Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määruse nr 329 "Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste siseauditi üldeeskiri ja siseaudiitoritele esitatavad täiendavad nõuded" muutmine — RT I, 32, 204

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122) § 922 lõigete 3 ja 5 alusel. Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrust nr 329 «Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste siseauditi üldeeskiri ja siseaudiitoritele esitatavad täiendavad nõuded» (RT I 2000, 79, 503) muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Sisekontrolli süsteem hõlmab asutuse juhtkonna poolt sisseseatava ja kujundatava protsessina muu hulgas juhtkonna korraldusi, asutuses rakendatavaid töömeetodeid, protseduure, muid juhtimis- ja kontrollimeetmeid ning organisatsiooni kultuuri tervikuna, mis peavad tagama asutuse ette seatud eesmärkide täitmise, rakendades vaid optimaalseid ja asjakohaseid jõupingutusi.»; 2) paragrahvi 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: « 1) koostöös asutuse kõikide juhtimistasanditega tuvastada ja hinnata riske, mis võivad mõjutada asutuse tegevuse ja selle sisekontrolli süsteemi efektiivsust, riskide hindamise tulemuste alusel määratleda oma tegevuse prioriteedid ja koostada tööplaanid; 2) hinnata asutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatud juhtimis- ja kontrollimeetmeid, nende tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust ning avaldada arvamust nende meetmete piisavuse, töökindluse ja vajalikkuse kohta;»; 3) paragrahvi 5 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Asutuse siseauditi korraldamiseks võivad Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused kehtestada siseauditi sise-eeskirja, mille koostamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standarditest, arvestades Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud siseaudiitorite töökorraldust puudutavate juhendmaterjalidega. Siseauditi sise-eeskirja kinnitab asutuse juht.»; 4) paragrahv 7 sõnastatakse järgmiselt: « § 7. Siseauditi eest vastutav isik (1) Asutuse juht nimetab siseauditi eest vastutava isiku ning teeb vajaduse korral ettepaneku nimetatud isiku juhtimisel tegutseva struktuuriüksuse loomiseks. (2) Asutuste juhtide kokkuleppel võib üks isik samaaegselt olla mitme asutuse siseauditi eest vastutavaks isikuks.»; 5) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: « § 9. Siseaudiitori tegevuse sõltumatus (1) Siseauditi struktuuriüksuse sõltumatuse tagamiseks ei tohi siseauditi struktuuriüksus ega siseaudiitor olla seotud siseauditiväliste auditi tulemust mõjutavate tööülesannetega ega osaleda asutuse juhtimises ja kontrollprotseduuride väljatöötamises ning rakendamises. Lubatud on siseaudiitori konsulteeriv tegevus. (2) Siseauditi eest vastutav isik on oma ja struktuuriüksuse tegevuse planeerimisel sõltumatu. (3) Siseaudiitor on auditite läbiviimisel, tähelepanekute, järelduste ja soovituste tegemisel ning tulemustest teavitamisel sõltumatu ning säilitab neutraalsuse auditeeritava suhtes.»; 6) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Siseauditi eesmärgiks on muu hulgas ennetada riskide realiseerumist, mis saavutatakse riskide hindamise tulemustele tugineva tööplaani täitmisega.»; 7) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: « § 11. Riskide hindamine (1) Riskide hindamine käesoleva määruse tähenduses on protsess, mille eesmärgiks on kindlaks määrata riskid asutuses ning teha nende prioriteetsuse järgi auditi strateegilises plaanis vajalikud muudatused ja koostada auditi aasta tööplaan. (2) Riskide hindamisele peavad olema kaasatud kõik asutuse juhtimistasandid ja siseauditi eest vastutav isik. (3) Riskide hindamine viiakse läbi vähemalt üks kord aastas enne auditi tööplaanide koostamist.»; 8) paragrahvi 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Asutuse auditi strateegilise plaani ja aasta tööplaani koostab siseauditi eest vastutav isik ja kinnitab asutuse juht. Ministeeriumi valitsemisalas ja Riigikantselei või maavalitsuse haldamisel oleva asutuse kinnitatud plaani koopia edastatakse Riigikantselei, vastava ministeeriumi või maavalitsuse siseauditi eest vastutavale isikule hiljemalt 10. jaanuariks. (3) Ministeeriumi ja tema valitsemisala, Riigikantselei ja maavalitsuse ning nende haldusala siseauditi konsolideeritud strateegilise plaani ja aasta tööplaani koostab Riigikantselei, vastava ministeeriumi või maavalitsuse siseauditi eest vastutav isik ja kinnitab vastavalt kas riigisekretär, minister või maavanem. Ministeeriumi valitsemisala, maavalitsuse ja Riigikantselei haldusala kinnitatud konsolideeritud plaani koopia edastatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 10. veebruariks.»; 9) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Rahandusministeerium koostab ministeeriumide, maavalitsuste ja Riigikantselei siseauditi konsolideeritud aasta tööplaanidest täidesaatva riigivõimu asutuste tööplaani ning edastab selle Vabariigi Valitsusele ja Riigikontrollile ning avalikustab Rahandusministeeriumi koduleheküljel hiljemalt 10. märtsiks.»; 10) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Auditi strateegiline plaan koostatakse nelja järgneva aasta kohta ja vaadatakse läbi ning täiendatakse üks kord aastas, järgmise aasta tööplaani koostamisel.»; 11) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: « 3) kavandatavaid auditi valdkondi ja prioriteete, millele siseaudit peaks vastavas ajavahemikus keskenduma;»; 12) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: « 7) võimalikku auditi ulatuse laiendamist või kitsendamist, arvestades organisatsiooni struktuurides ja tegevustes kavandatud muudatusi ning riskide hindamise tulemusi.»; 13) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt: « § 14. Aasta tööplaan (1) Aasta tööplaan koostatakse lähtuvalt auditi strateegilisest plaanist ning sinna peavad olema märgitud: 1) riskide hindamise tulemused; 2) auditi objektid ning eesmärgid; 3) iga auditi kestus; 4) iga auditi lõpparuande valmimise planeeritud tähtaeg kvartalite lõikes; 5) vajalik inimressurss; 6) Riigikantselei, ministeeriumi ja maavalitsuse aasta tööplaani ka muud siseauditi arendamiseks kavandatud tegevused. (2) Aasta tööplaan peab tuginema riskide hindamise tulemustele, arvestama nende alusel seatavaid tegevuse prioriteete ja siseauditi tegemiseks olemasolevaid ressursse ning jätma mõistliku reservi asutuse juhtkonnalt tulevate ühekordsete ülesannete täitmiseks.»; 14) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: « (1) Auditi läbiviimine hõlmab auditi planeerimist, auditi toimingute teostamist, lõpparuande koostamist ja tulemustest teavitamist ning vajaduse korral ka järelauditit. (2) Auditi objektiks võivad olla kõik asutuse ja tema valitsemisalas või haldamisel olevate asutuste struktuuriüksused, süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused.»; 15) paragrahvi 17 lõiked 2 – 5 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Lõpparuande kinnitab siseauditi eest vastutav isik ning edastab selle asutuse juhile ja vajaduse korral ka teistele ametnikele. (3) Teavitamisel seaduserikkumistest ja võimalikest korruptsiooniohtudest peab siseaudiitor lähtuma kehtivatest õigusaktidest ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standarditest. (4) Asutuse siseauditi eest vastutav isik koostab üks kord poolaastas aruande siseauditi tegevuse kohta ning saadab selle vastava ministeeriumi, maavalitsuse või Riigikantselei siseauditi eest vastutavale isikule hiljemalt 10. jaanuariks ja 10. juuliks. Aruandes peavad olema märgitud planeeritud ja tegelikult läbiviidud ning plaaniväliste auditite objektid, kestus, iga auditi käigus tehtud olulisemad ettepanekud ja antud soovitused ning nende rakendamise kava. Poolaasta aruanne peab kajastama muid siseaudiitorite osalusel läbiviidud tegevusi, infot aruandlusperioodil siseaudiitorite poolt läbitud koolituste kohta ning siseaudiitorite isikkoosseisus toimunud muudatusi. (5) Ministeeriumi, maavalitsuse või Riigikantselei siseauditi eest vastutav isik koostab üks kord poolaastas aruande siseauditi tegevuse kohta vastava valitsemis- või haldusala ulatuses ning edastab selle Rahandusministeeriumile hiljemalt 31. jaanuariks ja 31. juuliks. Aruandes peavad olema märgitud planeeritud ja tegelikult läbiviidud ning plaaniväliste auditite objektid, kestus, iga auditi käigus tehtud olulisemad ettepanekud ja soovitused ning nende rakendamise kava. Poolaasta aruanne peab kajastama muid siseaudiitorite osalusel läbiviidud tegevusi, infot aruandlusperioodil siseaudiitorite poolt läbitud koolituste kohta ning siseaudiitorite isikkoosseisus toimunud muudatusi.»; 16) paragrahv 21 sõnastatakse järgmiselt: « § 21. Nõuded informatsiooni kaitstusele Auditiga seotud dokumentide säilitamiseks elektroonilisel kujul peavad asutuses olema kehtestatud protseduurireeglid.»; 17) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt: « § 22. Siseaudiitorile esitatavad nõuded Siseaudiitoriks võib olla füüsiline isik: 1) kes on laitmatu reputatsiooniga, aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on siseaudiitori tööks vajalikud võimed ja isikuomadused; 2) kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus.»; 18) paragrahvi 23 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: « (2) Siseaudiitor tagab auditite läbiviimise professionaalselt ja kohase hoolikusega, kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standarditega ning arvestades Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud siseaudiitorite töökorraldust puudutavate juhendmaterjalidega.» Peaminister Siim KALLAS Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK