Rõuge Vallavolikogu — Rõuge valla põhimääruse kinnitamine — KO, 32, 864

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 9 ja § 71 alusel Rõuge Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rõuge valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rõuge Vallavolikogu 26. jaanuari 2000. a määrus nr 1 «Rõuge valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 3. märtsil 2003. a. 4. Määruse peale võib esitada vaide Rõuge Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. Volikogu esimees Jaak PÄCHTER Kinnitatud Rõuge Vallavolikogu 26. veebruari 2003. a määrusega nr 5 RÕUGE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Rõuge valla põhimääruse mõiste 1.1. Rõuge valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Rõuge valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus: 2.2.1. rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2.2.2. teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted 3.1. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Valla omavalitsusorganid 4.1. Valla omavalitsusorganid on: 4.1.1. volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.1.2. vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 5. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 5.1. Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 5.2. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 6. Valla ülesanded ja pädevus 6.1. Valla ülesanne on korraldada antud vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 6.2. Valla ülesanne on korraldada antud vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 6.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 6.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.4.1. mis on talle pandud seadusega; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 6.5. Käesoleva punkti alapunkti 4 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 7.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Rõuge valla territooriumil. 8. Arengukava 8.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 9.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 10. Valla sümboolika 10.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 10.2. Vapi ja lipu kasutamise korra sätestab vallavolikogu. 10.3. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 11. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi 11.1. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase määratud esindus. 13. Valla õiguste kaitse 13.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 13.2. Volikogul on õigus valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 13.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. II. VOLIKOGU 14. Volikogu moodustamine 14.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane (kehtib kuni 16.10.2005). 14.2. Volikogu valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane (kehtib alates 17.10.2005). 14.3. Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis. 14.4. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga järgmiselt: 14.4.1. üle 2000 elaniku, vähemalt 13-liikmeline volikogu; 14.4.2. üle 5000 elaniku, vähemalt 17-liikmeline volikogu; 14.4.3. üle 10 000 elaniku, vähemalt 21-liikmeline volikogu; 14.4.4. üle 50 000 elaniku, vähemalt 31-liikmeline volikogu. 14.5. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. 14.6. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15. Volikogu liige 15.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 15.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 15.4. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 15.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 15.6. Punktis 15.5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 15.7. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 15.8. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. 15.9. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud. 16. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 16.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 16.1.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 16.1.2. tagasiastumisega; 16.1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Rõuge vallas; 16.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 16.1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 16.1.6. nimetamisega vallavalitsuse ametnikuks; 16.1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 16.1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 16.1.9. surmaga. 16.2. Punktis 16.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. 16.3. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 16.3.1. punktides 16.1.1, 16.1.3–16.1.7 ja 16.1.9 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 16.3.2. punktis 16.1.8 sätestatud juhul vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 16.3.3. punktis 16.2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. 17. Volikogu liikme volituste peatumine 17.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 17.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 17.2.1. kui volikogu liige on Rõuge vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 17.2.2. Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni (kehtib alates 17.10.2005); 17.2.3. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 17.2.4. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 17.2.5. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. 17.3. Punktis 17.2.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 17.4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 17.4.1. punktis 17.2.1 ja 17.3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 17.4.2. punktis 17.2.3 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 17.4.3. punktis 17.2.4 sätestatud juhul avalduse; 17.4.4. vastava teate pärast punktis 17.2.5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. 18. Volikogu asendusliige 18.1. Käesoleva põhimääruse punktides 16 ja 17 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 18.2. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse punktis 16.1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 18.3. Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 18.4. Valla valimiskomisjon teeb punktides 16, 17 ja 19 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse punktides 16.1 ja 17.2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. 18.5. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 16.1 ja 17.2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 18.6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 16.1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. 18.7. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 17.2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 18.8. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 18.9. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 18.10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 16.1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. 19. Volikogu liikme volituste taastumine 19.1. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 19.2. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 19.3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 19.4. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 20. Volikogu pädevus 20.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 20.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 20.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 20.1.4. koormiste määramine; 20.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 20.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 20.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 20.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 20.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 20.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 20.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 20.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 20.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 20.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 20.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 20.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 20.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 20.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 20.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 20.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 20.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 20.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 20.1.26. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 20.1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 20.1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 20.1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 20.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 20.1.32. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 20.1.33. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 20.1.34. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 20.1.35. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 20.1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 20.1.37. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 20.1.38. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 20.1.39. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 20.1.40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 20.1.41. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 20.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 20.3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 21. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 21.1. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse vallamaja teadete tahvlil «Vallavolikogu ja vallavalitsuse ametlikud teated». Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad Rõuge valla raamatukogudes ja dokumendihaldusprogrammis. 21.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 21.3. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 21.4. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 21.5. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallakantseleis. 21.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 21.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. 22. Õigusaktide täitmise kontroll 22.1. Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. 23. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 23.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 24. Volikogu liikme õigus saada teavet 24.1. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS 25. Vallavanema valimine 25.1. Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks (kehtib kuni 16.10.2005). 25.1. Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks (kehtib alates 17.10.2005). 26. Vallavanema õigus moodustada valitsus 26.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 26.2. Valitsuse moodustamise üksikasjalik kord sätestatakse valla põhimääruses. 26.3. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 27. Valitsuse moodustamise põhimõtted, volituste tähtaeg 27.1. Vallavalitsuse arvulise suuruse ja liikmed kinnitab volikogu oma volituste ajaks vallavanema esildisel. 27.2. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 27.3. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 27.4. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 28. Vallavalitsuse pädevus 28.1. Vallavalitsus: 28.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 28.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega ja valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 28.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 28.1.4. lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse punkti 20.2 lõike alusel delegeeritud vallavalitsusele. 28.1.5. Kinnitab ametisse valla ametiasutuse juhi vallavanema ettepanekul. 28.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 28.3. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) § 5 lõikes 3 sätestatut. 29. Vallavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 29.1. Määrused ja korraldused peavad olema valla põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. 29.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 29.3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 29.4. Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel ning see tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 29.5. Määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 29.6. Vallavalitsuse protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 29.7. Määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 29.8. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. 29.9. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. IV. VALLA ELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 30. Valla elaniku mõiste 30.1. Valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Rõuge vallas. 30.2. Valla elaniku valimisõigus 30.2.1. Valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 30.3. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine 30.3.1. Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on valla elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 30.4. Volikogul on õigus reguleerida valla elanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 31. Õigusaktide algatamise õigus 31.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 31.2. Punktis 31.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava projektina, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 31.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. 32. Muudatuste taotlemine volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides 32.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 32.2. Kui volikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 33. Munitsipaalomand 33.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 33.2. Oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab vallavolikogu. 33.3. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu kehtestatud korras. 33.4. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 34. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 34.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 34.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 34.3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 34.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 34.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul. 35. Maksud ja koormised 35.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 35.2. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 35.3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 35.4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 35.5. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 35.6. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla põhimääruses kehtestatud korrale. 35.7. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 35.8. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. 35.9. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 36. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 36.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgmiseks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 36.2. Arengukava ja selle muutmise projekt avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. 36.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 36.4. Arengukava on aluseks: 36.4.1. vallaeelarve koostamisele; 36.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 36.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 36.5. Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 36.5.1. Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. 36.5.2. Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 36.5.3. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. 36.5.4. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise vajadus. 36.5.4.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 36.6. Rõuge Põhikoolil ja Rõuge Lasteaial peab olema oma arengukava. 36.6.1. Rõuge Põhikooli ja Rõuge Lasteaia arengukava ja selle muutmise projekt koostatakse vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Rõuge valla arengukava. 36.6.2. Rõuge Põhikool ja Rõuge Lasteaed esitavad oma arengukava ja selle muutmise projektid vallavalitsuse määratud tähtajaks haridusnõuniku kaudu vallavalitsusele. 36.6.3. Rõuge Põhikooli ja Rõuge Lasteaia arengukava kinnitab vallavalitsus. 37. Valla eelarve 37.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 37.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 37.3. Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 38. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 38.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 38.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. 38.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 39. Eelarve täitmise aruande kinnitamine 39.1. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. 40. Lepingud 40.1. Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingutele alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu poolt selleks volitatud isik. VI. TÖÖKORRALDUS 41. Töövormid 41.1. Volikogu ja vallavalitsuse töövorm on istung. Volikogu ja vallavalitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 42. Asjaajamiskeel 42.1. Valla asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 43. Volikogu esimees 43.1. Volikogu esimees: 43.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 43.1.2. esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 43.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 43.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 43.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 43.1.6. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 43.1.7. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 43.1.8. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 43.2. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 44. Volikogu esimehe valimine 44.1. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. 44.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 44.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 44.4. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 44.5. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 44.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 44.7. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 44.8. Volikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 45. Volikogu kokkukutsumine 45.1. Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse punkti 56 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva põhimääruse punktis 45.3 ettenähtud nõudeid. 45.2. Käesoleva põhimääruse punkti 56 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. 45.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab valla kantseleis olema volikogu liikmetele kätte andmiseks volikogu istungi kutse, istungi päevakorra projekt ja õigusaktide projektid. Volikogu istungi kutse loetakse volikogu liikmetele teatavaks tehtuks avalikustamisega teadete tahvlil «Vallavalitsuse ja vallavolikogu ametlikud teated». 45.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 46. Küsimuste arutelu volikogus 46.1. Volikogu töökord sätestatakse volikogu määrusega. 46.2. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 46.3. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 46.4. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse punkti 56 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse teatavaks valimiskomisjoni otsusega. 46.5. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 46.6. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 46.7. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 47. Hääletamine volikogus 47.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 47.2. Hääletamine volikogus on avalik. 47.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 47.4. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 47.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktis 20 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 48. Umbusaldusmenetlus volikogus 48.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, või valitsuse liikmele. 48.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 48.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehe umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. 48.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 48.5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. 48.6. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse punktis 51.5 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse punktis 26 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. 48.7. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse punktis 51.5 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 48.8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 48.9. Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 49. Volikogu komisjonid 49.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. 49.2. Volikogu alatised komisjonid on: 49.2.1. revisjonikomisjon; 49.2.2. majanduskomisjon; 49.2.3. arengukomisjon; 49.2.4. sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 49.2.5. haridus- ja kultuurikomisjon; 49.2.6. heakorra- ja keskkonnakaitsekomisjon. 49.3. Majanduskomisjonile esitatakse kõik vallavolikogule suunatud eelarve, maa ja varaga seotud küsimused. Majanduskomisjonil on õigus arutada ka vallavalitsuses arutusele tulevaid valla eelarve, maa ja varaga seotud küsimusi. 49.4. Komisjoni koosolekud on üldjuhul kinnised. Komisjonil on õigus vajadusel kaasata töösse mitteliikmeid. 49.5. Komisjonide põhiülesanne on volikogu istungitel arutusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. 49.6. Komisjoni liikmetele makstakse volikogu komisjoni töös osalemise eest hüvitist vastavalt volikogu kehtestatud korrale. 49.7. Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjaga. Komisjoni põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 49.8. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel. 49.9. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused komisjoni koosolekul võetakse vastu poolthäälteenamusega. Võrdse häälte arvu puhul saab otsustavaks koosoleku juhataja hääl. 49.10. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vallakantseleis. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 49.11. Komisjoni pakutavad küsimuste lahendused, mis peavad olema vormistatud volikogu otsusena või määrusena, esitab komisjon volikogule otsuse või määruse projektina seitse päeva enne volikogu istungit. 49.12. Komisjoni protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad seitse päeva pärast koosoleku toimumist valla kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. 50. Revisjonikomisjon 50.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 50.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 50.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 50.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 50.3.2. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 50.3.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 50.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 50.3.5. vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. 50.4. Revisjonikomisjon kontrollib punktis 50.3.2 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. 50.5. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 50.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 50.7. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. 51. Vallavalitsuse töö korraldamine 51.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 51.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 51.3. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 51.4. Valitsuse koosseis on vähemalt 3-liikmeline, kuhu kuuluvad vallavanem ja abivallavanem. 51.5. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 51.6. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 51.7. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 51.8. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 52. Vallavalitsuse töökord 52.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne organ, kes täidab seaduste ja vallavolikogu määruste ja otsustega vallale pandud ülesandeid. 52.2. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud valla ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ning samuti valla asutuste ja äriühingute, milles vald on osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. 52.3. Vallavalitsus kinnitab Rõuge Põhikooli ja Rõuge Lasteaia arengukava. 52.4. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja. 52.5. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. 52.6. Vallavalitsuse korraldused ja määrused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 52.7. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem. 52.8. Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille on volikogu võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust. 52.9. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil. 52.10. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 52.11. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 52.12. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. 52.13. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. 53. Vallavanem 53.1. Vallavanem: 53.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 53.1.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 53.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 53.1.3.1. kinnitab käskkirjaga ametnike ja töötajate ametijuhendid; 53.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 53.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 53.1.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 53.1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 53.1.8. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 53.1.9. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus erivolituseta; 53.1.10. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 53.2. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. 53.3. Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat valitsuse korralduse alusel valitsuse liige. 53.4. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavalitsuse volituste saamise päevani. 53.5. Vallavanema valimise kord 53.5.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 53.5.2. Vallavanem tuleb valida kahe kuu jooksul arvates volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast. Volikogu otsusel võib vallavanema ametikohale välja kuulutada avaliku konkursi. Konkursi tingimused ja läbiviimise põhimõtted kinnitab volikogu. 53.5.3. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 53.5.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu iga liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 53.5.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib liikmete hulgast komisjoni esimehe. 53.5.6. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 53.5.7. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogus koosseisu poolthäälteenamuse. 53.5.8. Kui ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine punktis 53.5 sätestatud korras. 53.5.9. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 54. Vallakantselei 54.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. Vallakantselei juht on vallasekretär. Vallasekretäri ettepanekul võib määrata kantselei juhataja, kes korraldab vahetult kantselei tööd ja asendab vallasekretäri viimase äraolekul. 54.2. Vallakantselei ülesanded on: 54.2.1. koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende kohta oma arvamuse; 54.2.3. tagada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokolliline teenindamine; 54.2.4. vormistada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesolevas põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 54.2.5. esitada dokumendid allakirjutamiseks volikogu esimehele, vallavanemale ja vallasekretärile või nende asendajale; 54.2.6. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 54.2.7. saata üldist tähtsust omavad volikogu määrused Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana koos kaaskirjaga nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul õigusakti väljakuulutamise või allakirjutamise või sellele järgneval päeval ja muule dokumendile allakirjutamise või sellele järgneval päeval; 54.2.8. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine soovijatele, pidada vallavolikogu ja -valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktide registrit. 55. Istungi ja koosoleku protokoll 55.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 55.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 55.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 55.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 55.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 55.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. 55.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimääruses sätestatud korras. 55.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 55.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 56. Volikogu tegutsemisvõimetus 56.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 56.1.1. pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 56.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 56.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 56.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 56.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 18 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 56.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punktis 20.1.13 ja 20.2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. MUNITSIPAALPOLITSEI 57. Munitsipaalpolitsei 57.1. Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse ametiasutus või vallavalitsuse ametnik, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada vallavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas. 57.2. Munitsipaalpolitseid finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. 57.3. Munitsipaalpolitsei moodustamine ja ülesanded 57.3.1. Munitsipaalpolitsei moodustamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. 57.3.2. Munitsipaalpolitsei struktuur, koosseis, alluvus, tööpiirkond, täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse põhimääruses. Kui munitsipaalpolitsei ametikoht moodustatakse vallavalitsuses, sätestatakse munitsipaalpolitsei ametniku alluvus, tööpiirkond, täpsemad ülesanded, seadustest tulenevad õigused ja kohustused munitsipaalpolitsei ametniku ametijuhendis. 57.3.3. Munitsipaalpolitseiametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus. 57.4. Munitsipaalpolitsei koostöö 57.4.1. Munitsipaalpolitsei teeb oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite, politseiseaduse §-s 8 nimetatud riigi politseiasutuste, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega. 57.4.2. Politseiseaduse §-s 8 nimetatud riigi politseiasutused osutavad vallavalitsusega sõlmitava lepingu alusel abi munitsipaalpolitsei väljaõppel ja täienduskoolitusel. 57.5. Munitsipaalpolitsei relvad 57.5.1. Munitsipaalpolitseiametnikule võidakse tema teenistusülesannete täitmiseks anda tulirelv relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. 57.6. Munitsipaalpolitsei vormiriietus ja ametitunnused 57.6.1. Munitsipaalpolitseiametnikud kannavad kohaliku omavalitsuse sümboolikat kandvat vormiriietust või muid neid eristavaid ametitunnuseid. Munitsipaalpolitsei vormiriietus ja muude ametitunnuste kujundid töötab välja Siseministeerium. VIII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 58. Omavalitsusteenistus 58.1. Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning käesolev põhimäärus. 58.2. Vallavanem ning vallavalitsuse liikmed, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 59. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 59.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist vastavalt teenistusstaažile järgmiselt: 59.1.1. kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat; 59.1.2. kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 59.1.3. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 59.1.4. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 59.1.5. seoses umbusalduse avaldamisega. 59.2. Käesoleva põhimääruse punktis 59.1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 59.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva põhimääruse punktis 59.1.4 toodud juhul; 59.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 60. Vallasekretär 60.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 60.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 60.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 60.4. Vallasekretär: 60.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 60.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 60.4.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 60.4.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 60.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 60.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 60.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 60.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 60.4.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 60.4.10. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 60.4.11. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 60.5. Vallasekretäri asendab kantselei juhataja. 61. Aleviku- ja külavanem 61.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 61.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 61.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 62. Koostöövormid 62.1. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 62.1.1. tegutseda ühiselt; 62.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 62.1.3. moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi. 62.2. Käesoleva põhimääruse punktis 62.1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuse moodustamise. 63. Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud 63.1. Maakondliku ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamine ja nende tegevus toimub kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud korras. X. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 64. Valla suhted riigiorganitega 64.1. Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 64.2. Vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 64.3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 64.4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 65. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll 65.1. Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 65.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 65.3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 66. Teenistuslik järelevalve 66.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 66.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 66.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 66.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 66.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 66.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 66.4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 66.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 66.6. Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. XI. VASTUTUS 67. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumine ning koormise täitmata jätmine 67.1. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise või koormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 67.2. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. 68. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine 68.1. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 68.2. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. 69. Menetlus 69.1. Käesoleva põhimääruse punktides 67 ja 68 sätestatud väärtegudele sätestatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 69.2. Käesoleva põhimääruse punktides 67 ja 68 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 69.2.1. vallavalitsus; 69.2.2. politseiprefektuur. 69.3. Käesoleva põhimääruse punktis 67 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. 70. Trahvide laekumine 70.1. Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse käesoleva põhimääruse punktides 67 ja 68 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. XII. PÕHIMÄÄRUSE RAKENDAMINE 71. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 72.1. Valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. 72.2. Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. 72.3. Kui valla põhimäärus on vastuolus seadustega, juhinduda seadustest. 72.4. Valla põhimäärus või temas tehtud muudatused jõustuvad volikogu sätestatud tingimustel.