Kaarma Vallavolikogu — Aste Põhikooli, Kaarma Põhikooli ja Aste Lasteaia arengukavade kinnitamine — KO, 34, 907

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521) §-le 31 ja koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521) §-le 91, Kaarma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Aste Põhikooli arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). 2. Kinnitada Kaarma Põhikooli arengukava aastateks 2002–2004 (lisatud). 3. Kinnitada Aste Lasteaia arengukava aastateks 2002–2005 (lisatud). 4. Käesolev määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. 5. Käesolev määrus jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Urmas LEHTSALU Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 26. veebruari 2003. a määrusega nr 7 ASTE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2003–2005 1. SISSEJUHATUS Aste Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Aste Põhikooli arengukava lähtub Aste Põhikooli põhimäärusest ja Kaarma valla arengukavast. Kooli missioon Enne kui kool teadvustab ja formuleerib oma missiooni, peab ta arvestama eri huvigruppidega, keda kool oma tegevusega mõjutab. Seega tuleb koolil lähtuda nii õpilastest kui lastevanematest, nii õpetajatest kui ülejäänud personalist, Haridusosakonnast, Haridus- ja Teadusministeeriumist kui ka kohalikust omavalitsusest kui omanikust. Üldhariduskooli ees on järgmised küsimused: • Kelle vajadusi me rahuldame? • Milliseid vajadusi me rahuldame? • Kuidas me neid vajadusi rahuldame? Kooli õppe- ja kasvatustöö üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga. Oskab näha probleeme, neid lahendada, iseseisvalt valida ja otsustada. Aste Põhikooli ülesanne on jõuda riiklikus õppekavas toodud pädevusteni, eesmärgi saavutamiseks kasutatakse ära kooli kõik võimalused. Kooli arvutialane õpe on leidnud maakonnas tunnustust, ka tagasisidena kooli lõpetanute poolt. Kool pakub võimalusi õppeväliseks arendamiseks: huviharidusringides nii õpilastele kui täiskasvanutele, juhendatakse projektide koostamisel ja uurimistööde läbiviimisel. Täiskasvanud kasutavad hoolega võimalust täiendada end arvutikoolituses. Valla ja maakonna spordihuvilised kasutavad aktiivselt kooli võimlat. Kooli eesmärk on olla avatud õpilastele, lastevanematele, igale huvilisele: et kõik selles majas leiaksid, et ma vajan seda, mida õpin. Kooli missioon on kokkuvõetud järgmisesse lausesse: Meie kool on avatud igale õppijale. Kooli missioon sisaldab tema peamised tõekspidamised, eelistused, väärtused ja püüdlused, see omakorda eeldab järjekindlust nendest kinnipidamisel ning samal ajal ka pikemaajalise tegevusplaani väljatöötamist, et teada, millest lähtuda. Et seda teha, peame teadma: • Kus ja millises seisus on meie kool praegusel hetkel? • Milline peaks meie kool olema 3, 5, 10 aasta pärast? • Millise tegevuse abil me need eesmärgis saavutame? 2. ÜLDANDMED 2.1. Kooli asend Aste Põhikool on üldhariduslik munitsipaalkool, mis asub Kaarma vallas Aste alevikus Saare Maakonnas. Aste Põhikool on üks kahest põhikoolist valla territooriumil. Aste koolimaja koosneb kahes järgus ehitatud hoonest. Vanem osa renoveeriti koolihooneks 1961. a kohaliku lennuvälja personali staabihoonest ja uuem osa on 1976. aastal valminud võimla. Koolil on poiste käsitöötundideks kohandatud töökojahoone ja sporditundideks kasutatakse kooli spordiväljakut. Kooli ümbritseb õpetajate ja õpilaste rajatud tammepark ning kooliaed, mis on tunnustust leidnud nii maakonnas kui vabariigis. Aste Põhikooli teeninduspiirkond on kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 12. septembri 2002. a määrusega nr 13. 2.2. Kooli ajalugu • 1. septembril 1961. aastal – Haamse 7-kl Kooli ületoomisel Aste alevikku alustas tööd Aste 8-kl Kool • 1961.–1966. a töötas kooli juures Aste Maanoorte kool • 1962. a alustati kooli pargi ja katseaia rajamisega • 27. märtsil 1976. a avati kooli juurdeehitisena võimla • 1995. a ehitati koolile oma katlamaja, uuendati keskküttesüsteem • 1995/96. õppeaastast toitlustatakse kooliõpilasi Aste LPK • 1995. a remonditi tualettruumid ja 2. korrus • 1996. a renoveeriti 1. korrus, muusika- ja kunstiklass • 1996. a alustas tööd arvutiklass ja täiendati arvutiparki. Alustas tööd infojuht. 1994. a e-post, 1998. a interneti püsiühendus • 1997. a ehitati välja õpetajate riietehoid • 1998. a Aste PK parim ühiskondlik hoone Saaremaal ja Eesti Vabariigis • 1999. a renoveeriti kooli võimla ja duširuumid, 1. ja 2. korruse klassiruumid • 2001. a alustati töökoja renoveerimisega, uue näo sai poiste käsitööklass • 2000. a alustati 3-aastast rahvusvahelist projekti COMENIUS 1 • 2002. a kooli töökoda ühendati vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga • 2002. a 1. septembriks saime 30-kohalise jalgrattahoidja kooli hoovis 2.3. Hetkeolukorra analüüs 2.3.1. Koolisisene hetkeolukord 2.3.1.1. Töökeskkond Õppetöö läbiviimiseks on koolil 12 klassiruumi koos õppetöökoja (poiste tööõpetus) ja ruumiga, kus viiakse läbi kodunduse tunde. Ruumid on üldiselt rahuldavas olukorras, kuid osa ruume ei vasta tervisekaitsenõuetele (arvutiklassis puudub sundventilatsioon ja ruum on liiga väike; puudub eraldi ruum tütarlaste kodundustundide läbiviimiseks). Klasside mööbel on uuendatud. Enamusel õpilastel on vastavalt eale ja kasvule sobiv töökoht. Klasside üldvalgustus vastab nõetele. Kooli ruumid on puhtad ja korrastatud. Kooli raamatukogu, õppe- ja kasvatustöö üks tähtsamatest toetavatest üksustest, on loomisel. Õpilaste toitlustamiseks on söökla, mis asub mõnesaja meetri kaugusel lastepäevakodu ruumides. Toidu kvaliteet on hea ja hind optimaalne. Omavalitsus katab osaliselt õpilaste toitlustamiskulud (töötajate palk). • Klassiruume 12 5345 m2 • Spordisaal 1 278,4 m2 • Staadion • Sööklakohti 145 • Õppe-katseaed 1 0,5 ha • Arvuteid kokku 15 õpilaste kasutuses 10 õpetajate kasutuses 3 raamatukogus 1 server 1 • Tööõpetusmaja (poistele) 2.3.1.2. Pedagoogilise personali üldiseloomustus: Ameti- nimetus Ameti- koht Sugu Haridus Vanus Ametijärgud N M Ped. kõrg Muu kõrg Ped. kesk Muu kesk Üld. kesk 30–39 40–49 >50 neist pens. V. õp Õp. N. õp Õp. kand. Juhid 1 1 1 1 1 Õppeala- juhataja 0,5 1 1 1 1 Õpetajad 17 13 3 8 1 6 2 1 5 5 5 1 13 2 Kooli koosseisudes on täidetud 1 direktori, 0,5 õppealajuhataja ja 12,1 õpetaja ametikohta. Koolis on 17 õpetajat, neist 2 kohakaaslast. Kvalifikatsiooninõuded on täidetud 12 õpetajal. Kesk-eriharidusega kunstiõpetajal on läbimata 160-tunnine pedagoogikakursus ja algklassiõpetajal läbimata 160-tunnine algõpetuse didaktikakursus. Plaanis 2003. a sügisest. Kahel pedagoogilise kõrgharidusega õpetajal on läbitud parandusõppe õpetaja kursus. Ametijärkude järgi on koolis 15 õpetajat ja 2 nooremõpetajat. Vanemõpetaja ametijärguga õpetajaid koolis ei ole. Lähiaastatel tuleb kooli leida täiendavalt inglise keele ja füüsika-matemaatika õpetaja. • direktor – lõpetanud TPedI algklasside õpetaja ja kasvatustöö metoodiku eriala 1987. a. Töötab koolis alates 1990. a. Algklasside õpetajana ja huvijuhina 4 a, õppealajuhatajana 3 a ja direktorina 5 a. • direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal – lõpetanud EPA õpetatud agronoomi eriala. Töötab koolis alates 1995. a loodusainete ja maateaduse õpetajana. Õppealajuhataja alates 1997. a. Õpetajate ja teiste koolitöötajate enesetäiendamist toetab kohalik omavalitsus igati. Täiendus- ja ümberõpe väikeses põhikoolis on õpetajatele vajalik, seda tingib nii muutuv elu ise kui ka koolisisesed kaadrimuutused. Täienduskoolitusvajadusel lähtume: • kooli arengu eesmärkidest • õpetajate koolitamise eesmärkidest • õpetajate individuaalsetest vajadustest ja huvidest Koolis ei tunnetata vastuseisu algatusvõimele. Enamik õpetajatest leiab, et koolil on seesmiselt küllalt potentsiaali edasiarenguks ka seesmiste ressursside arvel. Alates 1998. a töötab koolisisene elektronpost, mis on vajalik info säilitamiseks ja edastamiseks. 2.3.1.3. Teenindav personal: • keemialaborant (0,25 ametikohta) • töökojameister (0,25 ametikohta) • spordirajatiste meister • aiatädi (0,5 ametikohta) • koolitädi (2 neist 0,5 ametikohaga, 2–1,0 ametikohaga); • 1 remondimees • 2 katlakütjat (hooajaliselt) Abipersonali koosseis vastab kooli vajadustele. 2.3.1.4. Õpilased: Aste Põhikoolis õpib 2002/2003. õa 148 õpilast. Õpilasi lähitulevikus Klass 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 1. klass 12 11 7 12 2. klass 13 12 11 7 3. klass 18 13 12 11 4. klass 15 18 13 12 5. klass 22 15 18 13 6. klass 23 22 15 18 7. klass 16 23 22 15 8. klass 13 16 23 22 9. klass 16 13 16 23 KOKKU 148 143 137 133 Õppimistulemused on koolis rahuldavad. Õpilased jõuavad edasi algklassides enamus puudulike hinneteta. 5.–9. klassis on see probleem teravam. Igas keskastme klassis on ikka mõni õpilane või kaks, kellel on raskusi õppetöös edasijõudmisega. Õppekava arendamisel lööb kaasa kogu koolipere, on küsitletud ka lapsevanemaid. Loodusteaduste alal, mis on kooli õppekava läbivaid teemasid, teevad õpilased aasta jooksul alates 5. klassist kaks referaati ja parimad tulevad ettekandmisele kooli loodusnädalal maikuus. Maakondlikel aineolümpiaadidel osaletakse võimetekohaselt. Esimese kolme hulka on tuldud geograafia, bioloogia ja emakeele maakondlikel olümpiaadidel. Lõpuklassi õpilased osalevad gümnaasiumi ettevalmistuskursusel nn A-Koolis Kuressaare Gümnaasiumi juures ja reaalainete koolis Saaremaa Ühisgümnaasiumi juures. Aste Põhikooli lõpetanud lähevad kõik edasi õppima keskmiselt 50% gümnaasiumis, 50% ametikoolis. 3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud Riikliku järelevalve läbiviimise korras (HM 22. märtsi 1999. a määrus nr 14, lisa 2). 3.2. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 3.2.1. Koolisisene juhtimine • koolisisene juhtimine • hoolekogu • lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 3.2.2. Kooli töö planeerimine • Kooli arengukava, plaanid • Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3.2.3. Õpetamine ja õppimine • ainealase töö planeerimine • ainealase töö korraldus • õpilaste osalus õppetöös • õpilaste hindamine 3.2.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus • kooli töökeskkond • klassi ja kooliväline töö • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 3.3. Hetkeseis ja arengueeldused 3.3.1. Koolisisene juhtimine Direktoril on nõutav kvalifikatsioon. Oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. Järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Direktori asetäitjal õppe- ja kasvatustöö alal on nõutav kvalifikatsioon. Korraldab koolielu koostöös direktori ja õpetajatega. Tööjaotus ja vastutus direktori ja õppealajuhataja vahel on muutumas selgemaks. Klassijuhataja lähtub oma töös kooli õppe-kasvatustöö ülesannetest, klassi probleemidest. Tuleb jõuda selleni, et tal oleks ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest, et klassijuhataja planeeriks, analüüsiks, hindaks ning koordineeriks klassi õpilaste, õpetajate, lastevanemate koostegevust. See kõik tähendab klassijuhatajate professionaalsuse edasise tõstmise vajadust. Selleks aitaks kaasa ka klassijuhataja parem varustamine informatsiooniga täitmaks esindusfunktsiooni lapsevanemate ja õpilaste ees. Alates 2001/2002. õppeaastast on koolis sisse viidud klassijuhataja töömapp. Personal ja õpetajad lähtuvad töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Tuleb teha edasist tööd selle nimel, et kõik kooli töötajad teaksid paremini oma ülesandeid, otsustus- ja vastutuspädevust. Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise, arengu. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid. Õpilasaktiivi töö vajab kindlamat suunamist ja aktiivi kaasamist kooli ürituste korraldamisele. Koolis on olemas sisehindamise süsteem, mille abil õpitakse tundma kooli tugevaid ja nõrku külgi. Sisehindamine aitab juhti otsuste tegemisel, toetab ja suunab nii kollektiivi kui ka pedagoogide arengut, näidates arenguvajadusi. Sisehindamine vajab edasiarendamist. Koolis on sätestatud reeglid personalile, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (kodukord, ametijuhendid). Personalipoliitika koolis vajab fikseerimist. Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Lähtutakse riigi standarditest, Arhiiviameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi nõuetest, kooli vajadustest. Uuenenud seadusandluse nõuetele vastav kooli asjaajamiskord vajab igapäevatöös järgimist. Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Vahendite kasutamist on analüüsinud nii kooli juhtkond kui ka hoolekogu. Täienduskoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajaduste ja üleriigiliste prioriteetidega. 3.3.1.1. Hoolekogu Hoolekogu koosseis ja juhtimine vastavad kehtiva seaduse nõuetele. Esindatud on eri huvirühmade ja elualade inimesed. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia. Hoolekogu koosseis vajab koostöös kooli omanikuga tihedamat ja eesmärgistatud koostööd kooli materiaal-tehnilise baasi muretsemisel riikliku õppekava elluviimisel. 3.3.1.2. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Regulaarselt vahetatakse infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta. Lastevanematel on võimalus arutleda koos õpetajatega ja kooli juhtkonna esindajatega. Toimuvad lastevanemate koosolekud, lastevanemad aitavad ülekoolilisi ja klassiüritusi ette valmistada ja korraldada. Eesmärgiks tuleb seada parema ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest, lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Arenguruumi on õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamises. 3.3.2. Kooli töö planeerimine 3.3.2.1. Kooli arengukava, plaanid Kooli arengukava väljaarendamises osalevad kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv ja muu personal, hoolekogu. Arengukava mõjutab kooli enesehindamist, õppeaasta üldtööplaani, peegeldab riiklikke, regionaalseid ja kooli prioriteete ning keskendub õpetamisele ja õppimisele, kooli töökeskkonnale, kooli õppekava väljatöötamisele. Kooli arenguplaan sisaldab kõiki koolielu valdkondi. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukavast, õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest, õppe-kasvatustöö probleemidest, enesehindamise ja riikliku järelevalve tulemustest. Ollakse teadlik õppeaasta eesmärkidest ja ülesannetest ning neid järgitakse oma töös. 3.3.2.2. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Kava järgitakse õppekavatöös ja õppeaasta üldtööplaani koostades pidevalt ning vajaduse korral tehakse kavas muudatusi. Tuleb luua kooli arengukava regulaarse täiustamise süsteem. 3.3.3. Õpetamine ja õppimine 3.3.3.1. Ainealase töö planeerimine Kooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekava ja kooli arengukavaga. Seal on kirjas kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Läbivate teemade esituses on osutused ainetele. Kirja on pandud kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtted, kord jm. Ainekavades on püstitatud aine õppe- ja kasvatuseesmärgid, sh aine kaudu taotletavad kooliastmete pädevused. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kooli õppekava läbivate teemade käsitlus on aineti ja klassiti jälgitav, õpitulemused fikseeritud. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted, kasutatav õppevara. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist. Töökavad on vormistatud õppeveerandite kalenderplaanidena. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Välja töötada õpitulemused klassiti ja ainete kaupa eraldi. 3.3.3.2. Ainealase töö korraldus Õpikute hankimiseks on kirjastustega lepingud sõlmitud. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning on tellitud vajalik õppekirjandus. Õppematerjalid ja -vahendid vajavad kaasajastamist. Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused, osaletakse piirkondlikus ja üleriigilises täienduskoolituses. Vajadusel osaletakse ümberõppes. Tuleb saavutada kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavus. Metoodilise töö kvaliteet vajab edasist tõstmist. Toimib õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. Õpilastel on võimalus saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Omavalitsuse poolt on vaja korraldada õpilaste logopeediline ja psühholoogiline teenindamine. Õpiraskustega õpilaste abistamine peab olema pideva tähelepanu all. Üheks eesmärgiks peab olema andekate laste arendamine. 3.3.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Püüdleme selle poole, et hästi valitud tegevused ning aktiivistavad töövõtted tunnis köidaksid õpilaste tähelepanu. Keskastme klassides on vaja moodustada põhiainetes õpperühmad vastavuses õpilaste töökiirusele ja võimetele, et õpetajal oleks võimalik valida õpilastele maksimaalselt sobilik töökiirus ja metoodika. Tulemusliku õpetaja-õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis peab olema jätkuvalt koolitöö üks tähtsamaid eesmärke. Õppimist ja õpetamist peab ka edaspidi toetama aktiivne osalemine kooli, linna, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel, konkurssidel, kus on saadud auhinnalisi kohti ja töid on ära märgitud. 3.3.3.4. Õpilaste hindamine Hinnates lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning loovad tasakaalu kirjalike kontrolltööde ja suulise vastamise vahel. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Tehakse vahet õpilase ja klassi arengu hindamise (protsessi hindamise) ning vahetulemuste saavutamise hindamise (arvestusliku hindamise) vahel. Vajaduse korral koostatakse hindamistulemuste põhjal õpilaste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid. Protsessi ja arvestusliku hindamise suhe on selgepiiriline. Tulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning vajaduse korral kavandatakse meetmed olukorra parandamiseks. Lastevanematele saadetakse kord veerandis hinneteleht lapse edasijõudmise kohta. Õpilaste edasiõppimine järgmises haridusastmes on valdav. Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamisel on jätkuvalt arenguruumi. 3.3.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolil on täielik ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus jt nõutavates dokumentides, täpsustab ja kontrollib 1. klassi tulevate laste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad ja peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta, väljastab teatised õigel ajal. Informeerib omavalitsust koolikohustusliku õpilase õpingute katkestamisest, põhikooli lõpetanud õpilastest. Direktor ja õppenõukogu on rakendanud põhjuseta puudujatele karistusi. Vallavalitsus on organiseerinud kaugemal elavatele lastele õpilasliini. Bussi liikumise graafik arvestab kooli tunniplaani ja õpilaste huvialategevusi. Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine (koolisiseselt ja -väliselt) on vormistatud nõuetekohaselt ning vastavuses koolidokumentatsiooniga. Kooli statistiline aruanne on koostatud õigesti ja kajastab tegelikku olukorda. Puudumiste täpse arvestuse pidamine on jätkuvalt meie ülesanne. 3.3.5. Kooli töökeskkond Õppeasutuse ruumid on puhtad. Kooli kodukord ja ühtsete nõuete olemasolu on taganud kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise. Kabinettides, töökojas on tagatud ohutu töökeskkond. Koolimajas on avariiväljapääsud, tulekustutid, hoiatussignalisatsioon. Ruumide ja sisustuse tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamises on veel rohkesti arenguruumi. Kooli töötajad ja õpilased on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel, spordi- jt kooliüritustel. Turvalise töökeskkonna loomine peab jääma eesmärgiks ka edaspidi. Raamatukogu teenuste aktiivseks kasutamiseks peaks leidma rohkem võimalusi. Raamatukogu ise on ruumikitsikuses. Arvutiklassi valgustus ja ventilatsioonisüsteem on vaja viia vastavusse tervisekaitsenõuetele. 3.3.6. Klassi- ja kooliväline töö Õpilaste rohke osaluse tagamine huvialategevusest peab jääma eesmärgiks. Õpilased löövad aktiivselt kaasa kooli ja maakonna üritustes. Tähtis on huvialatöö tulemuslikkuse tagamine ja ringide töö mitmekesistamine. Oluline ülesanne on õpilaste vaba aja sisustamine koolivaheaegadel. 3.4. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Aste Põhikooli arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Lähtuvalt hetkeseisu analüüsist ja arengueeldustest on Aste Põhikooli prioriteetsed eesmärgid arengukava valdkondade lõikes järgmised: 3.4.1. Koolisisene juhtimine 3.4.1.1. Juhtimine • Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine. • Kooli personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine. • Õpilasaktiivi töö aktiveerimine. • Kooli enesehindamise ja sisehindamise süsteemseks muutmine. • Erinevaid kooli protsesse reguleeriva asjaajamiskorra järgimine. 3.4.1.2. Hoolekogu • Hoolekogu koosseisu koostöö kooli omanikuga. 3.4.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus • Ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest. • Lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. • Õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamine. 3.4.2. Kooli töö planeerimine • Kooli arengukava regulaarne uuendamine. • Kooli arengukavast informeerituse tagamine. 3.4.3. Õpetamine ja õppimine 3.4.3.1. Ainealase töö planeerimine • Kooli õppekava õpitulemuste väljatöötamine klasside kaupa. 3.4.3.2. Ainealase töö korraldus • Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine. • Kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine. • Andekate laste arendamine. • Õpiraskustega õpilaste abistamine. 3.4.3.3. Õpilaste osalus õppetöös • Tulemusliku õpetaja-õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis. • Aktiivne osalemine kooli, maakonna olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel. 3.4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus • Puudumiste täpse arvestuse saavutamine. 3.4.5. Kooli töökeskkond • Ruumide ja sisustuse tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamine. • Turvalise töökeskkonna loomine. 3.4.6. Klassi- ja kooliväline töö • Huvialaringide mitmekesistamine. 3.4.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) • IKT juurutamine kooli juhtimises. • IKT rakendamine õppeprotsessis. • Kodulehekülje arendamine. • Tarkvara juurdeostmine. • Arvutipargi administreerimisega seotud probleemide lahendamine. • Arvutipargi kaasajastamine. 4. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Arengukava ülesanded ja projektid 4.1.1. Koolisisene juhtimine Prioriteetne eesmärk 1. Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Koolitus: õpimotivatsioon ja õpilase motiveerimine 2000 2000 Eelarvest Direktor 2. Koolitus: klassijuhataja roll ja selleks vajalikud oskused 2000 2000 Eelarvest Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Kooli personali tööjaotuse ja vastutuse konkretiseerimine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Tulemus- ja arenguvestluste sisseviimine + + Direktor, õppeala- juhataja 2. Ametijuhendite paketi täiendamine ja vormistamine: kogumik paber- ja elektroonilisel kandjal + + Direktor Prioriteetne eesmärk 3. Õpilasaktiivi töö aktiviseerimine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õpilasesinduse põhimääruse väljatöötamine + Huvijuht 2. Õpilasesinduse juhendamine koolituste kaudu 1000 2000 1000 4000 OV eelarve Huvijuht Prioriteetne eesmärk 4. Kooli enesehindamise ja kooli sisehindamise süsteemi väljatöötamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Sisehindamise eesmärkide tutvustamine aineõpetajatele + + + Õppeala- juhataja 2. Eduka õpetaja kriteeriumide väljatöötamine + + Direktor, õppeala- juhataja 3. Kooli enesehindamissüsteemi väljatöötamine + + + Direktor, õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 5. Erinevaid kooli protsesse reguleeriva asjaajamiskorra järgimine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Tutvustada asjaajamiskorda ja selle uuendusi kooli personalile + + + Direktor 4.1.2. Hoolekogu Prioriteetne eesmärk 1. Hoolekogu koosseisu koostöö kooli omanikuga Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulud Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Hoolekogu liikmete koolitus 2000 + 2000 OV eelarvest Direktor 2. Osalemine kooli enesehindamisel + + + Direktor 3. Osalemine kooli eelarveliste vahendite otstarbekal planeerimisel + + + Direktor 4.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Prioriteetne eesmärk 1. Ülevaate saamine lastevanemate ootustest Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Regulaarne vanemate ja õpilaste küsitluse sisseviimine 1000 1000 1000 3000 OV eelarvest Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 2. Lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Kooli infolehe regulaarne väljaandmine 500 500 500 1500 OV eelarvest Huvijuht, infojuht 2. Kooli kodulehekülje pidev täiendamine + + + Infojuht Prioriteetne eesmärk 3. Õppe- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Vastavasisuliste loengute organiseerimine lastevanematele vähemalt kord õppeaastas 1000 1000 1000 3000 OV eelarvest Õppeala- juhataja 2. Koolipsühholoogi töölerakendamine Kuu- töötasu Töötasu OV eelarve Direktor 4.2. Kooli töö planeerimine Prioriteetne eesmärk 1. Kooli arengukava regulaarne uuendamine ja informeerituse tagamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Sisse viia arengukava rakendamise analüüs ja arengukava uuendamise süsteem + + + Direktor 2. Viia kooli arengukava kooli koduleheküljele + + + Infojuht 4.3. Õpetamine ja õppimine 4.3.1. Ainealase töö planeerimine Prioriteetne eesmärk 1. Kooli õppekava õpitulemuste väljatöötamine klasside kaupa esimese indikaatori osas Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Välja kirjutada aine- ja klassikaupa õpitulemused + Õppeala- juhataja 2. Kooli ainekavade vormistamine elektroonilisel kujul + + Infojuht 4.3.2. Ainealase töö korraldus Prioriteetne eesmärk 1. Õppevahendite ja -materjalide kaasajastamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Koostada vajaminevate vahendite pingeread + + + Õppeala- juhataja 2. Multimeediaklassi pidev täiendamine 10 000 6000 3000 19 000 OV eelarve, võimalusel projekt Direktor, infojuht 3. Kooli raamatukogu fondi täiustamine õppekava nõuete täitmiseks 4000 4000+ 4000+ 12 000 OV eelarve Raamatu- koguhoidja Prioriteetne eesmärk 2. Kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Õpetajate koolitus 12 000 20 000+ 20 000+ 52 000 Eelarvest, oma- finantseering Direktor 2. Koolitus: õpimotivatsioon ja õpilase motiveerimine 12 000 + 4000 16 000 Eelarvest Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 3. Andekate laste arendamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Luua aineringid andekatele lastele 10 000 + + 10 000 Eelarvest Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 4. Õpiraskustega õpilaste abistamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Aineõpetajate konsultatsiooniaegade sisseseadmine 1.–3. ja 4.–6. kooliastmes + + + Eelarvest Õppeala- juhataja 2. 7.–9. kooliastmes pikapäeva- rühma moodustamine + + Eelarvest Direktor 3. Probleemsete õpilaste kaasamine ringide töösse + + + Huvijuht 4.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Prioriteetne eesmärk 1. Tulemusliku õpetaja-õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Meeskonnatöö organiseerimise oskuste alane koolitus õpetajatele 10 000+ + 10 000 Eelarvest Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 2. Aktiivne osalemine kooli, linna, maakonna olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Välja töötada koolisisene õpilaste ja õpetajate motivatsiooni süsteem + Direktor, õppeala- juhataja 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Prioriteetne eesmärk 1. Puudumiste täpse arvestuse saavutamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Välja töötada puudumiste kontrollimiseks kindel süsteem + Õppeala- juhataja 2. Konkretiseerida kooli kodukorras põhjuseta puudumistega kaasnevaid meetmeid + Direktor 4.5. Kooli töökeskkond Prioriteetne eesmärk 1. Ruumide ja sisustuse tervisekaitse nõuetele vastavuse tagamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Koostöös kooli omanikuga leida optimaalsemad lahendused kooli materiaalse baasi tõhustamiseks + + + Direktor 2. Kooli katlamaja rekonstrueerimine 200 000 OV eelarvest Direktor 3. Kooli töökoja remonttööde lõpetamine + + + + OV eelarvest Direktor 4. Koolimaja fassaadi renoveerimine + OV eelarvest Direktor 5. Tütarlaste käsitööklassi väljaehitamine 20 000 20 000 OV eelarvest, projekt Direktor 6. Kooli mänguväljaku rekonstrueerimine + + OV eelarvest, projekt Direktor 7. Kooli spordiväljaku renoveerimine 20 000 10 000 30 000 OV eelarvest Direktor 8. Veevärgi viimine algklassidesse + OV eelarvest Direktor 9. Kooli pargi ja purskkaevude renoveerimine + 20 000 20 000 OV eelarvest, projekt Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Turvalise töökeskkonna loomine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Kooli personalile töökaitsealase koolituse läbiviimine + 3000 3000 Eelarve Direktor 4.6. Klassi- ja kooliväline töö Prioriteetne eesmärk 1. Huvialategevusest õpilaste rohke osaluse ja tulemuslikkuse tagamine Täitmise aeg, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Viia läbi õpilastele küsitlusi huviringides osalemise kohta + + + Huvijuht 2. Projektide kaudu õpilastele suviste töö- ja puhkelaagrite korraldamiseks võimaluste otsimine Projektid Huvijuht 4.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) Vaata lisa 1 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal kevadel nii, et koolil oleks uue õppeaasta alguseks olemas arengukava kolmeks järgnevaks õppeaastaks. Arengukava kinnitatakse Kaarma Vallavolikogu sätestatud korras. Kaarma Vallavolikogu 26. veebruari 2003. a määruse nr 7 lisa 1 ASTE PÕHIKOOLI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 1. ASTE PÕHIKOOLI ÜLDISELOOMUSTUS Aste Põhikool asub Saaremaal, Kaarma vallas, Aste alevikus. Kool alustas tööd 1961. aasta septembris tolleaegse Haamse kooli ületoomise järel Aste alevikku. Kuressaarest asub kool 12 km kaugusel. Aste alevikus tegutseb OÜ Sarmet (endine Tallinna Juveelitehase tsehh) ja mõne kilomeetri kaugusel Astest tegutseb AS Saare Dolomiit. Aste alevikus elab 622 elanikku. Kaarma vallas asuvad peale Aste Põhikooli veel Kaarma Kool, Randvere algkool ja Nasva Algkool. Aste Põhikool on aastatega saanud mitmesugust remonti. Viimase suurema uuendusena remonditi täielikult kooli võimla ja töökoda. Kooli õpilaste arv on kõikunud 160 õpilase ümber. Kuni 2005. aastani olulist õpilaste arvu vähenemist ei ole oodata. Aste Põhikoolist töötab põhikohaga 15 õpetajat. 2. INFOTEHNOLOOGIA ARENGUKAVA ÜLDEESMÄRGID Aste Põhikooli infotehnoloogia arengukava lähtub kooli üldisest arengukavast ja on viimase lahutamatu osa. Arengu pidevuse tagamiseks on koolis tööl infojuht alates 1996. aastast. 2.1. Arengukava tähtsamad suunad • Infotehnoloogiliste vahendite abil tagada põhikooli lõpetanule elementaarsed oskused arvuti kasutamisel. • Õpetajate oskuste pidev täiendamine õppetöö ja klassiväliste ürituste huviavamaks korraldamiseks. • Õpilaste individuaalsete ülesannete täitmine arvutipargi vahendusel (referaadid, uurimistööd, materjali kogumine ja otsimine internetist, andmete ja dokumentide hoidmine arvutivõrgus ja arvutivõrgu ühiskasutus). • Kooli juhtkonna dokumentatsiooni haldamine arvutivõrgus, tähtsate dokumentide arhiveerimine, andmeturve ja dokumentide ühiskasutus. Koolhaldus andmebaaside hoidmine ja kasutamine arvutivõrgust. • Interneti võimaluste kasutamine kaugtööks (näit. kodust). • Elektronposti võimaluste kasutamine sidepidamiseks, andmevahetuseks ja enesetäiendamiseks. Kooli postiserveri võimaluste pidev täiendamine. • Infotehnoloogilise riistavara pidev täiendamine silmas pidades ühtlast ja põhjendatud arengut. 2.2. Infotehnoloogiliste vahendite paiknemine

• Arvutivõrgu ehitamisel on lähtutud vajadusest laiendada arvutivõrku kõigisse klassidesse. • Multimeedia klassis paiknevad statsionaarselt paigaldatud arvuti (õpetaja töökohal), meediaprojektor ja videomagnetofon koos heliseadmetega. • Raamatukogu arvutiga teostatav andmehõive annab arvutivõrgu kaudu võimaluse andmebaasidest otsinguid teostada. • Õpetajate, õpilaste ja juhtkonna võrgusegmendid on üksteisest loogiliselt eraldatud. 3. INFOTEHNOLOOGILISTE VAHENDITE HETKESEIS 3.1. Riistvara Nimetus Kogus Iseloomustus Server 1 Pentium MMX 266 MHz 15Gb HDD, CD, 128 Mb RAM Klassiarvutid 10 Pentium 100–333 MHz, 16–32 Mb RAM ~1Gb HDD Raamatukogu 1 Pentium MMX 266 MHz 3 GB HDD, CD, 20 Mb RAM Õpetajate tööruum 2 Pentium 400 MHz 3 Gb HDD, CD, 32 Mb RAM, heli Pentium 630 MHz 3 Gb HDD, CD, 128 Mb RAM Juhtkond 1 Pentium 630 MHz 10Gb HDD, CD, 128 Mb RAM 3.2. Tarkvara Nimetus Kasut. Litsents Windows NT 4.0 2 2 Windows 98 7 5 Windows 95 5 5 MS Office 95 0 1 MS Office 97 12 1 MS Office 2000 2 1 Regio Teedeatlas 2.0 (võrgulitsents) 1 1 Encarta Atlas 1 1 Encarta Encyclopedia 1 1 Math Soft Study Works 1 1 Microsoft Works 0 4 Tiigrihüppe Sihtasutuselt (Eesti taimed) 1 Tiigrihüppe Sihtasutuselt (Eesti selgroogsed) 1 3.3. Muud riistvara vahendid Nimetus Arv Kasutamine Laseprinter HP Laserjet 6P 1 Raamatukogus ja sekretäri kasutuses Laserprinter HP 1000 1 Õpetajate kasutuses (võrgust kõigile) Tindiprinter HP Deskjet 710C 1 Juhtkonna kasutuses (võrgust kõigile) Epson LX 800 1 Klassis õpilastele jooksvaks kasutamiseks Skanner 1 Materjali skaneerimiseks, fakside saatmiseks 3.4. Olemasoleva riistvara ja tarkvara kasutamine Kõige suurem osa koolis olevast arvutivarast on kasutusel arvutiklassis. Klassis paiknevad õpilaste töökoha arvutid on varustatud vajaliku tarkvaraga (keskkond Win 95 või Win98) ja MS Office 97-ga. Samuti on igalt klassiarvutilt võimalus kasutada Eesti-Inglise sõnastikku, Math Soft Study Works-i, Geometrix-i, interneti vahendeid ja õpilastele jagatud serveriressursse. Kõik koostatavad failid paiknevad failiserveris ja suvaliselt töökohalt on võimalik varemkoostatud failidele juurde pääseda. Klassis on kõigile alati kasutatav maatriksprinter Epson LX 800. Sellega saavad õpilased oma jooksvad printimisevajadused rahuldatud. Esindusliku materjali printimine toimub arvutivõrgu kaudu õpetajate tööruumis paiknevale laserprinterile. Vajaduse korral saab ka värvilist trükki teha juhtkonna tindiprinteril. Õpetajatele on töö tegemiseks sisustatud spetsiaalne tööruum, kus hetkel on kasutada kaks arvutit, laserprinter, skanner ja koopiamasin. Õpetajatele on eraldatud failiserveris eraldi ressurss, millele pääseb ligi vaid õpetaja märksõna teadev isik. Samal ajal pääseb aga õpetaja ligi ka õpilaste koolt kasutatavale ressursile. Nii on õpetajatel võimalik olla kursis arvutite vahendusel tehtud kirjalike töödega. Õpetajate dokumendid ja failid on kõik eranditult salvestatud failiserverisse. See annab õpetajatele võimaluse teha tööd kooli suvaliselt töökohalt (peab kasutama vaid salasõna). Samuti on võimalik interneti ühenduse olemasolul faile kodust või mujalt kasutada. Koopiamasina kasutamiseks on õpetajatele antud kasutajakaardid. Kaartidega on võimalik seada ka limiiti kopeerimisele, kuid senini ei ole me sellele läinud. Juhtkonna kasutuses on hetkel üks arvuti. Sellel arvutil paiknevad kõik juhtkonna failid (käskkirjad, ametijuhendid, kogu kirjavahetusega seotud materjal ja dokumentatsioon). Sellel arvutil koostatud failidest teeme failiserverisse turvakoopia igal nädalal. Koolihaldus teostatakse meie koolis programmiga Extens (senini versioon 7.4). Selle abil hallatakse kogu kooli andmebaasi (teenistujad, õpetajad ja õpilased). Seda tööd teeb kooli sekretär raamatukogus paiknevalt arvutilt. Andmed paiknevad serveril. Uue versiooni saamisel saab andmeid kasutada ka üle võrgu. Arvutiõpetus on valikainena 8. ja 9. klassis. Ülejäänud klassid pääsevad arvutiklassi kasutama kord nädalas ringitundides. Selleks on koostatud arvutiklassi kasutamise tunniplaan ja klassijuhatajad valivad oma klassile ajad. Kirjalike tööde koostamiseks ja vormistamiseks on õpilastel võimalik reserveerida kohti. Arvutiklassi kasutamiseks on koostatud juhend, mille on kinnitanud õppenõukogu. Vara kaitseks on koolis paigaldatud signalisatsioon. Signalisatsiooniga on haaratud arvutiklass, rajamisel olev multimeediaklass, õpetajate tööruum ja direktori kabinet. 3.5. Õpetajate oskused ja nende täiendamine Arvutiõpetajana töötab Aste Põhikoolis Peeter Ramst. Tema on aastatega kujundanud kool infosüsteemi ja teinud ka põhilise töö õpetajate arvutialasel koolitusel. Peale selle on mitmed õpetajad läbinud spetsiaalseid kursusi ja ainealast koolitust, kus on käsitletud ka arvuti kasutamist aine õpetamisel ja õppematerjali koostamisel. Paljud õpetajad kasutavad aktiivselt interneti võimalusi abimaterjali otsimisel. Tugevamatele õpilastele antakse eraldi töid, mille lahendused ja tulemused jõuavad õpetajani meediavõrgu (ka e-post) kaudu. Viimasel ajal on õpetajad hakanud kasutama esildiste võimalusi (Microsoft Powerpoint). Õpetajad on esinenud tundides, lastevanemate koosolekutel ja õppenõukogu koosolekutel mitmete presentatsioonidega. Oleme püüdnud pidevalt kursis olla uuemate programmidega ja infotehnoloogiliste võimalustega. Kõik koolis esitatavad aruanded, nimekirjad ja dokumendid on vormistatud arvutiga. Kooli nimekiri ja klasside nimekirjad saame aga Extensi vahendusel genereerida sealsetest andmebaasidest. Failiserver annab õpetajale mitmeid võimalusi töö kaasaegseks tegemiseks. Praktiliselt koolimajas enam diskette vaja ei ole. Diskette kasutavad vaid õpetajad, kelle ei ole kodust võimalik juurdepääs internetile. Laialdaselt on kasutusel Miksikese, www.koolielu.ee ja muude serverite infomaterjalid, mis on praktiliselt valmis ainealane materjal tundides kasutamiseks. Õpetajate ainekavad on serveril salvestatud eraldi kausta, sealt saab neid lugeda, täiendada ja vajadusel ka trükkida. 3.6. Tehniliste vahendite hooldus ja remont Kogu olemasoleva infotehnoloogilise pargi hoolduse ja remondi teostab kooli infojuht. Tema teeb ka vajadusel koostööd teiste valla koolidega ja nõustab sealseid töötajaid. Varematel aastatel ehitas infojuht ise vanemaid arvuteid ringi, vahetades komponente uuemate vastu. Praegugi töötavad klassis 2 Pentium 120 arvutit, mis on osade kaupa kokku monteeritud. Kahjuks on mitmed monitorid klassis allapoole arvestust ja neid ei tohiks koolis kasutada. 4. INFOTEHNOLOOGIA ARENDAMISE PLAAN AASTATEKS 2001–2005 4.1. Arvutiõpetus 2000. aastast valikaine tunnid 8. ja 9. klassi õpikastele. Alates 2. klassist üks ringitund nädalas arvutiõpetaja juhendamisel ja klassiõpetaja soovituslikul juhtimisel. 2003/2004. õppeaastast valikaine tund alates 5. klassist 4.2. Arvuti kasutamine ainetunnis 2002/2003. õppeaastal kasutada MS Powerpointi abil loodud presentatsioone ainetundides. Multimeedia projektori kasutamine videomaterjali esitamiseks multimeediaklassis. Arvutivõrgu rekonstrueerimine, kahe vananenud kuvari väljavahetamine. 2003/2004. õppeaastal multimeediaklassi edasine täiendamine. Õpetaja laua muretsemine ja videoseadmete statsionaarselt paigaldamine. Arvutivõrgu laiendamine geograafia-bioloogi klassi. 2004/2005. õppeaastal klassiarvutite osaline uuendamine. Vananenud kuvarite väljavahetamine. Ainealase täiendamise tunnid arvutiklassis. 4.3. Õpetajate täiendusõpe Pidevalt oma jõududega hoida õpetajaid kursis kaasaegsete, uute programmidega, teavitada koolitöötajaid uutest tehnilistest võimalustest meediavallas. Hankida uusi programme, mis oleksid kasutatavad koolitöös. Õpetajatel läbida peale ainealase koolituse ka spetsiaalseid kursusi, millel käsitletakse meediavahendite kasutamist aine õpetamisel. Kooli kodulehel pidevalt uuendada linke uute ja huvitavate õppematerjalide saamiseks. 4.4. Arvuti kasutamine klassivälise töö tegemiseks Õpilaste huvide arendamiseks ja teadmiste süvendamiseks hoida pidevalt töös arvutiring 2., 3., 4., 5., 6., ja 7. klassile. Lisaks sellele alustada arvutiringiga süvendatud teadmiste omandamiseks arvuti ehituse ja seadistamise huvilistele. Lisaks sellele moodustada uudiste töögrupp, kes kooli kodulehe ja infolehe jaoks koguvad materjali, sisestavad saadud info failidesse ja siis teevad vajaliku kujunduse. Abistada klasside seinalehe toimetusi artiklite kujundamisel, kujundada ja trükkida võistluste protokollid ning valmistada ette need esitamiseks kooli kodulehele. Koguda, koostada ja kujundada Socrates Comenius projekti materjale ja neid levitada. 4.5. Riistvara uuendamine ja süsteemi korrashoid 2002/2003. õppeaastal rekonstrueerida kooli arvutivõrgu keskseade. Pidevalt leida uusi tehnilisi võimalusi serveri töö parandamiseks. Lisada turvameetmeid. Leida võimalus prahiposti blokeerimiseks ja kirjaserverile muretseda uus viirusekaitse. 2003/2004. õppeaastal välja vahetada klassis kaks vana kuvarit. Rekonstrueerida kaks klassiarvutit. Muretseda multimeediaklassi uus õpetajalaud ja klass korralikult välja ehitada. Õpetajatel planeerida loodud võimalusi kasutades tunde multimeediaklassis. 2004/2005. õppeaastal rakendada tööle täies mahus kaugtöö võimalused. Selleks uuendada serveri tarkvara ja riistvara. Muretseda uus sõltumatu toiteallikas võrgu serverile ja keskseadmele, mis kindlustaks töö ka voolukatkestuste korral. Muretseda arvuti geograafia-bioloogia kabinetti. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja 1. Arvutiklassis tervisekaitse nõuetele mittevastavate kuvarite asendamine uutega 7000 4000 4000+ 15 000 OV eelarvest Infojuht 2 Serverile lisa kõvaketta muretsemine andmete arhiveerimiseks 2500 2500 OV eelarvest Infojuht 3 Puuduvate tarkvaralitsentside ostmine 15 000 15 000 15 000 45 000 OV eelarvest, projektid Infojuht 4 Uute arvutite muretsemine 10 000 20 000 10 000 40 000 OV eelarvest, projektid Infojuht Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 26. veebruari 2003. a määrusega nr 7 KAARMA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2002–2004 1. SISSEJUHATUS 1.1. Kaarma Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 1.2. Kaarma Põhikooli arengukava lähtub Kaarma Põhikooli põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. 2. ÜLDANDMED 2.1. Kaarma Põhikool asub Saare maakonna Kaarma vallas Nõmme külas. Kool asub umbes 15 km Kuressaare linnast, mis jääb koolist lõunasse. Põhja poole jäävad soised alad, mistõttu asustus Kaarmal on hõre. Keskust ei ole välja kujunenud. Koolimaja asub endises Kaarma mõisa härrastemajas metsas. Ida pool laiuvad põllumaad. Lähim bussipeatus (neid on kaks) on umbes 1,5–2 km kaugusel. 2.2. Kaarmal töötab kool praeguses asukohas alates 1. oktoobrist 1923. a, kui liideti Kaarma ja Meedla külakoolid ning kihelkonnakool. Koolis oli kaks klassikomplekti 1. kuni 4. klassini. Esimene lend 6. klassi lõpetanuid läks välja 1931. aastal. Viimane koolide ühendamine oli 1999. aasta 1. juulil, kui endise Kaarma valla kolm kooli (Eikla, Vaivere ja Kaarma) liideti üheks kooliks – Kaarma Põhikooliks. 2001. aastal peatati õppetöö Vaivere koolis õpilaste vähesuse tõttu. Enamik õpilastest tuli üle Kaarmale. Õppetöö toimub praegu kahes kohas – Eiklas ja Kaarmal. Eiklas on 4 klassi (2 klassikomplekti), Kaarmal 7 klassikomplekti. Õpilasi on 151, neist Eiklas 24. Et kooli üldeesmärk on arendada last kui isiksust, siis on põhirõhk asetatud õppetööle ja laste huvide ning võimete arendamisele klassivälise töö kaudu. Tunneme rõõmu sellest, et kvaliteedi protsent on viimastel õppeaastatel olnud üle 40. Õpilased on osalenud maakonna aineolümpiaadidel ja isetegevuse ülevaatustel. Häid tulemusi on saadud füüsikas, matemaatikas ( 2 korda on kool osa võtnud NUPUTA vabariiklikust võistlusest), eesti keeles 2001/2002. õppeaastal, kus 8. klasside arvestuses saavutati maakonnas 1. ja vabariigis 8.–9. koht. Need õpilased on olnud edukad ka gümnaasiumides õppides. Õppeaastate jooksul on tunnustust leidnud ka õpilaste joonistused maakondlikel ja vabariiklikel näitustel. Palju rõõmustavat on olnud klassivälises töös: tunnustust on saadud maakonna kultuuripäevadel esinemise eest (huumorikavad). 2001/2002. õppeaasta koolide näiteringide ülevaatuse korraldas meie kool, sest eelmisel ülevaatusel saavutati esikoht. Mitmel õppeaastal olid tüdrukud edukad mitmevõistluses maakonna meistrini välja. 2.3. Õpilaskonna analüüs: 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl kokku 2002/2003 11 11 11 20 17 19 22 18 19 148 2003/2004 6 11 11 11 20 17 19 22 18 135 2004/2005 7 6 11 11 11 20 17 19 22 124 Õpilaste arv väheneb. Eiklas on arvud vastavalt 4, 7, 7, 5 kokku 23 võib-olla ka 21 3, 4, 7, 7 " 21 19 2, 3, 4, 7 " 16 14. Eikla õpilaste arvud on arvestatud eespool olevate õpilaste arvude hulka. Pedagoogilise personali analüüs: koolis töötab 17 pedagoogi. Neist kõrgharidusega 10, erialane haridus on üheksal. Kesk-eri (pedagoogiline) haridus on viiel õpetajal, kesk-eriharidusega on kaks. Kaugõppes õpivad käesoleval õppeaastal viis õpetajat. Kõrgharidust taotlevad TPÜ-s Ruth Rist ja Urmas Mikko, Krista Kütt ja Daili Tuuling Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Infotehnoloogiat õpib TÜ-s Heli Õun. Tööstaaži järgi: 0–5 aastat 1 õpetaja 6–10 aastat 3 õpetajat 11–15 aastat 3 õpetajat 16–20 aastat 2 õpetajat 21–25 aastat 2 õpetajat 26–30 aastat – õpetajat 31–35 aastat – õpetajat 36–40 aastat 3 õpetajat üle 40 aastat 3 õpetajat Vanuse järgi: kuni 25 ei ole 25–30 1 õpetaja 31–40 5 õpetajat 41–50 4 õpetajat 51–60 6 õpetajat üle 65 1 õpetaja Pensionäre on 6, ainult üks on üle lubatud vanuse, s.o üle 65. Kõrgharidus ja erialane haridus on 10 pedagoogil. Pedagoogiline keskharidus on 6 pedagoogil, neist 4 õpivad kaugõppes: tasemekoolitusel Ruth Rist, Urmas Mikko, Krista Kütt ja Daili Tuuling. Tartu Ülikoolis õpib infotehnoloogiat Heli Õun. Pedagoogilise klassi haridusega on 2 õpetajat, mõlemad on pensionärid. Koolil on veel 0,75 kohaga logopeed, kellega lõpeb tööleping juulis 2002 vanuse tõttu. Kool vajab hädasti psühholoogiaalast teenindamist, vaja on ka eripedagoogi (kõneravi, parandusõpe). Koolis töötavad praegu: 1. Kiira Aav 20.03.1944 muusikaõpetus 2. Sirje Aru 02.03.1954 õppealajuhataja, eesti keel 3. Krista Kütt 30.07.1971 huvijuht 4. Urmas Mikko 02.01.1965 tööõpetus, kehaline kasvatus 5. Rita Nimik 15.01.1956 algklassid Eiklas 6. Aime Pihel 07.06.1941 direktor matemaatika 7. Ly Pildre 07.1958 algklassid 8. Leida Poopuu 09.03.1927 koduõpe (3. kl) 9. Külli Põldma 07.04.1960 matemaatika, füüsika, loodusõpetus 10. Ruth Rist 07.11.1967 algklassid 11. Malle Tiidovee 24.10.1941 ajalugu, kodanikuõpetus, inglise keel 12. Anni Trave 11.01.1944 algklassid Eiklas 14. Daili Tuuling 09.05.1970 algklassid 16. Viive Õnnis 17.06.1948 terviseõpetus, loodusained 17. Heli Õun 18.08.1973 käsitöö, keemia, arvutiõpetus, kunstiõpetus 3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tulemuslikkuse hindamine 2001. aastal läbiviidud riiklik järelevalve hindas kooli töö üldiselt rahuldavaks. Kõige suuremad puudujäägid olid kooli juhtkonna töös. Kooli õppe- ja kasvatustegevus peaksid olema enam eesmärgistatud ja teineteisega haakuma. Kooli õppe- ja kasvatustöös, mida tehti, pöörati enim tähelepanu riikliku õppekava alusel koostatud õppekavas kehtestatud õppetöö eesmärkidele. Koolil puudus aasta üldtööplaan. Puudusi oli kooli dokumentatsioonis, mille eest vastutab kooli direktor. Käesoleval õppeaastal on direktor käinud just kooli asjaajamisega seotud kursustel: kooli asjaajamine, koolitöös vajalike õigusaktide tundmine, tööohutus ja töötervishoid, uus õppekava. Riikliku järelevalve aktis olevate puuduste likvideerimise kohta esitas direktor Saare Maavalitsuse Haridusosakonnale kirjaliku ülevaate. Kooli arengukava ja põhimääruse paranduste kohta on vaja täiendavalt esitada kirjalik ülevaade 1. septembriks 2002. a. Kooli hoolekogu töö on soikunud. Mitmete objektiivsete põhjuste kokkulangemisel on koosolekute ajad nihkunud edasi. Õppeaasta lõpul valmib kooli uus arengukava. Samuti on tegemisel uus õppekava, mis hakkab kehtima 1. septembrist 2002. a. Plaanis on hoolekogu kokku kutsuda juunis, et mõlemad kavad läbi arutada ja heaks kiita ning seejärel esitada kinnitamiseks Kaarma Vallavalitsusele. Hoolekogu koosolekust osavõtjate vähesuse tõttu on valimata ka hoolekogu esimees. Koostöövormid lastevanematega on: üldkoosolekud, kodude külastamine, individuaalsed vestlused lasevanematega ja lastevanemate kutsumine kooli, klasside lastevanemate koosolekud ja koosolekud eraldi Eiklas. Üldkoosolekud toimuvad üldiselt 1–2 korda aastas. Klasside lastevanemate koosolekud on toimunud vajadusel. Lastevanemate osavõtt koosolekutest võiks olla arvukam. Töö lastevanematega üldkoosolekute näol nõrgenes pärast hoolekogu valimist. Põhjuseks tooksin asjaolu, et eesmärgid töös hoolekoguga ja lastevanematega ei olnud selged. Õpilaste osalemiseks koolitöös on moodustatud koolis õpilasomavalitsus, mis tegeleb õpilaste vaba aja veetmise küsimustega, aga ka koolidistsipliini paremaks muutmisega. Õpilasomavalitsuse töö muutus tulemuslikumaks õppeaasta teisel poolel. Õpilasomavalitsus töötab koolis alles esimest aastat. Kooli töö planeerimisest oli juttu eespool. Uues arengukavas planeeritakse kooli eesmärgid järgmiseks kolmeks aastaks. Arengukava põhjal koostatakse üldtööplaan, mis esitab eesmärgid ja ülesanded igaks õppeaastaks eraldi. Kool koostas oma õppekava, mis oli kooskõlas riikliku õppekavaga. 1. septembrist 2002. a rakendub uus õppekava. Selle põhjal teevad õpetajad oma töökavad. Tähelepanu alla tuleb võtta kooliastmeid läbivad teemad aineti, samuti pöörata suuremat tähelepanu üldpädevuste saavutamisele. Õppetöös uute õppevahendite muretsemise planeerimisega on raskusi, sest ei ole asutust või organisatsiooni, kust saaks infot aastas ilmuvate õppevahendite kohta. Õppevahendite ostmine on pigem olnud juhuslikku laadi. Metoodiline töö vajaks detailsemat planeerimist. Õpetajad osalevad võimaluse korral kursustel, mille materjale tutvustavad hiljem ka kolleegidele, samuti täiendus- ja tasemeõppes. Õpilaste abistamiseks väljaspool tunde on õpilastele välja pandud konsultatsioonide graafik. Õpilased pole harjunud õpetajalt abi saama regulaarselt. Koolis oli korraldatud õpilaste logopeediline teenindamine. Nii Eiklas kui Kaarmal töötasid parandusõpperühmad. Parandusõppe õpetajana töötas Kaarmal pedagoog, kes oli läbinud vastavad kursused, kuid kellel ei olnud kõrgharidust. Kaks õpilast olid koduõppel, ühele anti võimalus saada individuaalset õpet, aga tema ei kasutanud seda võimalust. Õppeedukuse kvaliteedi protsent kõneleb ise õpilaste osavõtust õppetööst. Õpilased osalesid ka maakondlikel aineolümpiaadidel, õpilasvõistlustel spordis ja isetegevuses, konkurssidel. Edu saavutati emakeeles – 1. koht 8. klasside õpilaste osas. Tublid oldi murdmaajooksu võistlustel. Kaarma ja Pihtla valdade õpilastööde ühisel näitusel, mis toimus Kaarmal, märgiti ära paljude õpilaste käsitööd ja joonistused. Õpilaste hindamisest. Õpilaste hindamine on olnud pideva tähelepanu all. Ainekavade juures on hindamise kohta omaette lõik selle kohta, mida hinnatakse. Hindamise kohta on täpsemalt töökavades. Koolil on täielik ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest õpilastest ja koolikohustuse täitmise kohta on olemas nõuetekohane arvestus vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Puudumiste kohta peavad klassijuhatajad arvestust vastavas žurnaalis. Vanemaid teavitatakse kohe puudumistest. Kooli kodukorra kohaselt võetakse kasutusele meetmed põhjuseta puudumiste vastu. Ka Kaarma Vallavalitsus on võtnud kasutusele meetmed koolikohustuse täitmise suhtes. Selleks on alaealiste komisjon, kuhu kutsutakse õpilased välja koos vanematega. Koolikohustuse täitmiseks organiseeris vald õpilaste veoks transpordi. Bussi liikumise graafik arvestab kooli ja klassivälise töö tunniplaani. Õpilaste vastuvõtu, põhikooli lõpetamise ja õpilaste liikumise kohta peetakse arvestust ning see on vastavuses kooli dokumentatsiooniga. Kooli klassiruumid vastavad Eesti Vabariigi kehtestatud tervisekaitse-eeskirjadele. Nõuetele ei vasta arvuti- ja kodunduseklass, kesises olukorras on töökoda. Puudub raamatukogu, sest pole vajalikke ruume. Koolimaja Kaarmal on väga puhas. Soovida jätab ruumide puhtus Eiklas. Tööohutuse tagamiseks on väljapääsud tähistatud, tulekustutid korras, välja on pandud tegutsemise eeskirjad tuleohutuse korral ja evakuatsiooniskeemid. Tööohutuse ja tervisekaitse seisukohalt on vaja välja töötada riskitegurid eri töökohtades. Õpilastele on korraldatud toitlustamine. Umbes 15% ulatuses toetab Kaarma Vallavalitsus õpilasi toitlustamisel. Hoolekogu kinnitab õpetajate esitatud toetusesaajate nimekirjad. Koolis on vallavalitsus loonud õpilaste huvialaseks tegevuseks rahuldavad tingimused: rahalisi vahendeid on eraldatud. Korrigeerimist vajavad ringijuhtide ja pikapäevarühma kasvatajate palgad, sest kolm aastat on nende palgad püsinud samal tasemel. Kooli juhtkond ja Kaarma Vallavalitsus toetavad huvialast tegevust koolis. 3.2. Hetkeseis ja arengu eeldused Kooli kõik töötajad võtsid osa hetkeseisu määramisest. Tehti SWOT-analüüs. Töögrupid moodustati järgmiselt: 1. grupp – kooli direktor, õppealajuhataja, huvijuht 2. grupp – algklasside õpetajad 3. grupp – klassijuhatajad, aineõpetajad 4. grupp – majandusgrupp Kaarma kooli on vaja selleks, et • kooli teeninduspiirkonnas elavad lapsed saaksid põhihariduse • klassivälise töö kaudu saaksid lapsed arendada oma huve ja võimeid • õpilaste perede ja Kaarma Vallavalitsuse jaoks on odavam anda lapsele haridus kodukohale lähemal • kooli teeninduspiirkonnas elavatel õpetajatel ja teistel elanikel on võimalus saada tööd kodule lähemal • kooli säilitamine tagab elu järjepidevuse selles piirkonnas • toetada ja väärtustada õpilase individuaalsust • hoida väikeses koolis üksteist tundvat keskkonda TUGEVUSED • kool on lapsesõbralik • vajalik õpetajate kaader olemas ja kaader on igas vanuses • sportimiseks on head tingimused • klassiväliseks tegevuseks kaader enam-vähem olemas • looduslähedus ja looduslikult ilus ümbrus • vallapoolne toetus • valla poolt organiseeritud väga hea õpilastransport • kool oma töös ei rõhu ainult õppimise edukusele, vaid tervikuna isiksuse kujunemisele, mis peaks olema kooli põhiline eesmärk • püsiv õpetajate ja töötajate kaader • suutlikkus ja tahe õpetada eri tasemega õpilasi • koduõppe võimalus VÕIMALUSED • koolihoonele tehti hiljuti remont, mis tagab õpilastele paremad õppimistingimused • väiksem kool ja hea materiaalne baas võimaldavad lapsel paremini sotsialiseeruda • asukoht – linnalähedus – annab õpilastele hea võimaluse arendada oma võimeid ja huve huvikoolides • laiendada koostööd lastevanematega • suurendada hoolekogu osalust koolitöös • võimaldada klassivälist tegevust igale õpilasele OHUD • linna lähedus (lapsed võivad linna kooli minna) • laste vähene sündivus (liitklassid kõigis kooliastmeis) • arvutivõrgu ja interneti püsiühenduse puudumine NÕRKUSED • hoolekogu töö • ruumide nappus õpilastele paremate õppimisvõimaluste loomiseks, vaba aja veetmiseks (puudub kooli raamatukogu, pikapäevarühma ruum, osa õpperuume ei vasta riiklikele normidele) ja vahetundide veetmiseks • kooli ja kodu nõrk side • «rasked» lapsed • klassivälise töö jaoks puudub võimalus (kaadri väljaõppeks) enese täiendamiseks • õpetajate vähene internetialane koolitus • eripedagoogi, psühholoogi puudumine • klassivälises töös õpilaste soovide, võimaluste ühekülgsus (poistele pakutav ei rahulda neid) • töökasvatuse jaoks võimaluste puudumine (töö- ja puhkelaagrite moodustamine) Arengu eeldused: • uue õppekava koostamine • kooli direktsiooni moodustamine • kooli arvutivõrgu loomine ja arvutite väljavahetamine • klassiväline töö • hoolekogu • kasvatustöö koolis • ruumide juurdeehitamine pööningule • kooli ümbruse kujundamine – puhkenurkade rajamine Prioriteedid: • arvutivõrk ja arvutipargi uuendamine • individuaalsed vestlused lapsevanemaga lapse arengu jälgimisel ja suunamisel • kooli raamatukogu • klassiväline töö • õpilasomavalitsuse osa suurendamine • sisehindamise süsteemi täiustamine 3.3. Arengu üldeesmärgid Kaarma Põhikooli arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele – arendada last kui isiksust selle terviklikkuses. 3.3.1. anda kindlad teadmised põhikooli õppekava ulatuses, arvestades lapse vaimseid võimeid ja arengut 3.3.2. kasvatada lapses üldinimlikke kõlbelisi arusaamu kristliku maailmakultuuri alusel 3.3.3. anda elementaarsed oskused tööks arvutiga 3.3.4. arendada laste huve ja võimeid klassivälise töö kaudu ringides (võimaluste piirides) ja suunata kooliväliselt huvikoolidesse 3.3.5. kujundada õpivalmidust kogu eluks 3.3.6. aidata võimaluste ja oskuste piires erivajadustega lapsi 3.4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: 3.4.1. koolisisene juhtimine 3.4.1.1. koolisisene juhtimine • direktsiooni moodustamine (direktor, õppealajuhataja, huvijuht, majandusalajuhataja) • nõupidamised – direktsioonile üks kord nädalas (neljapäeviti) – õpetajatele (infotund reedeti) – õpilastele (infominutid esmaspäeviti enne tundide algust) – õppenõukogud (vähemalt üks kord veerandis; vajadusel rohkem) • üldtööplaani koostamine • sisekontrolli plaani koostamine 3.4.1.2. kooli hoolekogu • uute liikmete valimine väljavahetamiseks Vaivere piirkonnas • esimehe valimine • tööplaani koostamine 3.4.1.3. lastevanemate ja õpilaste osalemine koolitöös • lastevanemate üldkoosolekud (üks kuni kaks korda aastas) ja Eiklas (üks kord veerandis) ning klassides (vajadusel) • õpilasomavalitsuse kaudu (stendid, korrapidamine koolis, peod jms) 3.4.1.4. klassijuhatamine • klassijuhataja töö funktsioonid koolis • individuaalsete vestluste metoodika lapsevanemaga lapse arengust • kooliürituste täpsem eesmärgistamine 3.4.2. kooli töö planeerimine 3.4.2.1. kooli arengukava koostamine 2002. a esimene pool • töögruppide moodustamine • arengukava prioriteetide arutamine Kaarma Vallavalitsuses • arengukava läbiarutamine kollektiivis • arengukava läbiarutamine kooli hoolekogus ja selle heakskiit • arengukava kinnitamine Kaarma Vallavolikogus • arengukava heakskiit õppenõukogus 3.4.2.2. arengukava järgi üldtööplaani koostamine august 2002 august 2003 august 2004 3.4.2.3. arengukava järgimine, korrigeerimine (üks kord aastas nii hoolekogus kui õppenõukogus kokkuvõtte tegemine) 3.4.3. õpetamine ja õppimine 3.4.3.1. uue õppekava koostamine 01.09.2002 • üldosa koostamine (juhtkond) 20.06 • ainekavade koostamine 25.08 • töökavade koostamine 25.08 • õppesuundade kohta õppekavad 25.08 3.4.3.2. ainenädalate läbiviimine (kaks korda aastas) – õppealajuhataja koostab graafiku 2002/2003...... 2003/2004...... 3.4.4. õpilaste osalus • õpimiljöö – arvutite väljavahetamine (uuendamine); aastas 2 – arvutivõrgustiku väljaehitamine koolis – kooli raamatukogu väljaehitamine • õppimine – tunniplaanis on ka ringide tunnid pikapäevarühma tunnid parandusõppe tunnid – õpetajate konsultatsioonide ajad ja ruumid – kontrolltööde läbiviimise graafik • olümpiaadid ja õpilasvõistlused – õppesuundade jaoks koostada ainekavad klassiti 3.4.5. ainealase töö korraldus • õppevahendid – eelarveaasta algul jagada õppevahendite soetamiseks mõeldud rahasumma ainete vahel; õpetajad esitavad eelnevalt nimekirjad vajalike õppevahendite kohta • metoodilised nõupidamised – õppemeetodid – õpilaste käekiri, nõuded vihikule – õpilase tervishoid, rüht, liikumine • õpetajate enesetäiendamine – koolituskava Prioriteedid koolituskavas: 1) uus õppekava ja selle rakendamine 2002 2) kasvatustöö klassis (klassijuhataja ja tema ülesanded) 2002/2003 3) õpilane – õpetamine – õppimine 2002/2004 Täienduskoolitus: 1) süvakoolitus (160 t) – ainealane 2 õpetajat 2002/2003 – pedagoogilis-psühholoogiline 2 õpetajat 2002/2003 2) sisekoolitus – eri kursuste materjalide edastamine (pidev) – koolitus kogu rühmale mai 2002 3) õpetajate osalemine (valmidus) täienduskoolitusteks – koolijuht – asjaajamine koolis 2002 – koolijuhile vajalik seadusandlus 2002 – tööohutus ja töötervishoid 2002 – uus õppekava 2002 – õppealajuhataja – uus õppekava ainealane 2002/2003 – õpetajad – klassijuhatamine 2002/2003 ainealane (pidev) 4) koolitusrahad jagada järgmiselt: • direktsioon 30% riigipoolsest toetusest • õpetajad 70% riigipoolsest toetusest • personal valla eelarvest 100% 3.4.6. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 3.4.6.1. Koolikohustuslike laste arvestus 01.04. koolitulevate laste nimekirjad 01.06. koolitulevate laste dokumendid kooli 10.09. õppima asunud õpilaste nimekirjad vallavalitsusse 10.09. lõpetajate nimekirjad vallavalitsusse 3.4.6.2. Puudumiste kohta – klassijuhataja selgitab välja • põhjuse (võtab kontakti lapsevanemaga) • peab puudujate üle arvestust vastavas žurnaalis 3.4.6.3. Kool koos vallavalitsusega loob tingimused koolikohustuse täitmiseks: • organiseerib õpilastranspordi • peab koolikohustuslike õpilaste algarvestust 3.4.7. Kooli töökeskkond 3.4.7.1. parandada õppetingimusi – 6. ja 8. klassiruumi valgustus korda 01.09.2002 3.4.7.2. vanade arvutite väljavahetamine uuematega (aastas 2) 3.4.7.3. alustada läbirääkimisi vallavalitsusega kooli pööningu väljaehitamiseks, kooli raamatukogu ja muud ruumid 3.4.7.4. tööohutus ja töötervishoid koolis: • osalemine koolitusel aprill, 2002 • tegevuskava koostamine • töökeskkonnavolinike valimine • kooliruumide riskianalüüs ja ohutegurid • töötajate instrueerimine töötervishoiu ja tööohutuse alal • nõutud tervisekontrolli läbimine (õpetajad, köögipersonal) • Eiklas kooliruumide remont (2004) • koolitöötajatele tööriietuse muretsemine • õpetajatele eraldi WC • Kaarma koolimaja juures oleva solgiaugu suurendamine 3.4.8. Klassi- ja kooliväline töö Kaarma Põhikooli õpilaste kodust kooli ja koolist kojuminek sõltub bussisõidugraafikutest. Suurt tähelepanu tuleb pöörata õpilaste vaba aja sisustamiseks. Koolis töötavad mitmesugused ringid ja pikapäevarühmad. Ringidest töötavad koolis koorid, muusika-, klaveri-, usuõpetuse-, arvuti-, spordi-, kunsti-, käsitöö-, näitering ja aeroobikarühm. Kogu klassivälist tööd juhib huvijuht. Klassi- ja koolivälise töö huvitavamaks muutmisel: • muretseda vahendeid vahetundide sisustamiseks (koroonalaud, lauamängud, sulgpallide komplekte jms) • alustada kooli mängulinnaku rajamist, selleks välja töötada kavand (projekt) 2002. a projekti maksumus 2002/2003 järk-järguline rajamine 2004 • Eikla õuemajast loobumine 4. RESSURSSIDE ANDMIK Finantseerimise allikad on: 1) riigipoolne toetus nn õpilase pearaha näol 2) valla eelarve 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Kaarma Vallavolikogu. Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 26. veebruari 2003. a määrusega nr 7 ASTE LASTEAIA ARENGUKAVA 2002–2005 1. SISSEJUHATUS Aste Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab lastasutuse arenduse põhisuunad ja -valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Aste Lasteaia arengukava lähtub Aste Lasteaia põhimäärusest ja Kaarma valla arengukavast. Üldandmed: Aadress: Aste Lasteaed «MÕMMIK», Aste alevik, 93 701 Kaarma vald Lasteaed on avatud igal tööpäeval kella 7.00–18.00. Lasteaed töötab kolmerühmalisena, sh üks sõimeealiste ja kaks lastaiaealiste rühma. Kokku on lastaiakohti 54. 2002/2003. õppeaastal on lasteaia nimekirjas 61 last ja 16 töötajat. Õppetasu lapsevanemale on 80 krooni. Toiduraha päevamaksumus 12 krooni. 2. ASTE LASTEAIA AJALOOST Aste Lasteaed avati 1964. a detsembris 30-le lapsele. Aastate jooksul laste arv pidevalt suurenes ja tekkis reaalne vajadus uute ja avaramate ruumide järele. 1979. a avati uus hoone 160-le lapsele. Algselt olid need kohad ka täidetud, sest maja töötas nädalalasteaia rütmis ja teeninduspiirkond oli suur. Käesolevaks hetkeks on lasteaias järel 3 rühma, vabanenud ruumid on rakendust leidnud raamatukogu, arstipunkti, jõusaali, juuksuri ja koolilaste toitlustuskoha näol. 3. ASTE LASTEAIA MISSIOON JA VISIOON Aste Lasteaed toetab peret laste kasvatus- ja õpetamisprotsessis kooskõlas õppekavas püstitatud nõuetele laste koolivalmiduse kujunemiseks. Oma tegevuses lähtume individuaalsusest ja eakohasusest, koostööst kõikide osalejate vahel. Aste Lasteaia visioon on lastes kodumaa-armastuse ja rahvustunde suurendamine, hoidmine ja edasikandmine, neile turvalise lastesõbraliku keskkonna pakkumine, kooliminekuks vajalike teadmiste ja oskuste andmine. Selle aluseks saab olla kohaliku omavalitsuse, lastevanemate, lasteaia ja hoolekogu vaheline hea koostöö. 4. ASTE LASTEAIA HETKESEIS SWOT-ANALÜÜSI MEETODIT KASUTADES Aste Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest ja teistest kehtivatest õigusaktidest. Kaarma Vallavolikogu on kinnitanud Aste Lasteaia teeninduspiirkonnaks kogu Kaarma valla territooriumi, ent arusaadavatel põhjustel kasutavad linnalähistel elavad pered linnalasteaedade teenuseid. Seega on välja kujunenud kindel territoorium, kust lapsi tuuakse Aste Lasteaeda. Võttes aluseks laste sündivust Kaarma vallas ajavahemikul 1997–2001, saame Aste Lasteaia kohatäituvuse prognoosi järgmiselt: 1997 – 17 last 2000 – 12 last 1998 – 21 last 2001 – 11 last 1999 – 22 last 2002 – 17 last Märgata on mõnel aastal madalamat sündivust, kuid lasteaia sulgemist see otseselt põhjustada ei tohiks, lapsi peaks igaks hooajaks jaguma 50–60. Aste Lasteaial on aastate jooksul välja kujunenud hulk traditsioonilisi ettevõtmisi, millesse on püütud maksimaalselt kaasata ka lapsevanemaid. Ühiselt peetakse isadepäeva, jõule, vastlapäeva ja emadepäeva, koolieelikutele nädalasarja «Hüvasti, lasteaed», kadripäeval rõõmustavad meie lapsed Pähkla hooldekodu vanureid päevakohase kavaga, toimuvad sügismatkad. Koostöös kooli ja klubiga on «Laululinnu» võistlus. TUGEVUSED – kvalifitseeritud kaader – soodne asukoht – meeskonnatöö kujunemine – avarad ruumid – musikaalsete inimeste olemasolu – koolibuss, mis võimaldab lasteaias käimist ka kaugemal elavatel lastel NÕRKUSED – maja remondivajadus, mille edasilükkamine seab ohtu laste turvalise päevahoiu – aegunud sisustus – sisustatud võimlemissaali puudumine – välimänguvahendite kehv olukord – sportlike ürituste vähesus – logopeedi puudumine – info halb liikumine – interneti püsiühenduse puudumine VÕIMALUSED – looduslikult hea asukoht – hea ühendus Kuressaare linnaga – raamatukoguga ühes majas – koostöö kooli ja klubiga – õue-ala parem kasutus – kõikide töötajate võimalus osaleda täienduskoolitustel OHUD – laste sündivuse vähenemine – tulevikuväljavaadete ähmasus – linnalasteaia eelistatus – kvalifitseeritud töötaja väike palgatõus võib langetada motiveeritust tööle – tervisekaitse põhjendamatud nõuded 5. ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 5.1. Õppe-kasvatusprotsess Õppe-kasvatusprotsess toimub kindla päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi ja kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabad tegevused ning lasteaiaõpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus. Õppe- ja kasvatustöö temaatika jälgib aastaaegade vaheldumist, rahvuslikke tähtpäevi ja päevakorda kerkinud olulisi ning lastele huvipakkuvaid teemasid. Õppetegevus toimub nädala tegevuskava alusel. Tööviiside ja meetodite valikul arvestatakse järgmisi printsiipe: – koduloolisus – väljendub keskustus teemade valikul; – terviklikkus – kogu õppekavatöö annab lapsele tervikliku pildi ümbritsevast elust; – lastepärasus – aluseks on lapses huvi äratamine teema vastu; – elulähedus – tegevused on korraldatud lapsele tuttava ja arusaadava põhjal; – iseseisvus ja aktiivsus – uusi teadmisi ja oskusi hangitakse palju uurides, katsetades, mitme meele abil tajudes ja kinnitatakse praktilises tegevuses; – individuaalsus – arvestades iga lapse individuaalsust korraldatakse õppetöö vastavalt lapse võimetele ja arengutasemele. Töö toimub kas individuaalselt või väikestes gruppides. Kasvatuse eesmärk on oskuste omandamine elukeskkonnas toimetulekuks, suhtlemisel ja iseseisval enesetäiendamisel. Lapses tuleb arendada algatusvõimet, sisendada heasoovlikkust ja õpetada oskust teistega arvestada. Suurt tähtsust omandavad siin õpetaja väärtushinnangud ja tema isiklik eeskuju. 5.2. Arengusuunad õppe-kasvatustöö kvaliteedi parandamisel – Lasteaia õppekava pidev täiendamine ja analüüsimine pidev – Igal õppeaasta analüüs ja hinnangu andmine kevad – Lapse vaimse, sotsiaalse ja füüsilise ettevalmistuse tagamine kooliminekuks pidev – Iga lapse arengu jälgimine pidev – Erivajadustega lastele oma tegevuskava vajadusel – Kaasaegsete õppevahendite täiustamine pidev – Koostöö kooli ja klubiga pidev – Logopeedi ametikoha loomine 2003 – Spordi- ja tervisealase töö tõhustamine pidev – Koostöö arendamine kodu ja lasteaia vahel pidev 5.3. Personal ja juhtimine Lasteaias töötavad pedagoogid, tervishoiutöötaja ning lasteaia majandamist ja õpetamist abistavad töötajad. Lasteaia juhatajal on ülesanne tagada lasteaias tulemuslik töö, juhtida tegevust koostöös pedagoogilise nõukoguga ja hoolekoguga. Kõik pedagoogid kuuluvad pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning parandusettepanekute tegemine. Kõik 6 lasteaiaõpetajat vastavad kvalifikatsiooninõuetele, samuti on kõik läbinud 160-tunnise täienduskoolituse. Sama võib öelda ka õpetaja abide kohta, kes lisaks 80-tunnisele koolitusele on läbinud ka toiduhügieenikoolituse. Kokk on erialase hariduse ja lisakoolitusega. Juhataja on läbimas juhtimistööalast koolitust. Olukorra analüüsi põhjal võib öelda, et kõikidele töötajatele on antud võimalus täiendada end erialaselt nii pikematel kui lühematel kursustel. Eesmärk on aktiivse ja arenemisvõimelise meeskonna loomine, kus igaüks vastutab oma töö eest, osaledes samaaegselt ka meeskonnatöös. 5.4. Arengusuunad personalile – jätkuvalt täiendada end erialaselt pidev – osaleda toiduhügieenikoolitustel (kokk, koka abi, tervishoiutöötaja, majandusjuhataja, juhataja, õpetaja abi) iga 2 a järel – olla kursis kehtiva seadusandlusega pidev – osaleda õppepäevadel ja edastada infot kolleegidele pidev – hariduselus toimuvaga kursisolek pidev – välja töötada sisehindamisesüsteem 2004 – korraldada arenguvestlusi personaliga pidev – koostada infovoldik lastevanematele 2003 – jätkata teiste lasteasutuste külastamist nii Saaremaal kui ka Mandri-Eestis pidev 5.5. Hoolekogu ja lapsevanemad Hoolekogusse kuulub igast rühmast üks lapsevanem ja vallavalitsuse esindaja. Koosseis kinnitatakse kuu jooksul pärast õppeaasta algust. Hoolekogus on avaldatud arvamust õppekava kohta, arutatud läbi lastaia peaeesmärgid, kuulatud juhataja aruannet õppetegevuse ja majanduse kohta. On kinnitatud lasteaiaõpetaja konkursi tingimused ja läbi viidud konkurss. Lisaks on arutatud lasteaia remondivajadust ja tehtud sellekohased pöördumised kohalikule omavalitsusele. Töökoosolekute kohta säilitatakse protokollid. Hoolekogu tegevuse eesmärk on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. 5.6. Arengusuunad hoolekogule – hoolekogu osatähtsuse väärtustamine pidev – juhindumine enam hoolekogu pädevusse kuuluvatest sätetest pidev – osalemine aktiivselt asutuse eelarve koostamisel pidev – lapsevanemate suurem kaasamine lastaia ühistegevusse pidev – lapsevanema kui kliendi rahulolu kohta küsitluste korraldamine kevad 5.7. Majandamine Lasteaia majandamise aluseks on eelarve, mille kinnitab volikogu. Lasteaia rahastamine toimub – vallaeelarve vahenditest – lastevanemate osamaksetest – projekttaotlustest ja eri fondidest Aste Lasteaia kõige suurem probleem on maja halb seisund ja vananenud seadmed. Maja algusaastatest saadik ei ole toimunud põhjalikku kapitaalremonti. Samal põhjusel on teinud nii tervisekaitse-, päästeamet kui ka haridusosakonna järelevalveametnikud akti sellekohaste ettekirjutustega. Tehtud tööd aastani 2001: – 1996. ühe rühma pesuruumi renoveerimine – 1998. aastal uue katuse paigaldus (töö jäi osaliselt lõpetamata) – 1999. aastal elektrikatla vahetus statsionaarse katlamaja vastu – 2001. köögiploki osaline renoveerimine ja seadmete uuendamine 5.8. Arengusuunad majandustegevusele: – köögipõranda vahetus 2003 – kööki uue vahustaja soetamine 2003 – koolilaste toitlustusruumi nõudepesumasina soetamine 2003 – koolilaste toitlustusruumi sisustuse uuendamine 2003 – lastaia toiduruumide renoveerimine 2003 – torustiku väljavahetus 2003 – põrandate uuendamine 2003 – katusetööde lõpetamine 2003 – kogu maja elektrisüsteemi väljavahetus 2003 – maja varustamine tuletõrjesignalisatsiooniga 2003 – interneti püsiühenduse sissetoomine 2003 – köögiploki juurdeehitus (töötuba ja ladu) 2004 – õuevalgustuse väljaehitamine 2004 – akende väljavahetus ja soojustamine 2004 – siseruumide remonditööd 2004 – laste mööbli ja sisustuse väljavahetamine 2004 – uute õuevahendite muretsemine 2005 Kogu maja renoveerimisele tehtavad kulutused nõuavad esialgsete prognooside põhjal umbes 10 miljonit krooni. Sellest suurem osa saaks kaetud projekttaotluste kaudu saadud vahenditest, ülejäänud osa jääb omavalituse finantseerida. 6. ARENGUKAVA KOKKUVÕTE Analüüsides olukorda minevikus, olevikus ja küsitluste tulemusi, on valminud Aste Lasteaia arengukava 2002–2005. Oleme arvamusel, et lasteaia sisuline muutus ja areng on seotud õppekava arenguga. Arvestades lasteaia lõpetanud laste edasijõudmist koolis, võib arvata, et lapsevanemad on olnud laste kooliks ettevalmistusega rahul. Arvame, et see ongi aidanud hoida meil laste arvu seni nii stabiilsena. Lasteaia edasine areng aga sõltub: – laste sündivusest – omavalitsusest – regionaalpoliitikast 7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD – Arengukava täitmise analüüsimine ja muudatusteks ettepanekute tegemine toimub koostöös pedagoogilise nõukogu ning hoolekoguga – Ettepanekud arengukavasse muudatuste tegemiseks esitatakse lasteaia juhatajale, kes esitab need vallavalitsusele läbivaatamiseks. – Arengukava kinnitab volikogu.