Tarvastu Vallavolikogu — Tarvastu valla põhimääruse kinnitamine — KO, 30, 791

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) §-st 71, Tarvastu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tarvastu valla põhimäärus. 2. Tunnistada kehtetuks Tarvastu Vallavolikogu otsus 18. maist 1994. a põhimääruse kinnitamise kohta ühes muutmisotsustega 19. novembrist 1997. a ja 28. jaanuarist 1998. a. 3. Tunnistada kehtetuks «Arupärimiste esitamise ja menetlemise kord» 27.08.1997. 4. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 5. Määrus jõustub 27. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Andi REITEL Kinnitatud Tarvastu Vallavolikogu 20. veebruari 2003. a määrusega nr 2 TARVASTU VALLA PÕHIMÄÄRUS ÜLDOSA 1. Tarvastu valla põhimääruses sätestatakse vallavolikogu, vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. Põhimääruses sätestamata küsimused lahendatakse lähtudes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest». 2. Valla omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 3. Tarvastu vald paikneb 409 km2 territooriumil Viljandi maakonna idaosas keskusega Mustlas ja piirneb põhjas Viiratsi vallaga, idas Võrtsjärvega, lõunas Põdrala vallaga, edelas Karksi vallaga ja loodes Paistu vallaga. 4. Tarvastu valla elanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Tarvastu valla territooriumil. 5. Valla ülesanded: 1) sotsiaalabi ja -teenuste, vanurite hoolekande, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajanduse, veevarustuse ja kanalisatsiooni, heakorra, territoriaalplaneerimise, vallasisese ühistranspordi ning valla teede ja tänavate korrashoiu korraldamine, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 2) valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste asutuste ülalpidamise korraldamine. Nende asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist riigieelarvest või muudest allikatest; 3) nende kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 4) seadusega pandud riigieelarvest kaetavate riiklike ning riigiorganite ja volikogu vahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmine. 6. Valla ülesannete täitmisel on otsustav omavalitsusorgan volikogu ja täidesaatev omavalitsusorgan valitsus. 7. Volikogu ja valitsus vastutavad oma ülesannete täitmise eest ja peavad tagama: 1) igaühe seaduslikud õigused ja vabadused; 2) seaduste järgimise oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3) vallaelanikele õiguse osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) tegevuse avalikkuse; 5) avaliku teenuse osutamise soodsaimatel tingimustel. 8. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve(d) pangas(-kades) ja oma sümboolika. 9. Vallal on oma vapp, mille kasutamine on sätestatud «Tarvastu valla vapi ja lipu kasutamise korraga». 10. Vallal on oma lipp, mis on heisatud vallavalitsuse hoone ees ööpäevaringselt ning mida võivad heisata valla elanikud riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, rahvuspühadel, valla päevadel ja vallavalitsuse korraldusel muude sündmuste puhul ning perekondlikel tähtpäevadel vastavalt valla vapi ja lipu kasutamise korrale. VOLIKOGU MOODUSTAMINE, LIIGE JA ÜLESANDED 11. Volikogu on valla elanike esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 12. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 13. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning tema eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 14. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud korras astunud isik. 15. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest, vallaelanike vajadustest ja huvidest ning tal on õigus siseneda valla hallata olevatesse ettevõtetesse ja asutustesse ning nende territooriumile eriloata ja esitada arupärimisi. 16. Volikogul on õigus: 1) anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena otsuseid, mis kehtivad valla haldusterritooriumil; 2) esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks; 3) valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi; 4) maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 17. Volikogul on kohustus määrata kindlaks valla ülesannete täitmise kord või viis lähtuvalt seadustest ja vallaelanike õigustatud vajadustest. 18. Volikogul on kohustus valvata vallavarade säilimise, sihipärase ja otstarbeka kasutamise üle. VOLIKOGU AINUPÄDEVUS 19. Volikogu ainupädevus, mille otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 2) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 3) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 5) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6) koormiste määramine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 8) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 20. Volikogu ainupädevus, mille otsustamiseks on vajalik volikogu poolthäälteenamus: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 2) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 3) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 4) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 5) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 6) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 8) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 9) valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 10) valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 11) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 12) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 13) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 14) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 15) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 16) valla esindamise korra kehtestamine; 17) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 18) kohtukaasistujate valimine; 19) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 20) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 21) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 22) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 23) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 24) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 25) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 26) valla ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning põhimääruse kinnitamine; 27) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 28) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 29) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimuste otsustamine. VOLIKOGU TÖÖKORD 21. Volikogu töö vorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 22. Volikogu istungi valmistab ette, kutsub kokku ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu istungid on korralised või erakorralised. 23. Erakorraline istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 24. Volikogu istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole volikogu koosseisust. 25. Volikogu istungile arutamiseks esitatavad küsimused, eelnõud ja arupärimised tuleb esitada nende algatajate poolt kirjalikult vallasekretärile vähemalt seitse päeva enne istungit. Hilisemal esitamisel võetakse need järgmise istungi päevakorda. 26. Arupärimine esitatakse vallavanemale, vallasekretärile, vallavalitsuse liikmele või valla allasutuse juhile, kes volikogu istungil sellele vastab. 27. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja otsuse eelnõu otsustava osa vormini ettevalmistatud küsimusi ja arupärimisi. Kutse koos otsuste eelnõudega ja esitatud arupärimistega peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Istungi protokoll koos hääletustulemuste ja eriarvamustega avalikustatakse üldiseks teadmiseks. 28. Volikogu istungi kutses märkimata ja ettevalmistamata küsimusi saab täiendavalt päevakorda võtta, kui selle otsustab volikogu kahe kolmandiku poolthäälteenamusega. 29. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmetel ja komisjonidel, valitsusel ning vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. 30. Volikogu töö protokollimist ja protokolli avalikustamist korraldab vallasekretär. Istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 31. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja istungile kutsutud isikud. Sõna annab istungi juhataja. 32. Volikogu ainupädevusse kuuluvad otsustused võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega ja need fikseerib istungi juhataja. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 33. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, need korraldab ning hääletustulemused fikseerib volikogu esimees või tema asendaja. Valituks osutub nõutava häälteenamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaat nõutavat häälteenamust ei saanud, viiakse läbi teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teine hääletusvoor ei anna tulemust, siis esitatakse uued kandidaadid ja korratakse kirjeldatud hääletusprotseduuri. Kui ka siis ei selgu valituks osutunud isikut, siis valimine jätkub järgmisel istungil uute kandidaatide ülesseadmisega. 34. Umbusalduse avaldamise võib algatada volikogu esimehele või aseesimehele, valitsusele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele vähemalt neljandik volikogu koosseisust. Umbusalduse avaldamine on avalik ja toob kaasa valitsuse volituste lõppemise kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni ning umbusaldatud isikute ametikohustustest ja ametist vabastamise. VOLIKOGU ESIMEES 35. Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast oma volituste ajaks ning tema ametikoht võib olla osaliselt palgaline. 36. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd ning volikogu otsuste ja määruste täitmise kontrolli, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab nende ettevalmistamist ning täidab teisi talle seadustega ettenähtud kohustusi. 37. Volikogu esimeest asendab tema äraolekul volikogu aseesimees ja mõlemate äraolekul volikogu vanim liige. 38. Volikogu esimees või tema äraolekul tema asendaja kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele. VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS 39. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 40. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. VALITSUSE MOODUSTAMINE 41. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus, mille koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja valitsuse liige või liikmed. 42. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse arvulise suuruse kohta koos ametinimetuste, vastutusalade ja vastavate liikmekandidaatide äranäitamisega. 43. Vallavalitsuse arvulise suuruse kinnitab volikogu, selle mittekinnitamisel esitab vallavanem kuu aja jooksul, kuid mitte vähem kui nädala pärast volikogule uue ettepaneku. 44. Vallavalitsuse liikmed kinnitab volikogu ametisse pärast arvulise koosseisu kinnitamist vallavanema ettepanekul kas üksikliikmete kaupa või nimekirja alusel. 45. Vallavalitsuse liikme või liikmete mittekinnitamisel esitab vallavanem kahe nädala jooksul uue(d) liikmekandidaadi(d). 46. Vallavalitsuse koosseis loetakse kinnitatuks, kui on kinnitatud kõik vallavalitsuse arvulise koosseisu liikmed. 47. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse teenistuses oleku ajaks. 48. Volikogu uue koosseisu valimise järel, samuti valitsuse tagasiastumisel lõpevad valitsuse liikmete volitused päevast, mil valitsuse uus koosseis on õiguspädev küsimusi otsustama. 49. Vallavanema ja vallavalitsuse volitused algavad valitsuse ametisse kinnitamise päevast. VALITSUSE PÄDEVUS, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 50. Vallavalitsust esindab ja juhib vallavanem. 51. Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valmistada ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendada ja korraldada kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele või mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. 52. Vallavalitsusel on õigus: 1) vastu võtta määrusi ja korraldusi volikogu määruste ning otsuste ja seaduste täideviimiseks; 2) esitada volikogule eelarveprojekte või eelarve muutmise ettepanekuid; 3) algatada arengukava muutmise menetlus; 4) kinnitada ametisse ja vabastada ametist vallavanema esildisel valla asutuse ja ettevõtte juhte; 5) sõlmida oma ülesannete täitmiseks lepinguid; 6) taotleda volikogu poolt vastuvõetud otsuse või määruse täiendavat läbivaatamist; 7) moodustada ajutisi ja alalisi komisjone; 8) kinnitada valla allasutuste poolt osutatavate teenustasude hinnad. 53. Vallavalitsusel on kohustus: 1) korraldada valla ülesannete täitmist lähtuvalt seadustest, volikogu määrustest ja otsustest ning vallaelanike õigustatud vajadustest; 2) valitseda, kasutada ja käsutada vallavara sihipäraselt ja otstarbekalt. VALLAVALITSUSE TÖÖKORD 54. Vallavalitsuse töö vorm on istung. 55. Vallavalitsuse asjaajamiskeel on eesti keel. 56. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Otsustused võetakse vastu kohalolevate valitsusliikmete häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. Istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär ja võivad osa võtta sõnaõigusega vallavolikogu liikmed. 57. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 58. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. VALLAVANEM 59. Vallavanema valib volikogu salajasel hääletamisel Eesti Vabariigi kodanike hulgast kolmeks aastaks. 60. Enne ametiaja lõppu lahkunud vallavanema asemele valitakse samaks ametiajaks uus. 61. Pärast vallavanema umbusaldamist volikogu poolt täidab vallavanema kohustusi abivallavanem, tema äraolekul vanim vallavalitsuse liige. 62. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuste istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) nimetab ametisse ja vabastada ametist vallasekretäri; 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi; 9) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 63. Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem, mõlema äraolekul vanim vallavalitsuse liige. VALLASEKRETÄR 64. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem vähemalt 21-aastaste vastavat kutsetunnistust või juristi kvalifikatsiooni omavate isikute hulgast, tema asendamise korra määrab vallavanem. 65. Vallasekretär võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest ega kuulu valitsuse koosseisu. 66. Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ja esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab volikogu ja valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) täidab teisi seadustega talle pandud ülesandeid. 67. Vallasekretäri juhitav vallakantselei tagab vallavolikogu ja vallavalitsuse töö. Kantselei struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu vallasekretäri ettepanekul ja vallavalitsuse taotluse alusel. RAHVAALGATUS JA ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE 68. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 69. Algatus esitatakse eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Volikogu pädevusse kuuluva küsimuse esitab valitsus ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 70. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 71. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 72. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. REVISJONIKOMISJON 73. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 74. Revisjonikomisjoni esimehe ja liikmed valib volikogu oma liikmete hulgast salajase hääletuse teel. 75. Revisjonikomisjon kontrollib oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele vähemalt kaks korda aastas; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele vähemalt kord aastas; 3) valla asutuste raamatupidamise õigsust ja valla ettevõtmistesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust; 6) laseb auditeerida finantstegevust. 76. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma töös vajalikke dokumente. 77. Revisjonikomisjoni töövorm on kinnine töökoosolek ja väljund revisjoniakt, millele kirjutab alla komisjoni esimees. 78. Revisjoniakti avastatud puudustega ja nende kõrvaldamise ettepanekutega esitab komisjon vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 79. Revisjonikomisjon annab oma töö tulemustest aru volikogule enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist ning esitab märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. KOMISJONID 80. Vajadusel võib volikogu ja valitsus moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. 81. Volikogu komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast ja liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. Valitsuse komisjoni ülasanded, esimehe ja koosseisu kinnitab valitsus. 82. Komisjonide töö vorm on koosolek, mille kutsub kokku ja juhatab komisjoni esimees või tema asendaja ning väljund protokoll, kuhu kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 83. Komisjoni otsustused tehakse poolthäälteenamusega ja koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. ARENGUKAVA JA EELARVE 84. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise, edasise arengu suundi ja eelistusi ning on kooskõlas üldplaneeringuga. 85. Valla arengukava koostab vallavalitsus ja selle kinnitab volikogu vähemalt kolmeks aastaks ning see vaadatakse läbi ja vajadusel muudetakse igal aastal enne järgmise aasta eelarve koostamist. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse hiljemalt kolm nädalat enne arutamist ja kinnitamist vallavolikogus kümneks päevaks ning pärast selle kinnitamist. 86. Arengukava alusel: 1) koostatakse valla eelarve; 2) kavandatakse investeeringud ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemine sõltumata nende allikast; 3) võetakse laene ja emiteeritakse võlakirju eelarveaastaks pikemaks perioodiks. 87. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta vallavalitsuse ja eelarvelisi kohustusi täitvate varakasutajate tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 88. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. MAJANDUSTEGEVUS 89. Vallavaraks on valla omandis olev kinnisvara, vallasvara, sularaha, hoiused ja väärtpaberid. 90. Vallavara valdajateks ja kasutajateks on volikogu otsusel vallavalitsus, valla asutus, ettevõte, sihtasutus või mittetulundusühing ning rendi- või tasuta varakasutuslepingu alusel kolmandad isikud vastavalt vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. 91. Valla eelarvet, kinnisvara ja transpordivahendeid käsutab volikogu ning korraldab vallavalitsus, vallavara sihtotstarbelise kasutuse kontrolli ja valla raamatupidamise tagab vallavalitsus. 92. Valla vallasvara ja sularaha liikumist käsutavad vara valdajad ja kasutajad volikogu kinnitatud põhimääruse või põhikirja alusel ning kinnitatud eelarve ulatuses. 93. Valla asutused ja ettevõtted asutatakse volikogu otsusel ning nad tegutsevad Eesti Vabariigi seaduste ja volikogu kinnitatud põhimääruse alusel. 94. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainuomanikuks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. 95. Vallavara kasutajad sõlmivad ise oma eelarveliste kohustuste või vara kasutuse tagamiseks või teenindamiseks lepinguid kolmandate isikutega lähtudes kinnitatud eelarvest ja põhimäärusest või põhikirjast. OSAVALD, ALEVIKU- JA KÜLAVANEM 96. Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus, mille moodustamise kord ning töökorraldus on sätestatud seadusega. 97. Aleviku, küla või külade koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 98. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga, mis vaadatakse läbi valitsuse uue koosseisu poolt kolme kuu jooksul arvates volituste saamise päevast. 99. Aleviku- või külavanema volitused ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. AVALIKUSTAMINE 100. Volikogu istungite protokollid, määrused, arengukava ja selle muutmise eelnõu, eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, selle muudatused ja eelarve täitmise aruanne ning valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles vallamajas stendil ja nõudel vastavates kaustades kolme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest või kinnitamisest ning üldiseks teadmiseks valla veebilehel hiljemalt kümne päeva jooksul pärast volikogu või valitsuse istungit, ja valla ajalehes. 101. Avalikustamist korraldab vallasekretär. 102. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks.