Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Teede- ja sideministri 20. detsembri 2000. a määruse nr 119 "Nõuded raadiosidele" muutmine — RTL, 47, 690

Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125; 53, 310; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 580; 2003, 23, 136) § 6 lõike 8 alusel. § 1. Teede- ja sideministri 20. detsembri 2000. a määruses nr 119 «Nõuded raadiosidele» (RTL 2001, 1, 7) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Suletud raadiovõrk on liikuva maaside teenistuse raadiovõrk (v.a mobiiltelefonivõrk ja isikuotsingusüsteem).»; 2) paragrahvi 3 pealkiri «Raadiojaamade klassid» asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Raadiojaamade klassid ja süsteemid»; 3) paragrahvi 3 muudetakse ja asendatakse terviktekstina järgmiselt: « § 3. Raadiojaamade klassid ja süsteemid (1) Raadiojaam (station) on raadioseade või raadioseadmete kogum koos lisaseadmetega, millel on ühine asukoht ja mida kasutatakse raadiosideks või raadioastronoomiaks. (2) Liikuva maaside raadiojaam (land station) on liikuvas maasides kasutatav raadiojaam, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks liikumise ajal. Liikuva maaside raadiojaamad on: 1) Baasjaam (base station) on liikuvas maasides kasutatav statsionaarse asukohaga raadiojaam (k.a repiiter). Baasjaam määrab ära konkreetse liikuva maaside raadiovõrgu kasutuspiirkonna. 2) Repiiter (repeater) on liikuvas maasides kasutatav statsionaarse asukohaga raadiojaam, mis saadab vastuvõetud signaali uuesti välja pärast signaali võimendamist ja võimalikku muud ettemääratud töötlust. 3) Liikuva maaside kohtkindel raadiojaam on liikuvas maasides kasutatav raadiojaam, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks liikumise ajal. (3) Liikuv raadiojaam (mobile station) on liikuvas sides kasutatav raadiojaam, mis on ette nähtud kasutamiseks liikumise ajal. (4) Liikuva maaside liikuv raadiojaam (land mobile station) on liikuvas maasides kasutatav raadiojaam, mis on mõeldud kasutamiseks liikumise ajal või lühiajalistel peatumistel. (5) Paikne raadiojaam (fixed station) on paikses sides kasutatav raadiojaam, mis on ette nähtud kasutamiseks statsionaarsest punktist. (6) Maajaam (earth station) on Maa pinnal või Maa atmosfääris asuv raadiojaam, mis on ette nähtud side pidamiseks kosmosejaamadega. (7) Fiiderlink (feeder-link) on raadiosideliin, mis on ette nähtud side pidamiseks statsionaarse asukohaga maajaama ja kosmosejaama vahel. (8) Liikuv maajaam (mobile earth station) on liikuvas kosmosesides kasutatav maajaam. (9) Kosmosejaam (space station) on väljaspool Maa atmosfääri paiknev raadiojaam. (10) Liikuv raadionavigatsiooni raadiojaam (radionavigation mobile station) on liikumise ajal objekti enda asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks kasutatav raadiojaam. (11) Raadionavigatsiooni maapealne raadiojaam (radionavigation land station) on fikseeritud asukohast objekti enda asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks kasutatav raadiojaam. (12) Kõrgplatvormi jaam (high altitude platform station) on 20 kuni 50 km kõrgusel Maa suhtes fikseeritud asukohaga objektil asuv raadiojaam. (13) Kalda-raadiojaam (coast station) on maismaal statsionaarselt paigaldatud veesõidukitega side pidamiseks kasutatav raadiojaam. (14) Raadiosond (radiosonde) on õhusõiduki, õhupalli või muu sarnase pardal asuv automaatne meteoroloogilist informatsiooni edastav raadiojaam. (15) Raadiolokaator (radiolocation land station) on teiste objektide asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks kasutatav raadiojaam. (16) Liikuv raadiolokaator (radiolocation mobile station) on liikumise ajal teiste objektide asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks kasutatav raadiojaam. (17) Raadiomajakas (radiobeacon) on raadiosaateseade, mis oma kiirgusega võimaldab liikuval raadiojaamal kindlaks määrata viimase asukoha või suuna raadiomajaka suhtes. (18) Avariipoi (emergency position-indicating radiobeacon) on liikuva side raadiosaateseade, mille kiirgus on ette nähtud pääste- ja otsimistööde võimaldamiseks. (19) Markermajakas (marker beacon) on vertikaalselt kiirgav raadiosaateseade, mida kasutatakse õhusõiduki asukoha määramisel. (20) Radar (radar) on signaalide võrdlemisel põhinev raadiojaam objektide asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks. (21) Primaarradar (primary radar) on väljakiiratud signaali ja peegeldunud signaali võrdlemisel töötav radar. (22) Sekundaarradar (secondary radar) on objekti asukohast väljakiiratud signaali võrdlemisel töötav radar. (23) Instrumentaal maandumissüsteem (pimemaandumissüsteem) ( instrument landing system) on raadionavigatsiooniks kasutatav süsteem, mis annab õhusõiduki kohta horisontaalset ja vertikaalset informatsiooni enne maandumist ja maandumise ajal. (24) Raadio-kõrgusmõõtur (radio altimeter) on raadionavigatsiooniks kasutatav raadioseade õhu- või kosmosesõiduki pardal, mis on ette nähtud õhu- või kosmosesõiduki kõrguse määramiseks Maa pinnast või mõnest teisest pinnast. (25) Veesõiduki raadiojaam (ship station) on veesõiduki pardal paiknev raadiojaam. Veesõiduki raadiojaamaks ei loeta päästevahendite raadiojaamu. (26) Veesõiduki maajaam (ship earth station) on liikuva mere-kosmoseside liikuv maajaam, mis asub veesõiduki pardal. (27) Veesõiduki pardasideraadiojaam (on-board communication station) on väikese võimsusega liikuva mereside liikuv raadiojaam, mis on ette nähtud side pidamiseks veesõiduki pardal, veesõiduki ja tema päästepaatide, samuti aga omavahel seotud laevade grupi vahel. (28) Veesõiduki avariiraadiojaam (ship’s emergency transmitter ) on veesõiduki raadiojaam, mida kasutatakse ainult avariisagedustel avarii- ja ohutussideks. (29) Sadama-raadiojaam (port station) on kalda-raadiojaam sadamas või selle lähiümbruses, mis on ette nähtud side pidamiseks veesõidukite raadiojaamadega. (30) Lennuside raadiojaam (aeronautical station) on maapealne raadiojaam liikuvas lennusides. (31) Lennuside maajaam (aeronautical earth station) on paikse kosmoseside või liikuva lennu-kosmoseside statsionaarselt paigaldatud maajaam, mis on ette nähtud kasutamiseks liikuva lennu-kosmoseside fiiderlingina. (32) Õhusõiduki raadiojaam (aircraft station) on õhusõiduki pardal paiknev raadiojaam. Õhusõiduki raadiojaamaks ei loeta päästevahendite raadiojaamu. (33) Õhusõiduki maajaam (aircraft earth station) on liikuva lennu-kosmoseside liikuv maajaam, mis asub õhusõiduki pardal. (34) Ringhäälingusaatja (broadcasting station) on tehniliste vahendite kogum, mille abil kiiratakse avatud keskkonda televisiooni- või raadiosignaal. (35) Amatöörraadiojaam (amateur station) on tehniliste seadmete kogum, mida raadioamatöör võib kasutada amatöör-raadiosideks. (36) Adaptiivne süsteem (adaptive system) on raadiosidesüsteem, mis muudab oma raadioside parameetreid sõltuvalt kanali kvaliteedist. (37) Eksperimentaaljaam (experimental station) on teaduse või tehnika arendamise eesmärgil läbiviidavateks katseteks kasutatav raadiojaam. (38) Päästevahendi raadiojaam (survival craft station) on päästevahendile paigaldatud raadiojaam, mida kasutatakse ainult mere- või lennuõnnetuse korral päästetööde korraldamiseks.»; 4) paragrahvi 4 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 4. Raadioside kasutusliik ja kasutusviis»; 5) paragrahvi 4 lõikeid 10, 13 ja 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (10) Televisiooniringhääling on raadioside, kus edastatakse liikumatuid või liikuvaid kujutisi. (13) Raadiosageduskanali ainukasutus on raadioside kasutusviis, mille korral antud raadiosageduskanalil antud geograafilises piirkonnas töötab ainult üks raadiojaam või raadiovõrk. (14) Raadiosageduskanali ühiskasutus on raadioside kasutusviis, mille korral antud raadiosageduskanalil antud geograafilises piirkonnas töötab mitu raadiovõrku»; 6) paragrahvi 5 muudetakse ja asendatakse terviktekstina järgmiselt: « § 5. Kiirguste ja raadioseadmete parameetrid (1) Kiirgusklass on kiirgust iseloomustavate standardsete sümbolite kogum, mis iseloomustab põhikandesageduse modulatsioonitüüpi, moduleerivat signaali ja edastatava informatsiooni liiki. (2) Ühekülgribaga kiirgus on amplituudmoduleeritud kiirgus, millel on üks külgriba. (3) Kõrvalkiirgus (spurious emission) on kiirgus raadiosagedus(t)el vajalikust ribalaiusest väljaspool. (4) Ribaväline kiirgus (out-of – band emission, OOB) on moduleerimisel tekkiv kiirgus raadiosagedus(t)el vahetult vajalikust ribalaiusest väljaspool, mis ei sisalda kõrvalist kiirgust. (5) Soovimatu kiirgus (unwanted emission) on kiirgus väljaspool raadiosagedus(t)e vajalikku ribalaiust, mis koosneb ribavälisest kiirgusest ja kõrval- kiirgusest. (6) Reserveeritud ribalaius on vajaliku ribalaiuse ja sagedustolerantsi summa. (7) Reserveeritud raadiosagedus on raadiojaamale reserveeritud sagedusriba kesksagedus. (8) Hõivatud ribalaius (occupied bandwidth) on sagedusvahemik, milles keskmine kiirgusvõimsus on 100 – β% kiirguse keskmisest koguvõimsusest (β väärtuseks võetakse 1, kui vastavale kiirgusklassile ei ole määratud teisiti). (9) Sagedustolerants on suurim lubatud kõrvalekalle raadiojaamale reserveeritud kandevsagedusest. (10) Vajalik ribalaius on antud kiirgusklassile vastav ribalaius, mis võimaldab edastada informatsiooni vajaliku kvaliteedi ja kiirusega. (11) Parem-polariseeritud laine on elliptiline või ringpolariseeritud laine, milles elektrivälja vektori normaal levisuuna suhtes kõigis tasapindades pöörleb päripäeva. (12) Vasak-polariseeritud laine on elliptiline või ringpolariseeritud laine, milles elektrivälja vektori normaal levisuuna suhtes kõigis tasapindades pöörleb vastupäeva. (13) Antenni võimendustegur on üldjuhul detsibellides väljendatav suhtarv, mis näitab teatud punktis sama väljatugevuse tekitamiseks vajalike kadudeta antenni ja konkreetse antenni sisendvõimsuste suhet. (14) Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (equivalent isotropically radiated power – e.i.r.p.) on antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antenni võimendusteguriga isotroopse antenni suhtes (antud suunas). (15) Efektiivne kiirgusvõimsus (effective radiated power – e.r.p .) (antud suunas) on antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antenni võimendusteguriga poollaine diipolantenni suhtes (antud suunas).»; 7) paragrahvi 8 lõikeid 2 ja 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kõigil raadiojaamadel on keelatud kiirata põhjendamatult võimsaid signaale. (16) Juhul kui lõhkamis- või demineerimistööde käigus kasutatakse raadiosignaalide summutamise seadet, peab tööde juht eelnevalt tööde läbiviimise kohas informeerima teisi raadiosageduste kasutajaid raadiohäirete tekkimise võimalikkusest»; 8) paragrahvi 11 pealkiri «Jaamade identifitseerimine» asendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Raadiojaamade identifitseerimine»; 9) paragrahvi 11 muudetakse ja asendatakse terviktekstina järgmiselt: « § 11. Raadiojaamade identifitseerimine (1) Kõik raadiojaamade signaalid peavad olema identifitseeritavad, välja arvatud juhul, kui antud raadiosideteenistuse raadiosaateseadmetega ei ole identifitseeriv signaal edastatav. (2) Identifitseeritav signaal võib olla raadiokutsung, liikuva mereside tunnuskood (MMSI) või mõni muu tunnussignaal, mis võib sisaldada järgmist informatsiooni: raadiojaama nimi, raadiojaama asukoht, raadiojaama omanik, registreerimisnumber, lennu identifitseerimisnumber, selektiivkutsungi number, signaali parameetrid, kiirguse parameetrid või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud parameetrit. (3) Identifitseeriva signaali edastamise kohustus ei laiene: 1) päästevahendite raadiosaateseadmetele juhul, kui nad edastavad automaatselt hädaabi signaali; 2) avariipoidele (emergency position-indicating radiobeacons). (4) Ühe sideseansi jooksul peab identifitseerivat signaali edastama vähemalt sideseansi alguses ja lõpus. (5) Juhul kui sideseansi pikkus ületab ühte tundi, peab identifitseerivat signaali edastama vähemalt korra tunnis, võimalusel viie minuti jooksul enne või viie minuti jooksul pärast täistundi, kui see ei tekita asjatut sideseansi katkestust. (6) Lühikeste intervallide (kuni kümme minutit) tagant peavad identifitseerivat signaali edastama: 1) amatöörraadiojaamad; 2) eksperimentaaljaamad»; 10) paragrahvi 12 lõikeid 2 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Ringhäälingusaatjad, mis töötavad raadiosagedusalades alla 5060 kHz (välja arvatud raadiosagedusalas 3900–4000 kHz töötavad ringhäälingusaatjad) või üle 47 MHz, ei tohi üldjuhul kasutada suuremat kiirgusvõimsust kui on vajalik Eesti Vabariigi territooriumil kvaliteetse ringhäälinguteenuse tagamiseks. (6) Eksperimentaaljaamad peavad vastama nende poolt kasutatavas raadiosagedusalas töötavatele teistele saatjatele kehtestatud nõuetele»; 11) määrust täiendatakse paragrahviga 15 järgmises sõnastuses: « § 15. Määruse rakendamine Käesoleva määruse § 14 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) raadiosageduskanali kasutamise efektiivsuse hindamiseks». 2. Määruse lisa 5 «Globaalse merepääste- ja ohutussüsteemi (GMDSS) raadiosagedused» lõikeid 15 ja 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 15. Raadiosagedusala 406–406,1 MHz on ette nähtud kosmoseside avariipoide kasutamiseks suunal Maa–kosmos. 16. Raadiosagedusala 1544–1545 MHz kasutus on piiratud hädaabi- ja ohutussidega (sealhulgas vastavatel fiiderlinkidel).» 3. Määruse lisa 6 «Globaalse merepääste- ja ohutussüsteemi (GMDSS) raadiosagedused» tabelis «Globaalses merepääste- ja ohutussüsteemis kasutatakse raadiosagedusalades üle 30 MHz järgmisi raadiosagedusi» asendatakse tekst « 406–406,1 406-EPIRB Raadiosagedusala on ette nähtud kosmoseside päästepoide kasutamiseks suunal Maa–kosmos 1544–1545 D&S-OPS10 Raadiosagedusala kasutus on piiratud pääste- ja ohutussidega (sealhulgas vastavatel haruliinidel) 1645,5–1646,5 D&S-OPS Raadiosagedusala kasutus on piiratud pääste- ja ohutussidega (sealhulgas vastavatel haruliinidel) » järgmise tekstiga: « 406–406,1 406-EPIRB Raadiosagedusala on ette nähtud kosmoseside avariipoide kasutamiseks suunal Maa–kosmos 1544–1545 D&S-OPS10 Raadiosagedusala kasutus on piiratud hädaabi- ja ohutussidega (sealhulgas vastavatel fiiderlinkidel) 1645,5–1646,5 D&S-OPS Raadiosagedusala kasutus on piiratud hädaabi- ja ohutussidega (sealhulgas vastavatel fiiderlinkidel) ». 4. Määruse lisas 6 «Globaalse merepääste- ja ohutussüsteemi (GMDSS) raadiosagedused» 10. viite tekst muudetakse ja asendatakse uue tekstiga järgmiselt: «D&S-OPS – raadiosagedusalad, mida kasutavad hädaabi- ja ohutussideks kosmoseside avariipoid». Minister Liina TÕNISSON Kantsler Marika PRISKE