Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-4-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a kohtuotsus A. V. süüdisuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 143 lg 2 p 2 järgi — RT III, 2003, 10, 98
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-4-03 Otsuse kuupäev 18. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi A. V. süüdisuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 143 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 4. detsembri 2002. a otsus kriminaalasjas 1/1-1562/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. V., avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11. märts 2003. a Istungil osalenud isikud A. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 4. detsembri 2002. a otsus A. V.le KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. 2. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 4. detsembri 2002. a otsusega A. V.le KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust – üks aasta ja kaks kuud vangistust Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2001. a otsusega KrK § 143 lg 2 p 2 järgi mõistetud ärakandmata karistuse – ühe aasta vabadusekaotuse võrra ja lugeda A. V. lõplikuks liitkaristuseks kaks aastat ja kaks kuud vangistust. 3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A. V. karistusaja hulka tema poolt 20. märtsist kuni 20. juulini 2001. a ja 19. märtsist kuni 4. detsembrini 2002. a eelvangistuses viibitud aeg, s.o üks aasta ja seitseteist päeva, ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks aasta, üks kuu ja kolmteist päeva vangistust. 4. A. V. vangistusaja alguseks lugeda 4. detsember 2002. a. 5. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. 6. Välja mõista A. V.lt 1303,90 kr (üks tuhat kolmsada kolm krooni ja üheksakümmend senti) kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 18. märtsil 2003. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1.1. Tallinna Linnakohtu 19. jaanuari 2000. a otsusega tunnistati A. V. süüdi KrK § 15 lg 2 – § 139 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks kolm kuud vabadusekaotust tingimisi üheaastase katseajaga. 1.2. Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2001. a otsusega tunnistati A. V. süüdi KrK § 2025 lg 1 ja § 143 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vastavalt arestiga kolm kuud ja vabadusekaotusega üks aasta. KrK § 40 lg 1 alusel luges kohus lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest üks aasta ja kaks kuud vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liitis kohus sellele karistusele Tallinna Linnakohtu 19. jaanuari 2000. a otsusega mõistetud kandmata karistuse ja mõistis A. V. lõplikuks karistuseks üks aasta ja neli kuud vabadusekaotust. KrK § 45 alusel arvas kohus karistustähtaja hulka A. V. poolt 20. märtsist kuni 20. juulini 2001. a eelvangistuses viibitud aja, lugedes seega kandmisele kuuluvaks karistuseks ühe aasta vabadusekaotust. KrK § 47 alusel jättis kohus selle karistuse tingimuslikult kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata. 1.3. Tallinna Linnakohtu 8. novembri 2002. a määrusega vabastati A. V. KarSRS § 1 lg 3 alusel talle Tallinna Linnakohtu 19. jaanuari 2000. a otsusega KrK § 15 lg 2 – § 139 lg 1 järgi mõistetud karistusest ja Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2001. a otsusega KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistusest ning muudeti vastavalt andmeid karistusregistris. Samas märkis kohus, et varasemast liitkaristusest jääb muutmata A. V.le Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2001. a otsusega KrK § 143 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus üks aasta vabadusekaotust tingimisi kaheaastase katseajaga. 2. Tallinna Linnakohtu 4. detsembri 2002. a otsusega tunnistati lihtmenetluse kokkuleppe alusel kohtu alla antud A. V. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ning § 143 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega vastavalt kaheksa kuud ja üks aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis linnakohus A. V.le liitkaristuseks ühe aasta ja kaks kuud vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, ühe aasta vabadusekaotuse võrra, lugedes A. V. lõplikuks liitkaristuseks kaks aastat ja kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka A. V. poolt 19. märtsist kuni 4. detsembrini 2002. a eelvangistuses viibitud aja. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 3. Tallinna Linnakohtu 4. detsembri 2002. a otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse A. V., kes taotleb tema poolt 20. märtsist kuni 20. juulini 2001. a eelvangistuses viibitud aja arvamist karistusaja hulka, samuti seda, et karistuste liitmisel arvestataks Tallinna Linnakohtu 8. novembri 2002. a karistuse kandmisest vabastamise määrusega. 4. Riigikohtu istungil toetas A. V. kaitsja kohtuvea parandamise avalduses esitatud taotlust. Prokurör leidis, et KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata A. V. eelvangistuses viibimine 20. märtsist kuni 20. juulini 2001. a tema karistusaja hulka. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Tallinna Linnakohtu 8. novembri 2002. a määrusega vabastati A. V. KarSRS § 1 lg 3 alusel Tallinna Linnakohtu 19. jaanuari 2000. a otsusega KrK § 15 lg 2 – § 139 lg 1 järgi mõistetud karistuse ja Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2001. a otsusega KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Karistuse kandmisest vabastamisel ei tekkinud vajadust KarSRS § 3 lg 4 alusel uue liitkaristuse moodustamiseks, sest A. V. jäi vabastamata üksnes 20. juuli 2001. a otsusega KrK § 143 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kandmisest. Selle kuriteo toimepanemise eest oli A. V. karistatud ühe aasta vabadusekaotusega tingimisi kaheaastase katseajaga ning 8. novembri 2002. a määruses märkis Tallinna Linnakohus, et viimatinimetatud karistus jääb muutmata. 6. Tallinna Linnakohtu 4. detsembri 2002. a otsusega karistati A. V. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ning § 143 lg 2 p 2 järgi kokku vangistusega üks aasta ja kaks kuud. Suurendades seda liitkaristust KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – ühe aasta võrra, luges kohus A. V. lõplikuks karistuseks kaks aastat kaks kuud vangistust. Kohus jättis aga tähelepanuta, et lisaks eelvangistuses viibimisele 19. märtsist kuni 4. detsembrini 2002. a oli A. V. viibinud eelvangistuses ka 20. märtsist kuni 20. juulini 2001. a. ning Tallinna Linnakohtu 20. juuli 2001. a otsuse kohaselt tuli see aeg arvata karistuse tähtaja hulka. KarS § 68 lg-st 1 tulenevalt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. 4. detsembri otsusega jättis kohus A. V.le liitkaristuse mõistmisel aga eelvangistuses viibitud aja 20. märtsist kuni 20. juulini 2001. a karistusaja hulka arvamata, millega kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust. 7. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu 4. detsembri 2002. a otsuse A. V.le KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teeb selles osas uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda. Eerik KERGANDBERG Ott JÄRVESAAR Hannes KIRIS