Pärsti Vallavolikogu — Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 31, 829

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel: 1. Kinnitada vallavolikogu töökord uues redaktsioonis (lisas) ning lugeda see valla põhimääruse lisaks. 2. Tunnistada kehtetuks vallavolikogu töökord, mis on kinnitatud valla põhimääruse lisana vallavolikogu 21. juuni 2000. a määrusega nr 12. 3. Käesolev määrus avalikustada vallakantseleis ja avaldada üldiseks teadmiseks: 3.1. elektroonilises Riigi Teatajas; 3.2. valla veebilehel; 3.3. valla rahvaraamatukogudes; 3.4. infolehes Oma Vald (teade). 4. Kehtestada määrus 1. märtsist 2003. a. Volikogu esimees Jaan MÄTAS Kinnitatud Pärsti Vallavolikogu 19. veebruari 2003. a määrusega nr 8 Jõustub 1. märtsil 2003. a VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord määrab kindlaks volikogu ja tema komisjonide töökorra, lähtudes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest», teistest seadustest ning valla põhimäärusest. 2. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu (v.a juuli) kolmandal kolmapäeval kell 15.00. II. ÕIGUSAKTIDE ALGATAMISE ÕIGUS 3. Õigusakti algatamise õigus on: 3.1. volikogu komisjonil; 3.2. volikogu liikmete grupil, kuhu kuulub vähemalt 1/4 volikogu koosseisust; 3.3. volikogu esimehel; 3.4. vallavalitsusel (edaspidi valitsus); 3.5. vallasekretäril; 3.6. valla haldusterritooriumil asuval asutusel või organisatsioonil; 3.7. KOKS § 32 toodud elanike grupil. III. VOLIKOGU KOKKUKUTSUMINE 4. Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning KOKS § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva põhimääruse punktis 6 ettenähtud nõudeid. 5. KOKS § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. 6. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 7. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. IV. ISTUNGI PÄEVAKORD 8. Volikogu istungi lõpus esitatakse informatsioon järgmisel istungil arutusele tulevate põhiküsimuste kohta. 9. Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 10. Ettepanekuid istungi päevakorra kohta võivad teha õigusaktide algatamise õigust omavad isikud ja instantsid (vt punkt 3). 11. Ettepanek küsimuse istungi päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult volikogu esimehele (tema äraolekul aseesimehele) vallasekretäri kaudu, märkides avalduses arutusele tuleva küsimuse, ettekandjad, kaasettekandjad ja otsustuse eelnõu. Ettepaneku esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus. 12. Päevakorda kantakse kõik nõutavas korras esitatud ja ettevalmistatud küsimused. 13. Eelmisel istungil pooleli jäänud küsimused lülitatakse järgmise istungi päevakorda esimestena. 14. Volikogu liikmetele välja saadetud päevakorda võib muuta küsimuse algataja (oma päevakorrapunkti osas). 15. Päevakord koos vajalike muudatustega kinnitatakse volikogu istungi alguses poolthäälteenamusega. 16. Sama suhet reguleerivaid kahte või enamat projekti võib arutada ühe päevakorrapunktina. V. ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE 17. Õigusaktide projektide (ehk eelnõude) ettevalmistamise ja esitamise eest vastutab isik, kelle määrab volikogu esimees. Kui projekti algatamisel sellist isikut ei määratud, vastutab volikogu esimees. 18. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamise volikogu poolt, määrates komisjoni(d) või vallavalitsuse, kes peavad esitatud küsimusi istungile ette valmistama ja koostama õigusakti projekti või vaatama läbi olemasoleva projekti. 19. Projektid esitatakse volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. Valitsuse poolt esitatud ning vallasekretäri seisukohaga varustatud projektid annab volikogu esimees kohe komisjonile/komisjonidele arutamiseks. 20. Komisjonid vaatavad projektid läbi ühe nädala jooksul ja esitavad oma seisukoha seitse tööpäeva enne istungi toimumist volikogu esimehele. 21. Kui projekti vaatab läbi mitu komisjoni, siis määrab volikogu esimees läbivaatamise järjekorra ja tähtajad. Komisjonid võivad korraldada ühiseid koosolekuid. 22. Kui projekti ei ole esitanud valitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks vallavanemale ja projekti ettekandva komisjoni koosolek määratakse ajaks, millal on esitatud ka vallavanema seisukoht. 23. Kui komisjon või vallavanem ei ole ettenähtud tähtajaks küsimust läbi vaadanud ja oma seisukohta esitanud, võib küsimuse algataja või volikogu esimehe ettepanekul selle päevakorda võtta ilma komisjoni või vallavanema seisukohata. 24. Volikogu võib anda valitsusele ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 25. Projektid peavad olema tutvustatud vallasekretärile viis tööpäeva enne istungit, finantsdokumendid pearaamatupidajale. 26. Vallasekretär võib lisada õigusakti projektile oma eriarvamuse, kui projekt ei ole kooskõlas seadusega. 27. Pearaamatupidaja võib lisada õigusakti projektile oma eriarvamuse, kui projekt on ebamajanduslik. 28. Üldjuhul saab volikogu esimees esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, mis on eelnevalt läbi arutatud komisjoni koosolekul. 29. Eelnõud avalikustatakse veebilehel vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. VI. KOHALOLIJATE REGISTREERIMINE 30. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele (ehk kvoorumilehele), mis lisatakse istungi protokollile. 31. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ning istungi protokolli päevakorrapunktid, mille arutamisest ja hääletamisest ta osa võttis (või ei võtnud). 32. Istungile kutsutud külalised registreeritakse, kandes nende nimed, töökohad ja ametid protokolli või protokolli lisalehele. 33. Pealtvaatajaid ei registreerita. VII. ISTUNGI AVALIKKUS 34. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 35. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallasekretär ja vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud külalised. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 36. Pealtvaatajatele sõna ei anta. Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei istu volikogu liikmete kohtadel. VIII. ISTUNGI KODUKORD 37. Volikogu istungeid avab ja juhatab volikogu esimees või tema määratud asendaja. 38. Istungi avamine hõlmab: 38.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 38.2. külaliste tutvustamist; 38.3. päevakorra projekti arutamist ja kinnitamist. 39. Volikogu istungi pikkus on kuni neli tundi. Iga poolteise tunni järel tehakse kümneminutiline vaheaeg. 40. Küsimusi arutatakse samas järjekorras, mis on volikogu liikmetele väljasaadetud päevakorras ja mille on kinnitanud volikogu. Küsimuste arutamise järjekorda võib muuta volikogu nõusolekul. 41. Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra kõik küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 42. Volikogu istungi päevakorras olevat küsimust võib arutada kuni kolmel lugemisel, kui seda nõuab vähemalt pool volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest. Muudatusettepanekuid võib teha kahel esimesel lugemisel. 43. Õigusaktide projektide arutamine ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama. Arutamine on kohustuslik, kui seda nõuab vähemalt pool volikogu istungil osalejatest. 44. Iga päevakorra küsimuse arutamise järjekord on järgmine: ettekanded, kaasettekanded, küsimused, sõnavõtud, kommentaarid, ettepanekud, repliigid, märkused ja lõppsõna. 45. Küsimuse arutamiseks ettenähtud aeg või kord on kuni: 45.1. ettekandeks 10 min 45.2. kaasettekandeks 5 min 45.3. sõnavõtuks 3 min 45.4. lõppsõnaks 3 min Selgitus: 1) sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus; 2) küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande ja kaasettekande täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks; 3) kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde; 4) repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine); 5) ettepanek tehakse arutamise korra või projekti kohta. 46. Volikogu istungil võib päevakorra kinnitamisel kokku leppida ka teatud küsimuste arutamisel teised ajanormid. 47. Iga päevakorrapunkti arutamisel antakse volikogu liikmele sõna kaheks küsimuseks ja üheks sõnavõtuks. See piirang ei kehti kirjalikult esitatud küsimuste ja ettepanekute kohta, mis on esitatud enne istungit. IX. ISTUNGI JUHATAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 48. Teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu. 49. Tagab istungi päeva- ja kodukorrast kinnipidamise. 50. Vastutab käesolevast töökorrast ja valla põhimäärusest kinnipidamise eest. 51. Annab sõna taotlemise järjekorras. 52. Kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu (või muu etteaste), kui see ei puuduta arutatavat päevakorrapunkti või ületab kehtestatud ajanormi; taandab asjasse mittepuutuvad küsimused. 53. Märgates etteastes sobimatuid väljendeid, nõuab esinejalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu. 54. Viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused. 55. Fikseerib volikogu õigusaktide vastuvõtmise, kuulutab välja vaheajad ja istungi lõppemise. 56. Vastutab küsimuse põhjaliku ettevalmistamise ja autentse materjali esitamise eest istungil. 57. Volikogu esimees võib algatada volikogu istungil korda rikkunud volikogu liikme, külalise või pealtvaataja vastutusele võtmise karistusseadustiku, valla avaliku korra eeskirja või muudel alustel. 58. Volikogu esimees ei juhi ega võta osa volikogu selliste üksikaktide arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 59. Punktis 58 toodud juhtudel ning volikogu esimehe äraolekul juhatab istungit volikogu aseesimees, tema puudumisel volikogu vanim liige. X. KÜSIMUSTE ARUTAMINE ISTUNGIL 60. Küsimuse ettekandja tutvustab oma ettekandes kõiki enne istungit saabunud ettepanekuid, õigusakti projekti parandusi ja muudatusi. 61. Õigusakti projekti arutamise juures võib viibida küsimuse algataja või tema esindaja. 62. Istungil enne lõppsõna tehtud ettepanekuid kommenteeritakse lõppsõnas. 63. Kui arutelu on vahepeal katkenud, tuletab ettekandja meelde ka varem tehtud, kuid seni hääletamata ettepanekuid. 64. Volikogu võib katkestada päevakorrapunkti arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta. 65. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 66. Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad kas viimase esinemisega või volikogu juhataja ettepanekul, kui volikogu liikmed ei nõua antud ettepaneku hääletamist. 67. Enne otsustuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks ja ettepanekuteks hääletamise korra kohta. 68. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 69. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult üht ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 70. Enne hääletamist tutvustab istungi juhataja hääletamise järjekorda ja korda. 71. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib volikogu teha kuni kümneminutilise vaheaja. 72. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 72.1. proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 72.2. teadete edasiandmist; 72.3. töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 72.4. ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. XI. HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS 73. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 74. Hääletamine volikogus on avalik. 75. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 76. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 77. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 78. Valla põhimääruse § 5 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 ja 251 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 79. Hääletamise järjekord on järgmine: 79.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 79.2. sisulised muudatusettepanekud; 79.3. redaktsioonilised ettepanekud; 79.4. eelnõu tervikuna. 80. Määruse või otsuse projekti tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi. Muudatusettepanekut hääletatakse üksnes siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, projekti algatajal või vastava komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. 81. Kui istungi juhataja on asunud hääletamise läbiviimisele, siis enne häälte lugemist sõna ei anta. 82. Nimelise hääletuse vajaduse otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 83. Selgitused hääletamisel: 1) avalik hääletamine toimub käe tõstmisega; 2) nimeline hääletamine nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel või nimelise sedeli hääletusurni laskmise teel; 3) salajane hääletamine toimub anonüümse sedeli hääletusurni laskmise teel; 4) volikogu nõusolek – avalik hääletamine poolthäälteenamusega. 84. Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustab vallavolikogu 3-liikmelise häältelugemise komisjoni ja nimetab selle esimehe. 85. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis ettepanekud hääletatakse läbi üldjuhul nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. 86. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 87. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja, lükkab uue hääletamise edasi sama istungi viimaseks päevakorrapunktiks või katkestab projekti arutamise, et jätkata seda volikogu järgmisel istungil. 88. Volikogu võib võrdselt hääli saanud otsustuste puhul moodustada kooskõlastuskomisjoni, kes esitab oma ettepaneku arutelu jätkamiseks. Arutelu jätkamisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises järjekorras toimub hääletamine, kas jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse hääletamine või arutelu edasi. 89. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 90. Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil istungil viibivad volikogu liikmed. 91. Kui isikuvalimised toimuvad mitme kandidaadi vahel ja kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 92. Kui isikuvalimisele esitatakse vaid üks kandidaat, kuulutatakse välja vaheaeg ja lükatakse valimised vähemalt 15 minutit edasi. Kui ka siis uusi kandidaate ei esitata, viiakse läbi hääletamine. 93. Hääled loetakse järgmises järjekorras: 1) poolthääled; 2) vastuhääled; 3) erapooletud. 94. Kui määruse või otsuse projekt ei saa teisel lugemisel vajalikul hulgal poolthääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. XII. MÄÄRUSTE JA OTSUSTE VASTUVÕTMINE 95. Määrust ja otsust ei saa vastu võtta enne, kui seda on menetletud volikogu töökorras ettenähtud korras. 96. Kui volikogu otsustab esitada projekti kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, võib toimuda otsustuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras, ilma eelneva aruteluta. Arutelu uuendatakse, kui enne istungi algust on projekti muudetud või täiendatud. 97. Volikogu võtab vastu: 97.1. määrusi, millel on üldkohustuslik iseloom; 97.2. otsuseid, mis on üksikaktid; 97.3. deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu. XIII. ARUPÄRIMINE 98. Volikogu liikmetel on õigus esitada arupärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu esimehele, volikogu komisjonile, volikogu liikmele, vallavalitsusele või vallavanemale. 99. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantselei kaudu volikogu esimehele. Pärast registreerimist edastatakse arupärimine hiljemalt järgmisel päeval adressaadile. 100. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult vallakantselei kaudu ühe kuu jooksul kättesaamise päevast arvates volikogu esimehele. 101. Arupärimist ja selle vastust tutvustab volikogu esimees järgmisel istungil. Vajadusel kutsutakse istungile ka vastaja. XIV. ISTUNGI PROTOKOLLIJA 102. Volikogu istungite protokollimise korraldab vallasekretär. 103. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna istungi igal etapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. 104. Volikogu poolt vastu võetud või tagasi lükatud otsustuste projektid antakse protokollijale üle kohe pärast istungi toimumist. 105. Protokollijal on õigus teha ettepanek, tagasi tulla teatud päevakorrapunkti arutelu juurde kui ta avastab vastuvõetud õigusakti tekstis ebatäpsusi, et istung võtaks teksti uuesti vastu täpsustatud kujul. XV. ISTUNGI PROTOKOLL 106. Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. 107. Volikogu istungi käigus antud informatsiooni ja sõnavõtte ei protokollita. 108. Volikogu liikmel on õigus paluda kanda istungil väljaöeldud eriarvamus protokolli, mis esitatakse protokollijale ka kirjalikult hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul. 109. Istungi juhataja on kohustatud protokollile ja vastu võetud õigusaktidele alla kirjutama ka siis, kui ta otsustustele vastu hääletas. Kui istungi juhataja alla ei kirjuta, siis on see piisav alus talle umbusalduse avaldamiseks. 110. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks (10 päeva pärast istungi toimumist) ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata, märkides protokolli allkirjastamata jätmise põhjuse. 111. Kui volikogu istungi protokoll või vastuvõetud õigusakt on allkirjastamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allkirjastamise küsimus volikogu otsusega. 112. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 113. Volikogu istungist tehakse fonosalvestus, mis säilitatakse kuus kuud vallasekretäri juures. Fonosalvestust kasutatakse protokollija töövahendina. Salvestust võib kuulata valla ametiasutuses vallasekretär, volikogu liige ja vallavanem – vallasekretäri juuresolekul. XVI. TÖÖ HÜVITAMINE 114. Volikogul on õigus maksta hüvitist volikogu ülesannete täitmise eest. 115. Hüvitise määrad võtab volikogu vastu oma istungil. 116. Töö hüvitamise ettepaneku komisjoni liikmetele teeb volikogu esimehele vastava komisjoni esimees. 117. Volikogu liikmele ja volikogu komisjoni liikmele töö hüvitamise esildise valla raamatupidamisele teeb volikogu esimees. 118. Suuremate projektide ja eelnõude ettevalmistamise hüvitamise otsustab volikogu esimehe ettepanekul. 119. Volikogu istungi protokollijale määrab tasu volikogu. 120. Volikogu liikmele makstakse hüvitist, juhul kui ta osaleb istungil või komisjoni koosolekul vähemalt 2/3 toimumise aja ulatuses. XVII. VOLIKOGU LIIGE 121. Volikogu liikmel on õigus: 121.1. valida ja olla valitud volikogu esimeheks, aseesimeheks või komisjonidesse; 121.2. esitada ettepanekuid volikogu istungi ning komisjoni päevakorra kohta kirjalikult ja koos omapoolse otsustuse projektiga kas vastavale volikogu komisjonile või volikogu esimehele; 121.3. teha märkusi käesoleva töökorra rikkumise kohta, taotleda tõlgendamist ning vajadusel nõuda selle muutmist või täiendamist; 121.4. esitada küsimusi ja järelepärimisi ettekandjale ja kaasettekandjale istungi juhataja kaudu; 121.5. esitada parandus- või täiendusettepanekuid volikogu õigusaktide projektide kohta; 121.6. teha ettepanekuid volikogu poolt loodavate komisjonide, nende koosseisude, valitavate ja määratavate kandidaatide kohta; 121.7. teha ettepanekuid täiendavate volikogu komisjonide moodustamiseks; 121.8. võtta osa volikogu komisjoni koosolekust; 121.9. teha ettepanekuid hääletamiskorra kohta; 121.10. tutvuda volikogu dokumentidega ja teha nendest väljakirjutusi. 122. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 123. Eeltoodud punktis sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 124. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. XVIII. VOLIKOGU ESIMEHE TÖÖAEG 125. Volikogu esimehe ametikoht võib volikogu otsuse alusel olla palgaline. 126. Volikogu esimees võtab kodanikke vastu vallamajas teisipäeval kella 10.00–14.00 ja neljapäeval kella 16.00–18.00. 127. Kui volikogu esimees ei saa vastuvõtupäevadel vallamajas viibida, asendab teda aseesimees, tema puudumisel volikogu esimehe nimetatud volikogu liige. XIX. VOLIKOGU TÖÖKORRA JÕUSTUMINE, PARANDAMINE JA TÄIENDAMINE 128. Käesolev töökord on valla põhimääruse osa, mis vormistatakse selle lisana. 129. Volikogu töökorda saab teha parandusi ja täiendusi volikogu määrusega, mis on antud volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimees Jaan MÄTAS