet avaldavat mürgist või kahjulikku ainet, mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 3 ja 3A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 4. Valmistise klassifitseerimine sööbivaks 4.1. Valmistis klassifitseeritakse sööbivaks (ohutunnus C, riskilause R35), kui ta sisaldab ühte või mitut sööbivaks klassifitseeritud ainet (R35), mille sisaldus on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 4.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte sööbivaks klassifitseeritud ainet (C, R35), mille sisaldus valmistises on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse lisas 2 (tabel 4 või 4A) antud piirsisaldus, klassifitseeritakse sööbivaks (C, R35), kui

kus P C, R35 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides; L C, R35 – sööbiva aine, riskilausega R35, piirsisaldus massi- või mahuprotsentides. 4.3. Valmistis klassifitseeritakse sööbivaks (ohutunnus C, riskilause R34), kui ta sisaldab ühte või mitut sööbivaks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R34 või R35 ja mille individuaalne sisaldus on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 4.4. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte sööbivaks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilaused R34 ja R35 ja mille sisaldus valmistises on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus, klassifitseeritakse sööbivaks (C, R34), kui

kus P C, R35 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides; P C, R34 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R34, sisaldus massi- või mahuprotsentides; L C, R34– vastav igale sööbivale ainele, millele on määratud riskilause R34 või R35, antud sööbivuse piirsisaldus (R34) massi- või mahuprotsentides. 5. Valmistise klassifitseerimine ärritavaks 5.1. Tõsiseid silmakahjustusi esilekutsuv toime 5.1.1. Valmistis klassifitseeritakse ärritavaks, tõsiseid silmakahjustusi esile kutsuvaks (ohutunnus Xi, riskilause R41), kui ta sisaldab ühte või mitut ärritavaks klassifitseeritud ainet (R41), mille individuaalne sisaldus on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 5.1.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ainet, mis on klassifitseeritud ärritavaks ja millele on määratud riskilause R 41 või sööbivaks ja millele on määratud riskilause R34 või R35 ning mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus, klassifitseeritakse ärritavaks, tõsiseid silmakahjustusi esile kutsuvaks (Xi, R41), kui

kus P C, R35 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides; P C, R34 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R34, sisaldus massi- või mahuprotsentides; P Xi, R41 – iga valmistises sisalduva ärritava aine, millele on määratud riskilause R41, sisaldus massi- või mahuprotsentides; L Xi, R41 – igale sööbivale (R34 või R35) või ärritavale (R41) ainele antud ärrituvuse piirsisaldus (R41) massi- või mahuprotsentides. 5.2. Silmi ärritav toime 5.2.1. Valmistis klassifitseeritakse silmi ärritavaks, (ohutunnus Xi, riskilause R36), kui ta sisaldab ühte või mitut sööbivaks (R34 või R35) või ärritavaks (R41 või R36) klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 5.2.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavat (Xi, R41 või R36) või sööbivat (Xi, R34 või R35) ainet, mille individuaalsed sisaldused on väiksemad kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus, klassifitseeritakse silmi ärritavaks (Xi, R36), kui

kus PC, R34 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R34, sisaldus massi- või mahuprotsentides; PC, R35 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides; PXi, R41 – iga valmistises sisalduva ärritava aine, millele on määratud riskilause R41, sisaldus massi- või mahuprotsentides; PXi, R36 – iga valmistises sisalduva ärritava aine, millele on määratud riskilause R36, sisaldus massi- või mahuprotsentides; LXi, R 36 – igale valmistises sisalduvale sööbivale (R35 või R34) või ärritavale (R41 või R36) ainele antud ärrituvuse piirsisaldus (R36) massi- või mahuprotsentides. 5.3. Nahka ärritav toime 5.3.1. Valmistis klassifitseeritakse nahka ärritavaks (ohutunnus Xi, riskilause R38), kui ta sisaldab ühte või mitut sööbivaks (R34 või R35) või ärritavaks (R38) klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 5.3.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavat (Xi, R38) või sööbivat (Xi, R34 või R35) ainet, mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesolevas määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus, klassifitseeritakse nahka ärritavaks (Xi, R38), kui

kus PC, R34 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R35, sisaldus massi- või mahuprotsentides; PC, R35 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R34, sisaldus massi- või mahuprotsentides; PXi, R38 – iga valmistises sisalduva ärritava aine, millele on määratud riskilause R38, sisaldus massi- või mahuprotsentides; L Xi, R38 – igale valmistises sisalduvale sööbivale (R35 või R34) või ärritavale (R38) ainele antud ärrituvuse piirsisaldus (R38) massi- või mahuprotsentides. 5.4. Hingamiselundeid ärritav toime 5.4.1. Valmistis klassifitseeritakse hingamiselundeid ärritavaks (ohutunnus Xi, riskilause R37), kui ta sisaldab ühte või mitut ärritavaks (R37) klassifitseeritud ainet, mille sisaldus on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 5.4.2. Valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavat (Xi, R37) ainet, mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 4 ja 4A) antud piirsisaldus, klassifitseeritakse hingamiselundeid ärritavaks (Xi, R37), kui

kui PXi, R37 – iga valmistises sisalduva ärritava aine, millele on määratud riskilause R37, sisaldus massi- või mahuprotsentides; LXi, R37 – igale valmistises sisalduvale ärritavale ainele (R37) antud ärrituvuse piirsisaldusi (R37) massi- või mahuprotsentides. 5.4.3. Gaasiline valmistis, mis sisaldab rohkem kui ühte ärritavat (Xi, R37) või sööbivat (Xi, R34 või R35) ainet, mille individuaalsed sisaldused on väiksemad kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva määruse lisas 2 tabelis 4A antud piirsisaldus, klassifitseeritakse hingamiselundite ärritajaks (Xi, R37), kui

kui PC, R34 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R34, sisaldus mahuprotsentides; PC, R35 – iga valmistises sisalduva sööbiva aine, millele on määratud riskilause R35, sisaldus mahuprotsentides; PXi, R37 – iga valmistises sisalduva ärritava aine, millele on määratud riskilause R37, sisaldus mahuprotsentides; LXi, R37 – igale valmistises sisalduvale gaasilisele sööbivale (R35 või R34) või gaasilisele ärritavale (R37) ainele antud aine piirsisaldus (R37) massi- või mahuprotsentides. 6. Valmistise klassifitseerimine ülitundlikkust põhjustavaks 6.1.Ülitundlikkust põhjustav kokkupuutel nahaga Valmistis klassifitseeritakse ülitundlikkust põhjustavaks kokkupuutel nahaga (ohutunnus Xi, riskilause R43), kui ta sisaldab vähemalt ühte ülitundlikkust põhjustavaks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R43 ja mis avaldab ülitundlikkust põhjustavat toimet sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 5 ja 5A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 6.2.Ülitundlikkust põhjustav sissehingatuna Valmistis klassifitseeritakse ülitundlikkust põhjustavaks sissehingatuna (ohutunnus Xn, riskilause R42), kui ta sisaldab vähemalt ühte ülitundlikkust põhjustavaks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R42 ja mis avaldab ülitundlikkust põhjustavat toimet sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 5 ja 5A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 7. Valmistise klassifitseerimine kantserogeenseks 7.1. Valmistis klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria kantserogeeniks (ohutunnus T, riskilaused R45 või R49), kui ta sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks (R45 või R49, kat 1 või 2), sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 6 ja 6A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 7.2. Valmistis klassifitseeritakse 3. kategooria kantserogeeniks (ohutunnus Xn, riskilause R40), kui ta sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks (R40, kat 3), sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 6 ja 6A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 8. Valmistise klassifitseerimine mutageenseks 8.1. Valmistis klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria mutageeniks (ohutunnus T, riskilause R46), kui ta sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud mutageenseks (R46, kat 1 või 2), aine sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 6 ja 6A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 8.2. Valmistis klassifitseeritakse 3. kategooria mutageeniks (ohutunnus Xn, riskilause R40), kui ta sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud mutageenseks (R40, kat 3), sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 6 ja 6A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 9. Ohtliku valmistise klassifitseerimine reproduktsioonifunktsiooni kahjustavaks 9.1. Ohutunnusega T, 1. või 2. kategooria, riskilausega R60, kui ta sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud reproduktsioonifunktsiooni kahjustavaks (R60, kat 1 või 2), sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 6 ja 6A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 9.2. Ohutunnusega Xn, 3. kategooria, riskilausega R62, kui ta sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud reproduktsioonifunktsiooni kahjustavaks (R62, kat 3), sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 6 ja 6A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 9.3. Ohutunnusega T, 1. või 2. kategooria, riskilausega R61, kui ta sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud reproduktsioonifunktsiooni kahjustavaks (R61, kat 1 või 2), sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 6 ja 6A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). 9.4. Ohutunnusega Xn, 3. kategooria, riskilausega R63, kui ta sisaldab vähemalt ühte ainet, mis on klassifitseeritud reproduktsioonifunktsiooni kahjustavaks (R63, kat 3), sisaldusel, mis on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva määruse lisas 2 (tabelid 6 ja 6A) antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta). Sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 ”Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” lisa 2 OHTLIKU AINE SISALDUSE VÄÄRTUSED VALMISTISE TERVISEOHTLIKKUSE HINDAMISEL 1. Akuutne mürgisus Akuutset mürgist toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelites 1 ja 1A antud aine piirsisaldusest valmistises. Tabel 1 Akuutset mürgist toimet avaldavat ainet sisaldava mittegaasilise valmistise klassifiseerimine Aine klassifikatsioon, R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused T+ T Xn T+ R26, R27, R28 Sisaldus ≥7% 1%≤ sisaldus7% 0,1%≤ sisaldus 1% T R23, R24, R25 sisaldus ≥25% 3%≤ sisaldus 25% Xn R20, R21, R22 sisaldus ≥25% Tabel 1A Akuutset mürgist toimet avaldavat ainet sisaldava gaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon,R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused T+ T Xn T+ R26, R27, R28 Sisaldus ≥1% 0,2%≤sisaldus 1% 0,02%≤sisaldus 0,2% T R23, R21, R25 sisaldus ≥5% 0,5% ≤ sisaldus 5% Xn R20, R21, R22 sisaldus ≥5% 2. Pöördumatud tervisekahjustustused ühekordsel kokkupuutel Ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustustusi põhjustavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelites 2 ja 2A toodud aine piirsisaldusest valmistises. Tabel 2 Ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi põhjustavat ainet sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon, R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused T+ T Xn T+ ja R 39/ manustamise viis sisaldus ≥10% R39 (*) kohustuslik 1%≤ sisaldus 10% R39 (*) kohustuslik 0,1%≤sisaldus 1% R40 (*) kohustuslik T ja R39/ manustamise viis sisaldus ≥ 10% R39 (*) kohustuslik 1%≤sisaldus 10% R40 (*) kohustuslik Xn ja R40/ manustamise viis sisaldus ≥10% R40 (*) kohustuslik (*) Kasutada riski ühendlauseid R39/23...28, R40/20...22 näitamaks manustamise või kokkupuute viisi. Tabel 2A Ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi põhjustavat ainet sisaldava gaasilise valmistise klassifitseerimine Aine (gaas) klassifikatsioon, R-laused Gaasilise valmistise klassifikatsioon ja R-laused T+ T Xn T+ ja R39/ manustamise viis sisaldus ≥ 1% R39 (*) kohustuslik 0,2%≤ sisaldus 1% R39 (*) kohustuslik 0,02%≤sisaldus0,2% R40 (*) kohustuslik T ja R39/ manustamise viis sisaldus ≥5% R39 (*) kohustuslik 0,5%≤ sisaldus5% R40 (*) kohustuslik Xn ja R40/ manustamise viis sisaldus ≥5% R40 (*) kohustuslik (*) Kasutada riski ühendlauseid R39/23...28 ja R40/20...22 näitamaks manustamise või kokkupuute viisi. 3. Tõsised tervisekahjustused korduval või pikaajalisel kokkupuutel Korduval või pikaajalisel kokkupuutel tõsiseid tervisekahjustusi põhjustavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelis 3 või 3A toodud aine piirsisaldusest valmistises. Tabel 3 Korduval või pikaajalisel kokkupuutel tõsiseid tervisekahjustusi põhjustavat ainet sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon, R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused T Xn T ja R48/manustamise viis sisaldus ≥10% R48 (*) kohustuslik 1% ≤sisaldus 10% R48 (*) kohustuslik Xn ja R48/manustamise viis sisaldus ≥10% R48 (*) kohustuslik (*) Kasutada riski ühendlauseid näitamaks manustamise või kokkupuute viisi. Tabel 3A Korduval või pikaajalisel kokkupuutel tõsiseid kahjustusi põhjustavat ainet sisaldava gaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon, R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused T Xn T ja R48/manustamise viis sisaldus ≥5% R48 (*) kohustuslik 0,5% ≤sisaldus 5% R48 (*) kohustuslik Xn ja R48/ manustamise viis sisaldus ≥5% R48 (*) kohustuslik (*) Kasutada riski ühendlauseid näitamaks manustamise või kokkupuute viisi. 4. Sööbiv ja ärritav toime, kaasa arvatud silmade kahjustamise tõsine oht Sööbivat ja ärritavat toimet, kaasa arvatud silmade kahjustamise tõsine oht, omavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelist 4 või 4A toodud aine piirsisaldusest valmistises. Tabel 4 Sööbivat või ärritavat toimet omavat ainet sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon ja R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused C ja R35 C ja R34 Xi ja R41 Xi ja R36, R37, R38 C ja R35 sisaldus 10%, R35 kohustuslik 5%≤ sisaldus 10%, R34 kohustuslik 5% (*) 1%≤ sisaldus 5% R36/R38 kohustuslik C ja R34 sisaldus ≥10%, R34 kohustuslik 10% (*) 5%≤ sisaldus 10% R36/R38 kohustuslik Xi ja R41 Sisaldus ≥10% R41 kohustuslik 5%≤ sisaldus 10%; R36 kohustuslik Xi ja R36, R37, R38 sisaldus ≥20%, R36, R37 ja R38 kohustuslikud (*) Tulenevalt ohtlike kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise nõuetest sööbiva aine (R35 või R34) puhul lähtutakse põhimõttest, et ka silmade kahjustamise tõsine oht on arvesse võetud. Järelikult kui valmistis sisaldab sööbivaid aineid alla sisalduse piiri, millest lähtuvalt valmistis klassifitseeritakse sööbivaks, võivad samad ained põhjustada valmistise klassifitseerimise ärritavaks (R41 või R36). Tabel 4A Sööbivat või ärritavat toimet omavat ainet sisaldava gaasilise valmistise klassifitseerimine Aine (gaas) klassifikatsioon ja R-laused Gaasilise valmistise klassifikatsioon ja R-laused C ja R35 C ja R34 Xi ja R41 Xi ja R36, R37, R38 C ja R35 sisaldus ≥1%, R35 kohustuslik 0,2% ≤sisaldus1% R34 kohustuslik 0,2% (*) 0,02% ≤ sisaldus 0,2% R37 kohustuslik C ja R34 sisaldus ≥5%, R34 kohustuslik 5% (*) 0,5% ≤sisaldus 5% R37 kohustuslik Xi ja R41 sisaldus ≥5% R41 kohustuslik 0,5% ≤sisaldus 5%; R36 kohustuslik Xi ja R36, R37, R38 sisaldus ≥5% R36, R37 ja R38 kohustuslikud (*) Tulenevalt ohtlike kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise nõuetest, kui aine on sööbiv (R35 või R34), lähtutakse põhimõttest, et ka silmade kahjustamise tõsine oht on arvesse võetud. Järelikult kui valmistis sisaldab sööbivaid aineid alla sisalduse piiri, millest lähtuvalt valmistis klassifitseeritakse sööbivaks, võivad samad ained põhjustada valmistise klassifitseerimise ärritavaks (R41 või R36). 5. Ülitundlikkust põhjustav toime Ülitundlikkust põhjustavat toimet omavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelist 5 või 5A toodud aine piirsisaldusest valmistises. Tabel 5 Ülitundlikkust põhjustavat toimet omavat ainet sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon ja R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused Ülitundlikkust põhjustav, R42 Ülitundlikkust põhjustav, R43 Ülitundlikkust põhjustav, R42 sisaldus ≥1% R42 kohustuslik Ülitundlikkust põhjustav, R43 sisaldus ≥1% R43 kohustuslik Tabel 5A Ülitundlikkust põhjustavat toimet omavat ainet sisaldava gaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon ja R-laused Gaasilise valmistise klassifikatsioon ja R-laused Ülitundlikkust põhjustav, R42 Ülitundlikkust põhjustav, R43 Ülitundlikkust põhjustav, R42 sisaldus ≥0,2% R42 kohustuslik Ülitundlikkust põhjustav, R43 sisaldus ≥0,2% R43 kohustuslik 6. Kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivset funktsiooni kahjustav toime Loetletud toimet omavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel lähtutakse tabelites 6 ja 6A toodud aine piirsisaldusest valmistises. Tabel 6 Kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivset funktsiooni kahjustavat toimet omavat ainet sisaldava mittegaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon ja R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused 1. ja 2. kategooria 3. kategooria 1. või 2. kategooria kantserogeensed ained, R45 ja R49 sisaldus ≥0,1% kantserogeenne R45 või R49 kohustuslik 3. kategooria kantserogeensed ained, R40 sisaldus ≥1% R40 kohustuslik 1. või 2. kategooria mutageensed ained, R46 sisaldus ≥ 0,1% mutageenne R46 kohustuslik 3. kategooria mutageensed ained, R40 sisaldus ≥1% R40 kohustuslik 1. ja 2. kategooria, reproduktiivsusele ohtlikud ained, R60 (sigivusele) sisaldus ≥0,5% ohtlik reproduktiivsusele (sigivusele) R60 kohustuslik 3. kategooria, reproduktiivsusele ohtlikud ained, R62 (sigivusele) sisaldus ≥5% ohtlik reproduktiivsusele (sigivusele) R62 kohustuslik 1. ja 2. kategooria, reproduktiivsusele ohtlikud ained, R61 (oht lootele) sisaldus ≥0,5% ohtlik reproduktiivsusele (oht lootele) R61 kohustuslik 3. kategooria, reproduktiivsusele ohtlikud ained, R63 (oht lootele) sisaldus ≥5% ohtlik reproduktiivsusele (oht lootele) R63 kohustuslik Tabel 6A Kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivset funktsiooni kahjustavat toimet omavat ainet sisaldava gaasilise valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon ja R-laused Valmistise klassifikatsioon ja R-laused 1. ja 2. kategooria 3. kategooria 1. ja 2. kategooria kantserogeensed ained, R45 ja R49 sisaldus ≥0,1%, kantserogeenne R45 või R49 kohustuslik 3. kategooria kantserogeensed ained, R40 sisaldus ≥1% R40 kohustuslik 1. ja 2. kategooria mutageensed ained, R46 sisaldus ≥0,1%, mutageenne R46 kohustuslik 3. kategooria mutageensed ained, R40 sisaldus ≥1% R40 kohustuslik 1. ja 2. kategooria reproduktiivsusele ohtlikud ained, R60 (sigivusele) sisaldus ≥ 0,2%, ohtlik reproduktiivsusele (sigivusele) R60 kohustuslik 3. kategooria reproduktiivsusele ohtlikud ained, R62 (sigivusele) sisaldus ≥1%, ohtlik reproduktiivsusele (sigivusele) R62 kohustuslik 1. ja 2. kategooria reproduktiivsusele ohtlikud ained, R61 (oht lootele) sisaldus ≥ 0.2 %, ohtlik reproduktiivsusele (oht lootele) R61 kohustuslik 3. kategooria reproduktiivsusele ohtlikud ained, R63 (oht lootele) sisaldus ≥1%, ohtlik reproduktiivsusele (oht lootele) R63 kohustuslik Sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 ”Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” lisa 3 VALMISTISE KESKKONNAOHTLIKKUSE HINDAMINE KONVENTSIONAALSEL MEETODIL I. VEEKESKKOND 1. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks (ohutunnus N, riskilause R50/R53) kui see sisaldab: 1.1. ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R50/53 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 1 antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta); 1.2. enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R50/R53, ning mille sisaldused on väiksemad kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 1 antud piirsisaldus, kui

kus PN, R50-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R50/53, sisaldus massiprotsentides; LN, R50-53 – igale keskkonnaohtlikule ainele, millele on määratud riskilause R50/53, piirsisaldus massiprotsentides. 2. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks, ohutunnus N, riskilause R51/53, v.a juhud, kui valmistis on juba klassifitseeritud vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1, kui ta sisaldab: 2.1. ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilaused R50/53 või R51/53 ja mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 1 antud piirsisaldus (kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta); 2.2. enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilaused R50/53 või R51/53, ning mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 1 antud piirsisaldus, kui

kus PN, R50-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R50/53, sisaldus massiprotsentides; PN, R51-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R51/53, sisaldus massiprotsentides; LN, R51-53 – iga keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilaused R50/53 või R51/53, piirsisaldus massiprotsentides. 3. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja määratakse riskilause R52/53, v.a juhud, kui valmistis on juba klassifitseeritud vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1 või 2.1, mis sisaldab: 3.1. ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilaused R50/53 või R51/53 või R52/53 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 1 antud piirsisaldus kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta; 3.2. enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilaused R50/53 või R51/53 või R52/53 ning mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 1 antud piirsisaldus, kui

kus PN, R50-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R50/53, sisaldus massiprotsentides; PN, R51-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R51/53, sisaldus massiprotsentides; PN, R52-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R52/53, sisaldus massiprotsentides; LN, R52-53 – igale keskkonnaohtlikule ainele, millele on määratud riskilaused R50/53 või R51/53 või R52/53, antud piirsisaldus massiprotsentides. 4. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks, ohutunnus N, riskilause R50, v.a juhud, kui valmistis on juba klassifitseeritud vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1, mis sisaldab: 4.1. ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R50 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 2 antud piirsisaldus, kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta; 4.2. enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R50 ning mille sisaldus on väiksem kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 2 esitatud piirsisaldus, kui

kus PN, R50 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R50, sisaldus massiprotsentides; LN, R50 – igale keskkonnaohtlikule ainele, millele on määratud riskilause R50, antud piirsisaldus massiprotsentides; 4.3. ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R50 ja mis ei allu käesoleva lisa punktides 4.1 ja 4.2 toodud nõuetele ning ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R50/53, kui

kus PN, R50 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R50, sisaldus massiprotsentides; PN, R50-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R50/53, sisaldus massiprotsentides; LN, R50 – igale keskkonnaohtlikule ainele, millele on määratud riskilause R50 või R50/53, antud piirsisaldus massiprotsentides. 5. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja määratakse riskilause R52, v.a juhud, kui valmistis on juba klassifitseeritud vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1, 2.1 või 3.1, mis sisaldab: 5.1. ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R52 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 3 antud piirsisaldus, kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta; 5.2. enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R52 ning mille sisaldused on väiksemad kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 3 esitatud piirsisaldus, kui

kus PN, R52 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R52, sisaldus massiprotsentides; LN, R52 – igale keskkonnaohtlikule ainele, millele on määratud riskilause R52, antud piirsisaldus massiprotsentides. 6. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks, määratakse riskilause R53, v.a juhud, kui valmistis on juba klassifitseeritud vastavalt käesoleva lisa punktile 1.1, 2.1 või 3.1, mis sisaldab: 6.1. ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R53 ning mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 4 antud piirsisaldus, kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta; 6.2. enam kui ühte keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R53 ning mille sisaldused on väiksemad kui ohtlike ainete loetelus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 4 esitatud piirsisaldus, kui

kui PN, R53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R53, sisaldus massiprotsentides; LN, R53 – igale keskkonnaohtlikule ainele, millele on määratud riskilause R53, antud piirsisaldus massiprotsentides; 6.3. ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R53 ja mis ei allu käesoleva lisa punktis 6.2 toodud nõuetele, ning ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilaused R50/53 või R51/53 või R52/53, kui

kus PN, R53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R53, sisaldus massiprotsentides; PN, R50-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R50/53, sisaldus massiprotsentides; PN, R51-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R51/53, sisaldus massiprotsentides; PN, R52-53 – iga valmistises sisalduva keskkonnaohtliku aine, millele on määratud riskilause R52/53, sisaldus massiprotsentides; LN, R53 – igale keskkonnaohtlikule ainele, millele on määratud riskilaused R53 või R50/53 või R51/53 või R52/53, piirsisaldus massiprotsentides. II. OSOONIKIHT 7. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja määratakse ohutunnus N ja riskilause R59, kui ta sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet (ohutunnus N), millele on määratud riskilause R59 ja mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 5 antud piirsisaldus, kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta. 8. Valmistis klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja talle määratakse riskilause R59, kui ta sisaldab ühte või mitut keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ainet, millele on määratud riskilause R59 ja mille sisaldus valmistises on võrdne või suurem kui ohtlike ainete loetelus antud piirsisaldus või käesoleva korra lisa 4 tabelis 5 antud piirsisaldus, kui aine ei esine ohtlike ainete loetelus või esineb seal piirsisalduseta. III. MAISMAAKESKKOND 9. Valmistise klassifitseerimine ohtlikuks maismaakeskkonnale järgmiste riskilausetega: R54 Mürgine taimedele; R55 Mürgine loomadele; R56 Mürgine mullaorganismidele; R57 Mürgine mesilastele; R58 Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet. Sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 ”Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” lisa 4 OHTLIKU AINE SISALDUSE VÄÄRTUSED VALMISTISE KESKKONNAOHTLIKKUSE HINDAMISEL 1. Veekeskkond Veekeskkonnale ohtlikku mõju avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel tuleb lähtuda allpool toodud tabelites 1–5 esitatud aine piirsisaldusest (väljendatud massiprotsentides) valmistises. Tabel 1 Veekeskkonnale akuutset mürgist ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon Valmistise klassifikatsioon N, R50/53 N, R51/53 R52/53 N, R50/53 sisaldus ≥25% 2,5%≤ sisaldus 25% 0,25%≤ sisaldus 2,5% N, R51/53 sisaldus ≥25% 2,5%≤ sisaldus 25% R52/53 sisaldus ≥25% Tabel 2 Veekeskkonnale akuutset mürgist toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon Valmistise klassifikatsioon N, R50 N, R50 sisaldus ≥25% N, R50/53 sisaldus ≥25% Tabel 3 Veekeskkonnale mürgist toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon Valmistise klassifikatsioon R52 R52 sisaldus ≥25% Tabel 4 Veekeskkonnale pikaajalist kahjustavat toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon Valmistise klassifikatsioon R53 R53 sisaldus ≥25% N, R50/53 sisaldus ≥25% N, R51/53 sisaldus ≥25% R52/53 sisaldus ≥25% 2. Muu keskkond Muule keskkonnale ohtlikku mõju avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimisel tuleb lähtuda tabelis 5 esitatud aine piirsisaldusest (väljendatud massiprotsentides või gaasilise aine puhul mahuprotsentides) valmistises. Tabel 5 Osoonikihile ohtlikku toimet avaldavat ainet sisaldava valmistise klassifitseerimine Aine klassifikatsioon Valmistise klassifikatsioon N, R59 N, R59 sisaldus ≥0,1% R59 sisaldus ≥0,1% Sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 ”Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” lisa 5 RISKILAUSED (R-LAUSED) R1 Plahvatusohtlik kuivana R2 Plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel R3 Eriti plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel R4 Moodustab väga plahvatusohtlikke metalliühendeid R5 Kuumenemine võib põhjustada plahvatuse R6 Plahvatusohtlik õhuga kokkupuutel või kokkupuuteta R7 Võib põhjustada tulekahju R8 Kokkupuutel süttiva ainega võib põhjustada tulekahju R9 Plahvatusohtlik segatult süttiva ainega R10 Tuleohtlik R11 Väga tuleohtlik R12 Eriti tuleohtlik R13 Eriti tuleohtlik vedelgaas R14 Reageerib ägedalt veega R15 Kokkupuutel veega eraldub väga tuleohtlik gaas R16 Plahvatusohtlik segatult oksüdeerivate ainetega R17 Isesüttiv õhu käes R18 Kasutamisel võib moodustuda tule-/plahvatusohtlik auru-õhu segu R19 Võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide R20 Kahjulik sissehingamisel R21 Kahjulik nahale sattumisel R22 Kahjulik allaneelamisel R23 Mürgine sissehingamisel R24 Mürgine nahale sattumisel R25 Mürgine allaneelamisel R26 Väga mürgine sissehingamisel R27 Väga mürgine nahale sattumisel R28 Väga mürgine allaneelamisel R29 Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas R30 Kasutamisel võib muutuda väga tuleohtlikuks R31 Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas R32 Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas R33 Kumulatiivse toime oht R34 Põhjustab söövitust R35 Põhjustab tugevat söövitust R36 Ärritab silmi R37 Ärritab hingamiselundeid R38 Ärritab nahka R39 Väga tõsiste pöördumatute tervisekahjustuste oht R40 Võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi R41 Silmade kahjustamise tõsine oht R42 Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust (allergiat) R43 Nahale sattudes võib põhjustada ülitundlikkust (allergiat) R44 Plahvatusohtlik kuumutamisel kinnises mahutis R45 Võib põhjustada vähktõbe R46 Võib põhjustada pärilikke kahjustusi R47 Võib põhjustada loote kahjustusi R48 Pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht R49 Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe R50 Väga mürgine veeorganismidele R51 Mürgine veeorganismidele R52 Kahjulik veeorganismidele R53 Võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet R54 Mürgine taimedele R55 Mürgine loomadele R56 Mürgine mullaorganismidele R57 Mürgine mesilastele R58 Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet R59 Ohtlik osoonikihile R60 Võib kahjustada sigivust R61 Võib kahjustada loodet R62 Võimalik sigivuse kahjustamise oht R63 Võimalik loote kahjustamise oht R64 Võib olla ohtlik imikule rinnapiima kaudu R65 Allaneelamisel võib põhjustada kopsukahjustusi R66 Korduv toime võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist R67 Aurud võivad põhjustada uimasust ja peapööritust R 68 Pöördumatute kahjustuste oht [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] RISKI ÜHENDLAUSED R14/15 Reageerib ägedalt veega, eraldades väga tuleohtlikku gaasi R15/29 Kokkupuutel veega eraldub mürgine, väga tuleohtlik gaas R20/21 Kahjulik sissehingamisel ja nahale sattumisel R20/22 Kahjulik sissehingamisel ja allaneelamisel R20/21/22 Kahjulik sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel R21/22 Kahjulik nahale sattumisel ja allaneelamisel R23/24 Mürgine sissehingamisel ja nahale sattumisel R23/25 Mürgine sissehingamisel ja allaneelamisel R23/24/25 Mürgine sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel R24/25 Mürgine nahale sattumisel ja allaneelamisel R26/27 Väga mürgine sissehingamisel ja nahale sattumisel R26/28 Väga mürgine sissehingamisel ja allaneelamisel R26/27/28 Väga mürgine sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel R27/28 Väga mürgine nahale sattumisel ja allaneelamisel R36/37 Ärritab silmi ja hingamiselundeid R36/38 Ärritab silmi ja nahka R36/37/38 Ärritab silmi, hingamiselundeid ja nahka R37/38 Ärritab hingamiselundeid ja nahka R39/23 Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel R39/24 Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht nahale sattumisel R39/25 Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht allaneelamisel R39/23 R39/23/24 Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja nahale sattumisel Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja nahale sattumisel [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] R39/23/25 Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja allaneelamisel R39/24/25 Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht nahale sattumisel ja allaneelamisel R39/23/24/25 Mürgine: väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel R39/26 Väga mürgine: sissehingamisel väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht R39/27 Väga mürgine: nahale sattumisel väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht R39/28 Väga mürgine: allaneelamisel väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht R39/26/27 Väga mürgine: sissehingamisel ja nahale sattumisel väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht R39/26/28 Väga mürgine: sissehingamisel ja allaneelamisel väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht R39/27/28 Väga mürgine: nahale sattumisel ja allaneelamisel väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht R39/26/27/28 Väga mürgine: sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht R40/20 Kahjulik: sissehingamisel pöördumatute kahjustuste oht R40/21 Kahjulik: nahale sattumisel pöördumatute kahjustuste oht R40/22 Kahjulik: allaneelamisel pöördumatute kahjustuste oht R40/20/21 Kahjulik: sissehingamisel ja nahale sattumisel pöördumatute kahjustuste oht R40/20/22 Kahjulik: sissehingamisel ja allaneelamisel pöördumatute kahjustuste oht R40/21/22 Kahjulik: nahale sattumisel ja allaneelamisel pöördumatute kahjustuste oht R40/20/21/22 Kahjulik: sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel pöördumatute kahjustuste oht R42/43 Sissehingamisel ja nahale sattumisel võib põhjustada ülitundlikkust (allergiat) R48/20 Kahjulik: pikaajalisel sissehingamisel tõsise tervisekahjustuse oht R48/21 Kahjulik: pikaajalisel nahale sattumisel tõsise tervisekahjustuse oht R48/22 Kahjulik: korduval allaneelamisel pika aja jooksul tõsise tervisekahjustuse oht R48/20/21 Kahjulik: pikaajalisel sissehingamisel ja nahale sattumisel tõsise tervisekahjustuse oht R48/21/22 Kahjulik: pikaajalisel nahale sattumisel ja allaneelamisel tõsise tervisekahjustuse oht R48/20/21/22 Kahjulik: sissehingamisel, nahale sattumisel ja korduval allaneelamisel pika aja jooksul tõsise tervisekahjustuse oht R48/20/22 Kahjulik: sissehingamisel ja korduval allaneelamisel pika aja jooksul tõsise tervisekahjustuse oht R48/23 Mürgine: pikaajalisel sissehingamisel tõsise tervisekahjustuse oht R48/24 Mürgine: pikaajalisel nahale sattumisel tõsise tervisekahjustuse oht R48/25 Mürgine: korduval allaneelamisel pika aja jooksul tõsise tervisekahjustuse oht R48/23/24 Mürgine: pikaajalisel sissehingamisel ja nahale sattumisel tõsise tervisekahjustuse oht R48/23/25 Mürgine: sissehingamisel ja korduval allaneelamisel pika aja jooksul tõsise tervisekahjustuse oht R48/24/25 Mürgine: nahale sattumisel ja korduval allaneelamisel pika aja jooksul tõsise tervisekahjustuse oht R48/23/24/25 Mürgine: sissehingamisel, nahale sattumisel ja korduval allaneelamisel pika aja jooksul tõsise tervisekahjustuse oht R50/53 Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet R51/53 Mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet R52/53 R68/20 R68/21 R68/22 R68/20/21 R68/20/22 R68/21/22 R68/20/21/22 Kahjulik veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht nahale sattumisel [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht allaneelamisel [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja nahale sattumisel [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel ja allaneelamisel [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht nahale sattumisel ja allaneelamisel [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel [RTL 2003, 45, 664 – jõust. 12.04.2003] Sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 ”Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” lisa 6 OHUTUSLAUSED (S-LAUSED) S1 Hoida lukustatud kapis S2 Hoida lastele kättesaamatult S3 Hoida jahedas S4 Mitte hoida eluruumides S5 Hoida sisu ... all (sobiva vedeliku määrab valmistaja või importija) S6 Hoida ... all (inertgaasi määrab valmistaja või importija) S7 Hoida pakend tihedalt suletuna S8 Hoida kuivana S9 Hoida hästi ventileeritavas kohas S10 -’) S11 -’) S12 Mitte hoida hermeetiliselt suletud pakendis S13 Hoida eemal toiduainest, joogist ja loomasöödast S14 Hoida eraldi ... (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja või importija) S15 Hoida eemal soojusallikast S16 Hoida eemal süttimisallikast – Mitte suitsetada! S17 Hoida eemal süttivatest ainetest S18 Käidelda ja avada pakend ettevaatlikult S19 -’) S20 Käitlemisel söömine ja joomine keelatud S21 Käitlemisel suitsetamine keelatud S22 Vältida tolmu sissehingamist S23 Vältida gaasi/suitsu/auru/udu (sobiva mõiste määrab valmistaja või importija) sissehingamist S24 Vältida nahale sattumist S25 Vältida silma sattumist S26 Silma sattumisel loputada kohe rohke veega ja pöörduda arsti poole S27 Võtta koheselt seljast saastunud riietus S28 Nahale sattumisel pesta kohe rohke ... (kemikaali määrab valmistaja või importija) S29 Mitte valada kanalisatsiooni S30 Kemikaalile vett mitte lisada S31 -’) S32 -’) S33 Vältida staatilise elektrilaengu teket S34 -’) S35 Kemikaal ja pakend tuleb jäätmetena hävitada ohutult S36 Kanda sobivat kaitseriietust S37 Kanda sobivaid kaitsekindaid S38 Ebapiisava ventilatsiooni korral kanda asjakohast hingamisteede kaitsevahendit/maski S39 Kanda silmade või näokaitset S40 Kemikaaliga saastunud pindade ja esemete puhastamiseks kasuta ... (määrab valmistaja või importija) S41 Tulekahju ja/või plahvatuse korral vältida suitsu sissehingamist S42 Suitsutamisel/gaseerimisel/piserdamisel kanda sobivat hingamiselundite kaitsevahendit/maski vastavalt valmistaja või importija juhisele S43 Tulekahju korral kasutada ... (näidata täpne tule kustutamise viis, kustutusvahendi tüüp. Kui vesi suurendab ohtu, lisada: Vett mitte kasutada!) S44 Halva enesetunde korral pöörduda arsti poole (võimaluse korral näidata talle pakendit või etiketti) S45 Õnnetusjuhtumi või halva enesetunde korral pöörduda arsti poole (võimaluse korral näidata talle pakendit või etiketti) S46 Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata talle kemikaali pakendit või etiketti S47 Hoida temperatuuril mitte üle ...ºC (määrab valmistaja või importija) S48 Hoida niisutatult ... (sobiva kemikaali määrab valmistaja või importija) S49 Hoida ainult originaalpakendis S50 Mitte kokku segada ... (sobimatu kemikaali määrab valmistaja või importija) S51 Käidelda hästiventileeritavas kohas S52 Mitte käidelda suletud ruumis laiadel pindadel S53 Ohutu kasutamise tagamiseks tutvuda enne käitlemist kasutusjuhendiga S54 Enne juhtimist veepuhastusseadmesse hankida luba kohalikult keskkonnainspektsioonilt S55 Enne kanalisatsiooni või veekeskkonda juhtimist puhastada, kasutades parimat kättesaadavat tehnilist menetlust S56 Kemikaal ja selle pakend tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti S57 Keskkonnasaaste vältimiseks kasutada sobivat pakendit S58 Kahjutustada kui ohtlikud jäätmed S59 Hankida valmistajalt teave kemikaali taaskasutamise või ringlussevõtu kohta S60 Kemikaal ja/või selle pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed S61 Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuetega/ohutuskaardiga S62 Kemikaali allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist, pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata ka pakendit või etiketti S63 Kemikaali sissehingamisel minna värske õhu kätte ja heita pikali S64 Allaneelamisel loputada suud veega (kui isik on teadvusel) -’) Lause määramata OHUTUSE ÜHENDLAUSED S1/2 Hoida lukustatud kapis lastele kättesaamatult S3/7 Hoida pakend tihedalt suletuna jahedas kohas S3/9 Hoida jahedas hästi ventileeritavas kohas S3/9/14 Hoida jahedas hästi ventileeritavas kohas eraldi ... (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja või importija) S3/9/14/49 Hoida ainult originaalpakendis jahedas, hästi ventileeritavas kohas eraldi (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja või importija) S3/9/49 Hoida ainult originaalpakendis jahedas, hästi ventileeritavas kohas S3/14 Hoida jahedas eraldi ... (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja või importija) S7/8 Hoida pakend tihedalt suletuna ja kuivana S7/9 Hoida pakend tihedalt suletuna hästi ventileeritavas kohas S7/47 Hoida pakend tihedalt suletuna temperatuuril mitte üle ...ºC (määrab valmistaja või importija) S20/21 Käitlemise ajal söömine, joomine ja suitsetamine keelatud S24/25 Vältida kemikaali sattumist nahale ja silma S27/28 Võtta kohe seljast saastunud riietus ja nahale sattumisel pesta kohe rohke ... (kemikaali määrab valmistaja või importija) S29/35 Mitte valada kanalisatsiooni, kemikaal ja pakend tuleb hävitada ohutult S29/56 Mitte valada kanalisatsiooni. Kemikaal ja tema pakend tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti S36/37 Kanda sobivat kaitseriietust ja -kindaid S36/37/39 Kanda sobivat kaitseriietust, -kindaid ja silmade või näokaitset S36/39 Kanda sobivat kaitseriietust ja silmade või näokaitset S37/39 Kanda sobivaid kaitsekindaid ja silmade või näokaitset S47/49 Hoida ainult originaalpakendis, temperatuuril mitte üle ...ºC (määrab valmistaja või importija) Sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruse nr 37 ”Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord” lisa 7 OHTLIKE KEMIKAALIDE KLASSIFITSEERIMISE JA MÄRGISTAMISE METOODIKA 1. Klassifitseerimise üldnõuded 1.1. Ohtliku kemikaali klassifitseerijal ja märgistajal tuleb lähtuda käesolevatest nõuetest. 1.2. Ohtliku kemikaali klassifitseerimisel tuleb võtta arvesse kõik kemikaali füüsikalised ja keemilised ning tervise- ja keskkonnaohtlikud omadused, mis võivad olla ohu allikaks kemikaali nõuetekohasel käitlemisel. 1.3. Kemikaali ohtlike omaduste määramisel tuleb kasutada Euroopa Liidus (edaspidi EL) heakskiidetud testimismeetodeid. Juhul kui kemikaali ohtlike omaduste määramisel on kasutatud EL-s kasutatavatest erinevaid meetodeid, tuleb tulemusi hinnata lähtuvalt EL-s kehtivatest nõuetest ja saadud hinnangust lähtuda klassifitseerimisel ja märgistamisel. 1.4. Ohtliku aine, mis on EINECS-s loetelus, kuid mitte veel ohtlike ainete loetelus, valmistaja või importija on kohustatud läbi viima uuringud aine ohtlike omaduste kindlakstegemiseks. Saadud teabest lähtuvalt tuleb aine pakendada ja märgistada. 1.5. Aine klassifitseerimisel võetakse selles sisalduvad lisandid arvesse, kui: 1.5.1. nende sisaldus aines on suurem või võrdne kui 0,1% väga mürgisele, mürgisele samuti rühma 1 või 2 kuuluvad kantserogeensele, mutageensele ning teratogeensele ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavale ainele; 1.5.2. nende sisaldus aines on suurem või võrdne kui 1,0% kahjulikule, sööbivale, ärritavale, ülitundlikkust põhjustavale, samuti rühma 3 kuuluvale kantserogeensele, mutageensele ning teratogeensele ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavale ainele; 1.5.3. ohtlike ainete loetelus või käesolevas määruses ei ole antud madalamat sisaldust. 1.6. Asbestile (CAS-number 650-013-00-6) ei kohaldata reeglit enne, kui ohtlike ainete loetelus määratakse sisalduse piir. 1.7. Kui kemikaali kasutatakse mõne teise valmistise koostises, vajatakse uue valmistise klassifitseerimiseks ja märgistamiseks sageli rohkem teavet kui on toodud pakendil. Kemikaali turule tooja on kohustatud vastama kemikaali vastuvõtja põhjendatud taotlusele ja esitama ohtlike ainete kohta kogu olemasoleva teabe viivituseta. 1.8. Turustatav kemikaal klassifitseeritakse ja märgistatakse olenemata sellest, millisel kujul teda hakatakse hiljem kasutama. 2. Klassifitseerimine füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel 2.1. Üldmõisted Kemikaali tule- ja plahvatusohtlikud omadused on: 2.1.1. plahvatusohtlikkus; 2.1.2. oksüdeerimisvõime; 2.1.3. tuleohtlikkus. Tule- ja plahvatusohtlikkuse määramiseks testitakse kemikaali füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kemikaal klassifitseeritakse lähtuvalt käesoleva metoodika punktist 2.2, v.a üksikjuhud, mille puhul tuleb kasutada arvutuslikku meetodit (vt käesoleva juhendi punktid 2.2.2.1, 8.7.1.1 ja 8.7.1.2). Juhul kui praktiline kogemus tõestab, et kemikaali (v.a peroksiidid) füüsikalised ja keemilised omadused erinevad testimisel saadust, tuleb klassifitseerida lähtuvalt reaalsest ohust, mida kemikaal võib põhjustada käitlejale. 2.2. Klassifitseerimise põhimõtted, riski- ja ohutuslausete valik 2.2.1. Plahvatusohtlik Kemikaal klassifitseeritakse plahvatusohtlikuks, tähistatakse ohutunnusega E ja sõnalise tähendusega «plahvatusohtlik» plahvatusohtlike omaduste määramiseks läbiviidud testide tulemuste põhjal. Kohustuslik on vähemalt ühe R-lause kasutamine. R-lausete valik toimub järgmiselt: R2: Plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel. Kuuluvad kemikaalid, v.a need, millele on määratud riskilause R3; R3: Eriti plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel. Kuuluvad kemikaalid, mis on eriti plahvatusohtlikud, näiteks pikriinhappe soolad, PETN (pentaerütritooltetranitraat ehk pentriit). 2.2.2. Oksüdeeriv Kemikaal klassifitseeritakse oksüdeerivaks, tähistatakse ohutunnusega O ja sõnalise märkusega “oksüdeeriv” oksüdeerivate omaduste määramiseks läbiviidud testide tulemuste põhjal. Kohustuslik on vähemalt ühe R-lause kasutamine. R-lausete valik toimub järgmiselt: R7: Võib põhjustada tulekahju, omistatakse ainetele, mis võivad süttida ka siis, kui ei ole kokkupuudet muu põleva materjaliga, ja orgaanilistele peroksiididele; R8: Kokkupuutel süttiva ainega võib põhjustada tulekahju, omistatakse muudele oksüdeerivatele kemikaalidele, k.a anorgaanilistele peroksiididele, mis võivad põhjustada tulekahju või suurendada tulekahju ohtu süttivate materjalidega kokku puutudes; R9: Plahvatusohtlik segatult süttiva ainega, omistatakse kemikaalidele, k.a anorgaanilistele peroksiididele, mis muutuvad plahvatusohtlikeks segatult süttivate materjalidega, näiteks mõned kloraadid. Märkused peroksiidide kohta Orgaaniliste peroksiidide oksüdeerivate omaduste määramiseks ei saa kasutada EL-s heakskiidetud testimismeetodeid, neid klassifitseeritakse oksüdeerivateks nende keemilise struktuuri põhjal. Valmistis klassifitseeritakse oksüdeerivaks arvutuslikul meetodil (vt käesoleva lisa punkti 8.6). Orgaaniline peroksiid või seda sisaldav valmistis klassifitseeritakse oksüdeerivaks, kui see sisaldab: 1) enam kui 5% orgaanilisi peroksiide või 2) enam kui 0,5% orgaanilistest peroksiididest pärit hapnikku ja mitte enam kui 5% vesinikperoksiidi. 2.2.3. Eriti tuleohtlik Kemikaal klassifitseeritakse eriti tuleohtlikuks, tähistatakse ohutunnusega F+ ja sõnalise märkusega “eriti tuleohtlik” tuleohtlikkuse määramiseks läbiviidud testide tulemuste põhjal. R-lausete valik toimub järgnevalt: R12: Eriti tuleohtlik. Omistatakse vedelatele kemikaalidele, mille leekpunkt on madalam kui 0 ºC ja keemispunkt (keemispiirkonna puhul keemise algtemperatuur) võrdne või madalam kui 35 ºC ja gaasilistele kemikaalidele, mis on süttivad kokkupuutel õhuga ümbritseva keskkonna temperatuuril ja rõhul. 2.2.4. Väga tuleohtlik Kemikaal klassifitseeritakse väga tuleohtlikuks, tähistatakse ohutunnusega F ja sõnalise märkusega “väga tuleohtlik” tuleohtlikkuse määramiseks läbiviidud testide tulemuste põhjal. R-lausete valik toimub järgmiselt: R11: Väga tuleohtlik. Omistatakse tahketele kemikaalidele, mis võivad kergesti süttida lühiajalisel kokkupuutel süttiva ainega ja mis jätkavad põlemist ka siis, kui süttimisallikas on eemaldatud. Omistatakse vedelatele kemikaalidele, mille leekpunkt on alla 21 ºC ja ei ole eriti tuleohtlikud. R15: Kokkupuutel veega eraldub väga tuleohtlik gaas. Omistatakse kemikaalidele, mis kokkupuutel vee või niiske õhuga eraldavad ohtlikus koguses eriti tuleohtlikke gaase, mille tekkekiirus on vähemalt 1liiter/kg/tunnis. R17: Isesüttiv õhu käes. Omistatakse kemikaalidele, mis võivad kuumeneda ja lõpuks süttida kokkupuutel õhuga toatemperatuuril ilma lisaenergiata. 2.2.5. Tuleohtlik Ained ja valmistised klassifitseeritakse tuleohtlikeks tuleohtlikkuse määramiseks läbiviidud testide tulemuste põhjal. Pakendi märgistamisel ei kasutata ohutunnust, kasutatakse vaid riskilauset R10 Tuleohtlik. Omistatatakse vedelatele kemikaalidele, mille leekpunkt on vahemikus 21 ºC – 55 ºC. Riskilause R10 kasutamisest võib loobuda, kui praktiline kogemus on tõestanud, et kemikaal, mille leekpunkt on minimaalselt 21 ºC ja maksimaalselt 55 ºC, ei soodusta mingil viisil põlemist ja seega ei põhjusta ohtu käitlejatele või teistele isikutele. 2.2.6. Riskilausete määramine teiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel Kemikaalidele, mis on klassifitseeritud vastavalt käesoleva lisa punktidele 2.2.1–2.2.5 või peatükkidele 3, 4 ja 5, määratakse täiendavad R-laused alljärgnevalt: R1: Plahvatusohtlik kuivana. Omistatakse plahvatusohtlikele kemikaalidele, mida turustatakse lahustena või niiskel kujul, näiteks nitrotselluloos, mille lämmastiku sisaldus on suurem kui 12,6%; R4: Moodustab väga plahvatusohtlikke metalliühendeid. Omistatakse kemikaalidele, mis võivad moodustada kergesti plahvatavaid metalliderivaate, näiteks pikriinhape, stüfniinhape; R5: Kuumenemine võib põhjustada plahvatuse. Omistatakse termiliselt mittepüsivatele kemikaalidele, mida ei klassifitseerita plahvatusohtlikeks, näiteks perkloorhape >50%; R6: Plahvatusohtlik õhuga kokkupuutel või kokkupuuteta. Omistatakse kemikaalidele, mis on mittepüsivad ümbritseva keskkonna temperatuuril, näiteks etüün; R7: Võib põhjustada tulekahju. Omistatakse keemiliselt aktiivsetele kemikaalidele, näiteks fluor, naatrium-vesiniksulfit; R14: Reageerib ägedalt veega. Omistatakse kemikaalidele, mis reageerivad ägedalt veega, näiteks etüülkloriid, leelismetallid, titaantetrakloriid; R16: Plahvatusohtlik segatult oksüdeerivate ainetega. Omistatakse kemikaalidele, mis reageerivad plahvatades oksüdeerivate ainetega, näiteks punane fosfor; R18: Kasutamisel võib moodustuda tule- või plahvatusohtlik auru-õhu segu. Omistatakse kemikaalidele, mis ise ei ole klassifitseeritud tuleohtlikuks, aga mis sisaldavad lenduvaid, õhus süttivad koostisosi; R19: Võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. Omistatakse kemikaalidele, mis võivad moodustada hoiustamisel plahvatavaid peroksiide näiteks dietüüleeter; 1, 4-dioksaan; R30: Kasutamisel võib muutuda väga tuleohtlikuks. Omistatakse kemikaalidele, mis ise ei ole klassifitseeritud tuleohtlikuks, aga mis võivad muutuda tuleohtlikuks pärast mittepõlevate koostisosade lendumist; R44: Plahvatusohtlik kuumutamisel kinnises mahutis. Omistatakse kemikaalidele, mis ei ole klassifitseeritud plahvatusohtlikuks, kuid mis siiski võivad olla plahvatusohtlikud kuumutamisel kinnises mahutis. Näiteks ained, mis võivad laguneda plahvatades kuumutamisel terasmahutis, kuid mis ei käitu samamoodi kuumutamisel väiksema tugevusega materjalist mahutis. 3. Klassifitseerimine tervisele ohtlike omaduste alusel 3.1. Sissejuhatus 3.1.1. Klassifitseerimisel võetakse arvesse nii kemikaali akuutne kui ka pikaajaline mõju. Juhul kui on olemas praktikal põhinevat teavet, mis tõestab, et kemikaali mürgisus inimesele on ilmselt erinev sellest, mida võib järeldada teostatud loomkatsete tulemuste või aine sisaldusel põhineva arvutusliku meetodi põhjal, tuleb sellised kemikaalid klassifitseerida lähtuvalt nende tegelikust mõjust inimesele. Kemikaali mõju testimist ei teostata inimesel. 3.1.2. Klassifitseerimisel tuleb võtta arvesse aine põhjustatav toime liik ja tugevus: 3.1.2.1. akuutne mürgisus, mis võib põhjustada ühekordsel kokkupuutel surma või pöördumatu kahjustuse (vt punktid 3.2.1–3.2.3); 3.1.2.2. subakuutne ja subkrooniline ning krooniline mürgisus (vt punktid 3.2.2–3.2.4); 3.1.2.3. sööbiv ja ärritav toime (vt punktid 3.2.5 ja 3.2.6); 3.1.2.4. ülitundlikkust põhjustav toime (vt punkti 3.2.7); 3.1.2.5. kantserogeenne, mutageenne ja reproduktiivset funktsiooni kahjustav toime (vt punkti 4). 3.1.3. Valmistise klassifitseerimine terviseohtlikkuse alusel toimub: 3.1.3.1. konventsionaalsel meetodil, kui puudub eksperimentaalne teave ja klassifitseerimise aluseks on piirsisaldused, mis on esitatud ohtlike ainete loetelus või käesolevas määruses (kui aine ei ole “Ohtlike ainete loetelus” või on seal piirsisalduseta); 3.1.3.2. lähtuvalt käesoleva lisa punktist 3.1.2, kui on olemas vajalik eksperimentaalne teave. Kantserogeense, mutageense ja reproduktiivset funktsiooni kahjustava toime hindamiseks tuleb kasutada ainult konventsionaalset meetodit. Olenemata valmistise terviseohtlikkuse hindamise meetodist, tuleb võtta arvesse kõik tervist ohustavad omadused. 3.1.4. Kemikaali akuutne mürgisus suu kaudu manustamisel määratakse LD50 alusel või selekteeriva e. fikseeritud annuse (annus, mis põhjustab ilmse mürgituse, kuid mitte veel surma ning selle annuse suurus on määratud tasemetega 5, 50, 500 või 2000 mg/kg kehakaalu kohta) määramisega loomkatsetes. Ilmse mürgisusega iseloomustatakse testitavast ainest tekkivat toksilist toimet, mis on nii tugev, et järgmise annusetaseme manustamine põhjustab tõenäoliselt surma. Testimise tulemused võivad olla järgmised: – ellujäänuid vähem kui 100%; – ellujäänuid 100%, annus põhjustab ilmset mürgitust; – ellujäänuid 100%, annus ei põhjusta ilmset mürgitust. Testimismeetod eeldab testimist madalamatel ja kõrgematel annustel. Käesoleva lisa punktides 3.2.1, 3.2.2 ja 3.2.3 on esitatud vaid lõplikud testimistulemused. Annust 2000 mg/kg kasutatakse eelkõige teabe saamiseks madala akuutse mürgisusega aine mürgise toime kohta, ei klassifitseerita lähtuvalt akuutsest mürgisest toimest. 3.2. Klassifitseerimise, ohutunnuse ja R-lausete valiku kriteeriumid 3.2.1. Väga mürgine Kemikaal klassifitseeritakse väga mürgiseks ja tähistatakse ohutunnusega T+ ja sõnalise märkusega “väga mürgine” lähtuvalt allpool toodud kriteeriumitest. R-laused valitakse alljärgnevalt: R28: Väga mürgine allaneelamisel Kemikaali akuutne mürgisus: – manustamine suu kaudu rotile, LD50 ≤25 mg/kg; – manustamine suu kaudu rotile fikseeritud annuse meetodil; – 5 mg/kg, vähem kui 100% ellujäänuid; R27: Väga mürgine nahale sattumisel Kemikaali akuutne mürgisus: – manustamine naha kaudu rotile või küülikule, LD50 ≤50 mg/kg; R26: Väga mürgine sissehingamisel Kemikaali akuutne mürgisus: – manustamine inhalatsiooni teel, rotile, aerosoolide ja osakestena, LC50 ≤0,25 mg/liitris 4 tunni jooksul; – manustamine inhalatsiooni teel rotile, gaaside ja aurudena, LC50 ≤ 0,5 mg/liitris 4 tunni jooksul; R39: Väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht Kui on kindlad tõendid, et ühekordne manustamine hingamisteede, naha või suu kaudu kogustes, mis on esitatud R23, R24 ja R25 juures, võib põhjustada pöördumatu tervisekahjustuse (välja arvatud tervisekahjustuse liigid, mis on esitatud käesoleva lisa peatükis 4). Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R39/26, R39/27, R39/28, R39/26/27, R39/26/28, R39/27/28, R39/26/27/28. 3.2.2. Mürgine Kemikaal klassifitseeritakse mürgiseks ja tähistatakse ohutunnusega T ning sõnalise märkusega “mürgine” lähtuvalt järgmisest: R-laused valitakse alljärgnevalt: R25: Mürgine allaneelamisel Kemikaali akuutne mürgisus: – manustamine suu kaudu rotile, 25 LD50 ≤200 mg/kg; – selektiivne annus 5 mg/kg: 100% ellujäänuid, kuid kindlalt mürgine; R24: Mürgine nahale sattumisel Kemikaali akuutne mürgisus: – manustamine naha kaudu rotile või küülikule, 50 LD50 ≤400 mg/kg; R23: Mürgine sissehingamisel Kemikaali akuutne mürgisus: – manustamine inhalatsiooni teel rotile, aerosoolide ja osakestena, 0,25 LC50 ≤1,0 mg/liitris 4 tunni jooksul; – manustamine sissehingamise teel rotile, gaaside ja aurudena, 0,5 LC50 ≤2,0 mg/liitris 4 tunni jooksul; R39: Väga tõsiste pöördumatute kahjustuste oht Eksisteerivad selged tõendid, et ühekordne manustamine hingamisteede, naha või suu kaudu kogustes, mis on esitatud R26, R27 ja R28 kohta, võib põhjustada pöördumatu kahjustuse (v.a tervisekahjustused, mis on esitatud käesoleva lisa peatükis 4). Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R39/23, R39/24, R39/25, R39/23/24, R39/23/25, R39/24/25, R39/23/24/25; R48: Pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht Pikaajaline või korduv manustamine põhjustab tõsise tervisekahjustuse, mis ilmneb toksikoloogiliselt selge funktsionaalse häirena või morfoloogilise muutusena. Manustatud annused, mis sellise tervisekahjustuse esile kutsuvad, peavad olema ühe suurusjärgu võrra väiksemad kui punktis 3.2.3 esitatud (vt R48). Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R48/23, R48/24, R48/25, R48/23/24, R48/23/25, R48/24/25, R48/23/24/25. 3.2.3. Kahjulik Aine või valmistis klassifitseeritakse kahjulikuks ja tähistatakse ohutunnusega Xn ja sõnalise tähendusega “kahjulik” lähtuvalt allpool toodud kriteeriumitest. R-laused valitakse alljärgnevalt: R22: Kahjulik allaneelamisel Kemikaali akuutne mürgisus: – manustamine suu kaudu rotile, 200 ≤LD50 2000 mg/kg; – manustamine suu kaudu rotile, selektiivne annus 50 mg/kg, 100% ellujäänuid, kuid selgelt mürgine; – suu kaudu rotile, selektiivne annus 500 mg/kg, vähem kui 100% ellujäänuid; R21: Kahjulik nahale sattumisel Kemikaali akuutne mürgisus: – manustamine naha kaudu rotile või küülikule, 400 LD50 ≤ 2000 mg/kg; R20: Kahjulik sissehingamisel Manustamine aerosoolide ja lenduvate osakestena inhalatsiooni teel rotile, 1 LC50 ≤ 5 mg/liitris 4 tunni jooksul; – manustamine gaaside ja aurudena inhalatsiooni teel rotile, 2 LC50 ≤ 20 mg/liitris 4 tunni jooksul; R40: Võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi Eksisteerivad kindlad tõendid, et ühekordne manustamine hingamisteede, naha või suu kaudu kogustes, mis on esitatud eespool (vt R20, R21 ja R22), võib põhjustada pöördumatu kahjustuse (v.a tervisekahjustuse liigid, mis on esitatud käesoleva lisa peatükis 4). Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R40/20, R40/21, R40/22, R40/20/21, R40/20/22, R40/21/22, R40/20/21/22. R48: Pikaajalisel toimel tõsise tervisekahjustuse oht Pikaajaline või korduv toime põhjustab tõsise tervisekahjustuse, mis ilmneb toksikoloogiliselt selge funktsionaalse häirena või morfoloogilise muutusena. Aine või valmistis klassifitseeritakse vähemalt kahjulikuks, kui manustatud annused, mis sellise tervisekahjustuse esile kutsuvad, on järgmised: – manustamine suu kaudu rotile: ≤50 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas; – manustamine naha kaudu rotile või küülikule: ≤100 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas; – manustamine inhaleerimise teel rotile: ≤0,25 mg/l, kuus tundi ööpäevas. Ülaltoodud annuseid võib kohaldada otse, kui subkroonilise mürgisuse testiga (90 ööpäeva) on täheldatud tõsise tervisekahjustuse teke. Subakuutse testi (28 ööpäeva) tulemusi tõlgendades tuleb nimetatud annuseid suurendada umbes kolm korda. Kui on kasutada pikaajaliste (kaks aastat) katsete tulemused, siis tuleb neid hinnata iga konkreetse juhtumi kohta eraldi. Kui on kasutada erineva kestvusega katsete tulemused, siis tuleks eelistada kõige pikema kestvusega katse tulemust. Manustamisviisi näitamiseks kasutatakse riski ühendlauseid R48/20, R48/21, R48/22, R48/20/21, R48/20/22, R48/21/22, R48/20/21/22; R65: Kahjulik: allaneelamisel, võib põhjustada kopsukahjustusi Vedelad kemikaalid, mis omavad madala viskoossuse tõttu inimesele ohtu kahjustada hingamisteid: a) kemikaalid, mis sisaldavad alifaatseid, alitsüklilisi ja aromaatseid süsivesinikke üldkoguses, mis on ≥10% ja omavad kas – lenduvuse aega 30 sek, 3 mm ISO vastavalt EN 535 või – kinemaatilist viskoossust, määratud kalibreeritud klaaskapillaar-viskosimeetriga vastavalt ISO 3104/3105, 7 × 10-6 m2/s tº 40 ºC, või – kinemaatilist viskoossust, mis on tuletatud mõõtmistest rotatsioon-viskosimeetriga vastavalt ISO 3219, 7 × 10-6 m2/s tº 40 ºC. Nendele kriteeriumitele vastavat kemikaali ei ole vaja klassifitseerida, kui pindpinevus on ≥25 mN × s/m2 tº 40 ºC; b) muud kemikaalid, mille kohta ei kehti ülaltoodud kriteeriumid ja tuginetakse praktilisele teabele nende mõjust inimesele. 3.2.3.1. Märkused kergesti lenduvate ainete kohta Ained, millel on suur küllastatud auru sisaldus, võivad tõenäoliselt omada tervistkahjustavat toimet. Selliseid aineid ei klassifitseerita kahjulikuks lähtuvalt käesoleva lisa punktist 3.2.3. Kui on tõendeid, et selline aine võib normaalsel käitlemisel avaldada tervistkahjustavat toimet, võib selle klassifitseerida kahjulikuks koos asjakohase riskilause määramisega. Ohtlike ainete loetelus on sellised ained klassifitseeritud kasutades sisalduse piire. 3.2.4. Soovitused riskilause R48 kasutamiseks Riskilause R48 kasutamine näitab, et kemikaal võib esile kutsuda tõsise pöördumatu tervisekahjustuse, kaasa arvatud surm, selgelt ilmneva funktsionaalse häire või morfoloogilise muutuse. On oluline võtta arvesse mitte ainult erilised muutused üksiku organi või bioloogilise süsteemi juures, vaid ka üldised vähem ohtliku iseloomuga muutused, mis hõlmavad mitmeid elundeid või tõsiseid muutusi üldises terviseseisundis. Eespool näidatud toime olemasolul tuleb arvestada alljärgnevate soovitustega: 1) riskilauset R48 tuleks kasutada juhtudel, kui aine on põhjustanud: 1. surma; 2. kesk- või perifeerse närvisüsteemi tõsiseid funktsionaalseid häireid, kaasa arvatud nägemis-, kuulmis- ja lõhnaaistingu häireid, olulisi funktsionaalseid muutusi muude elundite töös; 3. muutusi vere või uriinianalüüsi tulemustes, mis näitavad tõsiseid häireid mingi elundi tegevuses, eriti oluliseks peetakse muutusi, mis iseloomustavad vähenenud vereloomet luuüdis; 4. patoloogilistes proovides avastatud tõsiseid elundite kahjustusi: 4.1. kudede nekroosi, fibroosi või granuloomi elutähtsates elundites; 4.2. tõsiseid pöörduvaid morfoloogilisi muutusi, mis iseloomustavad häireid elundi töös (nt raskekujuline maksa rasvväärastus, äge neeru tubulaarsüsteemi kahjustus, kaksteistsõrmiksoole haavandiline katarr); 4.3. olulisi mitteuuenevate rakkude hävinemisi elutähtsates elundites (nt südamelihase sidekoestumine või “dying back” neuropaatia), luuüdi aplaasiat või hüpoplaasiat. Ülaltoodud nähtude esinemine tuvastatakse tavaliselt loomkatsetega. 2) Riskilauset R48 ei tuleks kasutada, kui: 1. muutused kehakaalus, toidu või vee tarbimises võivad olla toksikoloogiliselt olulised, kuid iseenesest ei viita tõsisele tervisekahjustusele; 2. küsitavad või väikese toksikoloogilise päritoluga muutused vere- ja uriinianalüüsi tulemustes; 3. on toimunud muutused elundite kaalus, kuid puuduvad tõendid muutustest elundite tegevuses; 4. on tuvastatud kohanemisele viitavad nähud (nt õgirakkude esinemine kopsus, maksahüpertroofia ja ensüüm-induktsioon, ärritavate ainete poolt põhjustatud hüperplastia) ning ainega korduvast kokkupuutest põhjustatud ärritusnähud nahal, mille puhul saab kasutada riskilauset R38 – “ärritab nahka”; 5. toime on omane katselooma liigile omasele mürgitusmehhanismile (nt spetsiifilised metaboolsed mehhanismid). 3.2.5. Sööbiv toime Kemikaal on sööbiv, kui ta kokkupuutes katselooma kahjustamata nahaga hävitab vähemalt ühe katselooma naha kõik kihid, määratakse ärrituvustesti või muu asjakohase testimismeetodiga. Tulemust on võimalik ette ennustada ka kemikaali happeliste või leeliseliste omaduste põhjal, kui 11,5 ≤ pH ≤ 2. Klassifitseerimise aluseks võivad olla ka usaldatavad in vitro testid. Aine või valmistis klassifitseeritakse sööbivaks, tähistatakse ohutunnusega C – «sööbiv» ja määratakse R-laused lähtuvalt alljärgnevast: R35: Põhjustab tugevat söövitust. Omistatakse kemikaalile, mis hävitab kokkupuutes katselooma terve, kahjustamata nahaga nahakoe kõik kihid vähem kui kolme minuti jooksul või kui tulemust on võimalik muul viisil ette ennustada. R34: Põhjustab tugevat söövitust. Omistatakse kemikaalile, mis hävitab kokkupuutes katselooma terve, kahjustamata nahaga nahakoe kõik kihid nelja tunni jooksul või kui tulemust on võimalik muul viisil ette ennustada, ja orgaanilisele vesinikperoksiidile, välja arvatud juhud, kui on võimalik tõestada, et sellist mõju ei esine. 3.2.6. Ärritav toime Aine või valmistis, mis ei ole sööbiv, klassifitseeritakse ärritavaks ja tähistatakse ohutunnusega Xi ja sõnalise märkusega «ärritav» lähtuvalt alljärgnevast. 3.2.6.1. Naha põletikuline seisund R-laused valitakse alljärgnevalt: R38: Ärritab nahka. Omistatakse kemikaalile, mis põhjustab nahaärritustestis küüliku tervel, kahjustamata nahal põletikulise protsessi (kontakt nahaga maksimaalselt neli tundi), mis säilib vähemalt 24 tundi pärast kokkupuute lõppemist. Naha ärritus on märkimisväärne, kui nahapunetuse ja kärnade tekke või nahaturse tugevust iseloomustavate näitajate keskmine väärtus, arvestatuna kõikidele katseloomadele, on 2 või enam või - vähemalt kahel katseloomal kolmest on nahapunetuse ja kärnade tekke või nahaturse tugevust iseloomustavate näitajate keskmine väärtus 2 või enam. Mõlemal eespool toodud juhul kasutatakse vastavate keskmiste väärtuste leidmiseks kõiki andmeid, mis saadakse, hinnates mõju 24 tunni, 48 tunni ja 72 tunni järel. Nahapõletikku loetakse märkimisväärseks ka siis, kui see säilib vaatlusaja lõppedes vähemalt kahel katseloomal. Arvesse tuleks võtta ka hüperplaasia, nahakoorumine, naha värvi muutused, lõhed, kärnad ja karvkatte kadumine kemikaalidel, mille puhul, tuginedes praktilisele kogemusele on täheldatud omadust tekitada inimese nahal põletikuline protsess, ja orgaanilistele peroksiididele, välja arvatud need, mille puhul on võimalik tõestada sellise mõju puudumine. Ärritus, mis on tingitud aine võimest ärastada rasva. Riskilauseid tuleks kasutada juhul, kui testide tulemused või praktiline kogemus viitavad ülaltoodud kriteeriumitest lähtuvalt kemikaali ärritavale toimele. Ohutuslauseid tuleks kasutada juhul, kui on põhjust oletada, et aine rasvaärastusvõime võib põhjustada inimesel nahaärrituse, kuigi eespool toodud nõuded ei ole täidetud või on kasutatud mittevastavat testimismeetodit. 3.2.6.2. Silmakahjustused R-laused valitakse alljärgnevalt: R36: Ärritab silmi. Omistatakse kemikaalile, mis põhjustab katseloomale silmakahjustuse, mis ilmneb 72 tunni jooksul arvates kokkupuutest ja püsib vähemalt 24 tundi ja kui kahjustuse tugevust iseloomustab silmaärritustesti tulemuste üks alljärgnevatest väärtustest: 2 ≤ sarvkesta tuhmumine 3 1 ≤ iiriskesta kahjustus ≤1,5 sidekesta punetus ≥2,5 sidekesta turse ≥2 Kolme katselooma testimisel piisab, kui kahel katseloomal saadud testitulemus vastab eespool toodule ning iirise kahjustust ja sidekesta punetust iseloomustav näitaja peab olema: 1 ≤ iiriskesta kahjustus 2 sidekesta punetus ≥2,5 Eespool toodud mõlemal juhul kasutatakse vastava keskmise väärtuse leidmiseks kõiki saadud andmeid, hinnates mõju 24 tunni, 48 tunni ja 72 tunni järel. – Kemikaal, mille puhul on praktilisele kogemusele tuginedes täheldatud inimesel olulise silmakahjustuse põhjustamist; – Orgaanilised peroksiidid, välja arvatud need, mille puhul on võimalik tõestada sellise mõju puudumine. R41: Tõsine silmade kahjustamise oht. Omistatakse kemikaalile, mis põhjustab katseloomale tõsise silmakahjustuse, mis ilmneb 72 tunni jooksul pärast silma sattumist ja kestab vähemalt 24 tundi ja kui kahjustuse tugevust iseloomustava silmaärritustesti tulemuste keskmine võrdub ühega alljärgnevatest väärtustest: sarvkesta tuhmumine ≥3 iiriskesta kahjustus >1,5 Kolme katselooma testimisel piisab, kui kahel katseloomal saadud kahjustuse tugevust iseloomustav näitaja võrdub ühega alljärgnevatest väärtustest: sarvkesta tuhmumine ≥3 iiriskesta kahjustus > 2 Eespool toodud mõlemal juhul kasutatakse keskmiste väärtuste leidmiseks kõiki saadud andmeid, hinnates mõju 24 tunni, 48 tunni ja 72 tunni järel. Silmakahjustus loetakse tõsiseks ka siis, kui kemikaal põhjustab silma võrkkesta värvuse pöördumatu muutuse või kui kahjustus kestab vaatlusaja lõppedes edasi. Omistatakse ka kemikaalile, mille puhul on praktilisele kogemusele tuginedes täheldatud omadust tekitada inimesele tõsine silmade kahjustus. Kui kemikaal on klassifitseeritud sööbivaks ja talle on määratud riskilause R34 või R35, lähtutakse sellest, et tõsise silmakahjustuse võimalikkus on arvesse võetud, ei märgita pakendile riskilauset R41. Valmistise korral, mille klassifitseerimiseks kasutatakse arvutuslikku meetodit, tuleb sööbivaid aineid käidelda nii, nagu neile oleks määratud riskilause R41. 3.2.6.3. Hingamiselundite ärritus R-laused valitakse alljärgnevalt: R37: Ärritab hingamiselundeid. Omistatakse kemikaalidele, mis põhjustavad tõsise hingamiselundite ärrituse, teave põhineb tavaliselt praktilisel kogemusel mõjust inimesele või loomkatsete tulemustel. 3.2.7. Ülitundlikkust põhjustav toime 3.2.7.1. Ülitundlikkust põhjustav sissehingamisel Aine või valmistis klassifitseeritakse ülitundlikkust põhjustavaks ja tähistatakse ohutunnusega Xn ja sõnalise märkusega «kahjulik» ning riskilausega R42 lähtuvalt allpool toodud nõuetest. R42: Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust. Omistatakse, kui loomkatsetega on tõestatud või kemikaali kasutades on ilmnenud, et see võib sissehingatuna kutsuda esile ülitundlikkust suuremal osal kokkupuutes olnud isenditest ja isotsüanaatidele, välja arvatud juhud, kui on tõestatud, et aine ei põhjusta sissehingamisel ülitundlikkust. Märkused riskilause R42 kasutamise kohta: Loomkatsete andmed, mille alusel määratletakse aine inimesel sissehingatult ülitundlikkust esilekutsuvaks, on IgE sisaldus (nt hiirtel) ja iseloomulik kopsude reaktsioon meriseal. Kogemusel põhinev teave mõjust inimesele Aine võimet kutsuda sissehingatuna inimesel esile ülitundlikkust astma või teiste hingamisteede häirete näol, tõestab tavaliselt praktiline kogemus, milles on vajalik arvesse võtta kokkupuutunud inimeste arv ja kokkupuute kestus. Praktilisel kogemusel põhinevaks tõestuseks võivad olla haiguslugu ja kopsufunktsiooni tulemused, mis arvestavad ainega kokkupuudet ning mida kinnitab asjakohane muu teave, nagu: 1) keemilise struktuuri sarnasus ainetega, mida teatakse põhjustavat respiratoorset ülitundlikkust; 2) in vivo immunoloogiline test; 3) in vitro immunoloogiline test; 4) uuringud, mis võivad näidata muid spetsiifilisi mitteimmunoloogilisi toimemehhanisme; Et määrata ainega kokkupuute ja ülitundlikkuse tekke vahelist seost, peaks epikriis sisaldama nii meditsiinilist kui ka kutsealast teavet. Asjassepuutuv teave peab sisaldama süvendavaid faktoreid nii kodus kui töökohal, haigusnähtude teket ja kulgu, ülevaadet patsiendi perekonnas ja temal endal esinenud haiguste kohta, sh teavet allergianähtude või hingamiselundite haiguste kohta, mis on esinenud lapsepõlves, samuti teavet suitsetamise kohta. Positiivne provokatsioonitesti tulemus on piisav, et kasutada riskilauset R42. Ainetele, mis kutsuvad astmanähte esile vaid ülitundlikkust omavatel isikutel, ei määrata riskilauset R42. 3.2.7.2. Nahale sattumisel ülitundlikkust põhjustav Aine või valmistis klassifitseeritakse ülitundlikkust põhjustavaks ja tähistatakse ohutunnusega Xi ja sõnalise märkusega «ärritav» ning riskilausega R43 lähtuvalt allpool toodud nõuetest. R43: Nahale sattudes võib põhjustada ülitundlikkust (allergiat). Omistatakse, kui kemikaali kasutamine on näidanud, et see võib nahale sattumisel põhjustada suurele osale kemikaaliga kokkupuutunutest ülitundlikkust või kemikaal on osutunud loomkatsete tulemustele tuginedes ülitundlikkust tekitavaks. Märkused riskilause R43 kasutamise kohta Loomkatsetel peab ülitundlikkuse tuvastamise testi tulemus olema vähemalt 30%-l katseloomadest positiivne. Kogemusel põhinev teave mõjust inimesele on piisav, et määrata riskilause R43, kui 1) meditsiinipraktikas on saadud positiivne tulemus (vt ka käesoleva lisa punkt 3.1.1); 2) sobivate plaastertestide (batch test) kasutamisel on saadud positiivne tulemus; 3) epidemioloogilised uuringud näitavad ülitundlikkuse teket kokkupuutel nahaga. 3.2.7.3. Urtikaaria Mõned ained, millele on määratud R42, võivad põhjustada urtikaariat. Sellisel juhul esitatakse asjakohane teave sobivate ohutuslausetega, tavaliselt S24 ja S36/37. Ainele, millega kokkupuutel ilmnevad urtikaarianähud ja mis ei täida riskilause R42 määramiseks vajalikke nõudeid, määratakse riskilause R43. Ohutunnuse Xn – «kahjulik» kasutamisel ei ole ohutunnus Xi – «ärritav» kohustuslik. 3.2.8. Muud toksikoloogilised omadused Käesoleva lisa punktide 2.2.1–3.2.7 ning 4 ja 5 põhjal klassifitseeritud kemikaalidele määratakse täiendavaid riskilauseid alljärgnevast lähtuvalt: R29: Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas. Omistatakse kemikaalidele, mis kokkupuutel vee või niiske õhuga eraldavad ohtlikus koguses väga mürgist või mürgist gaasi (nt alumiiniumfosfiid, fosforpentasulfiid); R31: Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas. Omistatakse kemikaalidele, mis reageerivad hapetega, moodustades ohtlikus koguses mürgiseid gaase (nt naatriumhüpoklorit, baariumpolüsulfiid). Jaemüügis müüdavatele kemikaalidele võib määrata riskilause R31 asemele ohutuslause S50 – Mitte kokku segada.... (kemikaali määrab valmistaja või importija); R32: Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas. Omistatakse kemikaalidele, mis reageerivad hapetega, moodustades ohtlikus koguses väga mürgiseid gaase (nt vesiniktsüaniidi soolad, naatriumasiid). Jaemüügis müüdavatele kemikaalidele võib määrata ohutuslause R32 asemele ohutuslause S50 – Mitte kokku segada....(kemikaali määrab valmistaja või importija); R33: Kumulatiivse toime oht. Omistatakse kemikaalidele, mille akumuleerumine organismis on tõenäoline. Võib põhjustada ohtu inimese tervisele, kuid see ei ole siiski piisav riskilause R48 kasutamiseks; R64: Võib olla ohtlik imikule rinnapiima kaudu. Omistatakse kemikaalidele, mis imendudes naise organismi, võivad mõjutada rinnapiima eritumist või mis (kaasa arvatud ainevahetussaadused) võivad sattuda rinnapiima sellises koguses, mis ohustab imikut. 4. Klassifitseerimine inimese tervisele erilist mõju avaldava toime alusel 4.1. Sissejuhatus Inimese tervisele erilist mõju avaldava toime all mõeldakse vähktõve põhjustamist, pärilike geneetiliste kahjustuste tekitamist ja sigivusvõime ohustamist. Kui valmistajal või importijal on teavet selle kohta, et kemikaal põhjustab vähktõbe, pärilikke geneetilisi kahjustusi või on ohtlik sigivusvõimele, tuleb kemikaal klassifitseerida ja märgistada lähtuvalt punktide 4.2.1–4.2.3 nõuetest. Valmistaja või importija peab võimalikult kiiresti edastama Kemikaalide Teabekeskusele kirjaliku ülevaate kemikaali erilist mõju avaldava ning seni avaldamata andmete kohta. Kui valmistajal või importijal on uut, klassifitseerimise ja märgistamise seisukohalt olulist teavet, tuleb nimetatud kirjalik teave edastada viivitamata Kemikaalide Teabekeskusele. 4.2. Klassifitseerimise, ohutunnuse ja R-lausete valiku kriteeriumid 4.2.1. Kantserogeenid Olemasoleva teabe põhjal jagatakse vähktõbe tekitavad ained klassifitseerimiseks ja märgistamiseks kolme kategooriasse alljärgnevalt: Kategooria 1 Kantserogeenid inimesele. Omistatakse ainetele, mille kohta on olemas seos ainega kokkupuute ja vähktõppe haigestumise vahel. Kategooria 2 Võimalikud kantserogeenid inimesele. Omistatakse ainetele, mille kohta piisavaks tõendiks oletuse püstitamiseks on pikaajalised loomkatsed ja muu asjakohane teave. Kategooria 3 Oletatavad kantserogeenid inimesele. Omistatakse ainetele, mille puhul loomkatsetega saadud teave ei ole piisav, et omistada kategooria 2. 4.2.1.1. Ohutunnuse ja riskilausete valik Kategooriad 1 ja 2 T; R45 Võib põhjustada vähktõbe. Kemikaalide puhul, mis võivad põhjustada vähktõbe vaid tolmu, auru või udu sissehingamisel, kuid allaneelamine ja kokkupuude nahaga vähktõbe esile ei kutsu, kasutatakse ohutunnust T ja riskilauset R49. Kategooria 3 Xn; R40 Võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi 4.2.1.2. Kommentaar kantserogeenide kategooriate kohta Aine klassifitseerimisel kategooriasse 1 kuuluvaks tuleb tugineda epidemioloogilisele teabele ning kategooriatesse 2 ja 3 kuuluvaks eelkõige loomkatsete tulemustele. Aine klassifitseerimisel kategooriasse 2 kuuluvaks kantserogeeniks peab lähtuma kas kahel loomaliigil teostatud testide positiivsetest tulemustest või selgelt positiivsetest testitulemustest, mis on saadud ühe loomaliigi testimisel, kusjuures toetava lisateabena kasutatakse genotoksilist teavet, metabolismi või biokeemiliste uurimuste tulemusi, samuti teavet, mis viitab healoomulise kasvaja tekkevõimalusele, aine struktuuri sarnasust teiste vähktõbe tekitavate ainetega, või epidemioloogiliste uurimuste tulemusi, mis viitavad seosele ainega kokkupuute ja vähktõve tekkimise võimalikkuse vahel. Kategooria 3 koosneb kahest alakategooriast: 1. ained, mida on põhjalikult uuritud, kuid millele kategooria 2 määramiseks ei ole piisavalt teavet ning lisauuringud ei võimalda saada lisateavet; 2. ained, mida ei ole piisavalt uuritud. Olemasolev teave ei ole piisav, kuid viitab sellele, et aine võib põhjustada vähktõbe. Klassifitseerimine on esialgne ja ei ole lõplik. Kategooriate 2 ja 3 eristamiseks loetletakse allpool olukorrad (eriti mitu üheaegselt), mis vähendavad loomkatsetega saadud teabe tähtsust ja viitavad enamusel juhtudel klassifitseerimisele kategooriasse 3, kuigi loomkatsetega on tõestatud vähktõve esinemine: 1) vähktõbe esilekutsuv toime on vaid väga suurte annuste (maksimaalselt lubatavat annust ületavad) manustamisel. Maksimaalne lubatav annus on kogus, mille mürgine toime avaldub füüsiliste muutuste näol (näiteks kehakaalu lisandumise pidurdumine umbes 10%), kuid ei lühenda eluiga; 2) kasvaja teke eriti suurte annuste manustamisel ainult teatud kindlate loomaliikide üksikutes elundites, kusjuures on teada, et nimetatud loomaliike iseloomustab iseeneslike kasvajate suur esinemissagedus; 3) kasvaja teke ainult ainega otsese kokkupuute piirkonnas, mis ei ole asjakohane inimesele. Kasutatakse väga tundlikku testimeetodit, näiteks manustatakse teatud kindlaid paikse toimega ühendeid kõhuõõnde või naha alla; 4) genotoksilise toime puudumine in vivo ja in vitro lühiajalistes katsetes; 5) on kindlaks tehtud kaudne toimemehhanism, mille puhul võib mõju ilmneda manustatava annuse teatud taseme ületamisel (nt hormonaalne mõju elunditele või füsioloogilistele regulatsioonimehanismidele, rakkude vohamise pidev kiirendamine); 6) liigil on ainult temale omane vähktõve tekkemehhanism. 4.2.1.3. Ainet ei klassifitseerita inimesele vähktõbe tekitavaks, kui: 1) vähktõve tekkemehhanism on kindlaks tehtud ja on olemas kindel tõend, et kõnealust mehanismi ei ole võimalik üle kanda inimesele; 2) vähktõve tekkemehhanism näitab ainult tundlike hiireliikide maksakasvajate teket; 3) ainuke kasutada olev teave vähktõbe tekitava toime kohta iseloomustab kasvaja teket sellistes kudedes ja sellistel loomaliikide isenditel, keda iseloomustab iseeneslike kasvajate suur esinemissagedus. 4.2.2. Mutageenid 4.2.2.1. Mutageenid jaotatakse kolme kategooriasse: Kategooria 1 Mutageenid inimesele. On tõestatud põhjuslik seos ainega kokkupuute ja pärilike geneetiliste kahjustuste vahel. Aine määratakse kategooriasse 1 epidemioloogilistel uurimustel põhineva positiivne teabe alusel mutatsiooni tekitamise kohta inimesel. Omistatakse T; R46 Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi Kategooria 2 Võimalikud mutageenid inimesele. Peab olema piisavalt teavet, et kokkupuude ainega võib viia päriliku geneetilise muutuseni. Piisavaks tõendiks on asjakohased loomkatsed ja muu asjakohane teave. Aine määramiseks kategooriasse 2 on vajalik positiivne tulemus uuringutest, mis näitavad: 1) mutageenset toimet; 2) imetajate sugurakkudele in vivo suunatud toimet, mis võib põhjustada mutatsioone; 3) mutageenset toimet imetajate rakkudele (v.a sugurakud) in vivo ning lisaks piisavat teavet selle kohta, et aine või selle ainevahetusprodukt pääseb sugurakkudesse. Mutatsioonide määramiseks peetakse sobivaks järgmisi testimismeetodeid: 1. sugurakkude in vivo mutageensusuuringud (lokaalmutatsiooni test, pärilike translokatsioonide test, domineeriv letaalmutatsiooni test); 2. in vivo testid, mis viitavad sugurakkude olulisele mõjutamisele (tavaliselt DNA-le) ja viitavad mõju ilmnemisele järglastel või kõrvalekaldele lootel (tsütogeneetilise analüüsiga märgatavad kromosoomide kõrvalekalded, kaasa arvatud aneoploidia, mille põhjus on kromosoomide vale jagunemine, sõsarkromatiidide test, UDS-test, uurimus, mis käsitleb mutageeni kovalentset seotust suguraku DNA-ga, muud DNA kahjustamist määravad uuringud); 3. in vitro uuringud, mis näitavad mutageenset toimet imetajate somaatilistes rakkudes (vt punkt 3(a)) koos selliste toksikokineetiliste või muude uuringutega, mis võivad näidata, et aine või selle oluline ainevahetusprodukt pääseb sugurakkudesse. Omistatakse T; R46 Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi Kategooria 3 Oletatavad mutageenid. Mutageensusuuringutest saadud teave ei ole piisav ainele kategooria 2 määramiseks. Aine määramiseks kategooriasse 3 on vajalik positiivne tulemus uuringutest, mis näitavad: 1) mutageenset mõju; 2) muud, in vivo imetajate somaatiliste rakkudega suunatud mõju, mis omab tähtsust mutageensuse seisukohalt. Viimati mainitut toetab tavaliselt in vitro mutageensusuuringute positiivne tulemus. in vivo somaatiliste rakkude mutageensusuuringute jaoks kasutatakse luuüdi mikrotuumade testi või metafaasi analüüsi, perifeersete lümfotsüütide metafaasi analüüsi, hiire karvkatte punkttesti; in vivo somaatiliste rakkude DNA-kahjustuse uurimiseks kasutatakse somaatiliste rakkude SCE- või UDC-testi, uurimust, mis käsitleb mutageeni kovalentset sidet somaatilise raku DNA-ga, DNA-kahjustuse määramist somaatiliste rakkude leeliselise elueerimise teel. Aineid, mille kohta on saadud positiivne tulemus vaid ühest või mitmest in vitro mutageensusuuringust, ei tuleks klassifitseerida, on vajalikud in vivo uurimismeetodid. Erandjuhtudel, kui mitme in vitro uuringu tulemus on olnud posiitiivne ja kui ei ole kasutada in vivo teavet ning kui aine on sarnane tuntud mutageenide/kantserogeenidega, võib kaaluda klassifitseerimist kategooriasse 3. Xn; R40 Võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi 4.2.3. Sigimishäireid põhjustavad ained 4.2.3.1. Sigimishäireid põhjustavate ainete jaotamine: Kategooria 1 1) ained, mille kohta on olemas põhjuslik seos ainega kokkupuute ja vähenenud sigivuse vahel; 2) ained, mille kohta teatakse, et nad põhjustavad inimesel arenguhäireid, nende kohta on olemas põhjuslik seos ainega kokkupuute ja järglastel arenguhäirete esinemise vahel. Kasutatakse riskilauseid: T; R60: Võib kahjustada sigivust; T; R61: Võib kahjustada loodet. Kategooria 2 1) ained, mille kohta on piisaval teabel põhinev oletus, et inimese kokkupuude ainega võib vähendada sigivust. Oletuse aluseks võib olla loomkatsetel põhinev teave sigivuse vähenemisest, muid mürgitusnähte ei ilmne, sigivuse vähenemine annustel, mille puhul ilmnevad ka muud mürgitusnähud, kuid sigivuse vähenemine ei ole muude mürgitusnähtude sekundaarne tagajärg või muu asjakohane teave; 2) ained, mille kohta on piisaval teabel põhinev oletus, et inimese kokkupuude ainega võib põhjustada arenguhäireid. Oletuse aluseks võib olla loomkatsetel põhinev teave, kus on täheldatud vastava toime esinemine, ilma et emasloomal esineks muid mürgitusnähte või vastav toime ilmneb umbes sama annuse manustamisel, millel ilmnevad ka muud mürgitusnähud, kuid see ei ole muude mürgitusnähtude sekundaarne tagajärg või muu asjakohane teave. Kasutatakse riskilauseid: T; R60: Võib kahjustada sigivust; T; R61: Võib kahjustada loodet. Kategooria 3 1) ained, mis võivad avaldada mõju inimese sigivusele, loomkatsete põhjal on tekkinud kahtlus, et aine põhjustab sigivuse vähenemist, kusjuures muid mürgitusnähte ei esine või on sigivuse vähenemist täheldatud umbes sama annuse manustamisel, mille puhul ilmnevad ka muud mürgitusnähud, kuid sigivuse vähenemine ei ole muude mürgitusnähtude sekundaarne tagajärg. Teave ei ole piisav ainele kategooria 2 määramiseks; 2) ained, mis võivad esile kutsuda arenguhäireid, loomkatsete põhjal on tekkinud kahtlus, et aine põhjustab arenguhäireid, kusjuures muid mürgitusnähte emasloomal ei esine, või on arenguhäireid täheldatud umbes sama annuse manustamisel, millel ilmnevad ka muud mürgitusnähud, kuid arenguhäired ei ole muude mürgitusnähtude sekundaarne tagajärg. Teave ei ole piisav ainele kategooria 2 määramiseks. Kasutatakse riskilauseid: Xn; R62: Võimalik sigivuse kahjustamise oht; Xn; R63: Võimalik loote kahjustamise oht. 4.2.3.2. Kommentaarid sigimishäireid põhjustavate ainete kategooriate kohta Sigimishäireid põhjustavad ained võivad kahjustada mehe ja naise paljunemisfunktsiooni või nõrgendada paljunemisvõimet ja tekitada mittepärilikku kahjulikku mõju järglastele. 1) Mõju mehe ja naise sigivusele hõlmab kahjulikku mõju libiidole, seksuaalsele käitumisele, spermatogeneesile või munaraku arengule, hormonaalsüsteemile või füsioloogilisele kaitsesüsteemile, mis avaldavad mõju viljastamisvõimele, viljastumisele või viljastatud munaraku arengule kuni selle kinnitumiseni. Ained, mis on ohtlikud sigivusele ja/või põhjustavad arenguhäireid, klassifitseeritakse 1. kategooriasse kuuluvaks epidemioloogiliste andmete põhjal, 2. ja 3. kategooriasse kuuluvaks eelkõige loomkatsete tulemuste põhjal. Teavet, mis on saadud in vitro või linnumunadega uuringutest, tuleb võtta lisateabena ja seda teavet võib klassifitseerimisel kasutada vaid erandjuhtudel, kui puudub in vivo uuringutest saadud teave. Nii nagu mürgise toime puhul, on ka paljunemisele ohtlikele ainetele iseloomulik teatud künnisdoosi olemasolu, millest madalamad annused mürgitusnähte esile ei kutsu. Loomkatsetega tõestatud toime esinemist ei saa otseselt inimesele üle kanda, sest esineb olulisi toksikokineetilisi erinevusi või kasutatav manustamisviis ei ole inimesele omane. Lähtuvalt sellest või muudest samatüübilistest põhjustest on õigustatud aine klassifitseerimine kategooriasse 3 või hoopis klassifitseerimata jätmine. Testimismeetodites määratakse piirsisaldus vähemürgistele ainetele. Kui suu kaudu manustatav annus 1000 mg/kg kehakaalu kohta, ei avalda paljunemisele kahjulikku mõju, ei ole uuringud teiste annustega vajalikud. Kui on olemas teavet, mis on saadud piirannusest suuremaid doose kasutades, tuleb saadud teavet hinnata koos muu asjassepuutuva teabega. Mõju, mida täheldatakse piirannusest suuremate annuste korral, ei ole põhjuseks aine klassifitseerimiseks paljunemisele ohtlikuks. Aine klassifitseeritakse kategooriasse 2, kui on olemas kindlad andmed sigivuse languse kohta ühel loomaliigil, lisaks peab olema lisateavet aine toimemehhanismi kohta organismis, aine keemilise sarnasuse kohta teiste sigivust vähendavate ainetega või teavet mõjust inimesele, mille põhjal võib järeldada, et aine tõenäoliselt avaldab vastavat toimet ka inimesele. Kui kasutada on vaid ühel loomaliigil tehtud testide tulemused ja puudub kinnitav lisateave, siis klassifitseeritakse aine kategooriasse 3. Kuna sigivuse langus võib olla põhjustatud ka aine märkimisväärsest üldisest toksilisusest, eeldab klassifitseerimine kategooriasse 2 mingitki teavet aine spetsiifilise, sigivust mõjutava toime kohta. Kui sigivuse vähenemine loomkatsetel on tingitud paaritamise ebaõnnestumisest, peab klassifitseerimiseks kategooriasse 2 olema teavet toimemehhanismi kohta, mille põhjal oleks võimalik hinnata, kas mingi kahjulik toime nagu näiteks muutus hormonaalsüsteemis võib ilmneda ka inimesel. Mõju imetamise ajal Ainetele, mis on klassifitseeritud sigivushäireid põhjustavateks ja mis lisaks avaldavad ka mõju imetamisele, tuleb lisaks määrata riskilause R64 (vt käesoleva lisa punkt 3.2.8). Aine, mida ei klassifitseerita sigivushäireid põhjustavaks, kuid mis avaldab mürgist toimet rinnapiima kaudu lapse organismile, tuleb tähistada riskilausega R64. Sama riskilauset kasutatakse ka siis, kui aine mõjutab piima hulka või kvaliteeti. 2) Arenguhäirete all mõeldakse kõige laiemalt mis tahes mõjusid, mis takistavad normaalset arengut nii enne kui pärast sünnitust. Paljunemisele ohtlikeks loetakse kemikaalid, millel on nimetatud nähte esilekutsuv iseloomulik toime. Kemikaali ei klassifitseerita paljunemisele ohtlikuks, kui loetletud nähud ilmnevad üksnes muu mürgise toime sekundaarse tagajärjena. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kemikaalidele, mis on paljunemisele ohtlikud selliste annuste manustamisel, mis muud liiki mürgitusnähte esile ei kutsu. Aine klassifitseeritakse kategooriasse 2, kui on tõestatud ohtlik toime vähemalt ühel loomaliigil. Kuna sünnieelne või sünnijärgne kahjulik toime võib olla tingitud ka muudest põhjustest, peab toime esinemine olema tõestatud korrektselt läbiviidud testidega sellistel annustel, mis ei avalda toksilist toimet emasloomale. Oluline on ka manustamise viis. Seega tuleb katsete tulemusi tõlgendada ettevaatlikult ja tavaliselt neist tulemustest üksinda klassifitseerimiseks ei piisa. Klassifitseerimine kategooriasse 3 toimub samade põhimõtete alusel kui klassifitseerimine kategooriasse 2. Kategooriasse 3 klassifitseeritakse aine juhul, kui tulemused ei ole piisavalt usaldusväärsed või kui ei ole võimalik välistada mittespetsiifilist toimet nagu näiteks üldise mürgituse võimalikkust. Ainele määratakse kategooria 3 või jäetakse kategooria määramata juhul, kui ta põhjustab vaid väikeseid kõrvalekaldeid (näiteks luustiku-uuringutes või oletatavas sünnijärgses arengus). Riskilauset R64 kasutatakse, kui: 1) toksikokineetilised uuringud näitavad, et aine võib esineda rinnapiimas potentsiaalselt mürgistes kogustes; 2) ühel või kahel katseloomade põlvkonnal tehtud uuringud näitavad ema rinnapiima kaudu tulenevat aine ohtlikku mõju järglastele; 3) on teavet ohust inimlapsele imetamise ajal. Ainele, mis akumuleerub organismis ja hiljem võib sattuda rinnapiima, määratakse riskilaused R33 ja R64. 5. Klassifitseerimine keskkonnaohtlikkuse alusel 5.1. Ülevaade Keskkonnale ohtlike kemikaalide klassifitseerimise eesmärk on hoiatada kemikaalide kasutajat kemikaali võimalikust kahjulikust toimest keskkonnale. Kuigi klassifitseerimine lähtub põhiliselt toimest veekeskkonnale, avaldab osa kemikaale samaaegselt kahjulikku toimet ka muule looduskeskkonnale. 5.2. Klassifitseerimine, ohutunnuse ja R-lausete määramine Keskkonnale kahjulikke aineid klassifitseeritakse nende poolt keskkonnale avaldatava toime põhjal. 5.2.2. Veekeskkond 5.2.2.1. Aine tähistatakse ohutunnusega N ja sõnalise tähendusega «keskkonnaohtlik», klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ning kasutatakse järgmisi riskilauseid: R50: Väga mürgine veeorganismidele; R53: Võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet. Määratakse ainele, mida iseloomustab akuutne mürgisus: 96 tundi LC50 (kalale) ≤1 mg/l, või 48 tundi EC50 (Daphnia) ≤1 mg/l, või 72 tundi IC50 (vetikatele) ≤1 mg/l; aine ei ole kergesti lagunduv või log Pow (log oktanool/vesi jaotuskoefitsient) ≥3,0 (välja arvatud katseliselt määratud akumulatsioonitegur BCF ≤100). R50: Väga mürgine veeorganismidele Määratakse ainele, mida iseloomustab akuutne mürgisus: 96 tundi LC50 (kalale) ≤1 mg/l, või 48 tundi EC50 (Daphnia) ≤1 mg/l, või 72 tundi IC50 (vetikatele) ≤1 mg/l R51: Mürgine veeorganismidele R53: Võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet. Määratakse ainele, mida iseloomustab akuutne mürgisus: 96 tundi LC50 (kalale) 1 mg/l LC50 ≤10 mg/l, või 48 tundi EC50 (Daphnia) 1 mg/l EC50 ≤10 mg/l, või 72 tundi IC50 (vetikatele) 1 mg/l IC50 ≤10 mg/l; aine ei ole kergesti lagunduv või log Pow (log oktanool/vesi jaotuskoefitsient) ≥3,0 (välja arvatud kui katseliselt määratud akumulatsioonitegur BCF ≤100). 5.2.2.2. Aine klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks ja riskilaused valitakse järgmiste kriteeriumite alusel: R52: Kahjulik veeorganismidele; R53: Võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet. Määratakse ainele, mida iseloomustab akuutne mürgisus: 96 tundi LC50 (kalale) 10 mg/l LC50 ≤100 mg/l, või 48 tundi EC50 (Daphnia) 10 mg/l EC50 ≤100 mg/l, või 72 tundi IC50 (vetikatele) 10 mg/l IC50 ≤100 mg/l; aine ei ole kergesti lagunduv, on olemas piisav teaduslikult tõestatud teave, et aine või selle laguproduktid ei põhjusta mürgist mõju veekeskkonnale, aine laguneb kiiresti veekeskkonnas ja kroonilised mürgitusnähud puuduvad sisaldusel 1,0 mg/l. R52: Kahjulik veeorganismidele Klassifitseeritakse ained, mille puhul ei ole võimalik kasutada käesolevas peatükis eespool esitatud nõudeid, kuid mis võivad lähtuvalt nende mürgisusest siiski põhjustada ohtu veekeskkonnale. R53: Võib avaldada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet. Klassifitseeritakse ained, mille puhul ei ole võimalik kasutada käesolevas peatükis eespool esitatud kriteeriume, kuid mis oma püsivuse, akumulatsioonivõime ja liikuvuse ning muude omaduste tõttu võivad siiski põhjustada ohtu veekeskkonnale. Vees halvasti lahustuvad ained (lahustuvus 1 mg/l) klassifitseeritakse: 1) aine ei lagune kergesti; 2) log Pow (log oktanool/vesi jaotuskoefitsient) ≥3,0 (välja arvatud kui katseliselt määratud BCF ≤100). Aine klassifitseeritakse nendest nõuetest lähtuvalt, välja arvatud juhud, kui on olemas piisav teaduslik teave, et aine või selle laguproduktid ei põhjusta võimalikku mürgist mõju veekeskkonnale. Teave saab põhineda järgmistel omadustel: 1) kalduvus laguneda veekeskkonnas kiiresti; 2) krooniliste mürgitusnähtude puudumine vees lahustuvuse piirväärtusel, kaladel või Daphnial on pikaajalise katsetega tõestatud, et suurim mõjuta sisaldus (NOEC) on suurem aine maksimaalsest lahustuvusest vees. 5.2.2.3. Märkused vetikate IC50 ja ainete lagunduvusvõime määramiseks. Kui tugevalt värviliste ainete testimisel on võimalik näidata, et vetikate kasvu aeglustumine johtub vaid valguse tugevuse vähenemisest, ei võeta vetikate 72 tunni IC-väärtust klassifitseerimise aluseks. Aine loetakse kiiresti lagunevaks, kui on täidetud järgmised näitajad: 1) 28-ööpäevase bioloogilise lagunemise tulemused: 1. lahustunud orgaaniline süsivesinik – 70%; 2. hapniku tarbimine või süsinikdioksiidi tekkimine 60% teoreetilisest maksimumist. Bioloogiline lagunemine peab olema saavutatud kümne ööpäeva jooksul arvestades lagunemise algusest, milleks loetakse moment, kui 10% ainest on lagunenud või juhtudel, kus on kasutada ainult COD (keemiline hapniku tarbimine) ja BOD5 (bioloogiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul) väärtused, BOD5/COD suhe on ≥ 0,5 või 2) kui on kasutada muud olulist teaduslikult põhjendatud teavet, mis näitab, et rohkem kui 70% ainest võib veekeskkonnas laguneda 28 ööpäeva jooksul. 5.2.3. Muu keskkond 5.2.3.1. Aine klassifitseeritakse keskkonnaohtlikuks, tähistatakse ohutunnusega N ja sõnalise märkusega «keskkonnaohtlik» ning riskilaused määratakse alljärgnevalt: R54: Mürgine taimedele; R55: Mürgine loomadele; R56: Mürgine mullaorganismidele; R57: Mürgine mesilastele; R58: Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet. Ained, mis oma mürgisuse, püsivuse, akumulatsioonivõime ja keskkonnaohtlikkuse põhjal võivad põhjustada kohest või pikaajalist ja/või hilisemat ohtu muule keskkonnale (v.a veekeskkond). R59: Ohtlik osoonikihile. Ained, mis oma omaduste ja keskkonnaohtlikkuse põhjal võivad põhjustada ohtu osoonikihile. Osoonikihile ohtlikud ained on loetletud keskkonnaministri 29. mai 1997. a määruses nr 45 “Osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete nimekirja kinnitamine” (RTL 1997, 91, 534; 1998, 169/170, 649; 1999, 109, 1402). 5.2.3.2. Ained klassifitseeritakse keskkonnale ohtlikeks ja määratakse riskilaused lähtuvalt järgmistest põhimõtetest. Ained, mida ei ole võimalik klassifitseerida punktis 5.2.3.1 toodud põhimõtetest lähtuvalt, kuid mis oma omaduste ja keskkonnaohtlikkuse põhjal võivad põhjustada ohtu osoonikihile. Siia kuuluvad ained, mis on loetletud eelnimetatud määruse lisa 1 rühmas VI. 6. Ohutuslausete määramine 6.1. Ohtlikele kemikaalidele ohutuslausete (S-laused) määratamise kriteeriumid: 1) ohtlikele kemikaalidele määratakse kuni neli ohutuslauset. Ohutuse ühendlause loetakse üheks ohutuslauseks; 2) keskkonnaohtlikele kemikaalidele määratakse 1–4 ohutuslauset. 6.2. Ohutuslaused ainetele ja valmististele S1 Hoida lukustatud kapis Kohaldatakse väga mürgistele, mürgistele ja sööbivatele ainetele ning valmististele. Kasutamine kohustuslik nimetatud kemikaalidele, kui need lähevad jaemüüki. S2 Hoida lastele kättesaamatult Kohaldatakse kõigile ohtlikele ainetele ja valmististele. Kasutamine kohustuslik kõigile ohtlikele ainetele ja valmististele, mida müüakse jaemüügis, välja arvatud keskkonnaohtlikuks klassifitseeritud ained ja valmistised. S3 Hoida jahedas Kohaldatakse orgaanilistele peroksiididele ja teistele ohtlikele ainetele ja valmististele keemispunktiga ≤40 ºC. Kasutamine kohustuslik orgaanilistele peroksiididele, v.a juhud, kui kasutatakse ohutuslauset S47, ja soovitatav ohtlikele ainetele ja valmististele keemispunktiga ≤40 ºC. S4 Mitte hoida eluruumides Kohaldatakse väga mürgistele ja mürgistele ainetele ning valmististele. Tavaliselt kasutatakse vaid ohutuslause S13 täiendamiseks, kui võib põhjustada ohtu sissehingamisel ning aine ja valmistise säilitamine eluruumides on ohtlik, eluruumides võib kasutada rakendades vastavaid ohutusnõudeid. S5 Hoida sisu ............ all (sobiva vedeliku määrab valmistaja või importija) Kohaldatakse iseenesest süttivate tahkete ainete ja valmististe kohta. Kasutatakse tavaliselt naatriumi, kaaliumi ja valge fosfori korral. S6 Hoida ............... all (inertgaasi määrab valmistaja või importija) Kohaldatakse ohtlikele ainetele ja valmististele, mida tuleb säilitada inertgaasi keskkonnas. Kasutatakse mõnede metall-orgaaniliste ühendite korral. S7 Hoida pakend tihedalt suletuna Kohaldatakse: 1) orgaanilistele peroksiididele (kasutamine kohustuslik); 2) ainetele ja valmististele, mis võivad eraldada väga mürgist, mürgist, kahjulikku või eriti tuleohtlikku gaasi; 3) ainetele ja valmististele, mis eraldavad kokkupuutel niiskusega eriti tuleohtlikku gaasi; 4) väga tuleohtlikele tahketele ainetele. Lause kasutamine soovitav. S8 Hoida kuivana Kohaldatakse: 1) ainetele ja valmististele, mis võivad reageerida ägedalt veega; 2) ainetele ja valmististele, mis kokkupuutel veega eraldavad eriti tuleohtlikku gaasi; 3) ainetele ja valmististele, mis kokkupuutel veega eraldavad väga mürgist või mürgist gaasi. Lauset kasutatakse juhtudel, kui on vajalik riskilauseid R29 ja R14 ja R15 rõhutada. S9 Hoida hästi ventileeritavas kohas Kohaldatakse lenduvatele ainetele ja valmististele, mis võivad moodustada väga mürgiseid, mürgiseid või kahjulikke aure, ja eriti tuleohtlikele või väga tuleohtlikele vedelikele ning eriti tuleohtlikele gaasidele; Lauset on soovitav kasutada. S12 Mitte hoida hermeetiliselt suletud pakendis Lauset kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis võivad gaase või aure eraldades purustada pakendi. S13 Hoida eemal toiduainest, joogist ja loomasöödast Kohaldatakse väga mürgistele, mürgistele ja kahjulikele ainetele ja valmis- tistele. Soovitav kasutada, kui need on mõeldud laiatarbekasutusse. S14 Hoida eraldi .................. (kokkusobimatud kemikaalid määrab valmistaja või importija) Kohaldatakse orgaanilistele peroksiididele, võib olla vajalik ka muudel juhtudel, kui kemikaalide kokkusobimatus tekitab ohuolukorra. S15 Hoida eemal soojusallikast Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis võivad laguneda või reageerida iseeneslikult kuumuse toimel, ei kasutata riskilausetega R2, R3 ja/või R5. S16 Hoida eemal süttimisallikast – mitte suitsetada! Kohaldatakse eriti tuleohtlikele või väga tuleohtlikele vedelikele ja eriti tuleohtlikele gaasidele, ei kasutata, kui kemikaalile on määratud riskilaused R2, R3 ja/või R5. S17 Hoida eemal süttivatest ainetest Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis võivad põlevate materjalidega moodustada plahvatavaid või iseenesest süttivaid segusid; kasutatakse juhtudel, et rõhutada riskilauseid R8 ja R9. S18 Käidelda ja avada pakend ettevaatlikult Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis võivad tekitada pakendis ülerõhu või moodustada plahvatavaid peroksiide, kasutatakse tavaliselt juhtudel, kui esineb silmakahjustuse oht ja/või kemikaal on mõeldud jaemüüki. S20 Käitlemisel samaaegselt söömine ja joomine keelatud Kohaldatakse väga mürgise, mürgise ja sööbiva aine ning valmistise kohta. Kasutatakse peamiselt arseeni ja arseeniühendite, fluoratsetaadi kohta, eriti kui need kemikaalid lähevad laiatarbekasutusse. S21 Käitlemisel samaaegselt suitsetamine keelatud Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis moodustavad põledes mürgiseid laguprodukte. Lauset kasutatakse tavaliselt halogeenühenditele. S22 Vältida tolmu sissehingamist Kohaldatakse kõigi tahkete terviseohtlike ainete ja valmististe puhul; kasutamine kohustuslik ainetele ja valmististele, millele on määratud riskilause R42. Lauset soovitav kasutada ainetele ja valmististele, mis võivad moodustada tolmu ja mille sissehingamisega kaasnevat terviseohtlikku toimet ei tunta. S23 Vältida gaasi/suitsu/auru/udu (sobiva mõiste määrab valmistaja või importija) sissehingamist Kohaldatakse kõigi vedelate või gaasiliste terviseohtlike ainete ja valmis- tiste kohta, lause kasutamine kohustuslik ainetele ja valmististele, millele on määratud riskilause R42, samuti neile, mille kasutamine toimub pihustades, viimasel juhul kasutada lisaks ohutuslauset S38 või S51, soovitav kasutada, kui riskilausetega ei ole rõhutatud sissehingamisel tekkivat ohtu. S24 Vältida nahale sattumist Kohaldatakse kõigi tervisele ohtlike ainete ja valmististe korral; kasutamine on kohustuslik ainetele ja valmististele, millele on määratud riskilause R43 siis, kui riskilauset R36 ei kasutata, soovitav, kui riskilausetega ei ole rõhutatud nahale sattumisel tekkivat ohtu. Ohutuslauset võib kasutada ka siis, kui soovitakse rõhutada vastavaid riskilauseid, nt R43. S25 Vältida silma sattumist Kohaldatakse sööbivate ja ärritavate ainete ning valmististe korral, kasutatakse tavaliselt riskilausega R34, R35, R36 või R41, et rõhutada ohtu silma sattumisel. Kindlasti kasutada jaemüüki minevate ainetele või valmististele, kui kaitsevahendite kasutamine silmade ja näo kaitseks ei ole võimalik. S26 Silma sattumisel loputada kohe rohke veega ja pöörduda arsti poole Kohaldatakse sööbivatele ja ärritavatele ainetele ja valmististele; lause kasutamine on kohustuslik ka samuti neile kemikaalidele, millele on määratud riskilause R41, soovitav ärritavatele ainetele ja valmististele, millele on määratud riskilause R36. S27 Võtta kohe seljast saastunud riietus Kohaldatakse väga mürgistele, mürgistele ja sööbivatele ainetele ja valmististele, lause kasutamine soovitav. Ohutuslauset ei kasutata, kui kemikaalile on juba määratud S36. S28 Nahale sattumisel pesta kohe rohke vee …............ (kemikaali määrab valmistaja või importija) Kohaldatakse väga mürgistele, mürgistele ja sööbivatele ainetele ja val- mististele; lause kasutamine kohustuslik, soovitav kasutada muudele ülalmainitud kemikaalidele, eriti kui loputusaineks ei soovitata vett. S29 Mitte valada kanalisatsiooni Kohaldatakse eriti tuleohtlikele ja väga tuleohtlikele veega mittesegunevatele vedelikele, kasutamine soovitav jaemüügiks mõeldud toodetele. S30 Kemikaalile vett mitte lisada Kohaldatakse ägedalt veega reageerivatele ainetele ja valmististele; lauset kasutatakse erandjuhtudel (väävelhape), et rõhutada riskilauset R14 või kasutatakse riskilause R14 asemel. S33 Vältida staatilise elektrilaengu teket Kohaldatakse eriti tuleohtlike ja väga tuleohtlik ainete ja valmististe korral, kasutamine soovitav tööstuses kasutatavatele ainetele ja valmististele, mis ei absorbeeri niiskust. Ei soovitata kemikaalidele, mis lähevad jaemüüki S35 Kemikaal ja pakend tuleb kahjutustada ohutult Kohaldatakse plahvatusohtlikele, väga mürgistele ja mürgistele ning keskkonnaohtlikele ainetele ja valmististele. Lause kasutamine on kohustuslik plahvatusohtlikele kemikaalidele, v.a peroksiidid, soovitav väga mürgistele ja mürgistele kemikaalidele, eriti kui need on mõeldud jaemüügiks, ja keskkonnaohtlikele kemikaalidele, millele ei kasutata ohutuslauset S56 ja mis on mõeldud laiatarbekasutamiseks. S36 Kanda sobivat kaitseriietust Kohaldatakse orgaanilistele peroksiididele, väga mürgistele, mürgistele ja kahjulikele ning sööbivatele ainetele ja valmististele. Lause kasutamine on kohustuslik: 1) väga mürgistele ja sööbivatele ainetele ja valmististele; 2) ainetele ja valmististele, millele on määratud riskilause R21 või R24; 3) 3. kategooria kantserogeenidele, mutageenidele ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavatele ainetele, välja arvatud kemikaalidele, mis avaldavad toimet vaid hingamisteede kaudu; 4) orgaanilised peroksiidid. Lause kasutamine on soovitatav: 1) mürgistele ainetele ja valmististele, kui LD50 naha kaudu manustatuna ei ole teada, kuid kemikaal on manustatuna naha kaudu ilmselt mürgine; 2) tööstuses kasutatavatele ainetele ja valmististele, mis on ohtlikud pikaajalisel kasutamisel. S37 Kanda sobivaid kaitsekindaid Kohaldatakse väga mürgistele, mürgistele, kahjulikele, nahka ärritavatele või sööbivatele ainetele ja valmististele ning orgaanilistele peroksiididele. Lause kasutamine kohustuslik: 1) väga mürgistele ja sööbivatele ainetele ja valmististele; 2) ainetele ja valmististele, millele on määratud riskilause R21, R24 või R43; 3) 3. kategooria kantserogeenidele, mutageenidele ja reproduktiivset funktsiooni kahjustavatele ainetele, v.a juhud, kui kahjulik toime avaldub vaid sissehingatult; 4) orgaanilistele peroksiididele. Lause kasutamine on soovitatav: 1) mürgistele ainetele ja valmististele, kui LD50 naha kaudu manustatuna ei ole teada, aga kemikaal on manustatuna naha kaudu ilmselt mürgine; 2) ainetele ja valmististele, mis ärritavad nahka rasvärastava toime tõttu. S38 Ebapiisava ventilatsiooni korral kanda sobivat hingamiselundite kaitsevahendit/maski Kohaldatakse väga mürgistele ja mürgistele ainetele ja valmististele; lauset kasutatakse vaid erandjuhtudel tööstuses ja põllumajanduses kasutatavatele kemikaalidele. S39 Kanda silmade- või näokaitset Kohaldatakse orgaanilistele peroksiididele, sööbivatele ainetele ja val- mististele, kaasa arvatud ärritavatele ainetele, mis võivad põhjustada tõsise silmade kahjustuse, ning väga mürgistele ja mürgistele ainetele ja valmististele; kasutatakse väga mürgisele ja mürgisele ainele ja valmistisele juhul, kui kemikaali kasutamisega kaasneb pritsmete oht ja kemikaal imendub kergesti naha kaudu Lause kasutamine on kohustuslik ainetele ja valmististele, millele on määratud riskilause R34, R35 või R41, ja orgaanilistele peroksiididele. Lause kasutamine on soovitatav ainetele ja valmististele, mille ohtlikkust silma sattumisel ei ole rõhutatud vastava riskilausega. S40 Kemikaaliga saastunud pindade ja esemete puhastamiseks kasutada ..…….... (määrab valmistaja või importija) Kohaldatakse kõigile ohtlikele ainetele ja valmististele; lauset kasutatakse tavaliselt ohtlikele kemikaalidele, millega saastunud esemete ja pindade puhastamiseks ei ole vesi sobiv, puhastamiseks kasutatakse absorbeerimist poorsesse materjali, lahustiga lahustamist jne. S41 Tulekahju ja/või plahvatuse korral vältida suitsu sissehingamist Kohaldatakse ohtlikele ainetele ja valmististele, mis eraldavad põledes väga mürgist või mürgist gaasi. S42Suitsutamisel/gaseerimisel/piserdamisel kanda sobivat hingamiselundite kaitsevahendit/maski vastavalt valmistaja või importija juhisele Kohaldatakse ülalmainitud otstarbeks ettenähtud ainetele ja valmis- tistele, mis on ohtlikud kasutaja tervisele ja elule juhul, kui ei kasutata ettevaatusabinõusid. S43 Tulekahju korral kasutada ……........ (näidata täpne tule kustutamise viis, kustutusvahendi tüüp. Kui vesi suurendab ohtu, lisada: Vett mitte kasutada Kohaldatakse eriti tuleohtlikele, väga tuleohtlikele ja tuleohtlikele ainetele ning valmististele; lause kasutamine kohustuslik ainetele ja valmististele, mis eraldavad kokkupuutel vee või niiske õhuga eriti tuleohtlikku gaasi, soovitatav eriti tuleohtlike, väga tuleohtlike ja tuleohtlike ainete ning valmististe puhul, eriti kui need ei segune veega. S45 Õnnetusjuhtumi või halva enesetunde korral pöörduda arsti poole (võimaluse korral näidata arstile pakendit või etiketti) Kohaldatakse väga mürgistele, mürgistele ja sööbivatele ainetele ning valmististele, lause kasutamine kohustuslik. S46 Kemikaali allaneelamise korral pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata kemikaali pakendit või etiketti Kohaldatakse kõigile ohtlikele ainetele ja valmististele, välja arvatud väga mürgised, mürgised, sööbivad või keskkonnaohtlikud, kasutamine kohustuslik kõigile ohtlikele ainetele ja valmististele, mis on mõeldud jaemüüki ja kui ei ole välistatud allaneelamise oht. S47 Hoida temperatuuril mitte üle .............. ºC (määrab valmistaja või importija) Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis muutuvad alates teatud temperatuurist ebastabiilseks, kasutatakse vaid erandjuhtudel, näiteks orgaanilistele peroksiididele. S48 Hoida niisutatult ........…...... (sobiva kemikaali määrab valmistaja või importija) Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis on kuivanult tundlikud löögile, hõõrdumisele või sädemetele; kasutatakse vaid erandjuhtudel, näiteks nitrotselluloosile. S49 Hoida ainult originaalpakendis Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis võivad laguneda katalüsaatori toimel. S50 Mitte kokku segada ............... (sobimatu kemikaali määrab valmistaja või importija) Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis võivad reageerimisel moodustada väga mürgiseid või mürgiseid gaase, ning orgaanilistele peroksiididele. Lause kasutamine on kohustuslik peroksiididele, soovitatav ülalmainitud kemikaalidele, mis on ette nähtud jaemüüki ja millele S50 sobib paremini kui R31 või R32. S51 Käidelda hästiventileeritavas kohas Kohaldatakse ainetele ja valmististele, millest eraldub või mis on ette nähtud kasutamiseks auru, tolmu, aerosooli, udu jne tootmisel ning seoses sellega põhjustavad tule- ja plahvatusohu ning ohu sissehingamisel. S52 Mitte käidelda suletud ruumis laiadel pindadel Kohaldatakse väga mürgistele, mürgistele ja kahjulikele lenduvatele ainetele ning neid aineid sisaldavatele valmististele; lause kasutamine soovitatav. S53 Ohutu kasutamise tagamiseks tutvuda enne käitlemist kasutusjuhendiga Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis on kantserogeensed, mutageensed ja/või sigimishäireid põhjustavad; lause kasutamine kohustuslik kemikaalidele, millele on määratud vähemalt üks järgmistest riskilausetest: R45, R46, R49, R60 või R61. S56 Kemikaal ja tema pakend tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti Kohaldatakse keskkonnaohtlikele ainetele; kasutamine soovitatav ainetele, millele on määratud ohutunnus “N” ja mis on mõeldud jaemüügiks. S57Keskkonnasaaste vältimiseks kasutada sobivat pakendit Kohaldatakse ainetele, millele on määratud ohutunnus “N”, kasutatakse tavaliselt ainetele, mis tõenäoliselt ei lähe jaemüüki. S59 Hankida valmistajalt teave kemikaali uuskasutamise kohta Kohaldatakse keskkonnaohtlikele ainetele; lause kasutamine kohustuslik ainetele, mis on ohtlikud osoonikihile, soovitatav ainetele, millele on määratud ohutunnus “N” ja millele soovitatakse uuskasutamist. S60 Kemikaal ja/või tema pakend kahjutustada kui ohtlikud jäätmed Kohaldatakse keskkonnaohtlikele ainetele, kasutamine soovitatav ainetele, millele on määratud ohutunnus “N” ja mis ilmselt ei lähe jaemüüki. S61 Vältida kemikaali sattumist keskkonda. Tutvuda erinõuete/ohutuskaardiga Kohaldatakse keskkonnaohtlikele ainetele, millele on määratud ohutunnus “N”. Lauset soovitatav kasutada kõigile keskkonnaohtlikele ainetele, millele ei sobi ülaltoodud ohutuslaused. S62 Kemikaali allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist, pöörduda viivitamatult arsti poole ja näidata arstile pakendit või etiketti Kohaldatakse ainetele ja valmististele, mis on klassifitseeritud kahjulikuks ja millele on määratud riskilause R65 (vt käesoleva lisa punkti 3.2.3), ei kasutata kemikaalidele, mida turustatakse aerosoolina. Kasutamine kohustuslik jaemüüki minevatele, soovitatav tööstuses kasutatavatele ainetele ja valmististele. 7. Märgistamine 7.1. Aine või valmistis märgistatakse klassifitseerimisandmete alusel. Märgistamise põhimõtted määravad R- ja S-lausete valimise, et tagada kogu vajalik teave minimaalse arvu riski- ja ohutuslausetega. 7.2. Aine jaoks, mis esineb “Ohtlike ainete loetelus”, kasutatakse märgistamisel “Ohtlike ainete loetelus” olevat nimetust, teiste ainete korral lähtutakse rahvusvahelisest kemikaalide nomenklatuurist. 7.2.1. Parfümeeriatööstuses kasutatavate valmistise puhul peab turule toomise eest vastutav isik valmistises identifitseerima otsest ülitundlikkuse ohtu põhjustava aine. Loodusliku aine puhul võib kasutada nimetuses väljendit: ”...…..... lenduv eeterlik õli või ekstrakt” või selle eeterliku õli või ekstrakti koostisosa nimetust. 7.3. Ohutunnus, selle sõnaline tähendus ning riski- ja ohutuslausete sõnastus peavad vastama käesolevas määruses esitatud nõuetele ja sõnastusele. 7.3.1. Ohtlike ainete loetelus oleva aine jaoks kasutatakse sama ohutunnust, riski- ja ohutuslauseid, mis on ainele antud nimetatud loetelus. 7.3.2. Ainele, mis ei ole “Ohtlike ainete loetelus”, määratakse ohutunnus lähtuvalt käesoleva määruse nõuetest. 7.3.3. Ainele, mis ei ole “Ohtlike ainete loetelus”, määratakse märgistamisel kasutatavad riskilaused lähtuvalt järgnevast: 7.3.3.1. terviseohtlikkust väljendavad riskilaused, mis iseloomustavad ohutunnusega väljendatud ohte või väljendavad muid, ohusümboliga mitte väljendatud ohte; 7.3.3.2. füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud riskilausete valikul lähtutakse eelnevas punktis esitatud nõuetest. Kui ohutunnuse sõnaline tähendus ühtib riskilause sõnastusega, siis riskilause sõnastust märgistusel ei kasutata (nt “eriti tuleohtlik” või “väga tuleohtlik”); 7.3.3.3. keskkonnaohtlikkust väljendavad riskilaused. 7.4. Riskilausete määramise põhimõtted valmistisele: 7.4.1. sildil tuleb esitada kõik terviseohtlikkust väljendavad riskilaused, mis iseloomustavad neid valmistise komponente, mille omadustest lähtuvalt on valmistisele määratud ohutunnus, ja väljendavad teisi komponentide poolt põhjustatud, ohusümboliga mitteväljendatud ohte; 7.4.2. sildile märgitavate füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkust väljendavate riskilausete valikul lähtutakse eelnevas punktis esitatud põhimõtetest. Kui ohutunnuse sõnaline tähendus ühtib riskilause sõnastusega, siis riskilause sõnastust märgistusel ei kasutata (nt “eriti tuleohtlik” või “väga tuleohtlik”); 7.4.3. ohu kirjeldamiseks piisab üldjuhul neljast riskilausest, riski ühendlause loetakse üheks riskilauseks. 7.5. Märgistamisel valitakse ohutuslaused lähtuvalt riskilausetest ja aine või valmistise eeldatavast kasutusest: 1) ohu kirjeldamiseks piisab üldjuhul neljast ohutuslausest, ohutuse ühendlause loetakse üheks ohutuslauseks; 2) keskkonnaohtlikkuse puhul kasutatakse ühte kuni nelja ohutuslauset; 3) mõni R-lause võib osutuda märgistusel üleliigseks juhul, kui valida S-lauseid hoolikalt ja vastupidi; S-lauseid, mis ilmselt vastavad kindlatele R-lausetele, kasutatakse märgistusel vaid siis, kui soovitakse rõhutada mingit kindlat hoiatust; 4) ohutuslause valikul tuleb lähtuda aine või valmistise eeldatavast kasutusest; 5) S1, S2 ja S45 on kohustuslikud igale jaemüüki minevale väga mürgisele, mürgisele ja sööbivale ainele ja valmistisele; 6) S2 ja S46 on kohustuslikud kõigile teistele jaemüügis müüdavatele ohtlikele ainetele ja valmististele (v.a need, mis on klassifitseeritud vaid keskkonnaohtlikuks). 7.6. Kui sildil märgitud aine on EINECS- või ELINCS-loetelus, tuleb aine EINECS- või ELINCS-number märkida sildile. Nõue ei kehti valmististe puhul. 8. Erijuhised kemikaalide märgistamiseks 8.1. Teisaldatavad gaasiballoonid Märgistamisel tuleb lähtuda käesolevast määrusest. Gaasiballoone, mille veemahutavus on ≤150 liitrit võib märgistada järgmiselt: – sildi mõõdud ja kuju peavad lähtuma ISO standardi ISO/DP 7225 nõuetest; – gaasiballooni märgistus peab olema vastupidaval, kindlalt balloonile kinnitatud plaadil või sildil. 8.2. Gaasiballoonid, mis sisaldavad propaani, butaani või veeldatud petrooleumgaasi Propaan, butaan või veeldatud petrooleumgaas on klassifitseeritud ohtlike ainete loetelus. Loetletud ained ja neid aineid sisaldavad valmistised ei kujuta ohtu tervisele, kui neid turustatakse suletud taaskasutatavates balloonides ja kasutatakse vaid põletamiseks. Ballooni sildil peavad olema märgitud sobivad, tuleohtlikkust iseloomustavad riski- ja ohutuslaused. Ei nõuta teavet terviseohtlikkuse kohta. Tööstustarbijale tuleb andmed terviseohtlikkuse kohta edastada ohutuskaardil. 8.3. Massiivses olekus metallid (ained) Massiivses olekus ained, mis ei esine ohtlike ainete loetelus, tuleb klassifitseerida. Osa sellistest ainetest ei ole turustataval kujul sissehingatuna, allaneelatuna või kokkupuutel nahaga terviseohtlikud. Neid aineid ei pea märgistama. Teave, mis tavaliselt esitatakse sildil, tuleb edastada käitlejale ohutuskaardil. 8.4. Ained, millele on määratud riskilause R65 Aerosoolina turustatavat ainet, mis on klassifitseeritud kahjulikuks lähtuvalt aspiratsiooniohust, ei ole vaja märgistada. 8.5. Metallisulameid, polümeere ja elastomeere sisaldavad valmistised Metallide sulameid, polümeere ja elastomeere sisaldavad valmistised tuleb klassifitseerida ja märgistada. Osa nendest valmististest ei ole turustataval kujul sissehingatuna, allaneelatuna või kokkupuutel nahaga terviseohtlikud. Neid valmistisi ei pea märgistama. Teave, mis tavaliselt esitatakse sildil, tuleb edastada käitlejale ohutuskaardil. 8.6. Orgaanilised peroksiidid Orgaaniliste peroksiidide molekulis on ühendatud oksüdeerivad ja põlevatele ainetele iseloomulikud omadused. Molekuli oksüdeeriv osa reageerib eksodermiliselt sama molekuli põleva osaga. Orgaaniliste peroksiidide oksüdeerivate omaduste määramiseks tuleb kasutada aktiivse hapniku sisaldusel põhinevat arvutuslikku meetodit. Orgaanilises peroksiidivalmistises sisalduva hapniku sisaldus (%) leitakse valemiga

kus ni – peroksiidrühmade arv orgaanilise peroksiidi molekulis; ci – orgaanilise peroksiidi sisaldus massiprotsentides (%); mi – orgaanilise peroksiidi molekulmass. 8.7. Gaasiliste valmististe (gaaside segude) füüsikaliste ja keemiliste omaduste hindamine 8.7.1. Tuleohtlikkus Tuleohtlikkus tuleb määrata käesolevas määruses toodud meetodiga. Kui gaasilist valmistist valmistatakse väikestes kogustes kasutamiseks, võib gaaside segu tuleohtlikkust hinnata alljärgneva arvutusliku meetodiga: Gaasisegu tuleohtlikkus väljendub valemiga: A 1 F1 +....+Ai Fi +.....An Fn + B1 I1 + ...+ Bi Ii + ...Bp Ip, kus Ai ja Bi – põleva ja mittepõleva gaasi molaarosad Fi – põlev gaas Ii – mittepõlev gaas n – põleva gaasi indeks p – mittepõleva gaasi indeks. Ülaltoodud valem teisendatakse kujule, kus kõik Ii -d (mittepõlevad gaasid) on väljendatud lämmastikekvivalendi kaudu kasutades koefitsienti Ki , siis põleva gaasi ekvivalentne sisaldus A´i väljendub valemiga

Kasutades põleva gaasi maksimumsisaldust, mis segus lämmastikuga ei ole tuleohtlik õhus (Tci), tuleb kasutada valemit

Gaaside segu on tuleohtlik, kui tulemus on suurem kui 1; sel juhul klassifitseeritakse valmistis eriti tuleohtlikuks ja määratakse riskilause R12. Mittepõlevate gaaside ja lämmastiku ekvivalentsuskoefitsientide (Ki ) väärtused ning tuleohtliku gaasi maksimumsisaldused (Tci) on antud tabelites 1 ja 2 ISO Standard ISO 10156 15. 12. 1990. Kui Tci väärtust tuleohtlikule gaasile ei ole nimetatud standardis, tuleb kasutada alumist plahvatusohtlikkuse piiri (LEL); kui plahvatusohtlikkuse piiri ei ole antud, võetakse Tci väärtuseks 1% (mahuprotsent). Valemit kasutatakse gaasilise valmistise puhul, valemit ei tohi kasutada ohutusparameetrite määramise eksperimentaalsete meetodite asendajana, valem ei anna teavet, kas oksüdeerivaid gaase sisaldavat segu on võimalik ohutult valmistada. Tuleohtlikkuse hindamisel ei ole arvestatud oksüdeerivate gaaside olemasolu, annab usaldatavaid tulemusi vaid siis, kui tuleohtlikud gaasid ei mõjuta üksteise tuleohtlikke omadusi. Seda tuleb arvesse võtta halogeenderivaatide puhul. 8.7.2. Oksüdeerivate omaduste hindamine. Gaasiliste valmististe oksüdeerivate omaduste hindamiseks tuleb kasutada arvutuslikku meetodit, mille aluseks on valmistises sisalduvate gaaside ja õhuhapniku oksüdatsioonipotentsiaalide võrdlemine. Valmistises sisalduva gaasi sisaldus antakse mahuprotsentides. Gaaside segu on sama tugev või tugevam oksüdeerija kui hapnik, kui

kus Xi – gaasi sisaldus mahuprotsentides Ci – ekvivalentsuskoefitsient hapniku suhtes. Valmistis tuleb klassifitseerida oksüdeerijaks ja määrata riskilause R8. Koefitsiendid, mida arvutusliku meetodi puhul kasutatakse, on antud ISO Standardis ISO 10156 15.12.1990 ja on järgmised: O2 – 1; N2 O – 0,6 Kui gaasile ei ole ISO Standardis antud koefitsienti, kasutatakse väärtust 40.