Vabariigi Valitsus — Eesti välisesinduse poolt riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise ning välisesinduses tehtavatelt toimingutelt võetava riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise kord — RT I, 32, 196

Määrus kehtestatakse «Riigilõivuseaduse» (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128) § 9 lõike 11 ja § 165 alusel. 1. peatükk RIIGILÕIVUMÄÄRA VÄHENDAMINE VÕI RIIGILÕIVU TASUMISEST VABASTAMINE § 1. Riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise alused «Riigilõivuseaduse» §-des 148–164 sätestatud toimingutelt võetava riigilõivu määra võib vähendada või isik riigilõivu tasumisest vabastada, kui: 1) riigilõivu maksja tõendab oma maksejõuetust; 2) riigilõivumäära vähendamist või isiku riigilõivu tasumisest vabastamist taotleb Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus; 3) riigilõivumäära vähendamist või isiku riigilõivu tasumisest vabastamist taotleb välisriik diplomaatilise noodiga; 4) riigilõivumäära vähendamist või isiku riigilõivu tasumisest vabastamist taotleb välisriigi riigiasutus; 5) riigilõivumäära vähendamine või isiku riigilõivu tasumisest vabastamine on sätestatud Eesti välislepingus. § 2. Riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise taotlemine Riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise taotleja (edaspidi taotleja) esitab Eesti välisesinduse juhile riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse (edaspidi taotlus), millele on lisatud määruses sätestatud dokumendid. § 3. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlusele kirjutab taotleja alla omakäeliselt, kinnitades taotluses esitatud andmete ja taotlusele lisatud dokumentide õigsust. (2) Kui teovõimeline taotleja ei ole võimeline taotlusele alla kirjutama, jäetakse allkirjaväli tühjaks ja taotluse vastuvõtnud ametnik teeb taotlusele märke selle põhjuse kohta. § 4. Piiratud teovõimega isiku taotlusele esitatavate nõuete erisused (1) Täisealine piiratud teovõimega taotleja ei pea taotlusele alla kirjutama. (2) Piiratud teovõimega taotleja eest kirjutab taotlusele alla tema seaduslik esindaja. (3) Riigilõivuseaduse §-des 155, 159 ja 163 sätestatud riigilõivu määra vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusele võib vähemalt 15-aastane alaealine kirjutada alla omakäeliselt. § 5. Riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise taotlemisel esitatavad tõendid (1) Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad taotleja maksejõuetust, või muud dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust. (2) Kui taotlusele kirjutab alla seaduslik esindaja, lisab ta taotlusele esindusõigust tõendava dokumendi lihtkoopia. § 6. Riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise taotlemisel esitatavad andmed (1) Taotluses esitab taotleja järgmised andmed: 1) perekonna- ja eesnimi; 2) isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht; 3) kodakondsus; 4) töö- või teenistuskoht; 5) igakuise sissetuleku suurus ja allikad; 6) ülalpeetavate arv; 7) elukoht; 8) toiming, mille eest võetava riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist taotletakse; 9) riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise taotlemise põhjus. (2) Kui taotlejaks on Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või välisriigi riigiasutus, lisatakse lõikes 1 loetletule asutuse nimetus. (3) Kui taotlusele kirjutab alla seaduslik esindaja, esitab ta lisaks lõikes 1 loetletule ka oma ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Isikukoodi puudumisel märgib sünniaja ja -koha. § 7. Taotluste ja dokumentide säilitamine Esitatud taotlusi ja neile lisatud dokumente säilitatakse «Arhiiviseaduses» (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. § 8. Riigilõivumäära vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbivaatamise tähtaeg (1) Eesti välisesindus teeb otsuse taotluse rahuldamise, selle osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta hiljemalt 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise päevast arvates. (2) Eesti välisesindusel on õigus taotluses ning sellele lisatud dokumentides esitatud andmete õigsuse ja taotluse põhjendatuse kontrollimiseks teha järelepärimisi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning füüsilistele isikutele ning kutsuda taotleja esindusse suuliseks küsitlemiseks. (3) Taotluse rahuldamata jätmise põhjused teeb välisesindus taotlejale teatavaks taotluse rahuldamata jätmise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul. 2. peatükk VÄLISESINDUSES RIIGILÕIVUMÄÄRA VÄLISVALUUTASSE ÜMBERARVUTAMISE KORD § 9. Eesti välisesinduses tehtavalt toimingult tasutava riigilõivu määra välisvaluutasse ümberarvestamine (1) Eesti välisesinduses tehtavalt toimingult tasumisele kuuluva riigilõivu määr arvestatakse välisvaluutasse ümber vastavalt toimingu tegemise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga poolt noteeritud Eesti krooni päevakursile ning seda päevakurssi kasutatakse alates kuu teisest tööpäevast. (2) Valuuta puhul, mida Eesti Pank ei ole noteerinud, arvestatakse välisesinduses tehtavalt toimingult tasutava riigilõivu määr välisesinduse asukohariigi keskpanga (riigipanga) toimingu tegemise kuu esimese tööpäeva euro kursi alusel. (3) Kui ümberarvestatud riigilõivu määr ei ole täisarvuline, ümardatakse see ülespoole täisarvuni. Kui sel viisil ümardatud riigilõivu ei ole võimalik tasuda vastavas vääringus maksevahendite käibelt puudumise tõttu, ümardatakse riigilõivumäär ülespoole 5- või 0-lõpulise täisarvuni. 3. peatükk RAKENDUSSÄTE § 10. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2000. a määrus nr 137 «Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Eesti välisesinduse poolt riigilõivu määra vähendamise või riigilõivu tasumisest vabastamise ning välisesindustes riigilõivu välisvaluutas tasumise tingimused ja kord» (RT I 2000, 34, 212) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Siim KALLAS Välisminister Kristiina OJULAND Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN