Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani Lasteaia «Sipsik» arengukava kinnitamine — KO, 30, 788

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 6 lõike 3 punkti 2, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Suure-Jaani Lasteaia «Sipsik» arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). Volikogu esimees Ülo KÖST Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 26. veebruari 2003. a määrusega nr 12 SUURE-JAANI LASTEAIA «SIPSIK» ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2005 1. SISSEJUHATUS 1.1. Moto • Laste kasvatamine nõuab märksa rohkem kannatlikkust ja tarkust kui riigi valitsemine. 1.2. Visioon • Lapsesõbralik, turvaline, omanäoline lasteaed, kuhu lapsed ja vanemad tahavad heal meelel tulla, kus on saavutatud õppe- ja kasvatustegevuse kõrge kvaliteet ja rahulolu oma tööga. 1.3. Missioon • Toetada koos koduga lapse iseendaks kasvamist ja õnnelikku lapsepõlve. • Arengukava on dokument, mis määrab lasteaia hetkeseisu, arengu põhisuunad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. • Arengukava lähtub koolieelse lasteasutuse seadusest ja lasteaia põhimäärusest, milles on määratletud lasteaia põhitegevus, ülesanded ja eesmärgid. • Lasteaia arengukava annab kõigile asjast huvitatuile teavet lasteaia eesmärkide, tegevuse ja eelistuste kohta. • Arengukava ei ole lõplik, seda täiendatakse ja uuendatakse iga aasta 1. oktoobriks. • Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2003–2005. 2. ÜLDANDMED 2.1. Asend Suure-Jaani Lasteaed «Sipsik» asub Suure-Jaani linnas, Lembitu pst 42. Lasteaial on oma sissekäik ja piiratud õueala. Lasteaia ruumide üldpindala on 679 m2. 2.2. Lasteaia ajalugu ja traditsioonid Haridustööl eelkooliealiste lastega on Suure-Jaanis kaugeleulatuvad juured. 7. juulil 1908. aastal avas haridusselts «Ilmatar» kohalikus kihelkonnakooli majas lasteaia, kus see töötas paari aasta jooksul ainult suvekuudel. Hiljem on tegutsetud mitmes üüritud majas. 1944. aastal määrasid kohalikud võimuorganid lasteaia tarbeks vana kirikumõisa maja Järve tänav 5, kus 1945. aasta jaanuaris avatigi lasteaed. 1950. aastate alguses töötasid lasteaed ja lastesõim eraldi majades – lastesõim Köleri tänav 17 ja lasteaed Järve tänav 5. 1961. aastal liideti lastesõim ja lasteaed, alates sellest ajast kandis asutus lastepäevakodu nimetust ning asus Järve tn 5 hoones. 1992. aastal suleti laste vähesuse tõttu sõimerühm ning tegutseti selles majas kaherühmalisena kuni 1997. aasta juunikuu lõpuni. Alates 25. augustist 1997. a asub Suure-Jaani Lasteaed «Sipsik» Lembitu pst 42 hoones. Lasteaia eripära on uues ja ilusas majas ning looduslikult kaunis ja vaikses kohas asumine. Lasteaial on olemas oma logo, voldik ning on välja kujunenud omad traditsioonid: • rahvakalendri tähtpäevade tähistamine; • emade- ja isadepäeva peod; • matkad Lembitu linnusele südamenädalal ja kevadel; • ühisürituste ja perepäevade korraldamine; • osalemine linna üritustel – lastekaitsepäeval, emadepäeval. 3. LASTEAIA HETKEOLUKORD 3.1. Andmed lasteaia kohta Lasteaed «Sipsik» on Suure-Jaani Linnavalitsuse hallatav lasteasutus, kus kindlustatakse eelkooliealiste laste päevahoid ja tegeletakse alushariduse andmisega. Töötab kaks rühma, mis on komplekteeritud vastavalt laste vanusele: noorem rühm 3–5-aastastele ja vanem rühm 5–7-aastastele lastele. Mõlemal rühmal on järgmised ruumid: esik, vastuvõturuum, mängutuba, magamistuba, toidujagamise ruum ja WC-pesuruum. Saal ja töötuba asetsevad keldrikorrusel. Asutuse maa-ala on haljastatud ja piiratud võrkaiaga. Mõlemal rühmal on oma liivakast ja mänguväljak, spordiväljak on ühine. Lasteaed on avatud igal tööpäeval 10,5 tundi (7.30–18.00). Õppetöö lasteaias toimub eesti keeles. Lasteaed on 40-kohaline. Alustasime uues lasteaias 44 lapsega, praeguseks on laste arv vähenenud 36-ni. Lasteaia teeninduspiirkonnaks on kehtestatud Suure-Jaani linna territoorium. Vabadele kohtadele saavad teiste omavalitsuste lapsed avalduste esitamise järjekorras. 3.2. Lasteaia personali analüüs Lasteaia personali moodustavad alushariduse pedagoogid ja lasteaia majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Personali koosseis 1. jaanuari 2003. a seisuga: Juhataja 1,0 ametikohta Õpetajad 3,25 ametikohta Muusika- ja liikumisõpetaja 0,5 ametikohta Õpetaja abid 2,0 ametikohta Kokk 1,0 ametikohta Koristaja 1,0 ametikohta Logopeed 0,25 ametikohta Tervishoiutöötaja 0,25 ametikohta Lasteaia pedagoogiline kaader on komplekteeritud erialast kesk-eri- või kõrgharidust omavatest, pika pedagoogilise staaži ja sarnaste väärtushinnangutega töötajatest. Juhataja omab nõutavat pedagoogilist eriharidust, piisavat töökogemust ja juhtimisalast täienduskoolitust. 3.3. Lasteaias käivate laste üldanalüüs Suure-Jaani Lasteaed «Sipsik» teenindab Suure-Jaani linnas ja ümberkaudsetes valdades elavaid lapsi. Praegusel hetkel on lastest 2/3 linnast ja 1/3 ümberkaudsetest valdadest. 2002/2003. õppeaasta septembrikuu seisuga on nimekirjas 36 last, neist kooliminejaid 10. Prognoos näitab, et õppeaasta keskel võib laste arv nimekirjas muutuda. Arvata on, et üha nooremaid lapsi tahetakse lasteaeda panna, sest vanemad soovivad tööle minna. 3.4. Lasteaia finantseerimine ja eelarve kasv aastate lõikes Lasteaial on Suure-Jaani Linnavolikogu kinnitatud linnaeelarve koosseisus oma alaeelarve. Eelarve: 2001 – 589 800 krooni 2002 – 651 230 krooni 2003 – 679 000 krooni Lasteaia rahastamine toimub: 1. linna eelarvelistest vahenditest (2002. aasta eelarves oli planeeritud arvestuslikuks lasteaiakoha maksumuseks 1140 krooni kuus; 2003. aasta eelarves on planeeritud arvestusliku lasteaiakoha maksumuseks 1400 krooni kuus); 2. riigi poolt eraldatud täienduskoolituse rahast (2003. aastaks on 4000 krooni) 3. lastevanemate poolt kaetavast osast, mis koosneb osalustasust (ühe lasteaias käiva lapse puhul 100 krooni kuus) ja toitlustustasust (ühe lapse arvestuslik toidupäeva maksumus on 10 krooni. Tegelik tasu suurus arvestatakse iga kuu lõpul toiduainete tegeliku kulu järgi). 3.5. Lasteaia hetkeseisu analüüs Lasteaia hetkeseis on kaardistatud lasteaia töötajate ja lapsevanemate küsitlemise teel. Tugevused: – eriharidusega, kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad; – meeskonnatööks paraja suurusega kollektiiv; – õppimisvõimeline personal; – ilus ja uus lasteaia hoone, avarad ja kaasaegsed ruumid; – avar ja atraktiivne mänguväljak; – huvitavad ettevõtmised ja traditsioonid; – kohapeal toimuvad teatrietendused ja kontserdid; – hea toitlustamine; – vanematele taskukohane osalustasu ja söögiraha; – hea koostöö Suure-Jaani gümnaasiumi algklassidega. Nõrkused: – nõrk koostöö lastevanematega, puudub vanemate poolne algatus; – kaasaegsete õppevahendite vähesus; – infotehnoloogia puudulikkus; – hoolekogu puudulik tegevus; – täitmata logopeedi ametikoht; – nõrk meeskonnatöö; – kasin eelarve; – erialase perioodika vähesus (Haridus, Õpetajate leht). Võimalused: – parem koostöö lapsevanematega; – hoolekogu tegevuse parandamine; – meeskonnatöö tõhustamine ühiste eesmärkide nimel; – enesetäiendamine; – laste parem kooliks ettevalmistamine; – mänguväljaku täiendamine spordivahenditega; – sõimerühma taasavamine; – koostöö loomine naaberlasteaedadega; – saali müravabaks muutmine; – inventari uuendamine; – lasteaia elu kajastamine kohalikus ajalehes. Ohud: – vähene iive; – piirkonnas tihe lasteaedade võrgustik; – materiaalse baasi mahajäämus kaasaja nõuetest (puudulik infotehnoloogia jne); – oskamatus kaasata lapsevanemaid lasteaia ellu; – haigete laste (nohu, köha) viibimine lasteaias; – tööpuudusest tulenev lastevanemate maksejõuetus; – vähese motivatsiooni tõttu kvalifitseeritud kaadri töölt lahkumine. 4. LASTEAIA KASVATUSVÄÄRTUSED 4.1. Kasvatusväärtused Meie lasteaia kasvatustöö aluseks on järgmised üldinimlikud väärtused: • armastus ja austus laste vastu; • õppimine ja arenemine; • loovus; • koostöö. Kujundame lastel positiivse eeskuju ja demokraatliku õhkkonna kaudu: • tervislikku eluviisi; • säästlikku elulaadi; • lugupidamist korra vastu; • austust kaaslaste ja täiskasvanute vastu; • õiglust ja ausust; • loovust. Õppetöö käigus püüame arendada laste võimeid. Avame lastes aruka vaate neid ümbritsevale loodusele ja ühiskondlikele suhetele. Kasvatame lapsi iseseisvalt ja arukalt elama ning toime tulema. Väärtustame iga last kui isiksust ning tagame lastele turvatunde rühmade lapsesõbraliku ja rahuliku mikrokliima kaudu. Kaasame lapsi rühma reeglite väljatöötamisse, otsuste langetamisse ja vastutuse jagamisse. Teame, et lasteaia töö tase sõltub kõigi töötajate koostöövalmidusest ning soovist ühise eesmärgi nimel tegutseda. Rakendame kõiki teadmisi ja oskusi praktikasse. Soovime, et iga lapse päev algaks rõõmuga ja lõpeks rahuga. 5. LASTEAIA EESMÄRGID KOLMEKS AASTAKS 5.1. Eesmärgid 5.1.1. Luua turvaline ja lapsekeskne keskkond, mis on vajalik lapse igakülgseks arenemiseks ning nõutava alushariduse omandamiseks. 5.1.2. Täiustada pidevalt laste õppekava arvesse võttes lasteaia vahetu ümbruse ja looduse eripära. 5.1.3. Luua lastele kaasaegsed arenemis- ja õppimistingimused (arendavate mänguasjade ja õppimismaterjalide muretsemine ning valmistamine). 5.1.4. Osutada suuremat tähelepanu erivajadustega lastele ja nende peredele. 5.1.5. Koolitada kaader ühise eesmärgi nimel töötavaks, pingevabaks ja pädevaks. 5.1.6. Säilitada olemasolevaid ja luua uusi traditsioone. 5.1.7. Teha aktiivset ja sisukat koostööd Suure-Jaani Linnavalitsusega, lapsevanematega, hoolekoguga ja Suure-Jaani Gümnaasiumiga. 5.1.8. Tagada lasteaiakohtade täitumine. 5.1.9. Tuua lasteaeda õppetöö paremaks korraldamiseks kaasaegne tehnika. 5.1.10. Luua sidemed naaberlasteaedadega. 5.2. Ülesanded eesmärkide täitmiseks 5.2.1. Lasteaia personali pidev enesetäiendamine. 5.2.2. Lapsevanemate kaasamine lasteaia igapäevaellu. 5.2.3. Lasteaia osalemine Suure-Jaani linna üritustel. 5.2.4. Lasteaia elu kajastamine kohalikus ajalehes. 5.2.5. Lastevanemate koolitamiseks psühholoogide ja eripedagoogide esinema kutsumine. 5.2.6. Lasteaia metoodilise ja pedagoogilise kirjanduse täiendamine. 5.2.7. Suure-Jaani Gümnaasiumiga kontaktide pidamine (laste õppekäik kooli, õpetaja külaskäik lasteaeda). 5.3. Materiaalse baasi parandamine 5.3.1. Viia lasteaia köök vastavusse tervisekaitsenõuetega. 5.3.2. Uuendada köögiinventari (potid, pannid, köögikombain, noad jne). 5.3.3. Paigutada lasteaia keldrikorrusele ronimisredelid. 5.3.4. Paigutada saali lakke mürasummutavad matid. 5.3.5. Muretseda rühmadesse suuremõõtmelised mänguvahendid. 5.3.6. Muretseda mänguväljakule mängumaja-varjualune, jalgrattahoidjad ning võrkpallipostid ja -võrk. 5.3.7. Soetada rühmadesse makk-raadiod. 5.3.8. Paigaldada lasteaeda Interneti-ühendus. 6. TEGEVUSKAVAD 6.1. Tegevuskava aastaks 2003 6.1.1. Suunata õpetaja ja õpetaja abi «Hea alguse» koolitusele ning tervishoiutöötaja hügieenikoolitusele. 6.1.2. Koolitada lapsevanemaid – korraldada vestlusringe ja loenguid lasteaia õpetajate ja psühholoogide poolt. 6.1.3. Täiendada lasteaia pedagoogilist kirjandust. 6.1.4. Täiendada õppekava. 6.1.5. Vahetada välja nõuetele mittevastavad köögiseadmed, uuendada inventari. 6.1.6. Koostada vajalik dokumentatsioon köögibloki riiklikuks tunnustamiseks. 6.1.7. Viia köögi valgustus nõuetele vastavaks. 6.1.8. Täiendada mänguväljakut spordivahenditega (võrkpallipostid, võrk, jalgrattahoidjad). 6.1.9. Paigutada keldrikorrusele ronimisredelid. 6.1.10. Remontida vanema rühma ruumid. 6.1.11. Soetada uus mänguvahend (arstiriistadekäru). 6.1.12. Paigaldada Interneti-ühendus. 6.2. Tegevuskava aastaks 2004 6.2.1. Suunata koolitusele pedagoog ja õpetaja abi. 6.2.2. Koolitada hoolekogu liikmeid. 6.2.3. Õppekavast lähtuvalt süstematiseerida õppevahendid ja kirjandus. 6.2.4. Täiustada laste arengu hindamise meetodeid. 6.2.5. Korraldada lasteaia õuealal talgud. 6.2.6. Muretseda mänguväljakule mängumaja-varjualune. 6.2.7. Remontida noorema rühma ruumid. 6.2.8. Muretseda saali lakke mürasummutavad matid. 6.2.9. Soetada printer. 6.3 Tegevuskava aastaks 2005 6.3.1. Korraldada kogu personalile ja lapsevanematele täienduskursusi ning õppepäevi. 6.3.2. Töötada välja ühtsed kriteeriumid ja põhimõtted laste koolivalmiduse hindamiseks. 6.3.3. Luua vastastikune infovahetus lasteaia ja kooli vahel. 6.3.4. Muuta mänguväljaku vahendid turvaliseks. 6.3.5. Remontida üldkasutatavad ruumid. 6.3.6. Mitmekesistada käelise tegevuse vahendeid. 6.3.7. Uuendada muusikavahendeid. 6.3.8. Muretseda mängu- ja õpikeskkonna parandamiseks televiisor ja magnetofon. 6.3.9. Soetada lastele rühma arvuti. 7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 7.1. Lasteaia arengukava vaadatakse läbi iga õppeaasta esimesel pedagoogilisel nõupidamisel septembrikuus. 7.2. Vastavalt vajadusele koostatakse juhataja või õpetajate nõukogu ettepanekul koostöös hoolekoguga arengukava muutmise projekt, mis esitatakse Suure-Jaani Linnavolikogule kinnitamiseks.