Pärsti Vallavolikogu — Valla põhimääruse kinnitamine — KO, 31, 831

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8, § 22 lõike 1 punkti 9 ja § 71 alusel: 1. Kinnitada valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks valla põhimäärus, mis on kinnitatud volikogu 21. juuni 2000. a määrusega nr 12. 3. Kinnitada valla põhimääruse lisadeks: 3.1. «Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsitamise kord» (kinnitatud volikogu 21. juuni 2000. a määrusega nr 12); 3.2. «Eelarve koostamise, avalikustamise, jõustumise, muutmise ja täitmise kord» (kinnitatud volikogu 17. jaanuari 2003. a määrusega nr 7); 3.3. «Valla vapi ja lipu kasutamise kord» (esitatakse volikogule kinnitamiseks 19. veebruaril 2003. a); 3.4. «Valla esindamise kord» (esitatakse volikogule kehtestamiseks); 3.5. «Vallavolikogu töökord» (kinnitatud volikogu 19. veebruari 2003. a määrusega nr 8); 3.6. «Vallavalitsuse töökord» (kinnitatud volikogu 19. veebruari 2003. a määrusega nr 9); 3.7. «Reservfondi käsutamise kord» (uus redaktsioon esitatakse volikogule kinnitamiseks 19. veebruaril 2003. a). 4. Käesolev määrus avalikustada vallakantseleis ja avaldada üldiseks teadmiseks: 4.1. elektroonilises Riigi Teatajas; 4.2. valla veebilehel; 4.3. valla rahvaraamatukogudes; 4.4. infolehes Oma Vald (teade). 5. Kehtestada määrus 2003. aasta 1. märtsist. Volikogu esimees Jaan MÄTAS Kinnitatud Pärsti Vallavolikogu 19. veebruari 2003. a määrusega nr 10 Jõustub 1. märtsil 2003. a VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse mõiste Pärsti valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla ametiasutuse asukoht (1) Valla ametiasutuse asukoht ja aadress on Jämejala küla, Pärsti vald, 71024 Viljandimaa. (2) Valla ametiasutuse asukoha muutmise otsustab vallavolikogu (edaspidi volikogu). Otsustamise aluseks on kirjalikult vormistatud asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. § 3. Vapp ja lipp (1) Pärsti valla lipu ja vapi etalonkujutis on kinnitatud 1. aprillil 1996. a Eesti Vabariigi riigisekretäri poolt. (2) Valla lipu ja vapi kasutamise korra kinnitab volikogu oma määrusega, vormistades selle käesoleva põhimääruse lisana. § 4. Valla esindamine Valla kui avalik-õigusliku juriidilist isiku esindamise korra kehtestab volikogu oma määrusega, vormistades selle käesoleva põhimääruse lisana. II. VOLIKOGU § 5. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine (nimetatud kord käesoleva põhimääruse lisa 1); 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 251) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 361) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 362) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 363) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuste otsustaja on volikogu, kes käesoleva põhimääruse sättega delegeerib nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 6. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega poolthäälteenamusega komisjoni esimehe poolt esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (2) Komisjon juhindub oma töös seadustest, neist tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, volikogu õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (3) Komisjoni tööperiood ei ületa antud valimisperioodi. (4) Komisjonid moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus vallaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamiseks, volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule arvamuste ja soovituste andmiseks ja eelnõude väljatöötamiseks. (5) Komisjoni liikmeid võib valida volikogu asendusliikmete, vallaametnike, hallatavate asutuste töötajate, ettevõtjate ja elanike hulgast. (6) Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni sekretäri/protokollija. (7) Alatine komisjon juhindub oma töös volikogu kinnitatud komisjoni põhikirjast. Komisjoni põhikirja töötab välja vastav komisjon ning esitab volikogule kinnitamiseks kolme kuu jooksul komisjoni koosseisu kinnitamise päevast arvates. (8) Ajutise komisjoni moodustamisel volikogu: 1) määrab komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi ning tegevuse valdkonnad; 2) valib komisjoni esimehe volikogu liikmete hulgast; 3) kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu; 4) määrab tegevusperioodi. (9) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa peale komisjoni esimehe või tema asendaja vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni esimehel on õigus kutsuda küsimuste arutelu juurde teisi isikuid. (10) Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse volikogus teatavaks vastava küsimuse arutelu juures. (11) Komisjoni protokollija, tema äraolekul komisjoni liikmete hulgast määratud protokollija, koostab koosoleku protokolli kolme tööpäeva jooksul koosoleku päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (12) Komisjoni toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka otsuste eelnõud. (13) Komisjoni esimees: 1) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) esitab volikogule ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud komisjoni liikme asendamiseks; 3) vastutab alatise komisjoni põhikirja õigeaegse väljatöötamise ja muutmise eest; 4) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekuid; 5) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 6) jaotab komisjoni liikmetele tööülesanded; 7) koostab koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 8) otsustab, keda peale komisjoni liikmete komisjoni koosolekule kutsuda; 9) allkirjastab komisjoni protokolli ja otsused; 10) edastab volikogu esimehe kaudu volikogule komisjoni seisukohad pädevusse kuuluvates küsimustes; 11) korraldab komisjoni otsuste ja protokolli väljavõtete saatmise täitjatele ja asjaosalistele; 12) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest. (14) Komisjoni esimehe äraolekul lähevad tema ülesanded üle aseesimehele või asendajale. (15) Komisjoni esimehe tagasiastumisel, volikogu poolt vabastamisel, umbusalduse avaldamisel, volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel või muul põhjusel lahkumisel valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe volikogu liikmete hulgast. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. (16) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse komisjoni kirjavahetus. (17) Komisjoni protokollid ja otsused on igaühele kättesaadavad vallakantseleis seitse päeva pärast koosoleku toimumist. Komisjoni otsusel avalikustatakse komisjoni protokoll ja otsused valla veebilehel, valla infolehes, vallamaja stendil või rahvaraamatukogus. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu puhul lisab komisjoni esimees protokollile vastava märgukirja. (18) Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, funktsioonide muutmine, selle koosseisu või põhikirja muutmine toimub volikogu otsuse alusel pärast komisjoni sellekohase seisukoha ärakuulamist. § 7. Eestseisus (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures, kelle ülesanne on volikogu eelseisva istungi päevakorra projekti, õigusaktide eelnõude ja istungi töökorra läbiarutamine ning muudatusettepanekute tegemine. (2) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (3) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide esimehed ja fraktsioonide (valimisliitude ja erakondade) esindajad (igast üks isik). (4) Eestseisuse koosolekust võtab sõnaõigusega osa vallavanem või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule vallasekretäri, valitsuse liikmeid ja teisi isikuid. (5) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku päevakorrapunkti arutelu võib kinniseks kuulutada volikogu esimees. (6) Eestseisuse koosolek protokollitakse, millele kirjutab alla volikogu esimees ning protokollija. Koosoleku protokoll ja otsused koostatakse ja allkirjastatakse kolme tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumise päevast ning avalikustatakse ja säilitatakse vallakantseleis. (7) Volikogu esimehe puudumisel täidab antud paragrahvis toodud ülesandeid volikogu aseesimees. § 8. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimehe kandidaat valitakse volikogu liikmete hulgast. (2) Kandidaate võivad esitada kõik volikogu liikmed, on lubatud ka iseenda kandidaadi esitamine. (3) Volikogu kannab kandidaadid nimekirja tähestikulises järjekorras. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu esimehe kandidaatide nimekirja on õigus esineda volikogu ees 15minutilise sõnavõtuga. (5) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kaks küsimust. (6) Volikogu esimehe kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni vaheaja väljakuulutamiseni, mis on seotud volikogu esimehe salajase hääletamise sedelite ettevalmistamisega. (7) Salajase hääletamise viib läbi valla valimiskomisjon, vähemalt 3-liikmelises koosseisus. (8) Iga hääletusvooru vahel on vähemalt viieteistminutiline vaheaeg. (9) Valla valimiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Igale volikogu liikmele antakse allkirja vastu üks volikogu esimehe kandidaatide nimekirjaga hääletussedel, kus kandidaatide nimed on tähestikulises järjekorras. Hääletaja teeb hääletussedelile risti kandidaadi nime ette, kellele kuulub tema eelistus. Igal volikogu liikmel on üks hääl. (10) Hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla hääletuse läbiviinud valla valimiskomisjoni liikmed. (11) Valla valimiskomisjon kannab ette hääletamistulemuste protokolli. (12) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (13) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (14) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat kogusid võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletamisele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Juhul kui ka see eelistus tulemust ei anna, otsustab edasipääseja loos. Seejärel viiakse läbi kordushääletus antud vooru võitja ja esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. (15) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, korraldatakse kordushääletamine. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (16) Kui kandidaate oli kaks ja kumbki kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse pärast vaheaega kordushääletus. (17) Kui eespool nimetatud kordushääletused ei anna tulemust, toimub kogu valimise protseduur uuesti algusest peale. Kui ka selle valimise protseduuri käigus tulemust ei saavutata, lükatakse valimine järgmisele istungile. (18) Analoogiliselt volikogu esimehe valimisega toimub ka volikogu aseesimehe valimine. § 9. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu ehk volikogu juht, kes: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) kirjutab alla volikogu poolt antud määrustele, vastu võetud otsustele, volikogu protokollidele ning teistele volikogu dokumentidele; 3) korraldab volikogu komisjonide tööd; 4) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 5) valmistab ette koos volikogu komisjonide, valitsuse ning valla ametiasutuse ametnikega volikogu eelnõud; 6) korraldab ja kontrollib koos revisjonikomisjoniga volikogu õigusaktide täitmist; 7) täidab muid talle seadusega ja volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimees valitakse kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Volikogu esimeest asendab volikogu aseesimees, kellele lähevad üle kõik volikogu esimehe kohustused. Aseesimehe puudumisel on asendajaks volikogu vanim liige või volikogu poolt valitud asendaja. (4) Volikogu esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: 1) valimisega kõrgemalseisvatesse organitesse; 2) omavalitsusüksuse reorganiseerimisega; 3) umbusalduse avaldamisega; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tagasiastumisega; 7) surmaga. (5) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele teenistusest vabastamisel makstakse hüvitist kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, avaliku teenistuse seadusega volikogu otsuse alusel. § 10. Volikogu õigusaktid, neile esitatavad nõuded, jõustumine ning täitmise kontroll (1) Volikogul on õigus anda üldaktina määruseid ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. (2) Volikogu õigusaktide menetlemine ja vormistamine toimub kooskõlas «Haldusmenetluse seadusega». (3) Määrused ja otsused vormistatakse eesti keeles. (4) Määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab dokumendis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Määrused ja otsused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis. (6) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallakantseleis, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (7) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (8) Määrused ja otsused (v.a seadusega avalikustamisele mittekuuluvad) avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel ning on kättesaadavad vallakantseleis. (9) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (10) Õigusaktid, mis omavad üldist tähtsust, avalikustatakse lisaks lõikele 9 valla infolehes Oma Vald, rahvaraamatukogudes, vallamaja stendil ning õigusaktis märgitud kohtades. (11) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. (12) Õigusakti, mis kuulub täitmisele valla ametiisiku või komisjoni poolt ning vajab järelkontrolli, märgitakse täitja/kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (13) Kui õigusaktis puudub viide täitjale/kontrollijale, täidab/kontrollib revisjonikomisjon. (14) Õigusakti lõplik järelevalve jääb volikogu esimehele. (15) Revisjonikomisjon esitab volikogu istungil informatsiooni (ka kirjaliku) kaks korda aastas (volikogu nõudmisel sagedamini) volikogu õigusaktide täitmise kohta. III. VALITSUS § 11. Valitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (3) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (4) Valitsuse liikmete arvu määrab ja tema koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Valitsuse koosseis ei või olla alla nelja liikme. (5) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (6) Valitsuse liikmete arv ja koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega vallavanema esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (7) Kui vallavanema esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälteenamust, esitab vallavanem valitsuse koosseisu kinnitamiseks järgmisel volikogu istungil. (8) Kui volikogu ei ole kinnitanud vallavanema esitatud valitsuse koosseisu (volikogu määratud liikmete arvu piires) kolmel volikogu istungil, peab volikogu avaldama vallavanemale umbusaldust. § 12. Valitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 5 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt antud määruse või vastuvõetud otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut § 13. Valitsuse töö korraldamine (1) Valitsus on volikogu poolt moodustatav valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib ellu seadustega ja volikogu õigusaktidega vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Valitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise, kontrolli, volikogule ettepanekute, haldusasutuste tegevuse korraldamise kaudu. (3) Valitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; 2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes seadustest, volikogu määrustest ja otsustest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest; 3) korraldab regulaarselt kohtumisi valla elanikega; 4) nimetab ametisse vallavanema ettepanekul hallatava asutuse juhi. (4) Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust ega või olla volikogu esimees. Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (5) Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (6) Valitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks valitsuse uue liikme kandidaadi. (7) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (8) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (9) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (10) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (11) Valitsuse liikmed kannavad solidaarset materiaalset ja moraalset vastutust ebaseaduslike õigusaktide andmisel. Vastutusest on vabastatud need valitsuse liikmed, kes ei hääletanud õigusaktide vastuvõtmise poolt ja palusid kanda istungi protokolli vastavasisulise märke ning istungi lõppedes vormistasid eriarvamuse kirjalikult (jääb protokolli lisana). (12) Valitsuse määrusele, korraldusele ja protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (13) Juhul kui valitsuse liige ei saa osa võtta istungist, teavitab ta vallasekretäri sellest enne istungi toimumist. Kui valitsuse liige ei ole osa võtnud kolmest järjestikku toimunud istungist ning ei ole teatanud õigeaegselt oma puudumise põhjusest, on volikogul õigus avaldada valitsuse liikmele umbusaldust. (14) Kui valitsus ei ole rohkem kui kahe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu mõjuval põhjusel (haiguse, komandeeringu või muul mõjuval põhjusel), võib volikogu vallavanema ettepanekul täiendada valitsuse koosseisu ajutiste liikmetega, kelle volitused lõpevad äraolevate valitsuse liikmete tagasitulekul. (15) Valitsuse töökord kinnitatakse volikogu määrusega ja vormistatakse käesoleva põhimääruse lisana. § 14. Valitsuse komisjonid (1) Valitsus võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjon moodustatakse vallaelu probleemide lahendamiseks, arengu kavandamiseks, õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks, elanikkonna seisukohtade selgitamiseks, haldusasutuste töö korraldamiseks. (2) Komisjoni tööperiood ei ületa antud valimisperioodi. (3) Komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Tegevusperiood ei ületa antud valimisperioodi. Komisjoni kuulub vähemalt üks valitsuse liige. (4) Komisjoni moodustamisel valitsus määrab: 1) komisjoni moodustamise aluse, eesmärgi, tegevuse valdkonnad ning tegutsemise perioodi; 2) komisjoni esimehe; 3) komisjoni liikmete arvu ja kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni koosseisu. (5) Komisjon võib valida oma liikmete hulgast komisjoni aseesimehe ning sekretäri/protokollija; määrab komisjoni esimehe asendamise korra. (6) Komisjon juhindub oma töös seadustest, nendest tulenevatest Vabariigi Valitsuse määrustest, valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. (7) Komisjoni töövorm on koosolek, mida juhatab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või asendaja. Koosolek on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab peale komisjoni esimehe või tema asendaja osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (8) Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse vallavalitsuse istungil teatavaks antud küsimuse arutelul. (9) Komisjoni protokollija koostab protokolli, mille esitab trükitult hiljemalt kolme tööpäeva jooksul allkirjastamiseks koosoleku juhatajale, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (10) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka otsuste eelnõud. (11) Komisjoni esimees: 1) esitab valitsusele kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 2) juhib komisjoni tööd ja komisjoni koosolekut; 3) koostab komisjoni töökavandi, mille esitab komisjonile kinnitamiseks; 4) koostab koosoleku päevakorra projekti ja korraldab kutsete saatmise; 5) allkirjastab komisjoni protokolli ja otsused; 6) edastab valitsusele komisjoni seisukohad pädevusse kuuluvates küsimustes; 7) korraldab komisjoni otsuste ja protokolli väljavõtete saatmise täitjatele ja asjaosalistele; 8) esitab valitsusele ettepanekuid komisjoni funktsioonide ja koosseisu muutmiseks ning väljalangenud liikme asendamiseks; 9) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 10) korraldab ja vastutab komisjoni asjaajamise eest. (12) Komisjoni esimehe tagasiastumisel või vabastamisel määrab valitsus uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu või teeb ettepaneku jätta komisjon endises koosseisus. (13) Komisjoni dokumente hoitakse vallakantseleis, kus registreeritakse komisjoni kirjavahetus. (14) Komisjoni protokollid ja otsused on igaühele kättesaadavad vallakantseleis seitse päeva pärast koosoleku toimumist. Komisjoni otsusel avalikustatakse komisjoni protokoll ja otsused valla veebilehel, valla infolehes, vallamaja stendil või rahvaraamatukogus. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides ja otsustes sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. Selliste andmete olemasolu puhul lisab komisjoni esimees protokollile vastava märgukirja. (15) Komisjoni likvideerimine, reorganiseerimine, selle koosseisu või tegevusvaldkondade muutmine toimub valitsuse korralduse alusel pärast komisjoni sellekohase seisukoha ärakuulamist. § 15. Nõuded vallavanema kandidaadile (1) Vallavanemaks võib valida vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes oma tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanemal peab olema: 1) vähemalt keskharidus; 2) eesti keele oskus kõrgtasemel nii kõnes kui kirjas ja ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega; 3) suhtlemisoskus, sealhulgas oskus koostööks avalike huvide elluviimisel; 4) otsustus- ja vastutusvõime, kohusetunne, algatusvõime ja loovus, intellektuaalne võimekus, sealhulgas olulise eristamise oskus ja analüüsivõime. § 16. Vallavanema valimine (1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. (2) Volikogu valib käesoleva põhimääruse § 15 nõuetele vastava vallavanema kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (3) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. (4) Volikogu võib määrata vallavanema kandidaatidele avalduste esitamise tähtaja. Tähtaeg avalikustatakse vallamaja stendil vähemalt kolm tööpäeva enne kehtestatud tähtaega. (5) Kandidaadi kirjalik avaldus koos elulookirjelduse ja haridust tõendava dokumendiga peab laekuma vallakantseleisse volikogu määratud tähtajaks. (6) Volikogu kannab kandidaadid tähestikulises järjekorras nimekirja. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (7) Igal kandidaadil, kes on kantud volikogu kinnitatud nimekirja, on õigus esineda volikogu ees kuni 15-minutilise sõnavõtuga. (8) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust. (9) Vallavanema kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (10) Vallavanema valimise läbiviimiseks moodustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni, kuhu ei kuulu vallavanema kandidaadid. (11) Vallavanema valimise protseduur on analoogiline volikogu esimehe ja aseesimehe valimisega. Ka häältelugemise komisjonil (moodustatakse 3-liikmelises koosseisus) on samad ülesanded (vt § 8). § 17. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd; 2) korraldab valitsuse istungite ettevalmistamist; 3) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 4) kutsub kokku valitsuse istungid ja koostab istungi päevakorra projekti; 5) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 6) nimetab ametisse vallaametnikud, sõlmib töölepingud valla ametiasutuse abi- ja koosseisuväliste teenistujatega ning hallatavate asutuste juhtidega; 7) suunab ja kontrollib hallatavate asutuste tööd; 8) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 10) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 11) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, sõlmib, muudab ja lõpetab nendega töölepingud; 12) korraldab ja võtab osa kohtumiskoosolekutest valla elanikega; 13) kinnitab valla ametiasutuse kodukorra ja teenistujate ametijuhendid; 14) täidab muid talle seaduste, käesoleva põhimäärusega ning valla õigusaktidega pandud ülesandeid; 15) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 16) edutab enda poolt ametisse nimetatud ametnikke ja teisi teenistujaid; 17) sõlmib kokkuleppeid ja lepinguid. (2) Vallavanem valitakse kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb: 1) volikogu oma otsusega; 2) valitsus oma korraldusega. (4) Varaline vastutus: 1) kui ta tekitab oma tegevusega varalist kahju; 2) valitsuse liikmena kannab solidaarset varalist vastutust koos teiste valitsuse liikmetega tekitatud kahju eest, kui ta hääletas vastava määruse või korralduse kehtestamise poolt, mis tõi endaga kaasa varalise kahju. (5) Vallavanema asendamine: 1) asendab tema äraolekul volikogu määratud alaline asendaja, kes määratakse valitsuse liikmete hulgast vallavanema ettepanekul antud valimisperioodiks; 2) punktis 1 toodud asendaja puudumisel asendab vallavanemat valitsuse vanim liige kuni ajani, mil volikogu määrab uue asendaja; 3) vallavanema äraolekul lähevad kõik vallavanema õigused ja kohustused üle asendajale; 4) vallavanema äraolek fikseeritakse volikogu otsusega või vallavanema käskkirjaga; 5) kui asendamine kestab üle viie tööpäeva, kujuneb asendaja palgaks vallavanema ametipalk. (6) Vallavanema volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: 1) valimisega kõrgematesse riigi võimuorganitesse; 2) omavalitsusüksuse reorganiseerimisega; 3) umbusalduse avaldamisega; 4) kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) teovõimetuks tunnistamisega; 6) tagasiastumisega; 7) surmaga. (7) Teenistusest vabastamisel makstakse vallavanemale hüvitist kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega, avaliku teenistuse seadusega, volikogu otsuse alusel. (8) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. § 18. Valitsuse õigusaktid, neile esitatavad nõuded, jõustumine ning täitmise kontroll (1) Valitsusel on õigus anda õigusakte, mis kehtivad valla haldusterritooriumil: 1) üldaktidena määrusi; 2) üksikaktidena korraldusi. (2) Valitsuse õigusaktid menetletakse ja vormistatakse vastavalt «Haldusmenetluse seadusele». (3) Määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär, nende äraolekul asendajad. (5) Määrused ja korraldused avalikustatakse vallakantseleis enne nende jõustumist ja on kättesaadavad kõigile isikutele. (6) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist vallakantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (7) Korraldus jõustub teatavakstegemisel. (8) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (9) Määrused avalikustatakse vallakantseleis ja veebilehel. Üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse lisaks eeltoodule ka infolehes Oma Vald, rahvaraamatukogudes, vallamaja stendil ning määruses eneses sätestatud kohtades. (10) Korraldused avalikustatakse vallakantseleis. Valitsuse otsustusel avalikustatakse üldist tähtsus omavad korraldused veebilehel. Ei avalikustata korraldusi, mille avaldamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. (11) Õigusakt, mis kuulub täitmisele või vajab järelkontrolli, märgitakse täitja/kontrollija nimi ning täitmise tähtaeg. (12) Kui õigusaktis puudub viide täitjale/kontrollijale, esitab vallasekretär akti ärakirja vallavanemale, kes oma resolutsioonis märgib täitja, täitmise käigu ja tähtaja. (13) Õigusakti lõplik järelevalve on vallasekretäril, kes esitab kord kvartalis valitsuse istungil informatsiooni õigusaktide täitmise kohta. (14) Õigusaktide ärakirjad saadab vallakantselei täitjale ja asjaosalistele tähitud kirjaga või väljastatakse allkirja vastu. IV. VALLASEKRETÄR § 19. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa volikogu istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tööd ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollile; 3) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile ja Riigikantseleile valla õigusloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende andmisest arvates; 5) teeb ettepanekuid volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks ning vajalike muudatuste sisseviimiseks; 6) taotleb ebaseaduslike aktide kehtetuks tunnistamist; 7) informeerib volikogu ja valitsust uutest seadustest ning teeb ettepanekuid valla õigusaktide väljatöötamiseks; 8) esitab arvamuse õigusaktide eelnõude ja lepinguprojektide seaduslikkuse kohta; 9) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 10) hoiab riigivapi ja vallavapi kujutisega pitsateid; 11) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 12) osaleb volikogu istungite ettevalmistamisel ja korraldab volikogu istungite protokollimist; 13) korraldab valla territooriumil kohaliku volikogu ja riigikogu valimisi; 14) teostab notariaaltoiminguid seaduses antud pädevuse piires; 15) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses, ametijuhendis ja valla õigusaktides pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. V. ALEVIKU- JA KÜLAVANEM § 20. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem (edaspidi külavanem), kelle volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste ajaga. Külavanema võib valida mitme küla peale ühise. (2) Külavanem on küla (aleviku) koosolekul valitud ja valitsuse poolt kinnitatud isik, kelle tegevus on suunatud aleviku või küla omainitsiatiivi ning omavastutusliku arengu eestvedamisele ja toetamisele. (3) Külavanem valitakse küla (aleviku) koosolekul poolthäälteenamusega. Külavanema valimise teade peab olema avalikustatud valla infolehes ja käidavas kohas vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. (4) Koosolekul koostatakse protokoll, millele kirjutab alla koosoleku juhataja. Koosoleku protokolli ärakiri esitatakse valitsusele seitsme tööpäeva jooksul. (5) Külavanem kinnitatakse valitsuse istungil, kuid mitte varem kui kaks nädalat pärast valimistulemuste avaldamist valla infolehes. (6) Külavanemat võib kutsuda volikogu ning valitsuse istungile ja komisjoni koosolekule. (7) Valitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (8) Külavanema tööd võib hüvitada volikogu ja/või küla kehtestatud korras. (9) Valitsus kutsub külavanema tagasi külaelanike koosoleku otsusel. VI. ARENGUKAVA JA EELARVE § 21. Arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (3) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, kavandatakse arengukava selleks perioodiks. Strateegiline osa koostatakse etapiliselt, vähemalt viieks aastaks. (4) Volikogu informeerib elanikkonda arengukava muutmise algatamisest valla infolehe kaudu. (5) Arengukava muutmise eelnõu töötab välja volikogu koos valitsusega, kaasates vallaametnikke, komisjone ja hallatavate asutuse juhte ning spetsialiste. (6) Arengukava muutmise eelnõu avalikustatakse veebilehel ja vallakantseleis enne selle vastuvõtmist nelja nädala jooksul. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu määruse arengukava muutmise kohta. (8) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 22. Eelarve (1) Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (3) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbes ettenähtud summa piirides. (4) Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. (5) Valla eelarve koostamise, avalikustamise, jõustumise, muutmise ja täitmise korra kinnitab volikogu määrusega ning see vormistatakse käesoleva põhimääruse lisana. (6) Valla eelarve reservfondi kasutamise kord on käesoleva põhimääruse lisa 3. (7) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (8) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (9) Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. (10) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. VII. ISTUNGI JA KOOSOLEKU PROTOKOLL § 23. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Volikogu ja valitsuse istungi protokollid peavad olema avalikustatud vallakantseleis ja veebilehel ning kättesaadavad igaühele vallakantseleis kümme päeva pärast istungi toimumist. (7) Volikogu ja valitsuse komisjoni koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad ühe nädala jooksul pärast koosoleku toimumust vallakantseleis. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ja valla asjaajamise juhendile. VIII. LÕPPSÄTTED § 24. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu, koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. Volikogu esimees Jaan MÄTAS