Kiili Vallavolikogu — Kiili Kooli arengukava 2010 kinnitamine — KO, 35, 934

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 6 lõike 3 punkti 2, Kiili Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kiili Kooli arengukava 2010. 2. Saata käesolev määrus Riigikantseleile avaldamiseks. 3. Määrus jõustub 18. märtsil 2002. a. Volikogu esimees Andrus MÄE Kiili Vallavolikogu 12. märtsi 2002. a määruse nr 11 lisa KIILI KOOLI ARENGUKAVA 2010 KOOLI SENINE ARENG Kiili Kooli (edaspidi KK) teeninduspiirkonnas antakse lastele kooliharidust alates 1858. aastast, mil alustati ühe õpetajaga ühes klassitoas. Õpilasi võis olla tosin. Järgnenud saja neljakümne kolmel aastal iseloomustab arengut õpilaste, õpetajate, õppeainete ja õppeaastate arvu kasv. Algselt vajaliku paari talve asemel tuli hakata koolis käima kuus, seitse, kaheksa ja täna (02.2002) juba üheksa kohustuslikku kooliaastat. 1990. aastal avati Sausti 9-klassilises Koolis 10. klass ja kool nimetati Sausti Keskkooliks. Seoses kohanimede ühtlustamisega sai kool 1995. aastal nimeks Kiili Kool. Keskkooliklasside lisandumisega ja «laulva revolutsiooni» ajal sündinud laste kooli jõudmisega kasvas õpilaste arv seni suurimaks – 348 1999/2000. õppeaastal, mil suurim oli ka klassikomplektide arv – 18. MISSIOON Vastavalt õpilaste, lastevanemate ning üldsuse ootustele ja uuenevale õppekavale seatud õpikeskkonnale toetab KK loova isiksuse arengut, keda iseloomustavad kõlbelisus, iseenda tunnetus, mitmekülgne haridus, otsustusvõime ja vastutus oma tegude eest. VISIOON KK-s on 2010. aastal haridusnõudlusele vastav õpikeskkond. Meeldiv välis- ja siseilme, koolikultuur ja hea psühhokliima on taganud KK hea maine. KK materiaalne baas vastab tervisekaitse nõuetele. Hariduse sisu uuendamine, paindlikkus hariduskorralduses ja õppetöö kõrge kvaliteet on vähendanud õpilaste õppima asumist Tallinna koolides. KK juhtkond ja õpetajad on arenemisvõimelised, kõrge kvalifikatsiooniga ja hoolivad oma kooli mainest. Piisav õppevara tagab õppekava täitmise õppe kõrgel tasemel. Nii KK 550 õpilast, 36 õpetajat kui ka omavalitsus on uhked oma kooli üle. Lapsevanemate küsitlus jaanuaris 2000, keskkooliõpilaste arvamused aprillis 2000 ja õpetajate SWOT-analüüs jaanuaris 2002 A – tugevad küljed • turvaline ja puhas keskkond • tulenevalt soodsast asukohast elanike füüsiline sisseränne, mis tõstab õpilaste arvu • väikesed klassid • soodne mikrokliima • kõrgel tasemel toitlustamine • valdavalt tugev pedagoogiline kaader • juhtkonna soov liikuda paremuse suunas B – nõrgad küljed • ruumipuudus • amortiseerunud koolihoone • ühekülgne õppekava • vähene ja aegunud õppevara • mõnes aines tulemused nõrgad C – võimalused • kiire tegutsemine juurdeehituse saamiseks • tihe koostöö lastevanemate ja vilistlastega • õppekava mitmekesistamine • kursuste õpetajate sisseostmine D – ohud • halb materiaalne olukord peletab õpilasi mujale • elamispinna puudumisel noorte kvalifitseeritud õpetajate vähesus • õpilaste arvu vähenemine või ebapiisav kasv • keskkooliklasside sulgemine ÕPILASED Veebruaris 2002 õpib KK-s 338 õpilast. Õpilaste arv jaguneb klassside kaupa Klass Õpilaste arv Klassikomplekte I 20 1 II 25 1 III 26 1 IV 45 2 V 51 2 VI 33 2 VII 34 2 VIII 33 2 IX 27 1 X 16 1 XI 12 1 XII 16 1 Tallinna läheduse tõttu õpib umbes 15% õpilasi väljaspool valda. Põhikooli paremad lõpetajad suudavad konkureerida pealinna gümnaasiumide X klassidesse. Põhikooli lõpetajate jäämine KK X klassi Aasta Lõpetas Jäi X klassi % 1997 33 7 21,2 1998 33 19 57,6 1999 35 20 57,1 2000 23 12 52,1 2001 20 16 80,0 Keskmine – 53,6% Lõpetajate riigieksamite tulemused KK lõpetajate riigieksami tulemused on vabariigi keskmisel tasemel. 2000. a lõpetajate tulemused ületasid nii vabariigi kui Harju maakonna keskmisi. Parimad on tulemused bioloogias, kus ollakse selgelt üle nii vabariigi kui Harju maakonna keskmisest. Kõikuvad on eesti keele tulemused. Ühtlaselt madalad on tulemused matemaatikas. Riiklikus õppekavas on gümnaasiumis 9 kohustuslikku matemaatika tundi. KK õppekavas on 12 tundi. Madala taseme põhjusi tuleb otsida õpetamises, st põhikoolis III astmes. Vaata lisa 5. Lõpetajate jätkamine kõrgkoolis 1997 18% 1998 44,4% 1999 23% 2000 60% 2001 46,15% keskmine: 38,3 % Koolis tegutseb õpilasomavalitsus. Tegutsevad noorkotkad ja kodutütred, näiteringid, naharing, arvutiring, fotoring, korvpallitrennid, iluvõimlemisring, ansamblid. Poeglaste rakendamiseks on vaja tehnika- ja meisterdamisringe. Raskusi on sobivate ringijuhtide leidmisega. Aegunud on tööõpetuse materiaalne baas. Huvitegevus toimub 12 ringis kokku 63 nädalatunniga. Õpilaste arvu muutumise prognoos Kiili valla arengukavas 2005 prognoositakse elanike arvu kiiret kasvu 2000. a – 2400 elanikku 2005. a – 3400 elanikku 2010. a – 5000 elanikku On alanud selle prognoosi aluseks olev füüsiline sisseränne. Seda näitab elamukruntide turg ja kerkivad elamud. Elanikeregistri alusel 2000. a tehtud nimekirjas oli septembris 2002. a I klassi tulevaid lapsi 17. Veebruaris 2002 on neid nimekirjas 27! Kuna elamuid ehitavad valdavalt noored inimesed, siis võib lähiaastatel oodata õpilaste lisa just algklassidesse. Eeldusel, et pärast juurdeehituse valmimist 2004. a ei ületa väljaspool valda õppijate protsent 15-t, saab prognoosida õpilaste arvu KK-s: veebruar 1999 348 2000 342 2001 339 2002 338 …… 2005 400 …… 2010 550 Kiiremini kasvab Kiili valla elanike arv tiheasustusaladel – Kiili alevikus, Luige ja Kangru külas. Kiili aleviku tiheasustusala laieneb lõuna suunas. Olenemata territoriaalse haldusreformi variantidest kasvab KK teeninduspiirkonnas õpilaste arv. Seega on koolihoone laiendamisel vaja arvestada, et kool suudaks 10 aasta pärast ühes vahetuses õpetada 500–600 õpilast. See on võimalik, kui kool saab juurde vähemalt 2000 m2 kasulikku pinda. Vaata lisa 6. ÕPETAJAD Veebruaris 2002 töötab KK-s 28 õpetajat, neist osalise tööajaga 8. Jagunemine vanuserühmadesse: kuni 29 a – 7 30 – 39 – 6 40 – 49 – 6 50 ja üle – 8 Õpetajate keskmine vanus – 42,96 Meesõpetajaid – 17,8 % Haridus Kõrgpedagoogiline – 19 Kõrg – 1 Rakenduslik kõrg – 1 Kesk-eri – 6 Kesk – 1 2002. a omandavad kõrgpedagoogilise hariduse 3 õpetajat. Kvalifikatsioon Vanemõpetaja – 6 Õpetaja – 18 Nooremõpetaja –2 Õpetajana töötav isik, kes ei vasta kvalifikatsiooni nõuetele kõrgharidusega – 1 keskharidusega – 1 Täienduskoolitus 1998/1999. õppeaasta 19 õpetajat 42 kursust 1999/2000. õppeaasta 18 õpetajat 38 kursust 2000/2001. õppeaasta 17 õpetajat 59 kursust MATERIAALNE BAAS Hooned Juba üle 10 aasta on õppetöö häiritud ruumipuuduse tõttu. Veebruaris 2002 on ruumikitsikus tasemel, kus on tõsiselt ohustatud ka õpilaste vaimne ja füüsiline tervis. Viimast ohtu kinnitavad arvud, mis näitavad ruumi pindala ühe õpilase kohta. Tavaklassis on normatiiv 1,7 m2. IX klassi ruumis on 1,32 m2 XI klassi ruumis on 1,5 m2 Nõutavat pinda ühe õpilase kohta pole 42,8% klassiruumides. Üheksas klassiruumis pole nõutavat 2,4 meetrit esimese laua ja tahvli vahel. Kõige tõsisem on ruumipuudus koridorides, kus tagasihoidlikumad õpilased on vahetunni ajal psüühilise surve all. Teise koolihoonena kasutusel oleva endise internaadi koridorides on õpilastele ruumi 0,6 m2. Peahoones, kui päeva keskel on korraga koolis I ja II vahetuse õpilased, on vahetunnil ühel õpilasel koridoripinda 0,63 m2. Peahoones puudub garderoob, aineklassid. Kummaski hoones pole koristaja ja koristusvahendite ruume. Ei jätku WC kohti. Võimla riietusruumidesse ei mahu tunnist tulijad ja tundi minejad korraga sisse. 2001. a ehitati ümber ja sisustati tervisekaitsenõuetele vastav köök. 1992. a valmis KK juurdeehituse projekt, mis majanduslike võimaluste piiratuse tõttu jäi ehitamata. Kiili valla arengukavas 2005 on KK juurdeehituse valmimise aeg 01.09.2004. Lisas 6 on juurdeehituses vajalike ruumide arv ja pindala. Õppevara Suur osa õppevarast on pärit 1968. aastast, mil valmis praegune koolihoone. Raskes olukorras on poeglaste tööõpetus, keemia, füüsika, kehaline kasvatus jt. Klassiruumide peale kokku on 4 kileprojektorit, kahe õppehoone peale 1 videomagnetofon. Head tingimused on õppevahendite kopeerimiseks. KK-l on 2 uut kopeerimismasinat ja nende koormus on suur eeskätt kileprojektorite vähesuse tõttu. Transport Kooli kasutuses on sõiduauto-kaubik ja 9-kohaline väikebuss. Mõlemad on piisavalt koormatud, kusjuures väikebuss peaks mahutama 16–18 kohta. Veel suurema arvu kohtadega sõite on harva. STRATEEGILISED ARENGUÜLESANDED Visioon 2010 Arendusülesanded Arendusabinõud Aeg Vastutaja KK-s on haridusnõudlusele vastav õpikeskkond. Korrastada kooli välis- ja siseilme. Viia vastavusse kooli profiil ja tunnijaotusplaan riikliku õppekavaga. Pöörata enam tähelepanu praktilistele töödele õppeainetes. Viimistleda kooliümbrus ja A-hoone tagakülg. 2005 Juhtkond Vitriinid, stendid korrastada, uuendada. 2003 Maj. juhataja Abistada erivajadustega õpilasi. Pidev Eripedagoog Tõhustada uimastiennetustööd. Pidev Juhtkond Käivitada tugiõpilaste tegevus. 2002 Huvijuht Hankida kaasaegsed õppevahendid. Pidev Juhtkond Juhtkond ja õpetajad on arenemisvõimelised, kõrge kvalifikatsiooniga ja hoolivad kooli mainest. Juurutada kvaliteetjuhtimine. Meeskonnatöö ja ainekoondiste vahelise sideme kindlustamine. Kaasata juhtimisse kõik selle struktuuri osad. 2003 Juhtkond Uuendada ametijuhendid. 2002 Juhtkond Täpsustada tunnustussüsteem ja enesehindamise kriteeriumid. 2003 A/Ü+õppen. Rakendada õpetajate e-post. 2003 Infojuht Planeerida juhtkonna, õppenõukogu, ÕOV, hoolekogu ja ainekoondiste koostöö. Ergutada ÕOV tööd. Pidev Huvijuht Hoolekogu koolitamine. 2 aasta tagant Juhtkond Metoodilise töö planeerimine. Pidev Õppealajuh. Materiaalne baas vastab tervisekaitsenõuetele. Likvideerida ruumipuudus. Viia olemasolevad ruumid vastavusse tervisekaitsenõuetega. Korrigeerida majandustegevust. Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine. 2002 Omanik Teha juurdeehitus. 01.09.04 Omanik Paigaldada akendele ribakardinad. 2003 Juhtkond Korrastada ventilatsioon. 2004 Omanik Rajada ventilatsioon kööki. 2002 Omanik Hankida kooli kasutusse 16–18-kohaline buss. 2002 Omanik Kergendada koolikotte. Hankida topeltõpikud. 2003– 2006 Juhtkond Leida õpetajatele elamispinda. Ehitada B-hoonesse kortereid. 2005 Omanik Hariduse sisu uuendamine, paindlikkus hariduskorralduses ja õppetöö kõrge kvaliteet on vähendanud õpilaste õppima asumist Tallinna koolides. Rakendada paindlikult eri õppevorme. Suurendada ainetevahelist integratsiooni. Enam rakendada iseseisvat õppimist. Suurendada valikainete ja kursuste hulka. Võima- lusel Juhtkond Kasutada tsükliõpet. Pidev Juhtkond Lisada gümnaasiumiklassidesse C-keel. 2002/03 Juhtkond Tunnustada õpilaste uurimistööde juhendajaid. Pidev Juhtkond Valmistada õpilasi põhjalikumalt ette osa võtmaks aineolümpiaadidest ja konkurssidest. Pidev Õpetajad Kasutada ainepäevi ja -nädalaid õppe rikastamiseks. Siduda ainepäevad ja -nädalad võistlusmomendiga ja ergutada paremaid. Pidev Ainekoondised Piisav õppevara tagab õppekava täitmise kõrgel tasemel. Lülitada meediaõpetusse videofilmi valmistamine. Kindlustada õppekava täitmine õppevahenditega. Hankida videofilmi valmistamise aparatuur. 2003 Juhtkond Hankida kaasaegsed õppevahendid praktilisteks töödeks. Pidev Juhtkond Kaasajastada õp. töökoht klassis demonstrats. aparaatidega. 2005 Juhtkond Varustada õpetajate tööruumid arvutitega. 2007 Juhtkond Koolikultuur ja hea psühhokliima on taganud KK hea maine. Muuta võrdväärne partnerlus iseenesest mõistetavaks. Arendada õpilaste loovust kooliürituste kaudu. Pidev Huvijuht KK 145. aastapäeva ettevalmistamine. Sept. 2003 Komisjon Optimeerida suhted ahelas õpetaja, õpilane, lapsevanem. Valmistada hästi ette klassi lastevanemate koosolek. Pidev Klassijuhataja Viia sisse iga-aastane klj. ja lastev. vestlus 1:1 või 1:2. 2004 Klassijuhataja Lastevanemaid huvitav info panna välja kooli koduleheküljele. 2002 Infojuht Arendada edasi kooli tavasid ja sümboolikat. Lõpetada sümboolika täiendamine. 2004 Juhtkond Tellida kooli lipp. 2003 Juhtkond Tööle rakendada vilistlasnõukogu. 2004 Juhtkond Suurendada poeglaste osa klassivälises tegevuses. Käivitada tehnikaring. 2004 Juhtkond EVALVATSIOON ARENGUKAVA RAKENDAMISE, PIDEVA TÄIENDAMISE JA KORRIGEERIMISE KORD Visiooni osa Hindamise indikaatorid, kriteeriumid ja vahendid Kogub andmed Hindab ja analüüsib Hindamise periood Teeb muutmis- ettepaneku KK-s on haridusnõudlusele vastav õpikeskkond. Õppekava tunnijaotusplaan Lastevanemate küsitlus Õppimine väljaspool valda Klassijuhataja Õppealajuhataja Vallavalitsus Juhtkond Hoolekogu Riiklik järelvalve 1 aasta Õppenõukogu Juhtkond ja õpetajad on arenemisvõimelised, kõrge kvalifikatsiooniga ja hoolivad kooli mainest. Test, vestlus Kaudne analüüs Atesteerimine Psühholoog Õppealajuhataja Hoolekogu Direktor 2 aastat Hoolekogu Materiaalne baas vastab tervisekaitsenõuetele ja on turvaline. Vastavus tervisekaitsenõuetele Ekspertiis Majandusjuhataja Tervisekaitse talitus Direktor Tervisekaitse talitus 2 aastat Juhtkond Omanik Hariduse sisu uuendamine, paindlikkus hariduskorralduses ja õppetöö kõrge kvaliteet on vähendanud õpilaste õppima asumist Tallinna koolides. Määrab metoodiline nõukogu (ainekoondised) Õppealajuhataja Hoolekogu Juhtkond 1 aasta Õppenõukogu Piisav õppevara tagab õppekava täitmise õppe kõrgel tasemel. Õppekava täitmiseks vajalike vahendite loetelu Ainekoondised Hoolekogu Juhtkond 2 aastat Hoolekogu Juhtkond Koolikultuur ja hea psühhokliima on taganud KK hea maine. Ankeetküsitlus Vaatlus Psühholoog Infojuht Psühholoog Õppenõukogu 2 aastat Õppenõukogu

I KOOLIASTME (I–III KL) TUNNIJAOTUSPLAAN. 2002/2003. õa AINE I kl. II kl. III kl. kohustuslik juurde kokku eesti keel 6+1 6+1 7 19 2 21 inglise k. – – 3+1 3 1 4 matem. 3 3+1 4 10 1 11 loodusõp. 1 1+1 1+1 3 2 5 inimeseõp. 1 1 1 3 – 3 muusikaõp. 2 2 2 6 – 6 kunstiõp. + tööõpetus 3 3+1 3 9 1 10 kehaline k. 3 3 2 8 – 8 lubatud koormus 20 23 25 kokku 19+1 19+4 23+2 7 Kooli valikul 7 tundi. II KOOLIASTME (IV–VI KL) TUNNIJAOTUSPLAAN. 2002/2003. õa AINE IV kl V kl VI kl kohustuslik juurde kokku eesti keel 5 5 5 15 16 inglise keel 3 +1 3 +1 3 9 2 11 vene keel – 2 3 3 2 5 matem. 5 4 4 13 13 ajalugu – 1 2 3 3 loodusõp. 2 2 3 7 7 inimeseõp. – 1 terviseõp. 1 terviseõp. 2 2 ühisk.õp. 1 – – 1 1 muusika 2 1+1 1+1 4 2 6 kunstiõp. 1 1+1 1 3 1 4 tööõp. 2 2 1+1 5 1 6 kehaline k 3 3 2+1 8 1 9 arvutiõp. – – 1 – 1 1 lubatud koormus 25 28 30 KOKKU 24+1 23+5 26+4 10 Kooli valikul 10 tundi. III KOOLIASTME (VII–IX KL) TUNNIJAOTUSPLAAN. 2002/2003. õ-a AINE VII kl. VIII kl. IX kl. kohustuslik juurde kokku eesti keel ja kirjandus 4 4 4 12 12 inglise keel 3 3 3 9 9 vene keel 3 3 3 9 9 matem. 4 4+1 5 13 1 14 geogr. 2 1 2 5 5 bioloogia 1+1 2 2 5 1 6 keemia – 2 2 4 4 füüsika – 2 2 4 4 ajalugu 2 2 2 6 6 loodusõp. 2 – – 2 2 inimeseõp. 1 suhtlem. – 1 terviseõp. 1 1 2 ühisk.õp. – 1 1 2 2 muusika 1 1 1 3 3 kunstiõp. 1 1 1 3 3 tööõp. 2 2 1 5 5 kehaline k 2 2 2 +1 6 1 7 arvutiõp. 1 1 1 – 3 3 lubatud koormus 30 32 34 KOKKU 28+2 30+2 32+3 7 Kooli valikul 7 tundi. AINE X KLASS T K XI KLASS T K XII KLASS T K kokku kohus- tuslik EESTI KEEL 1–2. struktuur I– II 3. tekstiõpetus I 105 3 4. õigekeelsus I–II 5–6. tekstiõpetus I–II 105 3 õigekeelsus III 8–9. teksti (+–kõneõpetus) III 105 3 9 6 KIRJANDUS 1. Eesti kirjandus I 70 2 3. Eesti kirjandus II 105 3 6. Eesti kirjandus III 105 3 8 6 2. Maailmakirjandus 4. Maailmakirjandus II 5. Poeetika I 7. Maailmakirjandus II 8. Poeetika II A-VÕÕRKEEL INGLISE KEEL 140 4 140 4 140 4 12 6 B-VÕÕRKEEL VENE KEEL 70 2 70 2 70 2 6 6 C-VÕÕRKEEL 70 2 70 2 70 2 6 6 MATEMAATIKA 1. Reaalarvud, avaldised 140 4 5. Jada funktsioonid I 140 4 9. Tõenäosus ja kirjeldav statistika 140 4 12 9 2. Võrrandid, võrratused 3. Trigonomeetria 6. Funktsioonid II 10. Stereomeetria 4. Vektortasandil. Joone võrrand 7. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis 11. Hulktahukad ja pöördkehad 8. Tuletise rakendusi 12. Kordamine GEOGRAAFIA 1. üldmaateadus 35 1 2. ühiskonnageograafia I 35 1 3. ühiskonnageograafia II 35 1 3 3 BIOLOOGIA – – 70 2 70 2 4 4 KEEMIA 1–2. üldine ja anorgaaniline keemia 70 2 3–4. orgaaniline keemia I- II 70 2 5. üldistav keemia 35 1 5 4 4. orgaaniline keemia FÜÜSIKA (ASTR) 1. mehhaanika 70 2 3. elekter ja magnetism 70 2 5. aine struktuur 70 2 6 6 2. molekul. füüsika 4. elektrodünaamika 6. kosmoloogia AJALUGU 1–2. eesti- ja läänemaad aj. 105 3 3-5. inimene ja ühiskond 105 3 6-8. lähiajalugu 70 2 8 7 INIMESEÕPETUS 1. psühholoogia 35 1 2 perekonnaõpetus 35 1 3 suhtlemine 35 1 3 1 ÜHISKONNAÕP. – – – – 70 2 2 2 MUUSIKA 3. eesti muusika 35 1 1. muusika ajal. vanaaeg, keskaeg 35 1 3. 20. saj. muusika 35 1 3 3 KUNSTIAJALUGU 1. antiikkunst 35 1 35 1 kaasaegne kunst 35 1 3 3 KEHALINE KASVATUS 70 2 70 2 70 2 6 6 VALIKKURSUSED: INFORMAATIKA JA GRAAFILISED PROGRAMMID 70 2 70 2 – – 4 – KULTUURILUGU 35 1 – – – – 1 – ÕIGUSALUSED 35 2 – – – – 2 – MEEDIA 35 1 35 1 35 1 3 – RETOORIKA 35 1 35 1 – – 2 – ARVUTIÕPETUS 35 1 35 1 35 1 3 – JOONESTAMINE FILOSOOFIA EETIKA KOKKU Ülekoolilised üritused Ülekoolilist ürituste eesmärk on säilitada kooli traditsioone ja rituaale. * Kooliaasta algus 1. september * Kooli aastapäeva pidu iga 5 aasta tagant, oktoobris või novembris * Sügisene spordipäev september * Õpetajate päev oktoober * Hõimunädal * Rebaste pidu oktoober * Mardi-kadripäev november * Hingedepäev november * Stiilinädal november *Advendi alguse tähistamine detsember * Jõulupeod detsember * Nuputurniir jaanuar * Sõbrapäev veebruar * EV aastapäeva tähistamine veebruar * Memme-taadi pidu märts * Teatripäev märts * Naljapäev aprill * Jüriöö tähistamine aprill * Volbriöö üritus aprill * Lõpukell mai * Lõpupeod juuni Ainekoondised korraldavad ainepäevi. Selle raames toimuvad aineolümpiaadid, konkursid, näitused, õppekäigud jms.

Õppeaasta Emakeel Inglise keel Ajalugu Matemaatika Keemia Bioloogia Õpilasi 2000/2001 Kiili Kool 47,3 65,8 27,1 54,2 68,8 13 Vabariik 54,2 64,1 50,1 39,2 49,2 52,6 Harjumaa 51,0 64,4 45,3 38,9 42,3 45,3 1999/2000 Kiili Kool 60,0 77,0 41,3 57,8 73,8 5 Vabariik 56,7 62,5 48,3 39,2 45,6 49,0 Harjumaa 52,7 63,4 43,3 38,9 36,9 43,3 1998/1999 Kiili Kool 57,7 51,3 47,8 26,1 37,2 60,9 13 Vabariik 57,6 61,8 45,3 43,2 52,9 51,2 Harjumaa 56,1 62,8 45,6 44,9 46,8 52,2 Vajalik kasulik pind Kiili Kooli juurdeehituses Arv Nimetus m2 Märkused Kokku 1 Kunstiklass 70 1 Muusikaklass 60 1 Bioloogia, keemia klass 60 1 Füüsika, geograafia klass 60 1 Arvutiklass 60 1 Keeleõppe klass 30 Rühmaõpe 1 Tütarlaste tööõpetuse klass 70 8 Lihtklassiruum á 54 432 Lisa Poeglaste tööõpetuse klass 60 1 Loenguklass, lugemissaal 54 3 Klassi abiruum õpetajatele, õppevahenditele á 18 54 6 Klassi abiruum á 12 72 Lisa Söögisaal 60 1 Raamatukogu 60 1 Õppeköök 40 1 Õpetajate tuba 54 1 Metoodika kabinet, puhketuba 32 1 Õpetajate garderoob 12 1 Direktori kabinet 18 1 Sekretär, raamatupidaja 16 1 Paljundusruum, panipaik 12 1 Õppealajuhataja kabinet 12 1 Huvijuhituba 12 1 Med. õe tuba 12 1 Garderoob 70 1 Kehalise kasvatuse õpetaja ruum 12 2 Võimla riietusruum á 20 40 1 Aula 160 2 Abiruum aulale á 12 24 1 Pilliruum 12 2 Koristajaruum á 6 12 2 Koristusinventari hoiuruum á 6 12 2 Rekreatsiooniruum á 30 Koridori laiend 60 2 WC á 20 40 2 WC á 3,5 7 2 Duširuum á 6 12 Kokku m2 1880