Justiitsminister — Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord — RTL, 43, 620

Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20; 20, 116; 26, 157) § 109 lõike 2 alusel. 1. peatükk SAATEMEESKONNA ÜLESANDED § 1. Saateülesanne Saatemeeskonna ülesanne on saata kinnipeetav või vahistatu (edaspidi saadetav) relvastatud valve all ühest vanglast teise; vanglast vanglate keskhaiglasse; vanglast eriarstiabi osutaja juurde ja seal valvata saadetava järele; vanglast kohtusse ning saata saadetavat ja valvata tema järele lühiajalise väljaviimise ajal (edaspidi saateülesanne). § 2. Saatemeeskonna koosseis (1) Saateülesande laadist olenevalt kuuluvad saatemeeskonda: 1) saatemeeskonna ülem; 2) saatemeeskonna ülema abi; 3) autojuht; 4) saatjad; 5) koerajuht; 6) arst. (2) Arst kaasatakse saatemeeskonda, kui saadetav on: 1) üle kuue kuu rase; 2) vaimuhaige; 3) muu isik, kes arsti otsuse järgi vajab või võib saatmisel vajada arstiabi. (3) Saatemeeskonna suurus ja koosseis sõltuvad saadetavate arvust, saateteekonna pikkusest ning muudest asjaoludest, mis seostuvad saatmise julgeolekuga ja saadetavate eripäraga. § 3. Saateülesande täitmise kavandamine ja juhendamine (1) Saateülesande kava koostab ning saatemeeskonna komplekteerib saatemeeskonna juhendaja (edaspidi juhendaja) ja kava kinnitab vangla direktor või tema määratud isik (edaspidi direktor), arvestades saadetavate arvu ning neid iseloomustavaid andmeid, saateülesande eripära, saateteekonna pikkust ja muid asjaolusid. (2) Saatemeeskonna tööd juhendab ja korraldab ning annab saatemeeskonna tööst direktorile aru juhendaja. 2. peatükk SAATEÜLESANDE ETTEVALMISTAMINE § 4. Saateülesande täitmise alus (1) Saateülesanne täidetakse direktori kirjaliku korralduse (edaspidi korraldus), juhendaja juhiste ja saateplaani alusel. (2) Korraldus edastatakse juhendajale ja selles märgitakse järgmised andmed: 1) saadetava ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) saatmise eesmärk ja koht ning tähtpäev või tähtaeg; 3) saatemeeskonna suurus ning meeskonna relvastus ja sidepidamisvahendid; 4) vajadus ette valmistada isiklik toimik. (3) Direktor teeb korralduse teatavaks vangla korrapidajale ja sihtkoha asjaomasele ametnikule. (4) Kinnipeetavale lühiajalist väljaviimist lubades pöörab direktor erilist tähelepanu julgeolekule ja arvestab järgmisi asjaolusid: 1) kinnipeetava isikuomadused ja karistusaja pikkus; 2) toimepandud kuriteo raskus ja laad; 3) väljaviimise põhjused; 4) muud asjaolud. § 5. Saatedokumendid (1) Saatedokumendid on: 1) korraldus; 2) saateplaan. (2) Saatedokumentide ja isiklike toimikute säilimise eest vastutab saatemeeskonna ülem vastuvõtmisest kuni üleandmiseni. § 6. Saatemeeskonna ülema ülesanded (1) Saatemeeskonna ülem (edaspidi ülem) valmistab saatemeeskonna saateülesande täitmiseks ette korralduse ja juhendaja juhiste alusel. (2) Lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks peab ülem: 1) kontrollima saatemeeskonna koosseisu ja valmisolekut; 2) koostama saateplaani esimese osa ning selgitama selle sisu saatemeeskonnale; 3) võtma juhendaja antud juhiste alusel tarvitusele lisaabinõud saateülesande paremaks täitmiseks; 4) võtma vangla üldrelvakapist saatjate nimekirja alusel allkirja vastu relvad, laskemoona ja erivahendid ning andma need saatjatele; 5) kontrollima saadetava vastavust korralduses märgitud andmetele; 6) teavitama juhendajat saatemeeskonna valmisolekust asuda saateülesannet täitma. § 7. Saateplaan (1) Saateülesanne, saatmise ettevalmistamine ja saatmise täpne kava määratakse saatemeeskonna saateplaanis. Saateplaani koostab ülem ja kinnitab juhendaja. Saateplaan koosneb kahest osast. (2) Saateplaani ei koostata, kui: 1) saadetav paigutatakse ühest vanglast teise Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri otsuse alusel; 2) saadetav paigutatakse ümber justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 55 «Täitmisplaan» (RTL 2000, 126, 2016; 2001, 18, 247; 102, 1402; 2002, 66, 1029; 115, 1650) alusel; 3) saadetav paigutatakse vanglate keskhaiglasse. (3) Saateplaani esimese osa kinnitab juhendaja pärast saatemeekonna valmisoleku kontrollimist ja enne saateülesande täitmist. (4) Teise osa kinnitab juhendaja pärast saateülesande täitmist. Seejärel kannab juhendaja saateülesande täitmisest ette vangla direktorile. (5) Saateplaan on konfidentsiaalne ja juhendaja otsustab, milliseid saateplaanis esitatud andmeid peab ülem hoidma saladuses (marsruudi erisused jms). § 8. Saateplaani sisu (1) Saateplaani esimeses osas esitatakse järgmised andmed: 1) saatemeeskonna liikmete nimed; 2) meeskonnaliikmete tegevuskava; 3) saatmise viis; 4) saadetava nimi, sünniaeg ja isikukood; 5) saatmiseks tähtsad asjaolud (saadetava põgenemiskalduvus, tema eraldihoidmise vajadus jms); 6) saadetavate paigutus saateauto kambrites; 7) sihtkoha andmed; 8) saatmise aeg; 9) saateülesande täitmise erinõuded (marsruudi erisused, valve tugevdamise vajadus jms); 10) tegevuskava, milles loetletakse saateülesande täitmisel tehtavad toimingud ja hädaolukorras tegutsemise abinõud. (2) Saatmise ajal kannab ülem saateplaani teise ossa andmed järgmiste asjaolude kohta: 1) saadetavate katsed omavahel ühendust võtta ja selle takistamiseks rakendatud abinõud; 2) korrarikkumine või muu õiguserikkumine, mille on saadetav toime pannud, ja tarvitusele võetud abinõud; 3) hädaolukorrad ja saatmise ajal toimunud muud sündmused ning tekkinud olukorra lahendamiseks tarvitusele võetud abinõud. § 9. Juhendaja (1) Saatemeeskonna juhendaja määrab direktor. (2) Juhendaja ülesanne on: 1) pärast korralduse saamist kohustada ülemat koostama saateplaani esimese osa; 2) kontrollida saatemeeskonna valmisolekut saateülesande täitmiseks. (3) Juhendaja teeb kontrollimisel järgmised toimingud: 1) kontrollib isikkoosseisu valmisolekut saateülesande täitmiseks ja erakorralises olukorras tegutsemiseks; 2) määrab saatemeeskonna puuduvate või asendatavate liikmete asendusliikmed, või kui see ei ole võimalik, teeb ülemale ülesandeks korraldada saatmisülesanne ümber olemasolevaid liikmeid arvestades; 3) kontrollib saatjate relvastust ja erivahendeid; 4) annab ülemale saateülesande täitmiseks ja hädaolukorras käitumiseks täpsed juhised ning teavitab sellest korrapidajat. § 10. Saadetavate üleandmine (1) Saateülesande täitmiseks korralduse saanud korrapidaja annab saadetavad korralduses esitatud nimekirja alusel üle ülemale. Korrapidaja ja ülem kinnitavad üleandmist allkirjadega saateplaani esimeses osas. (2) Saateplaani puudumise korral kinnitavad korrapidaja ja ülem saadetava üleandmist allkirjadega korraldusel. § 11. Isikliku toimiku ettevalmistamine (1) Kui saadetav saadetakse teise vanglasse, kohtusse või vanglate keskhaiglasse, valmistab arvestusteenistus ette saadetava isikliku toimiku ja annab selle ülemale. (2) Isiklik toimik koos ümbrikku paigutatud tervisekaardiga pannakse ümbrikku, mis pitseeritakse ja millele kinnitatakse õiend. (3) Õiendile kantakse: 1) saadetava signaleetiline foto, mis kinnitatakse vangla vapp-pitsati jäljendiga; 2) saadetava ees- ja perekonnanimi ning isikukood, kui see on olemas; 3) paremasse ülaserva saadetavat iseloomustav märge, kui see on vajalik. (4) Ülem kontrollib toimiku ja õiendi nõuetekohasust. Arvestusteenistuse juhataja ja ülem kinnitavad toimiku üleandmist allkirjadega. 3. peatükk SAATEAUTO JA SAADETAVATE PAIGUTAMISE NÕUDED § 12. Saatmise nõuded Saatmine toimub alarmsõidukiga, või kui see ei ole võimalik, siis muu selleks sobiva sõidukiga (edaspidi saateauto). Saatmine tuleb korraldada viisil, mis välistab saadetava põgenemise või muud saatmise häired. § 13. Saateauto seisukord ja selle kontrollimine (1) Alarmsõidukis on saadetavate paigutamiseks lukustatavad kambrid, kus on võimalik saadetavat jälgida vahetult või ust avamata elektrooniliselt. Muus sõidukis peab olema võimalik saadetavat vahetult jälgida. (2) Alarmsõiduk varustatakse eriseadmetega Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määruse nr 69 «Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord» (RT I 2001, 19, 105) kohaselt. (3) Ülem kontrollib saateautot enne saateülesande täitma asumist. Rikke korral või ettenähtud nõuete eiramise korral teatab ta sellest juhendajale, kelle korraldusel antakse saatemeeskonna käsutusse teine saateauto või rike kõrvaldatakse. (4) Saateauto seisukorra kohta koostatakse dokument, mille kinnitavad ülem ja korrapidaja allkirjadega. § 14. Saadetavate paigutamine saateautosse (1) Pärast saateülesande täitmiseks korralduse saamist tehakse saateautosse saadetavate paigutamisel järgmised toimingud: 1) ülema korraldusel toovad saatjad saadetavad ühe- või kahekaupa saateauto juurde; 2) enne saadetava saateautosse paigutamist kontrollib ülem tema isikusamasust isikliku toimiku õiendi ja saateplaani või saatmise korralduse alusel ning annab korralduse paigutada saadetav saateautos olevasse kambrisse; 3) saatja paigutab saadetava kambrisse, lukustab kambri ukse ja annab võtme ülemale; 4) pärast saateautosse paigutamist kontrollib ülem saadetavate arvu, kambrite lukustatust ja saatjate paigutust. (2) Kui saatmiseks kasutatakse muud sobivat sõidukit, tuleb võimaluste piires arvestada lõikes 1 sätestatud korda. Erandeid võib teha, arvestades saadetava tervist. (3) Kui ülem avastab saatedokumentides, saadetavate nimekirjas või muudes dokumentides puudusi või muid asjaolusid, mis takistavad saateülesande täitmist, teatab ta neist kohe juhendajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise. § 15. Saadetava isiklike asjade saatmine (1) Saadetava isiklikud asjad paigutatakse selleks ettenähtud korduvalt kasutatavasse kotti, mis plommitakse või suletakse muul viisil. Kott tähistatakse selle omaniku tuvastamist võimaldava informatsiooniga. (2) Kotid paigutatakse saateautosse saadetavatest eraldi viisil, mis tagab nende puutumatuse kogu saatmise vältel. § 16. Juhendaja lisatoimingud Vahetult pärast saadetavate saateautosse paigutamist kontrollib juhendaja, kas saateauto on korras ning kas saadetavad on paigutatud saateplaani kohaselt, ning annab ülemale saateauto põhi- ja varumarsruudi ning sidepidamise, alarmi ja avariivalgustuse plaani. § 17. Saateautoga saatmise üldnõuded (1) Saatmise ajal on saateautos vähemalt kaks saatjat. (2) Ülem on saatmise ajal juhikabiinis. Kui saatmine korraldatakse mitme saateautoga, siis on teiste saateautode kabiinides ülema abid. (3) Kambrite võtmed on saatmise ajal ülema või tema abi käes. (4) Kambri võib avada vaid ülem või ülema korraldusel tema abi. § 18. Sundpeatus saateülesande täitmise ajal (1) Saatmise ajal võib ülema korraldusel teha peatuse, kui tekib vajadus kontrollida saateauto korrasolekut, või avarii korral või kui selleks on muu äärmine vajadus. (2) Peatus tehakse politseiasutusele võimalikult lähedal ning kohas, kus on võimalik saadetavad kõrvalistest isikutest eraldada ja korraldada nende nõuetekohane valve. (3) Saateauto peatumise korral määrab ülem väljas valvamiseks kaks valveposti: 1) saateauto juht valvab saateauto juhipoolses küljes mootori esiosa juures; 2) saatja valvab teisel pool saateauto tagaosa juures. (4) Sundpeatuse tegemisest ja hiljem sõidu jätkamisest teatab ülem kohe lähimale politseiasutusele ning sihtkohale. § 19. Saateülesande täitmise erinõuded (1) Saatemeeskond kannab lahtist tuberkuloosi põdeva isiku saatmisel meditsiinilisi kaitsevahendeid (respiraator jne). Pärast nimetatud isiku saatmist tuleb sõiduk desinfitseerida. (2) Saatmise ajal on saatjatel ja saadetavatel keelatud suitsetada. (3) Kui saadetakse eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetavat või kinnipeetavat või vahistatut, kes on eriti põgenemisohtlikud: 1) liigub saadetav väljaspool saateauto kambrit käeraudades; 2) paigutatakse saateauto kambri juurde tugevdatud valve; 3) otsib saadetava läbi ülem või tema abi ja läbiotsitav on käeraudades. (4) Eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetav peab saatmise ajal viibima eraldi kambris. 4. peatükk ÜHEST VANGLAST TEISE, VANGLATE KESKHAIGLASSE, ASJAKOHASE ERIARSTIABI OSUTAJA JUURDE JA KOHTUSSE SAATMISE NING LÜHIAJALISEL VÄLJAVIIMISEL SAATMISE KORD § 20. Teise vanglasse või vanglate keskhaiglasse saadetava kinnipeetava vastuvõtmise alus (1) Saadetav võetakse teise vanglasse vastu Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri otsuse või justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 55 «Täitmisplaan» (RTL 2000, 126, 2016; 2001, 18, 247; 102, 1402; 2002, 66, 1029; 115, 1650) ning saatjavangla direktori korralduse alusel. (2) Vanglate keskhaiglasse vastuvõtmise alus on saatjavangla direktori korraldus ja arsti otsus. § 21. Vastuvõtmiseks ettevalmistamine (1) Sihtkohta jõudnud saateauto paigutatakse selliselt, et autouks on saadetavatele ettenähtud sissepääsuga kohakuti või sellele võimalikult lähedal. (2) Pärast saateauto seiskamist paigutab ülem saatjad ettenähtud valvepostidele, võtab saateautos olevalt saatjalt üle relva ja annab talle kambrite võtmed. (3) Seejärel määrab ta saadetavate autost väljumise järjekorra. Saadetavad väljuvad autost ühekaupa. § 22. Saadetava vastuvõtmine vanglas ja vanglate keskhaiglas (1) Saadetava võtavad vanglas või vanglate keskhaiglas vastu korrapidaja ja valveteenistus. (2) Saadetavat vastu võttes toimitakse järgmiselt: 1) ülem esitab vangla korrapidajale isikut tõendava dokumendi ja oma vangla direktori korralduse saadetavate saatmise kohta, saateplaani ja saadetavate isiklikud toimikud; 2) korrapidaja võtab ülemalt dokumendid vastu ja kontrollib nende nõuetekohasust; 3) korrapidaja tuvastab saadetavate isikusamasuse, küsitledes neid isikliku toimiku õiendi alusel ja võrreldes fotoga; 4) korrapidaja määrab valveteenistuse töötajad, kes otsivad saadetavad ja nende asjad läbi; 5) läbiotsimisel avastatud keelatud esemed võetakse ära ning selle kohta koostatakse akt, mis antakse koos esemetega üle sihtkohavangla või vanglate keskhaigla korrapidajale. Keelatud esemete kohta tehakse märge saatmise korraldusse, mis kinnitatakse ülema ja sihtkohavangla või vanglate keskhaigla korrapidaja allkirjadega. Edasi toimitakse keelatud esemetega justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 «Vangla sisekorraeeskiri» (RTL 2000, 134, 2139; 2001, 8, õiend; 135, 1949; 2002, 66, 1030) 13. peatükis sätestatud korra kohaselt. (3) Sihtkohavangla või vanglate keskhaigla korrapidaja kinnitab saadetavate ning nende isiklike toimikute ja muude saatedokumentide vastuvõtmist oma allkirjaga ja pitseriga saatmiskorraldusel. (4) Üks eksemplar allkirjastatud saatmiskorraldusest jääb ülemale ja teine korrapidajale. § 23. Sihtkohas pärast saadetava vastuvõtmist tehtavad toimingud Pärast saadetava vastuvõtmist paigutab valveteenistus ta korrapidaja korraldusel vastuvõtukambrisse ning vanglate keskhaiglasse saadetav paigutatakse talle ettenähtud palatisse. § 24. Vanglate keskhaiglast eriarstiabi osutaja juurde saatmine (1) Saadetav paigutatakse vanglate keskhaiglast eriarstiabi osutaja juurde raviarsti ettepanekul ja peaarsti otsuse alusel. (2) Paigutamisel järgitakse käesolevas määruses sätestatud korda. Saadetava valve eriarstiabi osutaja juures viibimise ajal korraldab vangla. § 25. Kohtusse saatmine Saadetava vanglast kohtusse saatmisele kohaldatakse käesoleva määruse sätteid. § 26. Saatmine lühiajalisel väljaviimisel (1) Kui see on vajalik, toimetatakse saadetav lühiajalise väljaviimise korral sihtkohta saabudes viivitamata kohalikku arestimajja või vanglasse (edaspidi ajutine kinnipidamise koht) kuni selle sündmuse toimumiseni, milleks on saadetavale lühiajaline väljaviimine võimaldatud. (2) Saadetav viiakse ajutisest kinnipidamise kohast vahetult kohta, kus toimub sündmus, milleks on talle lühiajaline väljaviimine võimaldatud. Pärast seda toimetatakse ta viivitamata ajutisse kinnipidamise kohta või võimaluse korral vanglasse, kus ta karistust kannab. 5. peatükk TEGUTSEMINE HÄDAOLUKORRAS § 27. Hädaolukord (1) Hädaolukord «Hädaolukorraks valmisoleku seaduse» (RT I 2000, 95, 613; 2002, 61, 375; 63, 387) § 2 lõike 1 tähenduses on käesolevas määruses nimetatud saadetava põgenemine, allumatus või rünne, saateauto tulekahju või avarii või plaanipärast saatmist häiriv muu sündmus. (2) Hädaolukorra ajal tegutseb saatemeeskond juhendaja korralduste või saateplaani kohaselt. (3) Hädaolukorra asjaolusid ja selle olukorra tekkimise põhjusi ning olukorra lahendamiseks rakendatud abinõusid käsitlevad andmed talletab ülem saateettekandes. § 28. Hädaolukorra avastamine Hädaolukorra alguses annab ülem või sündmuse avastanud saatemeeskonna liige käskluse «Häire!» ja ütleb, millega on tegemist. Käskluse alusel läheb saatemeeskond eri korralduseta üle tugevdatud valvele. § 29. Hädaolukorrast teavitamine Hädaolukorrast teavitatakse asjaomaseid asutusi Vabariigi Valitsuse 20. mai 2002. a määruse nr 166 «Hädaolukorrast teavitamise kord ja nõuded edastatavale teabele» (RT I 2002, 43, 279) kohaselt. § 30. Tegutsemine saadetava põgenemise korral (1) Kui saadetav põgeneb, teeb ülem põgeniku isikliku toimiku järgi kindlaks tema isikuandmed, isikukirjelduse ja eritunnused, sugulus- ja muud sidemed ning samuti muud andmed, mis võivad tema tabamisele kaasa aidata. Andmed koos saadetava fotoga edastatakse lähimale politseiasutusele esimesel võimalusel. (2) Põgenikku saadetakse kinni pidama saatjatest jälitusrühm ülema abi juhtimisel. (3) Põgenemise takistamiseks ja põgenenud saadetava tabamiseks võib saatemeeskonna liige kasutada erivahendeid ja tulirelva «Vangistusseaduse» (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20; 20, 116; 26, 157) §-s 71 sätestatud korras. (4) Põgenemise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks jääb põgenenud saadetava isiklikku toimikusse ja teine lisatakse saateettekandele. (5) Ülem annab korralduse teha kindlaks ja teistest saadetavatest eraldada need saadetavad, kes on põgenemist soodustanud või on sellega muul moel seotud. § 31. Saadetavate allumatuse või saatemeeskonnale kallaletungi korral tehtavad toimingud (1) Saadetavate grupilise allumatuse korral või juhul kui saadetav või muu isik tungib saatemeeskonnale kallale, annab rikkumise avastanud saatja häire. (2) Vajaduse korral teeb ülem rikkumise ja sündmuse esialgsed andmed teatavaks lähimale politseiasutusele ning teeb rikkumise lõpetamiseks ja ründe tõrjumiseks järgmised toimingud: 1) selgitab allumatuse põhjused; 2) võtab meetmeid saadetavate põgenemise ja kallaletungi takistamiseks; 3) rakendab abinõusid saadetavate rahustamiseks; 4) eraldab teistest rikkumise korraldanud ja selles aktiivselt osalenud saadetavad; 5) tugevdab valvet, kasutades vajaduse korral käeraudu; 6) korraldab kannatanutele esmaabi andmise või nende toimetamise lähimasse raviasutusse. (3) Rikkumise põhjust ja asjaolusid ning rikkumise lõpetamiseks rakendatud abinõusid kirjeldab ülem saateettekandes. § 32. Kõrvalised isikud Kui see ei takista saatemeeskonnal täita põhiülesandeid, peetakse kallaletungi toimepannud või selles osalenud kõrvalised isikud kinni ja antakse üle lähimale politseiasutusele. § 33. Saateauto rikke korral tehtavad toimingud (1) Kui liikumist ei ole võimalik jätkata saateauto rikke tõttu, kutsub ülem saatjavanglast või sihtkohavanglast välja teise saateauto ja saadetavad paigutatakse sinna ümber, lähtudes saateplaanist või saatmise korraldusest. (2) Kui saadetavaid ei ole võimalik tiheda liikluse või kõrvaliste isikute rohkuse tõttu või muul põhjusel ümber paigutada, korraldab ülem saateauto pukseerimise lähimasse vanglasse, politseiasutusse või kõrvalisse kohta, kus on võimalik saadetavad ümber paigutada. (3) Kui saateautot ei saa rikke tõttu pukseerida, kutsutakse vanglast välja uus saatemeeskond. Vajaduse korral liiklus suletakse ning õnnetuskohale kogunenud inimesed eemaldatakse sealt, et oleks võimalik saadetavad ümber paigutada teise saateautosse. § 34. Saateauto tulekahju korral tehtavad toimingud (1) Saateauto tulekahju korral tuleb auto kohe peatada. Tulekahju tehakse viivitamata teatavaks kohalikule päästeasutusele. Abi saabumiseni kustutab tulekahju saatemeeskond. (2) Vajaduse korral evakueeritakse saadetavad ning korraldatakse nende valve lähimas sobivas kohas. (3) Saatemeeskonna dokumentide ja relvade ning muu vara päästmiseks rakendatakse abinõusid viivitamata. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 35. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 29. novembri 2000. a määrus nr 54 «Vangla valve- ja saatemeeskonna ülesanded ja töökord» (RTL 2000, 126, 2015) tunnistatakse kehtetuks. Minister Märt RASK Kantsler Priidu PÄRNA