Käru Vallavolikogu — Käru valla kasside ja koerte pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 32, 853

1. Kinnitada juurdelisatud avaliku korra ja heakorra eeskirja lisa ning koerte ja kasside pidamise eeskiri. 2. Käru valla koerte ja kasside pidamise eeskiri esitada avaldamiseks väljaandele Ametlikud Teadaanded. 3. Määrus jõustub 28. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Elari HIIS Kinnitatud Käru Vallavolikogu 25. veebruari 2003. a määrusega nr 22 KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri), sätestab koerte ja kasside pidamise korra Käru valla haldusterritooriumil. 2. Koerte ja kasside pidamisel tuleb lähtuda headest tavadest, loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, muudest õigusaktidest ja eeskirjast. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDTINGIMUSED 3. Koeri ja kasse on lubatud pidada koera- või kassipidaja seaduslikus valduses olevates hoonetes või tarastatud maa-alal, kusjuures tuleb tagada looma omal tahtel väljapääsemise võimatus. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik. Koeraomanik peab tagama teiste territooriumi kaasomanike või õiguslikul alusel kasutajate ja eelnimetatute külaliste ning ametiülesannet täitva isiku ohutu pääsu territooriumile. 4. Paljukorterilistes elamutes võivad korteriomanikud loomapidamise küsimuses korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamiseks sõlmida kokkuleppeid. 5. Koera või kassi pidaja peab tagama, et loom ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikke. 6. Kõikide koerte ja kasside regulaarne vaktsineerimine marutaudi vastu on kohustuslik. Loomapidaja kannab täielikku vastutust temale kuuluva looma tekitatud kahju eest, välja arvatud juhul, kui looma kasutatakse kuriteo tõkestamiseks. 7. Koerte märgistamine on kohustuslik. Kasside märgistamine ei ole nõutav, kuid väljaspool omaniku territooriumi omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta viibivaid kasse võib kinni püüda kui hulkuvaid. III. KOERA VÕI KASSI PIDAJA ON KOHUSTATUD: 8. Vaktsineerima oma koerad ja kassid marutaudi vastu 3–4 kuu vanuselt ja tegema hilisemad kordusvaktsineerimised üks kord aastas, soovitavalt iga 12 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. 9. Kandma vaktsineerimisega seotud kulud. Loomaarst väljastab omanikule vaktsineerimistõendi. 10. Pöörduma viivitamatult veterinaararsti poole oma koera või kassi haigestumisel või teadmata põhjusel suremisel haiguse või surma põhjuse selgitamiseks. 11. Teatama viivitamatult veterinaarkeskusele, kui tema koer on hammustanud inimest või teist looma. 12. Isoleerima viivitamatult marutaudi vastu vaktsineerimata koera või kassi, kui see on hammustanud inimest või teist looma, ja kohale kutsuma veterinaararsti looma tervisliku seisundi kindlakstegemiseks. 13. Hoidma avalikes kohtades koera lühikese rihma otsas ja vajadusel suukorvistatult. 14. Koristama kohe oma koera või kassi väljaheite, kui see on reostanud üldkasutatavat ruumi, hoovi, tänavat, platsi või muud avalikku kohta. 15. Jooksutama koera ainult enda juuresolekul. 16. Tagama koeraaediku tänavapoolse külje piisava kõrguse, et tagajalgadel seisva koera pea sellest üle ei ulatuks ja koer aedikust välja ei pääseks. IV. KOERA VÕI KASSI PIDAJAL ON KEELATUD: 17. Võtta koera või kassi kaasa ühiskondlikku hoonesse, turule, kauplusesse, supelranda, spordi- või laste mänguväljakule, kooli- või lasteasutuse territooriumile ilma ruumi või maa-ala valdaja loata, välja arvatud pimedate juhtkoerad ja töötavad teenistuskoerad. 18. Ujutada koera inimeste suplemiseks ettenähtud kohas. 19. Hirmutada oma koeraga kaaskodanikke ning teiste kodanike kodu- ja lemmikloomi. V. KOERTE JA KASSIDE JÄRELEVALVE 20. Kõik vabalt ringijooksvad koerad ja kassid loetakse hulkuvateks ja kuuluvad püüdmisele. 21. 1. Kui vabalt ringi jooksev koer või kass on hammustanud inimest, tabatud ulukite või lindude murdmiselt või paneb toime muu vääritu teo, kuulub omanik vastutusele võtmisele. 2. Looma võib hukata enesekaitseks, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. 3. Eutanaasia on lubatud vaid omaniku algatusel või kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks. Looma eutanaasia viib läbi veterinaararst. 4. Õnnetusjuhtumi või hädaolukorra tõttu abitusse seisukorda sattunud looma võib surmata, kui ellujäämine tekitaks talle kestvaid kannatusi. 5. Looma hülgamine omaniku poolt, looma abitusse seisukorda jätmine ning looma normaalseks eluks vajalike tingimuste loomata jätmine on karistatav vastavalt loomakaitseseadusele. 6. Leitud koerad või kassid, kelle kaelarihma külge on kinnitatud omaniku andmed, tagastatakse omanikule. Looma hoidmisega seotud kulud kannab loomaomanik. 7. Pärast looma sundhukkamist välja ilmunud loomaomanik kannab looma hukkamisega seotud mõistlikud kulud. VI. VASTUTUS EESKIRJA RIKKUMISE EEST 22. Koera või kassi omanik või pidaja kannab vastutust eeskirja rikkumise eest kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) §-s 663 ettenähtud korras. Väärteo kohtuvälised menetlejad on vallavalitsus ja politseiprefektuur.