Haapsalu Linnavolikogu — Haapsalu linna haldusterritooriumil avaliku korra eeskirja, heakorraeeskirja, koerte ja kasside pidamise ning kaevamistööde eeskirja kinnitamine — KO, 29, 751

1. septembril 2002. a jõustunud karistusseadustiku rakendamise seaduse § 16 tunnistas kehtetuks haldusõiguserikkumiste seadustiku. Kehtivuse kaotanud haldusõiguserikkumiste seadustiku § 2 lõige 2 andis volitusnormi linnavolikogule kehtestada avaliku korra, heakorra-, koerte ja kasside pidamise ning kaevamistööde eeskirjad linna haldusterritooriumil. Ühes haldusõiguserikkumiste seadustiku kehtetuks tunnistamisega muutusid kehtetuks ka selle alusel välja antud õigusaktid. Seega tuleb tunnistada kehtetuks Haapsalu linna korra eeskiri ning kaevamistööde eeskiri ja kinnitada uued avaliku korra, heakorra-, koerte ja kasside pidamise ning kaevamistööde eeskirjad. Juhindudes karistusseadustikust, karistusseadustiku rakendamise seadusest, karistusseadustikuga seonduvate seaduste muutmise ja täiendamise seadusest, väärteomenetluse seadustikust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktidest 1 ja 2, § 22 lõike 1 punktidest 361, 362, 36 3 ja 37, §-st 23 ning Haapsalu põhimääruse §-st 82, Haapsalu Linnavavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haapsalu linna haldusterritooriumil järgmised eeskirjad: 1.1. Haapsalu linna avaliku korra eeskiri (lisa 1); 1.2. Haapsalu linna heakorraeeskiri (lisa 2); 1.3. Haapsalu linnas koerte ja kasside pidamise eeskiri (lisa 3); 1.4. Haapsalu linna kaevamistööde eeskiri (lisa 4). 2. Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 30. mai 1997. a määrusega nr 9 «Haapsalu linna korra eeskirja kinnitamine» kinnitatud «Haapsalu linna korra eeskiri». 3. Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 29. jaanuari 1999. a määrusega nr 34 «Haapsalu kaevamistööde eeskirja kinnitamine» kinnitatud «Haapsalu kaevamistööde eeskiri». 4. Määrus avalikustada väljapanekuga volikogu kantseleis. 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. 6. Määrus saata Riigikantseleile avaldamiseks. Volikogu esimees Andres AMMAS Haapsalu Linnavolikogu 28. veebruari 2003. a määruse nr 7 lisa 1 HAAPSALU LINNA AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva Haapsalu linna avaliku korra eeskirja ülesanne on aidata kaasa avaliku korra ja turvalisuse tagamisele linnas. 2. Eeskiri kehtib Haapsalu linna haldusterritooriumil. II. AVALIKU KORRA TAGAMISE ABINÕUD 1. Haapsalu linnas on igaühe kohustuseks käituda nii, et oleks tagatud avalik kord ja kaasinimeste turvalisus. 2. Käesoleva korra nõuded täiendavad seadustes, määrustes ja muudes õigusaktides sätestatut. 3. Avaliku korra tagamiseks tuleb isikutel järgida alljärgnevaid keeldusid. Keelatud tegevused on: 3.1. kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, lärmamine, samuti muud kaasinimeste rahu ja kaitstust rikkuvad või inimväärikust alandavad teod; 3.2. eluruumidesse, ettevõtetesse või ametiasutustesse sisenemisega seotud teenuste ja kaupade pakkumine ning poliitiline ja usuline tegevus, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine; 3.3. häiriva müra tekitamine, sealhulgas ka muusikalise müra, avalikes kohtades ja elamutes, kui sellega kaasneb kehtivate normide rikkumine, v.a seadustest tulenevatel juhtudel; 3.4. liiklusmärkide, viitade, kuulutustahvlite, reklaami, pinkide, prügiurnide, lillekastide ja muu tänava- ja pargiinventari ning väikevormide rikkumine ja omavoliline teisaldamine; 3.5. kulu põletamine territooriumi valdaja järelevalveta ja päästeameti loata; 3.6. viibimine rahvakogunemistega seotud üritustel aiaga, nööriga, inimahelikuga jne piiratud alal korraldajate loata; 3.7. viibimine territooriumi valdaja või omaniku loata tema territooriumil ja ehitusobjektidel, samuti üldiseks läbikäiguks suletud aladel; 3.8. viibimine omaniku või valdaja loata avaliku hoone või elamu trepikojas, koridoris, pööningul või katusel; 3.9. hoonete, seinte, müüride, piirdeaedade, kuulutustetahvlite määrimine või muul viisil rikkumine; 3.10. avalikes randades: 3.10.1. ujuda väljaspool selleks ettenähtud ala; 3.10.2. kasutada veesõidukeid avalikes randades ujumiseks ettenähtud alal; 3.10.3. kaasa võtta koeri ja neid ujutada; 3.10.4. pesta või loputada pesu, loopida maha või vette prahti ja muid risustavaid või kaaskodanikele ohtlikke esemeid; 3.10.5. rikkuda rannaehitisi, vetelpääste varustust, veeliiklusmärke ja poisid ning kinnitada nende külge sõidukeid; 3.10.6. müüa klaastaaras jooke. 4. Piirangud avaliku korra tagamiseks: 4.1. Töid, millega kaasnev müra ületab kehtivas eeskirjas kehtestatud päevase olmemüra piirnormi, võib teostada kella 8.00–21.00. Erandiks on avariide ja õnnetuste likvideerimine. 4.2. Massiürituste (näiteks tänavarongkäik, demonstratsioon, spordivõistlused, filmivõtted jmt) korraldamiseks, millega kaasneb liikluse häirimine või sulgemine, on vajalik linnavalitsuse luba ja politseiprefektuuri eelnev informeerimine. 4.3. Ürituste korraldamiseks (näiteks laadad, näitused, kontserdid, lõbustusüritused, jumalateenistused jmt) avalikes kohtades on vajalik linnavalitsuse luba. Ürituste korraldajad on kohustatud kasutatud alad puhastama hiljemalt 8 tundi pärast ürituse lõppemist või loas näidatud tähtajaks, kui loas ei ole määratud teisiti. 4.4. Remont- ja muude tööde tegemiseks, mis toovad kaasa liikluse sulgemise või piiramise, on vajalik linnavalitsuse luba ja politseiprefektuuri eelnev informeerimine. 4.5. Ilutulestiku korraldamiseks peab olema linnavalitsuse, päästeameti ja politseiprefektuuri luba. 4.6. Linna rohelises vööndis telkimine on lubatud ainult selleks tähistatud kohas. 4.7. Lõkete ja muude tuletööde tegemine on lubatud ainult täiskasvanud isikute juuresolekul ja mitte lähemal kui 30 meetrit hoonetest, arvestades ilmastikutingimusi ja tuule suunda. 4.8. Öörahu on kella 24.00–6.00. 4.9. Punktides 4.2, 4.3, 4.4 ja 4.5 nimetatud ürituste korraldamiseks loa õigeaegseks saamiseks on vajalik linnavalitsusele loa taotlus esitada vähemalt kümme päeva enne ürituste päeva. III. VASTUTUS Karistusseadustiku § 262 (avaliku korra rikkumine) järgi karistatakse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga, § 263 (avaliku korra raske rikkumine) järgi karistatakse rahalise karistuse või 5-aastase vangistusega, kui rahu või avaliku korra rikkumine on toime pandud: 1) vägivallaga; 2) vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule; 3) relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga ähvardades või 4) grupi poolt. Haapsalu Linnavolikogu 28. veebruari 2003. a määruse nr 7 lisa 2 HAAPSALU LINNA HEAKORRAEESKIRI Haapsalu linnas on iga isiku kohustuseks hoida puhtust ja heakorda. Käesoleva heakorraeeskirjaga on kehtestatud korranõuded ja keelud heakorra ning puhtuse tagamiseks Haapsalu linna haldusterritooriumil. Haapsalu Linnavalitsus: – tagab sõiduteedel talviste lumetõrjetööde tegemise, libedustõrje ja puisteliiva koristamise kevadel; – tagab avalikes kohtades vajalikul arvul prügikastide, -urnide ja -konteinerite paigaldamise ning regulaarse tühjendamise; – tagab tänavatel ja teedel eestikeelsete tänava(tee)siltide, samuti liiklusmärkide paigaldamise ja korrashoiu; – organiseerib operatiivselt selliste tegemata jäetud tööde teostamise, mis on vajalikud inimeste ohutuse tagamiseks, kusjuures kulud kannab isik, kes oli käesoleva eeskirja järgi nendeks töödeks kohustatud. 1. Üldised heakorranõuded 1.1. Puude ja põõsaste raie või kärpimine (v.a viljapuud, marjapõõsad ja hekid) võib nii avalikes kohtades kui ka eramaal toimuda vastavuses linnas kehtivate sellekohaste eeskirjadega ja vastava ala planeeringu kohaselt ning linnavalitsuselt saadud vastava loa alusel. 1.2. Trasside ja muude kommunikatsioonide valdajad peavad tagama liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. Ohtlikud kohad peavad olema tähistatud. 1.3. Tuletõrje veevõtuhüdrantide korrashoid on trassi omaniku kohustus. 1.4. Küttepuid, ehitusmaterjale jms võib omanik hoida kinnisasjal korralikult ladustatult. Kui kinnisasi seda ei võimalda, võib ehitusmaterjalide ja küttepuude vastuvõtmiseks kasutada väljaspool krunti asuvat territooriumi lühiajaliselt nii, et ei oleks takistatud liiklus ega segataks kaasinimesi. Sellel eesmärgil linna valduses oleva maa-ala pidevaks kasutamiseks väljaspool kinnisasja piire tuleb taotleda linnavalitsuse luba. Kui nimetatud otstarbeks on vaja kasutada teise isiku kinnisasja, siis on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek. 1.5. Ehitusobjektid peavad olema varustatud korrektse piirdega, mis tagab möödujate ohutuse ja väldib kõrvaliste isikute sattumise objektile. 1.6. Sõidukite pikemaajalisel parkimisel tuleb sõiduki kasutajal tagada, et pargitud sõidukid ei segaks avalikes kohtades lumekoristust ja muid heakorratöid. Sõidukeid võib pesta ainult selleks ettenähtud kohtades. 1.7. Naftasaaduste, mürkkemikaalide ja muude ohtlike ainete veomarsruudid tuleb eelnevalt kooskõlastada politseiprefektuuri ja päästeametiga ning linnavalitsusega. 1.8. Avalikus kohas sportimine ja mängimine on lubatud, kui see ei sega kaasinimesi, ei kahjusta haljasalasid ega häiri liiklust. 1.9. Kauplemisloa alusel tegutsevad isikud on kohustatud hoidma müügikoha ja müügikoha maa-ala puhtana ja paigaldama müügikoha juurde vajalikul arvul prügikaste ning korraldama prügikastide regulaarse tühjendamise. 1.10. Pesu võib kuivatada selleks kohandatud platsidel või rõdupiirdest allpool. 1.11. Tänavareklaami paigaldamine toimub Haapsalu Linnavalitsuse kehtestatud korra kohaselt. 1.12. Riigi ja Haapsalu linna ametlike sümbolite (lipp, vapp) kasutamine peab vastama nende kasutamiseks kehtestatud korrale. 2. Keelatud tegevused on: 2.1. prügi, olmejäätmete või reostavate ainete ning materjalide paigutamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 2.2. veekogudesse reovee, olmejäätmete, prahi, naftasaaduste, mürgiste, sööbivate ja kergestisüttivate ainete laskmine; 2.3. avalikes kohtades olevate pinkide, piirete, prügikastide, lillekastide ja -vaaside, kuulutustahvlite, valgustite ja inventari rikkumine ja hävitamine; 2.4. mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine laste mänguväljakutel, üldkasutatavatel haljasaladel, kõnniteedel, kalmistutel, avalikes randades, samuti töötava mootoriga sõidukite parkimine elamute lähedal; 2.5. tee- ja tänavakatte, haljasalade lõhkumine või kahjustamine, roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega asfaldil sõitmine; 2.6. avalikes kohtades kasvavate puude, põõsaste, lillede murdmine või muul viisil vigastamine ja kahjustamine, samuti muru kahjustamine; 2.7. ehitusloata ehitamine, k.a olemasoleva hoone fassaadi muutmine (s.o akende, uste vahetamine, välisviimistluse, värvilahenduse, katusekatte, varikatuste, rõdude, lodžade muutmine ja kinniehitamine), omavoliline kõnniteede, piirdeaedade rajamine, hoonete ja rajatiste lammutamine; 2.8. teleantennide katustele püstitamine hoone valdaja loata; 2.9. akendest ja rõdult vaipade, mööbli- ja voodiriiete kloppimine või harjamine ning tolmu ja olmejäätmete väljaviskamine; 2.10. õhu saastamine suitsu, tolmu ja toksiliste ainetega; 2.11. aedade väetamiseks fekaalide kasutamine; 2.12. linna territooriumil kariloomade (veised, sead, lambad, kitsed) pidamine; 2.13. prügimäele toksiliste ja muude ohtlike jäätmete vedamine ja ladustamine; 2.14. hõõguvate materjalide ja vedelate jäätmete panek prügikonteineritesse; 2.15. kuulutuste ja teadete paigaldamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. 3. Kinnisasja omanikud ning valdajad, samuti ehitus- ja remonditöid teostavad ettevõtjad on kohustatud: 3.1. tagama, et kinnisasjal asuvate hoonete ja vallasasjade seisund ei ohustaks kaasinimesi; 3.2. aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma kinnisasja territooriumi ja sellega kaasneva puhastusala, mis teede ja tänavate äärsetel kruntidel ulatub krundi laiuselt krundi piirist kuni sõiduteeni (k.a tänavarentslid). Vaidlused puhastusalade piiride üle lahendab linnavalitsus; 3.3. kärpima oma krundil kasvavate puude kõnnitee või sõidutee kohale madalamale kui 2 m ulatuvaid või liiklusmärke varjavaid oksi; 3.4. niitma muru ja haljasala oma kinnisasjal ja puhastusalal; 3.5. tagama kõnniteede läbitavuse kella 7.00-ks ja puhastuse kella 9.00-ks, vajadusel ka päeva jooksul oma puhastusala kõnniteedel ja tegema libeduse vältimiseks puhastusala kõnniteel libedustõrjet; 3.6. regulaarselt puhastama krundil ja puhastusalal olevad sademeveekraavid ning truubid; 3.7. kaevamistööde tegemiseks omama linnavalitsuse luba; 3.8. eemaldama katuselt, räästast või muudest kohtadest varisemisohtlikud kivid, plaadid, samuti lume ja jää ning vajadusel tähistama ohtliku ala; 3.9. rajama ja korras hoidma prügikonteinerite paigalduskohad ning nende juurdepääsuteed, 3.10. tühjendama õigeaegselt olmeotstarbelised kogumiskaevud; 3.11. rajama vettpidavad kompostikastid; 3.12. hoidma korras hoonete fassaadid ja sinna kuuluvad elemendid: välisseinakatted, uksed, aknad, rõdu, piirded, vihmaveetorud, soklid, varikatused, korstnad, tuulekastid ja muud fassaadi elemendid, piirdeaiad; lammutama lagunenud hooned ja ehitusloata ehitatud hooned; 3.13. varustama hooned linnavalitsuse kooskõlastusega ühtses stiilis kujundatud numbrisiltidega. Hoonetel, mis asuvad valgustamata või vähevalgustatud tänavatel, peab olema valgustatud numbrisilt; 3.14. tagama kahe- ja enamakorterilise hoone puhul trepikoja valgustuse ja korteri välisustel numbrisiltide olemasolu; 3.15. korterelamutes paigaldama trepikotta sissepääsu juurde korterinumbritega postkastid, üksikelamute puhul postiljonile juurdepääsetavasse kohta; 3.16. heiskama riigilipud Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud lipupäevadel või Lääne maavanema korraldusel. 4. Vastutus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel karistatakse heakorraeeskirja rikkumise eest süüdiolevaid isikuid rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. Haapsalu Linnavolikogu 28. veebruari 2003. a määruse nr 7 lisa 3 HAAPSALU LINNAS KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI Käesolev eeskiri reguleerib koerte ja kasside pidamise korda Haapsalu linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile koeri või kasse omavatele isikutele. 1. Koera ja kassi on lubatud pidada korteris ja eramus või ettevõtte piirdega territooriumil nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine. 2. Koerad tuleb avalikus kohas pidada rihma otsas, ühistranspordis ka suukorviga varustatult. 3. Rihmata võib koera avalikus kohas pidada või välja lasta ainult teenistusülesannete täitmise otstarbel vastavate ametkondade (politsei, piirivalve, kaitsepolitsei jne) poolt ning dresseerimiseks õppe-dresseerimisplatsidel. 4. Koera või kassi omanik, samuti isik, kellele loom on hoiule antud, peab tagama, et: 4.1. koer ei pääseks inimest hammustama või muud kahju tegema; 4.2. eramaa või muu kinnise territooriumi sissepääsu juures on informatsioon kurja koera olemasolu kohta (hoiatussilt tekstiga «KURI KOER») ja on korraldatud ametiülesandeid täitvate isikute ohutu liikumine seal; 4.3. koer või kass ei reostaks hooneid, trepikodasid, kõnniteid, haljasalasid, laste liivakaste (mänguväljakuid) ja muid avalikke kohti. Tekitatud reostus tuleb kohe kõrvaldada koera või kassi omanikul või isikul, kellele loom on hoiule antud; 4.4. koer või kass ei pääseks laste mängupaikadesse, avalikesse supelrandadesse, spordiväljakutele, kalmistutele, kauplustesse, toitlustusasutustesse ega turule järelevalveta; 4.5. koeral on kaelarihma külge kinnitatud registreerimise number; 4.6. haiged ja haiguskahtlased koerad ja kassid viiakse veterinaarteenistusse uurimiseks ja raviprofülaktikaks; 4.7. koerte ja kasside ühissõidukis vedamisel peetakse kinni vastavas sõidukis kehtivatest eeskirjadest, kusjuures tuleb tagada kaasinimeste ohutus sellega, et koerad on rihma otsas ja suukorviga, kassid ja sülekoerad korvis või kastis; 4.8. kolme kuu vanuseks saanud koerad ja täiskasvanud koerad viie päeva jooksul pärast nende soetamist registreeritakse Haapsalu Linnavalitsuses. Registreerimise korra kehtestab linnavalitsus; 4.9. koer või kass on vaktsineeritud riikliku veterinaarteenistuse kehtestatud tähtajal. 5. Kõik järelevalveta jäetud koerad ja kassid, kelle pidamisel rikutakse käesoleva eeskirja sätteid, loetakse hulkuvateks ning nad kuuluvad hukkamisele vastavalt «Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise korrale» arvestades loomakaitseseaduses sätestatud nõudeid. 6. Koerte ja kasside haigestumisel marutaudi rakendatakse haiguse likvideerimiseks abinõusid vastavalt loomatauditõrje seadusele. 7. Vastutus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 alusel karistatakse koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest süüdiolevaid isikuid kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Haapsalu Linnavolikogu 28. veebruari 2003. a määruse nr 7 lisa 4 HAAPSALU LINNA KAEVAMISTÖÖDE EESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri reguleerib juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt kaevamistööde teostamist Haapsalu linna valduses oleval maal. Teiste isikute valduses olevatel Haapsalus asuval maal korraldab kaevamistööde teostamist ja kindlustab olemasolevate insenerkommunikatsioonide säilimise maavaldaja. 1.2. Kaevamistööde teostaja (edaspidi kaevaja) on isik, kelle nimele on vormistatud kaevamisluba ja kes vastutab kaevamistööde läbiviimise eest ise või on selleks määranud vastutava isiku. 1.3. Kaevamistööd on: 1.3.1. sügavamal kui 30 cm pinnases tehtavad kaevamised; 1.3.2. avalikel teedel, haljasaladel ja parkides pinnases tehtavaid kaevamised, mille käigus eemaldatakse pinna- või tänavakate (asfalt, sillutis, muru jms) ja selle alumine kiht. 1.4. Kaevamisluba on kaevamistööde tegemiseks Haapsalu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt kaevajale väljastatud vastav dokument. 1.5. Avalikud teed on Haapsalu linna valduses olevad sõidu- ja kõnniteed, väljakud ja parklad. 1.6. Kaevamistööd tuleb kaevajal teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima ajaga ja liikluse minimaalajal. 1.7. Kolme aasta jooksul avalike teede valmimise päevast või neile uue katte paigaldamisest on kaevamistööd seal üldjuhul keelatud. 1.8. Linnavalitsuse ja teiste isikute poolt planeeritavate kaevamis- ja teetööde omavaheliseks kooskõlastamiseks peavad maa-aluste kommunikatsioonide valdajad esitama linnavalitsusele ehitus-, rekonstrueerimis- ja kapitaalremondi kolmeaastased perspektiivplaanid. 1.9. Iga aasta 1. veebruariks täpsustavad maa-aluste kommunikatsioonide valdajad punktis 1.8 nimetatud plaane linnavalitsusega. 1.10. Isikud, kes soovivad eeskirja punktis 1.3.2 nimetatud kohtades teostada kaevamistöid, peavad linnavalitsusele avalduse esitama kaevetööde tegemise aasta 1. veebruariks. 1.11. Avaliku tee või pargi võib kaevamistööde tõttu ajutiselt liikluseks sulgeda linnavalitsuse loal lähtudes Haapsalu linna teede ja tänavate sulgemise maksumäärusest. 2. KAEVAMISLOA TAOTLEMINE 2.1. Kaevamisloa saamiseks peab loa taotleja esitama linnavalitsusele: 2.1.1. avalduse; 2.1.2. kaevamistööde projekti või kaevamistööde asukoha skeemi (v.a avariitööde puhul); 2.1.3. koopia asfalt- ja muu kattega avaliku tee katendi taastamislepingust selle firmaga, kellel on sõlmitud kehtiv tänavate jooksva remondi leping linnavalitsusega. 2.2. Pärast punktis 2.1 nimetatud dokumentide esitamist, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul dokumentide esitamise päevast arvates, väljastab linnavalitsus taotlejale kaevamistööde teostamise tingimused, sh kaevamisloa saamiseks vajalike kooskõlastuste loetelu. 2.3. Pärast kooskõlastuste saamist annab linnavalitsus taotlejale kaevamisloa. 2.4. Kaevamisloa taotlejale võidakse kaevamisluba mitte anda, kui ta on jätnud täitmata talle varem välja antud kaevamisloa tingimused. 2.5. Kaevamisloata on kaevamistööde tegemine keelatud. 3. NÕUDED KAEVAMISTÖÖDE TEOSTAMISEL 3.1. Kaevamistööd tuleb teostada kaevamisloas näidatud aja jooksul ja sellel märgitud tingimusi arvestades. 3.2. Linnavalitsus võib kaevamistööde tähtaega pikendada kaevaja põhjendatud taotluse alusel. 3.3. Kaevekoha juurde peab olema paigaldatud tahvel, millele on märgitud kaevaja nimi, telefon, tööde tähtajad ja vastutava isiku nimi. 3.4. Kaevamistööde teostamise ajal peab kaevamisluba ja selle juurde kuuluv projektdokumentatsioon või kaevetööde asukoha skeem asuma kaevamistööde kohas. 3.5. Kaevaja peab bussiliiklusega tänava sulgemisest teavitama linnaelanikke vähemalt kolm päeva enne kaevamistööde alustamist kohaliku ajalehe kaudu. 3.6. Kaevamistööde ala tuleb tõkestada piiretega ja tähistada liiklusmärkidega vastavalt liikluse ajutise ümberkorralduse skeemile. 3.7. Pimedal ajal peab kaevamistööde ala olema valgustatud. 3.8. Kaevamistööde teostamisele viitavad liiklusmärgid peavad pimedal ajal olema valgustatud, kui need ei ole helenduva kattega. 3.9. Jalakäijatele ja sõidukitele vajalikud läbipääsud tuleb kaevajal tagada ajutiste sildade või läbipääsude näol ning kindlustada need ohutuspiiretega. 3.10. Asfaldi avamine peab toimuma freesimise teel ja süvendi tagasitäitmine vibraatorit kasutades. 3.11. Olemasolevate insenerkommunikatsioonide vigastamisel kaevamistööde käigus tuleb kaevajal sellest kommunikatsiooni valdajale viivitamatult teatada. Vigastus parandatakse kaevaja kulul. 3.12. Ettenägematute asjaolude (tundmatu kommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jms) avastamisel tuleb tööd katkestada kuni olukorra selgitamiseni. 3.13. Kaevamistöödel avastatud arheoloogilistest leidudest peab kaevaja teatama linnavalitsuse muinsuskaitse ametnikule ja lõhkekehadest Läänemaa Päästeametile, kindlustades eelnevalt leiukoha säilivuse ning puutumatuse. 3.14. Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevamiskoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kommunikatsiooni valdaja või maa-ala valdajaga. 3.15. Keelatud on hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevaja kulul. 4. AVARIITÖÖD 4.1. Insenerkommunikatsioonide avarii korral võib kaevaja alustada kaevamistöid ilma kaevamisloata juhul, kui: 4.1.1. eelnevalt on saadetud sellekohane teade linnavalitsusele, maa-ala valdajale ja vajadusel ka liiklusohutustalitusele koos avariikoha, avarii põhjuste ning avariitööde alguse, läbiviimise tähtaja ja teostamise eest vastutava isiku äranäitamisega; 4.1.2. kohale on kutsutud kõikide avariikoha läheduses asuvate insenerkommunikatsioonide valdajad. 4.2. Avarii likvideerimiseks teostatavate kaevamistööde tegemise käigus kaevamisluba ei vormistata. Kaevaja peab vormistama avarii- ja tööde lõpetamise akti ning esitama selle linnavalitsusele kolme päeva jooksul pärast kaevamistööde lõppu. 5. NÕUDED TAASTAMISTÖÖDE TEOSTAMISEL 5.1. Kaevamistööde käigus tekkinud ja kaevamiskoha taastamiseks mittekõlbulik materjal tuleb kaevajal ära vedada linnavalitsuse määratud kohta. 5.2. Kaevamisel tekkinud süvendi täitmiseks ja katendi taastamiseks vajalikud materjalid (liiv, killustik, äärekivid jne) peavad kaevamiskohas olema ladustatud arvestusega, et need ei sega liiklust. 5.3. Pärast kaevetööde lõpetamist tuleb ala taastada kaevamiseelsesse, vastavalt tehniliste tingimustega nõutud seisundisse. 5.4. Teekate tuleb kaevajal taastada omal kulul kohe pärast aluse tihendamist. 5.5. Kaevaja on vastutav defektide ilmnemise eest teekattes kaevamiskohal 36 kuu jooksul pärast teekatte lõplikku taastamist. Defektid likvideeritakse kaevaja kulul. 5.6. Kokkuleppel linnavalitsusega taastatakse teekate erandjuhul pärast kaevamistööde lõppu ajutiselt. Sel juhul kuni teekatte lõpliku taastamiseni hoiab kaevaja katet korras jooksva hooldusega, lähtudes tingimusest, et teekatte ebatasasuste kõrguste vahe ei oleks suurem kui 4 cm. 5.7. Maa-aluste insenerivõrkude rajamise kohta tuleb kaevajal tellida omal kulul teostusjoonis enne kaeviku kinniajamist. 5.8. Teostusjoonise peab tegema vastavat litsentsi omav isik. 5.9. Teostusjoonise üks koopia tuleb esitada linnavalitsusele. 6. VASTUTUS Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel karistatakse kaevetööde eeskirja rikkumise eest süüdiolevaid isikuid rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.