Kõrgessaare Vallavolikogu — Kõrgessaare valla ehitusmääruse kehtestamine — KO, 36, 978

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) §-st 5 ja ehitusseaduse (RT 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõikest 4, Kõrgessaare Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Kõrgessaare valla ehitusmäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Kõrgessaare Vallavolikogu 14. juuli 2000. a määrusega nr 22 kinnitatud Kõrgessaare valla ehitusmäärus. 3. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 1. aprillil 2003. a. Volikogu esimees Harri KATTEL Kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 14. märtsi 2003. a määrusega nr 13 VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Määruse reguleerimisala 1.1. Valla ehitusmääruses kehtestatakse: 1) valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 2) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 3) projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 4) ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 5) kohaliku omavalitsuse ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. II. VALLA VÕI SELLE OSADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED 2. Üldplaneeringu kohane ehitamine 2.1. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. 2.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamise kohustusega aladel ja juhtudel, maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. 2.3. Ehitamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratletud põhimõtetele ja nõuetele. 3. Detailplaneeringu kohane ehitamine 3.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta. 3.2. Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. 4. Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus 4.1. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik Kõrgessaare aleviku ja Lauka küla olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ning Kõrgessaare valla üldplaneeringuga määratud teistel detailplaneeringu kohustusega aladel: 1) uute hoonete ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 20 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. 4.2. Käesoleva punkti 4.1 alapunktis 1 nimetatud hooneteks ei ole: 1) üksikelamu kõrvalhooned; 2) suvila kõrvalhooned; 3) aiamaja kõrvalhooned; 4) kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehooned. 4.3. Käesoleva punkti 4.1. alapunktis 2 nimetatud hooneteks ei ole: 1) üksikelamu; 2) suvila; 3) aiamaja; 4) üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhooned. 4.4. Teisteks detailplaneeringu kohustusega aladeks on: 1) hajaasutusaladel mererand veepiirist 400 m; 2) loodus- ja muinsuskaitsealad; 3) puhke- ja virgestusalad; 4) sadamad ja lautrikohad; 5) valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikud alad; 6) valla üldplaneeringuga määratud külade territooriumid; 7) muud valla üldplaneeringuga määratud alad. 4.5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega ehitisteks on Kõrgessaare valla territooriumil: 1) sadamate ja lautrite ehitised; 2) kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud ehitised; 3) uued tööstus- ja tootmishooned; laohooned; 4) tanklad; 5) uued teenindus-, kaubandus- jm ärihooned, mille ehitusalane pindala on enam kui 220 m2 ja mille juurde kuulub enam kui viis parkimiskohta; 6) uued sotsiaalse suunitlusega hooned tiheasustusaladel; 7) avalikuks kasutamiseks puhkeotstarbelised hooned, välja arvatud turismitalud kuni kümne inimese ühekordseks majutamiseks; 8) üle 220 m2 ehitusaluse pindalaga elamud elamuehituse reservmaal; 9) üle kahekorruselised ja üle kaheksa meetri kõrgused elamud; 10) kortermajad; 11) enam kui kahe elamu või tootmis- või teenindushoone püstitamine ühele kinnistule; 12) keskkonnale ohtlike ehitiste püstitamine. 5. Miljööväärtuslikud alad Valla miljööväärtuslikud hoonestusalad on Hirmuste, Kaleste, Kiduspe, Kõpu, Ülendi ja Pihla küla. 6. Väikeehitiste ehitamine 6.1. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. 6.2. Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist. 6.3. Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba. 7. Väikeehitise kasutamine 7.1. Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. 7.2. Käesoleva määruse punktis 4 nimetatud aladel ja juhtudel püstitatud väikeehitisest tuleb ehitise omanikul teavitada vallavalitsust, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 7.3. Väikeehitise püstitamise kohta ei pea esitama ehitise teatist, kui taotletakse väikeehitisele kasutusluba. III. EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED 8. Krundi suurus 8.1. Elamu või suvila krundi minimaalne lubatud pindala on 1500 m 2, mille laius ei tohi kitsamas suunas olla alla 35 meetri. Erandjuhtudel võib väiksemaks jagamine toimuda vaid detailplaneeringu kaudu. 8.2. Palkhooneid on keelatud ehitada 1800 ruutmeetrist väiksematele kruntidele. 8.3. Krundi piirile ei tohi püstitada hooneid lähemale kui viis meetrit. 8.4. Kahe elamu vaheline miinimumkaugus ei tohi olla väiksem kui 20 meetrit. 9. Arhitektuursed tingimused projekteerimiseks ja ehitamiseks 9.1. Lubatud eramu või suvila kõrguseks maapinnast on kuni kaheksa meetrit ja korruselisus kuni kaks korrust koos katusekorrusega. 9.2. Kortermajade lubatud korruselisus on kuni kolm korrust. 9.3. Hoone piirdekonstruktsioonidena eelistatakse naturaalseid materjale. 9.4. Akende projekteerimisel ja paigaldamisel puithoonetele eelistatakse täispuidust aknaid. 9.5. Akende väljavahetamisel tuleb jälgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, akna raami laius ja kõrgus jne). Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga vallavalitsuses kooskõlastatud eskiisprojekti alusel. 9.6. Elamute projekteerimisel olemasolevale hoonestatud alale ning kõrvuti püstitatavate majade puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. 9.7. Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst. 10. Haljastus ja heakord 10.1. Elamute püstitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alale tuleb säilitada vähemalt 50 protsenti olemasoleva metsa pindalast krundil. 10.2. Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada: 1) mööda katastriüksuse piire; 2) suure maaüksuse korral vahetult hoonestatava ala ümber; 3) teekatte servast minimaalselt kahe meetri kaugusele. 10.3. Hajaasutuses ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad olla kõrgemad kui kaks meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,6 meetrit. 10.4. Tiheasutusaladel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 meetrit välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad. 10.5. Eramajade piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonist. IV. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIKUSTAMISE KORD 11. Projekteerimistingimused 11.1. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. 11.2. Projekteerimistingimused väljastatakse ehitise püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu. 12. Projekteerimistingimuste avalikustamine Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates. V. AJUTISE EHITISE EHITAMISE KORD JA ALAD 13. Ajutine ehitis Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. 14. Ajutise ehitise ehitamine 14.1. Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud käesoleva punkti alapunktidest 2 ja 3 nimetatud juhtudel. 14.2. Üle 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek. 14.3. Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks ei ole vajalik omada kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba. 15. Ajutise ehitise kasutamine 15.1. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja ehitusloas või kirjalikus nõusolekus ja kasutusloas. 15.2. Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. 16. Ajutise ehitise ehitamise alad 16.1. Ajutise ehitise püstitamiseks munitsipaalmaale on vajalik ehitusluba. 16.2. Kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ajutise väikeehitise püstitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek. VI. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 17. Kohaliku omavalitsuse ülesanded 17.1. Vallavolikogu ülesanded on: 1) üld- ja teemaplaneeringute algatamine ja kehtestamine; 2) üld- ja teemaplaneeringute lähteseisukohtade kinnitamine; 3) üld- ja teemaplaneeringute vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4) detailplaneeringute algatamine, kui algatatav detailplaneering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 5) detailplaneeringute lähteseisukohtade kinnitamine, kui algatatav detailplaneering võib minna vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga; 6) detailplaneeringute kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 7) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 8) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeerimisseaduse § 15 lõige 1 tähenduses; 9) põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamine aladel ja juhtudel, mille korral ei ole planeerimisseaduses ega valla üldplaneeringus sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 10) ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine; 11) kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine; 12) kinnisasja võõrandamine kehtestatud planeeringu elluviimiseks, kui nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamist avalikul otstarbel või kui piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks; 13) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 14) vallaeelarvest finantseeritavate ehitusmahtude ja planeeringute kavandamine. 17.2. Vallavalitsuse ülesanded on: 1) detailplaneeringute, kui algatataval detailplaneeringud ei lähe vastuollu kehtestatud üldplaneeringuga, algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine, avalikustamine ja kehtestamine ning avalikkuse teavitamine; 2) planeeringute koostamise korraldamine; 3) planeeringukavatsustest ja algatatud planeeringutest avalikkuse informeerimine; 4) planeeringute koostamise lepingute sõlmimine; 5) planeeringute koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 6) kehtestatud planeeringute säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 7) kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamine; 8) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 9) ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) kasutuslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 11) kirjalike nõusolekute väljaandmine; 12) projekteerimistingimuste väljastamine; 13) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 14) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 15) vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 16) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelvalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitise ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 17) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 18) vajadusel ettekirjutuste tegemine; 19) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine; 20) kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 21) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 22) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine; 23) ehitise ülevaatuse teostamine kasutusloa väljastamisele eelnevalt; 24) vajadusel ehitise ülevaatuse teostamisele kaasata pädevaid isikuid ja institutsioone; 25) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku ja ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine; 26) riiklikule ehitusregistrile andmete esitamine; 27) ehitusregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 28) projekteerimistingimuste avalikustamine; 29) ajutiste ehitiste kasutamise aja määramine; 30) muu ehitusalase dokumentatsiooni säilitamine; 31) projekteerimistingimuste taotluse vorminõuete ja esitamise korra kehtestamine; 32) projekteerimistingimuste vorminõuete kehtestamine; 33) kirjaliku nõusoleku vorminõuete kehtestamine; 34) ehitise ülevaatuse akti vorminõuete kehtestamine; 35) muude ehitus- ja planeerimisalaste dokumentide vorminõuete kehtestamine; 36) kaeve- ja puurimistööde kooskõlastamine ja vajadusel kirjaliku nõusoleku väljaandmine kaevetööde eeskirja tähenduses; 37) projekteerimistööde ja ehitustööde riigihangete ja pakkumiste korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja renoveerimiseks; 38) planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine, säilitamine ja selle kättesaadavuse tagamine; 39) vallavolikogule ettepanekute tegemine valla planeerimis- ja ehitusvaldkonda korraldavate õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks; 40) muude planeerimis- ja ehitusvaldkonnas vallavolikogu poolt vallavalitsusele pandud ülesannete täitmine. 18. Tähtajad 18.1. Vallavalitsuse ülesanded ehitusvaldkonnas on: 1) anda kirjalik nõusolek või keelduda kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 2) kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 3) väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojektide ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 4) ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 5) tunnistada ehitusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 6) väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 7) kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 8) tunnistada kasutusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 9) ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitusregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 10) ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 11) riiklikule ehitusregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 12) projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 13) projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates. 18.2. Vallavalitsuse ülesanded planeerimisvaldkonnas on: 1) algatatud planeeringust informeerimine ühe kuu jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates; 2) kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatamine tähtsaadetisena edastatud kirjaga kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates; 3) maavanema informeerimine algatatud planeeringust kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates; 4) kinnisasja omanikule ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest planeeringu koostamise ajal teatamine tähtsaadetisena edastatud kirjas hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist; 5) ajutisest ehituskeelu kehtestamisest teatamine kinnisasja omanikule ühe nädala jooksul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ehituskeelu kehtestamise päevast arvates; 6) kui planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust, teatamine tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust; 7) teate avaldamine kohalikus ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust; 8) teate väljapanek planeeringu avaliku väljapaneku toimumise kohta avalikes kohtades hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust; 9) planeeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke vastuväiteid esitanud isikutele oma seisukohtade esitamine ning teatamine tähtsaadetisena esitatud kirjaga või elektronpostiga avaliku arutelu toimumise ja aja kohta kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 10) planeeringu avaliku arutelu korraldamine, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 11) detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast informeerimine kohalikus ajalehes üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 12) informatsiooni avaldamine avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta kohalikus ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates; 13) üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine kohalikus ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 14) planeeringu otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu väljastamine maavanemale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 15) informatsiooni edastamine üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu väljastamine riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 16) planeeringu kehtestamise vaidlustamise ajal tehtud ettepanekute vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest teatamine nende tegijatele tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe kuu jooksul ettepaneku kättesaamise päevast arvates; 17) kehtestatud detailplaneeringu või selle osa kehtetuks tunnistamisest ja kehtetuks tunnistamise põhjustest teatamine kohalikus ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast arvates. VII. RAKENDUSSÄTTED 19. Käesolev määrus jõustub 1. aprillil 2003. a.