Võnnu Vallavolikogu — Võnnu valla põhimääruse kinnitamine — KO, 28, 736

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 9, Võnnu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võnnu valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Võnnu Vallavolikogu 17. veebruari 2000. a määrus nr 4 «Võnnu valla põhimääruse kinnitamine» ja Võnnu Vallavolikogu 18. detsembri 2001. a määrus nr 15 «Omavalitsustöötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2003. a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Kinnitatud Võnnu Vallavolikogu 20. veebruari 2003. a määrusega nr 4 VÕNNU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse eesmärk Võnnu valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ning teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Valla omavalitsuse põhimõtted 3.1. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Valla omavalitsuse õiguslikud alused Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Valla omavalitsusorganid 5.1. Valla omavalitsusorganid on: 5.1.1. vallavolikogu – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.1.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ja õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning eelarve- ja maksuseadusest lähtuv iseseisev eelarve. 6.2. Vallavolikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on samuti korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, kultuurimaja ja teiste valla omandis olevate asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele osutab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadustega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 8. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 8.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 8.3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 12. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu või vallavolikogu määratud esindus. 13. Valla vapp ja lipp 13.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele. 13.2. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning vallavolikogu vastava määrusega. 13.3. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida või valla piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 15.2. Valla piiri muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades ning lähtudes kehtivast seadusandlusest. 15.3. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses sätestatud korras. 16. Valla administratiivkeskus Valla administratiivkeskus asub Võnnu alevikus. 17. Vallaelanik Võnnu valla elanik on isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Võnnu vald. II. VALLAVOLIKOGU 18. Vallavolikogu mõiste 18.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike valitud esinduskogu. 18.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 18.3. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. 19. Vallavolikogu moodustamine 19.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 19.2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 19.3. Vallavolikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Vallavolikogu liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava vallavolikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. 19.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 20. Vallavolikogu esimehe valimise kord 20.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 20.2. Vallavolikogu liikmed esitavad vallavolikogu esimehe kandidaadid suulise ettepanekuga. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 20.3. Vallavolikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. 20.4. Vallavolikogu esimehe kandidaadil on õigus tutvustada oma tegevuskava kuni 15-minutilises sõnavõtus. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kaks küsimust. 20.5. Valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valla valimiskomisjon on töövõimeline, kui üle poole tema liikmetest on kohal. 20.6. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 20.7. Kui ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg läbirääkimisteks. Pärast vaheaega korratakse valimisprotseduuri alates punktist 20.2. Kui uus hääletusvoor ei anna nõutavat tulemust, siis valitakse vallavolikogu esimees vallavolikogu järgmisel istungil. 20.8. Valimistulemused vormistatakse valla valimiskomisjoni otsusega. 21. Vallavolikogu aseesimehe valimise kord Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub valla põhimääruse punktis 20 sätestatud korras. 22. Vallavolikogu liige 22.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 22.2. Vallavolikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 22.3. Vallavolikogu liikmetele hüvitise maksmine volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest sätestatakse vallavolikogu vastava määrusega. 22.4. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline. 22.5. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 22.6. Punktis 22.5 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. 22.7. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 23. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 23.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 23.1.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 23.1.2. tagasiastumisega; 23.1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Võnnu vallas; 23.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 23.1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 23.1.6. nimetamisega Võnnu valla ametnikuks; 23.1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 23.1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Võnnu valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks kohaliku omavalitsuse valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 23.1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 23.1.10. surmaga. 23.2. Punktis 23.1.2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. 23.3. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 23.3.1. punktides 23.1.1, 23.1.3, 23.1.4, 23.1.5, 23.1.6, 23.1.7 ja 23.1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 23.3.2. punktides 23.1.8 ja 23.1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 23.3.3. punktis 23.2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. 24. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 24.1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 24.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 24.2.1. kui vallavolikogu liige on Võnnu vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks vallavalitsuse liikmeks; 24.2.2. Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni; 24.2.3. kui vallavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 24.2.4. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 24.2.5. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud vallavolikogu istungitelt. 24.3. Punktis 24.2.1 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud vallavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 24.4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 24.4.1. punktides 24.2.1 ja 24.3 sätestatud juhtudel vallavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 24.4.2. punktis 24.2.3 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 24.4.3. punktis 24.2.4 sätestatud juhul vastava avalduse; 24.4.4. vastava teate pärast punktis 24.2.5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. 25. Vallavolikogu asendusliige 25.1. Punktides 23 ja 24 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valla valimiskomisjoni otsusega valla valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 25.2. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega punktis 23.1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 25.3. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 25.4. Valla valimiskomisjon teeb punktides 23, 24 ja 26 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud vallavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et punktides 23.1 või 24.2 sätestatud asjaolude tõttu vallavolikogu liige ei saa vallavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. 25.5. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab vallavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa vallavolikogu töös osaleda punktides 23.1 või 24.2 märgitud põhjustel, saab vallavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 25.6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda punktis 23.1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. 25.7. Kui esimene asendusliige ei saa vallavolikogu töös osaleda punktis 24.2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 25.8. Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 25.9. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on vallavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 25.10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda punktis 23.1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam vallavolikogu liikmeks määrata. 26. Vallavolikogu liikme volituste taastumine 26.1. Vallavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 26.2. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 26.3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad vallavolikogu liikme volituste taastumisel selle vallavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 26.4. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud vallavolikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkel. 27. Vallavolikogu pädevus 27.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 27.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 27.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 27.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 27.1.4. koormiste määramine; 27.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 27.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 27.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 27.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 27.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 27.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 27.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 27.1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 27.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 27.1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 27.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 27.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 27.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 27.1.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 27.1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 27.1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 27.1.21. vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 27.1.22. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 27.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 27.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 27.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 27.1.26. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27.1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27.1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 27.1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 27.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 27.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 27.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 27.1.33. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 27.1.34. detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 27.1.35. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 27.1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 27.1.37. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 27.1.38. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 27.1.39. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 27.1.40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 27.1.41. muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 27.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 27.3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 28. Vallavolikogu õigusaktide eelnõudele ja õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 28.1. Vallavolikogu õigusakti eelnõu esitaja järgib järgmisi nõudeid: 28.1.1. õigusakti normtehniline ja keeleline korrektsus; 28.1.2. õigusakti sisu ja pealkirja vastavus; 28.1.3. õigusakti motiveerivas osas õigusliku ja faktilise motivatsiooni olemasolu; 28.1.4. õigusaktis sisalduv ülesanne, selle täitmine, täitmise tähtaeg; 28.1.5. õigusakti jõustumise aeg. 28.2. Vallavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallasekretäri ruumis. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse pärast vastuvõtmist kolme tööpäeva jooksul. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 28.3. Vallavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuse ja vastutuse suurenemise. 28.4. Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel. 28.5. Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 28.6. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad valla koduleheküljel, Võnnu raamatukogus ja vallasekretäri ruumis. Vallavolikogu protokollid on kõigile kättesaadavad valla koduleheküljel ja vallasekretäri ruumis. 28.7. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 28.8. Vallavolikogu määrused, otsused ja istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. 29. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja vallavolikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu ja vallavalitsus. 30. Tööandja kohustus vallavolikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita vallavolikogu antud ülesandeid. 31. Vallavolikogu liikme õigus saada teavet Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALLAVALITSUS 32. Vallavanema valimine 32.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku. 32.2. Vallavanema valib vallavolikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. 32.3. Vallavanema valib vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 32.4. Vallavanema kandidaadi seab üles vallavolikogu liige, tehes suulise ettepaneku vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 32.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus kuni 15-minutilises sõnavõtus tutvustada oma tegevuskava. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kaks küsimust. 32.6. Avalikul hääletamisel valitakse vallavolikogu liikmete hulgast kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. 32.7. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 32.8. Kui ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg läbirääkimisteks. Pärast vaheaega korratakse valimisprotseduuri alates punktist 32.4. Kui uus hääletusvoor ei anna nõutavat tulemust, siis valitakse vallavanem vallavolikogu järgmisel istungil. 32.9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 33. Vallavalitsuse moodustamine 33.1. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. 33.2. Vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepaneku alusel. Vallavalitsuse koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm liiget. Vajadusel täiendada vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue liikme kandidaadi. 33.3. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. 34. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 34.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt ametisse kinnitamise päeval. 34.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 34.3. Vallavalitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui: 34.3.1. vallavolikogu avaldab vallavalitsusele või vallavanemale umbusaldust; 34.3.2. vallavanem astub tagasi. 34.4. Pärast lahkumispalve esitamist, vallavalitsusele või vallavanemale umbusalduse avaldamist või vallavanema tagasiastumist, täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 35. Vallavalitsuse pädevus 35.1. Vallavalitsus: 35.1.1. vallavalitsus valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 35.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 35.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 35.1.4. lahendab küsimusi, mis on valla põhimääruse punkti 27.2 alusel delegeeritud vallavalitsusele. 35.2. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 35.3. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega vallavalitsuse osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. 36. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõudele ja õigusaktidele esitatavad nõuded ning õigusaktide jõustumine 36.1. Vallavalitsuse õigusakti eelnõu esitaja järgib järgmisi nõudeid: 36.1.1. õigusakti normtehniline ja keeleline korrektsus; 36.1.2. õigusakti sisu ja pealkirja vastavus; 36.1.3. õigusakti motiveerivas osas õigusliku ja faktilise motivatsiooni olemasolu; 36.1.4. õigusaktis sisalduv ülesanne, selle täitmine, täitmise tähtaeg; 36.1.5. õigusakti jõustumise aeg. 36.2. Määrused ja korraldused avalikustatakse kolme tööpäeva jooksul vallasekretäri ruumis ja on kättesaadavad kõigile isikutele. Määrused ja avalikustamisele kuuluvad korraldused on välja pandud ka valla koduleheküljel. 36.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 36.4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 36.5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 36.6. Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. 36.7. Määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAEALNIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 37. Õigusaktide algatamise õigus 37.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 37.2. Punktis 37.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 37.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. 38. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 39. Avalduste (ettepanekud, järelepärimised, kaebused) lahendamise kord 39.1. Vallavolikogule saabunud avaldused suunab vallavolikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või vallavalitsusele ettepanekute tegemiseks vallavolikogu vastavale komisjonile. 39.2. Avaldust arutatakse vallavolikogu komisjoni koosolekul ja vallavalitsuse istungil, kuhu võidakse kutsuda ka avaldaja või tema volitatud esindaja. 39.3. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel vallavolikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse vallavalitsuse poolt vastu võetud lahend või saadetakse avaldus tagasi uueks läbivaatamiseks. Vallavolikogu istungile kutsutakse ka avaldaja või tema volitatud esindaja. V. MAJANDUS JA EELARVE 40. Munitsipaalomand 40.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 40.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab vallavolikogu määrusega. 40.3. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmisel. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult vallavolikogu kehtestatud korras. 40.4. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 41. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 41.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 41.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 41.3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 41.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 41.5. Valla on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmib vallavanem. Erandjuhul võib vallavalitsuse korraldusega määrata lepinguid sõlmima teise vallaametniku. 42. Maksud ja koormised 42.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 42.2. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 42.3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 42.4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 42.5. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 42.6. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. 42.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. 42.8. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 42.9. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 43. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 43.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 43.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallavalitsuse ruumides ja valla koduleheküljel vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. 43.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 43.4. Arengukava on aluseks: 43.4.1. vallaeelarve koostamisel; 43.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 43.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 43.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 44. Valla eelarve 44.1. Vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 44.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 44.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 44.4. Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 45. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 45.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 45.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 45.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algul. 46. Eelarve muutmine 46.1. Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab vallavalitsus vallavolikogule eelarve muutmise eelnõu. Eelarve muutmine võetakse vastu samas korras kui eelarve. 47. Eelarve täitmine 47.1. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vastavalt vallavolikogu õigusaktide avalikustamise korrale. VI. TÖÖKORRALDUS 48. Töövormid 48.1. Vallavolikogu ja vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 48.2. Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. Vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 49. Asjaajamiskeel Valla asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 50. Vallavolikogu esimees 50.1. Vallavolikogu esimees: 50.1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 50.1.2. esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vallavolikogu antud pädevusele; 50.1.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastu võetud määrustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 50.1.4. korraldab vallavolikogule saabunud avalduste lahendamist; 50.1.5. korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust; 50.1.6. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 50.2. Vallavolikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul asendab teda vallavolikogu aseesimees. 51. Vallavolikogu kokkukutsumine 51.1. Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või aseesimees vallavolikogu kehtestatud korras. 51.2. Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Vallavolikogu esimese istungi ning valla põhimääruse punkti 60.2 alusel kokkukutsutava istungi kutse saamisel ei ole vaja järgida valla põhimääruse punktis 51.4 ettenähtud nõudeid. 51.3. Valla põhimääruse punkt 60.2 alusel kokkukutsutava vallavolikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. 51.4. Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema vallavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Koos kutsega saadetakse vallavolikogu liikmetele üldjuhul ka määruste ja otsuste eelnõud. 51.5. Vallavolikogu esimees või aseesimees kutsub vallavolikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 52. Küsimuste arutelu vallavolikogus 52.1. Vallavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab vallavolikogu esimees või aseesimees. 52.2. Vallavolikogu esimees korraldab vajadusel arutlusele tulevate küsimuste ettevalmistamist vallavolikogu poolt. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutlusele tulevaid küsimusi. 52.3. Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka valla põhimääruse punkti 60.2 alusel kokkukutsutud uue vallavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 52.4. Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 52.5. Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja vallavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 52.6. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti vallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 52.7. Vallavolikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Vallavolikogu liige kirjutab allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 52.8. Vallavolikogu liikme hilinemine istungile või lahkumine istungi toimumise ajal ajutiselt või lõplikult fikseeritakse istungi protokollis. 52.9. Istungile kutsutud külalised kirjutavad allkirja külaliste lehele, mis lisatakse istungi protokollile. 52.10. Istungi avamine hõlmab: 52.10.1. istungi kvoorumi fikseerimist; 52.10.2. kohalolevate külaliste tutvustamist. 52.11. Arutlusel olevate küsimuste läbitöötamise vormid, järjekord ja määratud ajad on järgmised: 52.11.1. ettekanne – kuni 20 min; 52.11.2. kaasettekanne – kuni 10 min; 52.11.3. küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale – kuni kaks küsimust igalt arutlusega seotud osalejalt; 52.11.4. sõnavõtud – igale osalejale üks kord ja kuni 5 min; 52.11.5. esinemine repliigi korras – igale osalejale üks kord ja kuni 2 min; 52.11.6. ettekandja ja kaasettekandja lõppsõna – kuni 3 min. 52.12. Küsimused, sõnavõtud ja repliigid toimuvad nende taotlemise järjekorras ning istungi juhataja loal. 52.13. Istungi juhataja: 52.13.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste korral vajaliku kvoorumi olemasolu; 52.13.2. jälgib istungi päevakorrast ning küsimuse arutelu korrast kinnipidamist; 52.13.3. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi; 52.13.4. istungist osavõtjate poolt sobimatute väljendite kasutamise korral nõuab temalt väljendi parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab tema kõne; 52.13.5. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 52.13.6. kuulutab välja vallavolikogu otsuste vastuvõtmise; 52.13.7. otsustab päevakorras olevate küsimuste arutluse järjekorra; 52.13.8. kuulutab välja istungi avamise, vaheajad ja lõppemise. 52.14. Istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust, mis on toodud valla põhimääruse punktis 52.15 või kui vähemalt nelja volikogu liikme poolt tehtud kirjalik ettepanek kinnitatakse poolthäälteenamusega. 52.15. Kahel lugemisel arutatakse järgmisi küsimusi: 52.15.1. eelarve kinnitamine; 52.15.2. kohalike maksude kehtestamine; 52.15.3. umbusalduse avaldamine. 53. Hääletamine vallavolikogus 53.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. 53.2. Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 53.3. Õigusakti eelnõud tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Parandusettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. 53.4. Hääletuse viib läbi istungi juhataja. Kui istungi juhataja on asunud hääletuse läbiviimisele, siis sõna enam ei anta. 53.5. Hääletamisel osalevad ainult vallavolikogu liikmed. 53.6. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise korra. 53.7. Hääled loetakse järjekorras: 53.7.1. poolthääled; 53.7.2. vastuhääled; 53.7.3. erapooletud. 53.8. Kui poolt- ja vastuhääled on jagunenud võrdselt, siis kuulutab istungi juhataja läbirääkimisteks välja vaheaja. Istungi jätkumisel toimub küsimuse arutlus valla põhimääruse punktis 52.11 sätestatud korras. 53.9. Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 53.10. Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Valla põhimääruse punkti 27 alapunktides 27.1.2, 27.1.4, 27.1.6–27.1.10, 27.1.14, 27.1.15, 27.1.18, 27.1.24 ja 27.1.26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 54. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 54.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele. 54.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse vallavolikogu järgmise istungi päevakorda. 54.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavolikogu esimehe või aseesimehe, vallavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees. 54.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema vallavanema ametist või vallavalitsuse liikme vallavalitsuse liikme kohustustest. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 54.5. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni valla põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest. 54.6. Kui vallavolikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning valla põhimääruse punktis 57.4 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse valla põhimääruse punktis 33.2 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. 54.7. Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud valla põhimääruse punktis 57.4 sätestatud kvooruminõuet, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks. 54.8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 54.9. Umbusalduse avaldamine on vallavolikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 55. Vallavolikogu komisjonid 55.1. Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. 55.2. Vallavolikogu alatiste ja ajutiste komisjonide ülesanne on kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine ja vallavalitsusele ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, vallavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine. 55.3. Alatise komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse vallavolikogu otsusega. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas. 55.4. Ajutise komisjoni pädevus määratakse kindlaks vallavolikogu otsusega. 55.5. Alatise komisjoni likvideerib ja põhikirja muudab vallavolikogu komisjoni esimehe või vallavolikogu esimehe ettepanekul. 55.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 55.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjoni otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Komisjoni dokumente hoiab vallasekretär. 55.8. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. 55.9. Alatine komisjon on aruandekohustuslik vallavolikogu ees. 56. Revisjonikomisjon 56.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 56.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 56.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 56.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 56.3.2. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 56.3.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 56.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 56.3.5. vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 56.3. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 56.4. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruse punktides 56.3.1–56.3.4 toodud valdkondades vallavalitsuse tööd vähemalt ühel korral eelarve aasta jooksul. Valla põhimääruse punktis 56.3.5 sätestatu kontrollimine toimub vallavolikogu otsuse alusel. 56.5. Kontrollimist viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. 56.6. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. 56.7. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil. 57. Vallavalitsuse töö korraldamine 57.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. 57.2. Vallavalitsuse juht ei või olla vallavolikogu esimees. 57.3. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 57.4. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 57.5. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. 57.6. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 57.7. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 57.8. Vallavalitsuse istungil asendab vallavanemat tema äraolekul tema poolt määratud vallavalitsuse liige. 57.9. Vallavalitsusel on õigus moodustada komisjone. 58. Vallavanem 58.1. Vallavanem: 58.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 58.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vallavolikogu antud pädevusele; 58.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 58.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 58.1.5. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 58.1.6. esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks või vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest; 58.1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb ettepaneku ametiasutuse hallatava asutuse juhi ametist vabastamiseks; 58.1.8. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 58.1.9. kinnitab vallavalitsuse töökorra ning teenistujate ametijuhendid; 58.1.10. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 58.2. Vallavanemat asendab vallavalitsuse sisemise töö korraldamisel vallavanema asetäitja. 58.3. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. 59. Istungi ja koosoleku protokoll 59.1. Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 59.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 59.3. Vallavolikogu või vallavalitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 59.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 59.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 59.6. Vallavolikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. Vallavolikogu istungi protokollid avalikustatakse vallasekretäri ruumis ja valla koduleheküljel kümne tööpäeva jooksul istungi toimumisest. 59.7. Vallavalitsuse istungite ning vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad. Protokollid avalikustatakse vallasekretäri ruumis kümne tööpäeva jooksul istungi või koosoleku toimumisest. Valla koduleheküljel avalikustatakse protokolli väljavõte. 59.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 59.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 60. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 60.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 60.1.1. ei ole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 60.1.2. ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 60.1.3. ei ole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 60.1.4. ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja ei ole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. 60.2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 60.3. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab valla põhimääruse punktides 27.1.13 ja 27.2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. VII. MUNITSIPAALPOLITSEI 61. Munitsipaalpolitsei 61.1. Munitsipaalpolitsei on valla ametiasutus või vallavalitsuse ametnik, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada vallavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet määratud tööpiirkonnas. 61.2. Munitsipaalpolitseid finantseeritakse valla eelarvest. 61.3. Munitsipaalpolitsei moodustamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. VIII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 62. Omavalitsusteenistus Omavalitsusteenistust vallavalitsuses reguleerib avaliku teenistuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja valla põhimäärus. 63. Vallavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 63.1. Vallavolikogu esimehele, palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu aseesimehele, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse vallavolikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga/hüvitise ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga/hüvitise ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 63.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 63.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 63.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 63.2. Valla põhimääruse punktis 63.1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 63.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva põhimääruse punktis 63.1.2 toodud juhul; 63.2.2. valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 64. Vallasekretär 64.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 64.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 64.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 64.4. Vallasekretär: 64.4.1. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse tehnilist teenindamist; 64.4.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 64.4.3. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 64.4.4. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 64.4.5. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 64.4.6. hoiab valla vapipitsatit; 64.4.7. informeerib vallavolikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning vallavolikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 64.4.8. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 64.4.9. viseerib õigusaktide eelnõud ning lepinguprojektid ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; vallasekretäril on õigus eelnõu esitajale tagasi saata koos põhjendusega, kui eelnõu on vastuolus kehtivate õigusaktidega või sisaldab ebatäpseid andmeid; 64.4.10. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 64.4.11. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 64.4.12. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 64.4.13. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. 64.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 65. Valla asutused 65.1. Valla asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 65.2. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise, põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. 66. Aleviku- ja külavanem 66.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 66.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 66.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 67. Koostöövormid 67.1. Vald võib teiste valdade ja linnadega ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 67.1.1. tegutseda ühiselt; 67.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 67.1.3. moodustada kohalike omavalitsusüksuste liite ja muid ühendusi. 67.2. Valla põhimääruse punktis 67.1 tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. X. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 68. Suhted riigiorganitega 68.1. Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 68.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 68.3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 68.4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 69. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll 69.1. Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 69.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 69.3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 70. Teenistuslik järelevalve 70.1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt vallavalitsuse ametiisikute ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 70.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 70.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 70.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 70.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 70.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 70.4. Vallavalitsuse ametiisikute ja vallavalitsuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 70.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 70.6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks vallavalitsuse ametiisikute ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 70.7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks vallavalitsuse ametiisikute ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 70.8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XIII. LÕPPSÄTTED 72. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 72.1. Põhimääruse võtab vastu ja muudab vallavolikogu. 72.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 72.3. Valla põhimääruse punkt 24.2.2 jõustub 17. oktoobril 2005. aastal.