Tallinna Linnavolikogu — Uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2003-2007 — KO, 27, 708

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja tulenevalt linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 68 kinnitatud Tallinna arengukavast 2003–2009, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2003–2007. 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2003. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Lisa Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 20. veebruari 2003. a määrusega nr 16 UIMASTITE JA HIV/AIDSi LEVIKU ENNETAMISE TEGEVUSKAVA TALLINNAS AASTATEKS 2003–2007 SISSEJUHATUS Illegaalsete uimastite tarvitamine on küllalt uus nähtus Eestis, olles viimastel aastatel kasvanud Tallinna üheks kõige teravamaks probleemiks. Suhtumine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse ning nende käitlemisse on noorte hulgas muutunud soosituks, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Kasvav majanduslik ebavõrdsus, sotsiaalse turvatunde puudumine ja kõrge töötus soodustavad uimastite tootmist, transporti ja turustust. Uimastite tarvitamist ei tohi pidada ainult inimese isiklikuks probleemiks, sest sellega kaasuvad turvalisuse langus ja kuritegevuse kasv ühiskonnas, üleannustamisest tingitud surmajuhtude sagenemine, ohtlike nakkushaiguste (eelkõige HIV ning B- ja C-viirushepatiidid) levik. Sõltuvuse korral on nn kaassõltuvusse haaratud ka uimastitarvitaja lähedased. Otstarbekas on koos uimastitega käsitleda HIV-nakkuse leviku piiramist, sest ühelt poolt kattuvad suuresti mõlema ohutegurid (vähesed sotsiaalsed oskused, ebakindlus seksuaalkäitumises, ohtude alahindamine, madal terviseteadlikkus ja prostitutsioon), teiselt poolt on uimastite veeni süstimine muutunud üheks olulisemaks HIV-nakkuse levikuteeks. Uimastiprobleemi teravnemise tõttu Eestis napib meil kogemusi selle ennetamise ning tagajärgede leevendamise osas. Tihtipeale on uimastite ennetamise eesmärgil pakutud teavet vormis, mis hoopis tekitab huvi uimastite proovimise vastu. Samuti puudub toimiv uimastisõltlaste ravi ja rehabiliteerimise järjepidev süsteem. Ilma aktiivse sekkumiseta ei ole ette näha huvi vähenemist uimastavate ainete kasutamise järele, kasvab uimastitarvitajate arv, levivad vere kaudu edasiantavad haigused, intensiivistub uimastikaubandus ja uimastitega seotud kuritegevus ning süvenevad uimastite tarvitamisega seotud sotsiaalsed probleemid. Oluline on vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning ühiskonnale uimastite tarvitamine. Selleks, et uimastisõltuvuse kui haiguse korral kujuneks sõltlasel pikaajaline remissioon ja sotsiaalne integratsioon, on oluline ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamise struktuuride loomine ja väljaarendamine. Arvestades rahvusvahelist kogemust, on uimastisõltuvuse ennetamine ja ravi ühiskonnale oluliselt odavamad, kui elamine koos uimasteid kuritarvitavate ja sõltuvuses olevate ühiskonna liikmetega. Vastavalt Euroopa riikide parimatele kogemustele iseloomustavad kaasaegset professionaalset uimastiabi võrgustikku järgmised tunnused: • kättesaadavus – uimastisõltlaste ravi, rehabilitatsiooni ja nõustamisega tegelevate asutuste arvukus ja elanikkonna sellekohane informeeritus; • kvaliteet – ravi-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse efektiivsus ning vastavus rahvusvahelistele põhimõtetele; • ligipääsetavus – uimastisõltuvusega isikutel on võimalikult lihtne leida tee ravi ja rehabilitatsiooni süsteemi; • teenuste, aruandluse ning hindamise (kvaliteedikontroll, andmete kogumine ja analüüs) läbipaistvus; • diferentseeritus – diferentseeritud lähenemine eri sihtgruppidele: lapsed, noored, rasedad, HIV-positiivsed, raskete somaatiliste häiretega patsiendid jne; • koordineeritus – teenuste võrgustiku loomine; • jätkusuutlik finantseerimine; • personali (täiendus)koolitamine; • teadus-arendustöö (epidemioloogia, riskirühmade monitooring, uute trendide jälgimine jne). Tegevuskava elluviimisel on oluline ühendada kõigi asjasse puutuvate organisatsioonide jõupingutused võitlemaks uimastite vastu nii nõudlust kui ka pakkumist vähendades. Juriidiline raamistik Käesolev dokument lähtub Narkomaania ennetamise Riikliku Strateegia aastateks 2002–2012 eelnõust ja HIV/AIDSi ennetamise riiklikust programmist aastateks 2002–2006 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2002. a korraldusega nr 33-k). 1995. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521; 2003, 26, 156 ja 160), mille eesmärk on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine, mis saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga (RTS § 1, lg 1). Nimetatud seadus on riiklike tervishoiuprogrammide alus. Eesti siseselt reguleerivad narkootiliste, psühhotroopsete ja nende lähteainete käitlemise, kontrolli ja identifitseerimise korda, samuti loetletud ainetega seotud informatsiooni ja aruandluse korda ning uimastite leviku tõkestamise, uimastisõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni korda 1997. aastal vastuvõetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus (RT I 1997, 52, 834; 2001, 88, 531, 2002, 61, 375; 63, 387), Vabariigi Valitsuse 28. novembri 1997. aasta määrus nr 231 Lähteainete käitlemise korra kinnitamine (RT I 1997, 84, 1429) ning sotsiaalministri 4. novembri 1997. aasta määrus nr 39 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja seaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjade kinnitamine (RTL 1997, 192/193, 1010; 1998, 362/363, 1536; 1999, 66, 860; 2002, 108, 1608). Alates 1. septembrist 2002. a sätestab nii kriminaal- kui ka halduskorras karistatavad teod ning nende eest ettenähtud karistused 6. juunil 2001. a Riigikogu seadusega vastu võetud karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22). Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 2001. a määrusega nr 45 moodustati uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetustegevuse abinõude väljatöötamiseks linnas Tallinna Linnavalitsuse narkomaania ja AIDSi ennetamise komisjon. Komisjoni ülesanded on: • uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskava väljatöötamine ja selle realiseerimise koordineerimine; • uimastite ja HIV/AIDSi leviku olukorra analüüs Tallinnas, linna õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine, ametkondadele oma seisukohtade ja ettepanekute esitamine; • koostöö linnavalitsuse teiste komisjonidega. Uimastikasutus Eestis ja Tallinnas Usaldusväärsed andmed uimastite kasutajate arvu kohta Eestis ja Tallinnas puuduvad. AIDSi Ennetuskeskuse hinnangul oli aastal 2001 Tallinnas ainuüksi heroiinitarvitajaid 5000–6000, põhiliselt noored (15–25 aastat) vene keelt kõnelevad mehed. Üle kolmandiku Tallinna 9. klassi õpilastest on vähemalt korra proovinud uimasteid (Eesti Tervisekasvatuse Keskus, 2000). Statistika järgi on kolmandik registreeritud õigusrikkumistest toime pandud uimastitarvitajate poolt, mõnedel eksperthinnangutel isegi pooled. Ainuüksi narkokuritegusid registreeriti 2001. aastal Eestis 2301 (2000. a – 1581). Kinnipidamisasutustes on levinud nii uimastite süstimine kui ka HIV-nakkus. 2002. aasta algul avastatud HIV-nakatunutest olid 32% kinnipeetavad. HIV-nakkus Eestis ja Tallinnas HIV-nakatumine püsis Eestis kuni 1999. aastani küllalt madalal tasemel – igal aastal avastati vaid kuni kümmekond uut nakatunut, kes olid infitseerunud seksuaalsel teel. HIV-nakkuse plahvatuslik levik algas 2000. aastal heroiini süstijate hulgas algul Ida-Virumaal, seejärel Tallinnas. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel registreeriti 2000. aastal 390 HIV-positiivset isikut, 2001. aastal aga juba 1474, viimastest 382 kinnipeetavad. Võrreldes 1999. aastaga, mil registreeriti ainult üheksa juhtumit, on tegemist erakordselt suure kasvuga (vt joonis 1). HIV-nakatunud jäävad enamasti vanusevahemikku 15–29 eluaastat (Eesti Uimastiseire Keskus, 2002). Joonis1. HIV-nakatunute avastamine Eestis 1998–2001

Allikad: Sotsiaalministeeriumi Meditsiinistatistika Büroo, Tervisekaitseinspektsioon 2002. aasta 1. juuni seisuga elab Eestis 2396 HIV-nakkusega isikut, kellest üheksa on AIDS-i haiged. 43% kindlakstehtud nakatunutest elavad Tallinnas. Kuna Eestis puuduvad kvaliteetsed andmed HIV levimuse kohta, ei ole võimalik täpselt öelda süstivate uimastitarvitajate osakaalu HIV-positiivsete hulgas ja vastupidi. Kooskõlas ÜRO AIDSi-programmi ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni määratlusega nimetas Sotsiaalministeerium kujunenud olukorra 14. veebruaril 2001. a kontsentreeritud epideemiaks uimastitarvitajate subpopulatsioonis. Enamasti infitseerunud süstalt kasutades nakatunud uimastitarvitajatelt levib nakkus ka seksuaalpartneritele. Nakatunud naistelt on viirus kandunud raseduse ja sünnituse käigus ka vastsündinutele. HIV-nakkuse kiirele levikule eelnes hepatiit B ja C uute juhtude sagenemine. Kui 1994. aastal registreeriti Tallinna elanikel 105, siis 2001. aastal juba 224 ägeda B-hepatiidi juhtu. HIV-nakkuse ja AIDSi raviga tegeleb Tallinnas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskeskus, kus ravi on kõigile HIV/AIDSi patsientidele tasuta riiklikust eelarvest. Tallinna Linnavalitsuse narkomaania ja HIV/AIDSi ennetuskomisjoni otsuse alusel eraldas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 2002. aasta septembrist–detsembrini 500 000 krooni ravikindlustusega hõlmamata HIV-positiivsete immunoloogilisteks uuringuteks. Eraldised on kavandatud ka 2003. aasta eelarvesse. Uimastitarbimise ja HIV-nakkuse epideemilist levikut soodustavad: 1. uimastite kättesaadavus; 2. prostitutsiooni ulatuslik levik; 3. vähene tervise (sealhulgas seksuaalse tervise) alane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine; 4. lahendamata sotsiaalsed probleemid (töötus, alkoholism, prostitutsioon, järelevalveta või igavlevad lapsed ja noored); 5. kõrge haigestumus teistesse sugulisel teel levivatesse nakkustesse, mis suurendavad HIV-nakkuse edasiandmise tõenäosust tunduvalt, haavandiliste haiguste korral isegi kuni 300 korda; 6. uimastite ja HIV-nakkuse teema tagaplaanile jäämine ühiskonnaelu ja päevapoliitika teiste probleemide kõrval; 7. olukorda mõjutada saavate inimeste (õpetajad, ametnikud) ebapädevus ja tegevusloidus antud alal. Uimastite kasutamisega seotud kahjud Uimastite kasutamisest ühiskonnale tulenev kahju on erisugune. Rahaliselt saab seda hinnata vaid ligilähedaselt, sest paljud mõjud, nagu turvatunde vähenemine, on küllalt subjektiivsed. Käesoleva tegevuskava koostajad hindasid1 illegaalsete uimastite kasutamisega seotud kahjudeks Tallinnas ühes aastas 2 kuni 2,5 miljardit krooni tulenevalt uimastitarvitamise alljärgnevatest mõjudest: 1. Uimastite ostmisele kuluv raha (hinnanguline müügikäive Tallinnas 20–30 miljonit krooni aastas, ainuüksi opiaatidele kulub Tallinna narkopolitsei hinnangul 8 miljonit krooni). 2. Uimastisõltlaste ravikulud (üledoseerimine, traumad ja vigastused, uimastite kasutamisest tingitud nakkushaigused, võõrutusravi), mida näiteks Prantsusmaal hinnatakse enam kui viiendikuks kogukahjudest. Tallinnas oli 2001. aastal ainuüksi 283 kiirabiväljakutset uimastisõltlaste juurde, millele arvestuslikult kulus 141 500 krooni. Vajadus ravikuludeks on oluliselt suurem, kui haigekassa võimalused selle katmiseks, mistõttu suureneb oluliselt kahju tööjõu kao, varajaste surmade ja vaegurluse tõttu. 3. Uimastisõltlaste poolt sooritatud kuritegudega seotud kahjud (vargused, vägivallaohvrite ravikulud jne). 4. Uimastisõltlaste poolt ülekantavad nakkused (eelkõige HIV ja viirushepatiidid) ning neist tingitud surmajuhtumid. 5. Kulutused korrakaitsele, kohtutele ja õigusabile. Siseministeeriumi andmetest lähtudes olid 2001. aastal kulud kuriteo registreerimisest kuni kohtuotsuseni 128 miljonit krooni. 6. Legaalsete sissetulekute kaotus (töötus) ja seetõttu saamata jäävad maksud. Hinnanguliselt enam kui pool kogukahjudest – 1–1,5 miljardit krooni. 7. Kaotus tootlikkuses. 8. Kulutused sotsiaalabile. 9. Ravi- ja sotsiaalkindlustuse kaotus. 10. Uimastisõltlaste heaolu vähenemine (haigused, enneaegsed surmad, karistuse kandmine). 11. Uimastisõltlase perekonna heaolu vähenemine. _______ 1 Arvutused teostas Mari Järvalaid lähtudes Pierre Kopp’i väljaandest Calculating the social cost of illicit drugs. Methods and tools for estimating the social cost of the use of psychotropic substances. Pompidou Group. Strasbourg. Council of Europe Publishing, 2001. UIMASTITE JA HIV/AIDSi ENNETUSTÖÖ Uimastiennetustegevus lähtub probleemidest, mis on seotud uimastite tarvitamisega, sealhulgas tervisehäired, sotsiaalprobleemid, marginaliseerumine, kuritegevus, õppeedukuse langus, koolist väljalangemine, töövõime kaotus ja palju muud. Esmase ennetamise ülesanne on eelnimetatud probleemide ärahoidmine, haarates kogu elanikkonda ja olles suunatud eelkõige neile, kes uimasteid veel ei tarvita. Esmase ennetuse olulisim sihtgrupp on lapsed ja noorukid, sest just selles eas on kergem kujundada ja fikseerida tervislikke harjumusi ja eluviisi ning anda õigeid käitumismalle. Eriti noorte hulgas on oluline vähendada motivatsiooni tervistkahjustavaks käitumiseks nagu suitsetamine, uimastite- ja alkoholipruukimine, riskantne seksuaalkäitumine, vägivaldne käitumine jm. Vaba aja sisustamine huvialaringide, spordi, muusika ja muu tegevusega vähendab võimalust, et laps või nooruk satuks kontakti uimastitega. Varases nooruses omandatud väärtushinnangud sellest, mis on hea või halb, jäädvustuvad alateadvuses kogu eluks (Kariis, 1997). Noori tuleb õpetada ära tundma sagedamini kasutatavaid reklaamistrateegiaid ning vahet tegema tõese ja väära info vahel. Uuringud on näidanud, et hirmutamine ei ole efektiivne meetod uimastitarvitamise ennetamiseks. Noortele tuleb anda teadmisi alkoholi- ja uimastiriskidest kõigist terviseaspektidest lähtuvalt (mõju füüsilisele tervisele, suhetele, eetilistele tõekspidamistele, elueesmärkidele jne). Tuleb arvestada, et erinevate nii legaalsete kui ka illegaalsete uimastite kasutamine on omavahel seotud ning seetõttu peab ennetustöö haarama uimastite kogu spektri. Murdeealisi on vaja abistada täiskasvanueluga kohanemisel, et tugevdada nende võimet hoiduda probleemkäitumistest. Teise tasandi ennetustöö all mõistetakse juba areneva, kuid kliiniliselt veel mitte väljenduva haiguse või terviseprobleemi avastamist ja sekkumist haiguse edasise prognoosi parandamiseks. Kolmanda tasandi ennetustöö all mõistetakse uue haigushoo vältimist, kliiniliselt diagnoositava või ilmse käitumishäire sümptomite piiramist võimalikult vara.2 Ennetamine ei ole kitsa professionaalide ringi tegevus, vaid haarata tuleb ühiskond laiemalt. Erilist tähelepanu tuleb pöörata perekonna osa ja teadlikkuse suurendamisele ennetustöös. Tuleb arvestada, et uimastite tarbimisele tõukavad riskifaktorid on väga erinevad. Viimastel aastatel on uimastite ja HIV/AIDSi ennetustegevust Tallinnas rahastatud põhiliselt linnaeelarvest, samuti Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklikust programmist aastateks 1997–2007, enamasti noorte algatatud ja noortele suunatud ennetusprojektide toetamise kaudu. Toetatud projektide eesmärk on olnud noorte teadlikkuse tõstmine sõltuvusprobleemide alal, uimastite kasutamise suhtes tõrjuva hoiaku kujundamine, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajate uimastiennetusalane täienduskoolitus ja ennetustegevuse võrgustiku arendamine. Enamik projekte on läbi viidud mittetulundusühingute poolt. Uimastisõltuvuse ravi ja rehabilitatsioon Sõltuvusprobleemidega isikute süstemaatilisele aktiivsele väljaselgitamisele, nõustamisele ja ravilesuunamisele on Eestis orienteeritud vaid üksikud projektid, mida realiseerivad mittetulundusühingud. Osaliselt teenivad seda eesmärki ka süstalde/nõelte vahetuspunktid Koplis ja Lasnamäel, kus on võimalik luua uimastitarbijatega kontakt ja neid nõustada. Ravile on pöördutud politseiametnikelt ja kriminaalhooldustöötajatelt saadud soovituste või muudel põhjustel haiglaravile sattumise tulemusena. Seni pakutakse opioidsõltlastele kiire detoksifikatsiooni ja seisundi kergendamise teenust, kuid puuduvad pikaajalised ravi- ja asendusravi programmid. Tallinnas on sõltlaste aktiivravi toimunud põhiliselt OÜ WH Ravikeskuses, vähem teistes psühhiaatrilise tegevusloaga meditsiinikeskustes; lastele osutab statsionaarset abi Tallinna Lastehaigla. Nimetatud ravivõimalused ei ole piisavad. Rehabilitatsioonisüsteem ei ole välja kujunenud. Üksikute mittetulundusühingute poolt tehtav töö ei kata vajadust tervikliku taastusabi süsteemi järele. Kõik ambulatoorselt või statsionaaris detoksifikatsiooni läbinud uimastisõltuvusega haiged vajavad ambulatoorset psühhiaatrilist jätkuravi. Kahjuks on viimane sageli väheefektiivne – üksi olles tekivad tagasilangused, patsiendid hakkavad peatselt uuesti uimasteid tarvitama. Teiste riikide praktika näitab, et ravitulemused on paremad spetsiaalsete rehabilitatsioonikeskuste (päevakeskus, ravikommuun) kaasamisel ja reintegratsiooni programmide juurutamisel. Sellist lähenemist nimetatakse ka sotsiaalseks rehabilitatsiooniks ning see rõhutab eeskätt uimastisõltuvuse psühholoogilisi ja sotsiaalseid põhjuseid ning tagajärgi. Eduka rehabilitatsiooni tulemuseks on endise uimastisõltlase täielik (re)integreeritus igapäevasesse ellu. Viimase 2–3 aasta vältel Tallinna elanike jaoks rajatud ööpäevaringsetes rehabilitatsiooniüksustes (Tallinna Laste Turvakeskus, Vihmari rehabilitatsioonitalu Lääne-Virumaal, Loksa Rehabilitatsioonikeskus) on töö metoodika alles välja kujunemas. Häid tulemusi saavutamast takistab rehabilitatsiooni lõpetavate uimastitarvitajate resotsialiseerimisele ja ühiskonda integreerimisele, sh väljumisprogrammidele (tugikorter, toetatud töökohad) suunatud süsteemi puudumine. Üheks suuremaks probleemiks on suure osa uimastitarbijate HIV-infitseeritus. Kahjude vähendamine Aktiivne tegevus vähendamaks kahju, mida uimastid võivad tekitada isikule ja ühiskonnale sisaldab kõiki meetmeid, mis on suunatud uimastitarvitamise poolt tekitatud psühholoogiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste kahjude ning kõrvalmõjude piiramisele. Kahjude vähendamise eesmärk on uimastite ohutuma tarvitamise õpetamine ning uimastisõltlaste motiveerimine tulevikus uimastitest loobuma ning ravile pöörduma. Üks kahjude vähendamise vahend on tänavatöö, mille eesmärk on jõuda uimastitarvitajateni ja HIV-positiivseteni, kelleni eksisteeriva tervishoiuteenuseid osutava võrgustiku kaudu ei jõua teave olemasolevatest ravivõimalustest ning turvalisemast uimastitarvitamisest ja seksuaalelust. Vähendamaks HIV ja teiste vere kaudu edasiantavate nakkuste levikut uimastisüstijate hulgas on AIDS-i riikliku ennetusprogrammi alaprojektid koostöös Tervisekeskusega Elulootus loonud süstalde/nõelte vahetuspunktid Lasnamäel ja Koplis ühes võimalusega anonüümseks HIV testimiseks ning individuaalseks psühholoogiliseks, meditsiiniliseks ja sotsiaalseks nõustamiseks. Samas jagatakse kondoome ja teabematerjale, teostatakse võõrutusravi metadooniga, tehakse tänavatööd. Riskirühmadesse kuuluvatele isikutele antakse nakkushaiguste ja üleannustamise ennetamiseks teadmisi ohutust süstimisest, samuti isiklikust hügieenist ja kõrvaltoimete kahjulikkuse vähendamisest. Uimastitarbimise ja HIV/AIDSi esmase ennetuse üldpõhimõtted 1. Uimastite tarbimise ja HIV/AIDSi ennetamine on rahvastiku tervisepoliitika prioriteetne osa. 2. Vajalik on terve elukeskkonna loomine, koolis antavad teadmised ja oskused, mitmekülgne objektiivne informatsioon, sotsiaalsete oskuste edendamine; uimastitarbimise ennetamiseks ka seaduslikud piirangud, sotsiaalsed mõjutusvahendid ja karistused. 3. Ennetustegevus on koordineeritud, eesmärgipärane ja järjekindel tegevus, mis tugineb parimatele kogemustele ja teaduslikele meetoditele, toimub pikaajaliste kindla tähtajaga tegevuskavade raames ning arvestab ka linnaosade eripäraga. 4. Arvestatakse, et illegaalsete uimastite tarvitamisele eelneb tihti tubaka ja alkoholi tarvitamise kogemus, samuti tarvitatakse neid sageli koos, mille tõttu peab illegaalsete uimastite tarvitamise ennetamine sisaldama ka tubaka- ja alkoholisõltuvuse ennetamise. 5. Ennetamine on suunatud kõikidele ühiskonna gruppidele, eriti lastele ja noortele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata riskirühmadele: alla vaesuse piiri elavad ja tänavalapsed, sõltuvusprobleemidega vanemate lapsed, vaimsete ja käitumisprobleemidega lapsed, alaealised õigusrikkujad, seksuaalselt ärakasutatud inimesed ja prostituudid. 6. Ennetamine peab toimuma kõikjal, kus lapsed ja noored viibivad: lasteaed, õppeasutused, vaba aja veetmise kohad jne. 7. HIV-nakkuse ennetamisel tuleb käsitleda seksuaalsuse positiivseid aspekte ning inimeste valikuvabadust ning võrdsust sõltumata soost, seksuaalsest orientatsioonist, kultuurilisest ja rahvuslikust taustast. 8. Ennetustegevust tuleb regulaarselt hinnata usaldusväärsete meetodite ja indikaatorite abil. Kõik kasutatavad infomaterjalid, õppevahendid ja käsiraamatud koostatakse sihtgrupist lähtuvalt ja testitakse sihtgruppidel. 2 Dr Jaap van der Stel, toim 2001. Preventsiooni käsiraamat. Tallinn: Prisma Print. ÜLDEESMÄRGID AASTANI 2007 A. Illegaalsete uimastite nõudluse vähenemine. B. Illegaalsete uimastite vähenenud kättesaadavus neid seni mitte tarvitanud inimestele. C. Süsteemse ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavus uimastisõltlastele nende (re)integreerimiseks ühiskonda. D. HIVi leviku aeglustumine. Üldeesmärkide saavutamise indikaatorid 1. Uimastite esma- ja juhutarbijate arvu vähenemine. 2. Süstijate osakaalu vähenemine uimastitarvitajate hulgas. 3. Uimastitarvitajate varasem ravile pöördumine. 4. Uimastite tarvitamisest tingitud surmajuhtude arvu vähenemine. 5. HIV-nakkuse uute juhtude arvu vähenemine. 6. Grupiviisiliste suurte koguste narkootiliste ainete vahendamisega seotud kuritegude avastamine. ALAEESMÄRGID 1. Saavutada aastaks 2007 10–24-aastaste noorte uimastite ning turvalise seksuaalelu ja HIV/AIDSi alase teadlikkuse tõus ja riskikäitumise vähenemine. Tegevused: • Välja arendada ennetustöö koostöövõrgustik Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 2003–2004 (–2007) • Tugevdada tervisekasvatuse osa koolis. Uimastiprobleemid peavad olema õppekavas selgelt välja toodud ja olema õppekava läbivaks teemaks. Kooli ennetustegevus peab seadma põhieesmärgiks arendada isiksust ja mõjutada käitumist soovitud suunas Haridusamet 2003–2004 • Õpetada lapsi ja noori kriitiliselt hindama uimastite ja HIV/AIDSi alast teavet, seda analüüsima ja leidma enda jaoks sobivaid lahendusi. Arendada laste ja noorte sotsiaalseid oskusi uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks Haridusamet, Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Eesti Tervisekasvatuse Keskus, AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2007 • Muuta kättesaadavaks asjakohane uimastialane informatsioon kõikidele elanikkonna rühmadele, eelkõige lapsevanematele, lastele ja noortele, õpetajatele, meditsiini-, noorsoo- ja sotsiaaltöötajatele, treeneritele jne, kasutades sihtgrupile sobivaid infokanaleid Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, linnaosavalitsused, Haridusamet, Spordi- ja Noorsooamet 2003–2004 (–2007) • Kujundada avalikku arvamust objektiivse eesti- ja venekeelse teabe ulatusliku levitamise kaudu massimeedias, Internetis ja avalikel teabeüritustel Linnavalitsuse meediaosakond pidevalt • Professionaalsete koolitajate võrgustiku loomine ja väljaõpetamine Haridusamet, Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Eesti Tervisekasvatuse Keskus, AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2004 • Pädevusnõuetele vastavate tervisekasvatuse õpetajate rakendamisega kõikides koolides tagada õpilaste ettevalmistus turvaliseks seksuaaleluks Haridusamet 2003–2004 • Teostada õpetajate, treenerite, noorsootöötajate ja teiste ennetustöö võtmeisikute (noorteliidrid – Peer Education, kriisiabi ja pereteraapia psühholoogid jne) täienduskoolitamist. Koostada selleks vajalikud õppevahendid Haridusamet, Tervisekasvatuse Keskus, Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös MTÜdega 2003–2005 (–2007) • Välja töötada üldhariduskoolide uimastiennetustöö tegevuskavad, milles on eraldi välja toodud ennetav töö, sihtgrupid, varajase sekkumise viisid ning tegevusjuhised eri probleemsituatsioonides käitumiseks Haridusamet 2003–2005 • Korraldada ja toetada lastele, noortele ja lastevanematele suunatud üritusi ja ennetusprojekte. Vaba aja veetmise võimalustega haarata vähemalt 2/3 kooliõpilastest Haridusamet, Spordi- ja Noorsooamet, Tervisekasvatuse Keskus, linnaosavalitsused koostöös MTÜdega pidevalt • Luua avatud noortekeskused igasse linnaossa koondades neisse vajalik infomaterjal, viies läbi temaatilisi üritusi (loengud, seminarid, klubiüritused, laagrid jms) ja nõustamist Linnaosavalitsused, Haridusamet ning Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös MTÜdega 2003–2005 (–2007) • Luua toimetulekuraskustes perede lastele võimalus osaleda päevakeskuste tegevuses Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning linnaosavalitsused koostöös MTÜdega 2003–2007 • Võimaldada kõigile soovijatele HIV-testimine ning testieelne ja -järgne nõustamine AIDSi Ennetuskeskus pidevalt • Koolitada ajaveetmis- ja lõbustusasutuste ning politseitöötajaid omaosalustasu alusel uimasteid tarvitanud isikute äratundmiseks Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tervisekasvatuse Keskus, AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2004 (–2007) • Koostada trükised ohu vähendamisest uimastite tarvitamisel ja levitada neid sihtrühmade kooskäimiskohtades Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tervisekasvatuse Keskus, AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega pidevalt • Propageerida kondoomide kasutamist ja kondoomiautomaatide paigaldamist ööklubidesse, diskoklubidesse, baaridesse AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega ja äriühingutega 2003–2005 (–2007) Alaeesmärgi saavutamise hindamine * Ennetustööga hõlmatud laste ja noorte arv. * 10–24-aastaste noorte teadlikkuse tase. * Kondoomide kasutamine 16–24-aastaste noorte hulgas. * Kondoomide läbimüük. * Uimasti- ja HIV/AIDSi ennetamine on integreeritud inimeseõpetuse õppekavasse. * Uimastiennetustöö arvestab esmase ennetuse üldpõhimõtteid. * Koolidel on probleemkäitumiste ennetuskavad. * Nõustamiskeskusi külastavate noorte arv. * HIV-testitute ja nõustatute arv. * Noorte ja lastega perede sotsiaalse toimetuleku oskuste arendamise gruppide arv. * Päevakeskuste tegevuses osalevate laste arv (vähemalt 500). * Vaba aja alternatiivtegevustes osalejate suhtarv laste ja noorte koguarvu. * Koolides, MTÜdes jt institutsioonides tegutsevate omasuguste koolitajate arv. * Intersektoraalne koostöö riiklike programmide, linnavalitsuse ametite, linnaosade, koolide, MTÜde jt organisatsioonide vahel. * Ennetustöötajate koolituste ja nende läbinute arv sihtgruppide kaupa. * Ennetustegevuste hindamisraportid. * Õpilaste positiivse tervisekäitumise kajastamine massimeedias. * Efektiivsete ennetusprojektide arv tegevusvaldkondade kaupa. * Probleemkäitumistega laste arv. 2. Tagada, et aastaks 2003 suunaksid Tallinnas ennetustegevust Tallinna Linnavalitsuse narkomaania ja HIV/AIDSi ennetamise komisjon koos linnaosavalitsustega. Tegevused: • 2003. aasta jooksul luua linnaosades koostöövõrgustik narkomaania ja HIV leviku ennetamiseks koos vajalike koolituste läbiviimisega Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, linnaosavalitsused 2003 Alaeesmärgi saavutamise hindamine * Ennetuskomisjoni liikmete ja nende tegevusega seotud asutuste/organisatsioonide esindajate rahulolu teostatava ennetustööga. 3. Tagada statistiline ülevaade uimastite ja HIVi alasest olukorrast. Tegevused: • Regulaarselt analüüsida pidevalt kogutavaid andmeid ning teha ettepanekuid olukorra parandamiseks Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös Uimastiseire Keskusega pidevalt • Vajadusel tellida täiendavaid uuringuid Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös Uimastiseire Keskusega pidevalt • Avada ööpäevaringne uimastitelefon eesmärgiga saada igakülgset koordineeritud infot koos aruandluse ja analüüsiga Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning AIDSi Ennetuskeskus koostöös Uimastiseire Keskusega ja MTÜdega 2003 • Luua andmepagas uimasti- ja HIV-nakkuse ennetamise valdkonnas töötavate organisatsioonide võimalustest ja kontaktandmetest Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös Sotsiaalministeeriumiga 2003–2005 (–2007) Alaeesmärgi saavutamise hindamine * Andmete kvaliteet ja kättesaadavus. * Ennetustegevusega seotud Tallinna asutuste/organisatsioonide esindajate rahulolu statistikaalase infovahetuse ja tehtud analüüsidega. 4. Saavutada praeguste ja endiste uimastisõltlaste vajadustele vastava tervishoiu- ja sotsiaalhooldusteenuste süsteemi käivitumine. Aastaks 2007 haarata vähemalt pooled süstivatest uimastitarvitajatest kahju vähendamise programmidesse (Harm Reduction). Tegevused: • Teha ettepanek AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla spetsiaalsete võõrutus- ja asendusravi teenistuste loomiseks eraldi täiskasvanutele (vähemalt kolm) ning lastele ja teismelistele (vähemalt üks lisaks SA Tallinna Lastehaiglas töötavale), kus on võimalused detoksifikatsiooniks, ägeda võõrutusseisundi raviks, individuaal- ja rühmateraapiaks ning individuaalsete kriisiolukordade lahendamiseks Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, AIDSi Ennetuskeskus ja raviasutused koostöös MTÜdega 2003–2006 • arendada välja kolm uimastisõltlaste rehabilitatsiooniteenust osutavat ööpäevaringset keskust – üks alla 18-aastastele lastele ja kaks täiskasvanutele, kohtade arv igas 20–25. Tagada võõrutuse läbinud uimastitarvitajatele juurdepääs nendele AIDSi Ennetuskeskus ning Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös MTÜdega 2003–2005 (–2007) • käivitada tugiprogrammid sõltuvushäiretega rasedatele ja emadele Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2004 (–2007) • suurendada ühiskonna teadlikkust uimastirehabilitatsiooni ja selle kättesaadavuse küsimustes Linnavalitsuse meediaosakond pidevalt • Käivitada tugiisikute süsteem võõrutustsükli läbinud uimastisõltlastele ja tagada sihtgrupi juurdepääs sellele Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2004 (–2007) • Läbi viia omasuguste koolitust endistele uimastisõltlastest vabatahtlikele ja käivitada eneseabi rühmad AIDSi Ennetuskeskus, MTÜ-d 2003–2005 (–2007) • Aidata kaasa süstlavahetusprogrammi laienemisele igasse linnaossa 2004. aastaks Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, AIDSi Ennetuskeskus, linnaosavalitsused 2003 Indikaatorid võõrutusravi efektiivsuse hindamiseks: * Uimastisõltlastele mõeldud raviasutuste ja voodikohtade ning seal ravilviibijate arv. * Raviteenuste kvaliteet (saavutatud remissiooni kestvus). * Nõudlus uimastisõltuvuse ravi järele (indikaatorid on vastavuses rahvusvaheliste standartidega). * Ooteaeg ravile pääsemiseks. * Ravi katkestanute osakaal. * Kvalifitseeritud personali olemasolu, koolitatud spetsialistide arv. * Asendusraviprogrammi kättesaadavus. * Uimastitega seotud tervisekahjustused, surmad ja suremus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni efektiivsust mõõdetakse iga kolme aasta järel järgmiste indikaatoritega: * Rehabilitatsioonikeskuste klientide suhtarv uimastisõltlaste arvu. * Tallinna Laste Turvakeskuses on käivitatud päevane rehabilitatsioonivorm. * Aastaks 2005 on avatud 3 täiendavat päevakeskust võõrutusravi läbinud noortele. * Eneseabirühmade arv. * Rehabilitatsioonitsükli katkestanute osakaal. * Uimastite mittetarbijate osakaal rehabilitatsiooni läbinute hulgast. * Õigusrikkumiste esinemissagedus rehabilitatsiooni läbinute hulgas. * Töö ja/või õppetööga hõivatute osakaal rehabilitatsiooni läbinute hulgas. * Teostatud koolituste ja nende läbinute arv. Kahjude vähendamise alast tegevust mõõdetakse/hinnatakse järgmiste indikaatoritega: * Tänavatööprojektide, süstlavahetus- ja asendusraviprogrammide ning nende klientide arv. * Levitatud vahendite (süstalde, kondoomide) arv. * Nakatunute osakaal HIVle ning B- ja C-hepatiitidele testitud isikute hulgas. * Tänavatöö läbiviijate ja sotsiaaltöötajate pädevus. * Teostatud koolituste ja nende läbinute arv. 5. Aastaks 2007 tagada eeldused uimastisõltlaste pereliikmete ja lähedaste psühholoogilise ning sotsiaalse toimetuleku paranemiseks. Tegevused: • Tõhustada perekonna osalemist rehabilitatsiooniprotsessis. Toetada uimastisõltlaste pereliikmete psühholoogilist ja sotsiaalset toimetulekut. Anda lapsevanematele selleks vastavat haridust ja koolitust AIDSi Ennetuskeskus ning Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös MTÜdega pidevalt • Koolitada kriisiabi ja pereteraapia psühholooge töötamiseks uimastitarvitajate ja nende lähedastega AIDSi Ennetuskeskus ning Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koostöös MTÜdega 2003–2004 (–2007) Alaeesmärgi saavutamise hindamine * Rehabilitatsiooniprogrammidesse kaasatud sõltlaste lähedaste osakaal. * Uimastisõltlaste lähedaste rahulolu psühho-sotsiaalset toetust pakkuvate teenustega. 6. Aastaks 2005 saavutada riskigruppidesse (riskilapsed, prostituudid, homoseksuaalsete suhetega mehed jne) kuuluvate inimeste riskikäitumise vähenemine. Tegevused: • Tõhustada ennetus- ja rehabilitatsioonitööd riskilaste hulgas Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning linnaosavalitsused koostöös MTÜdega 2003–2005 • Luua eneseabirühmi riskigruppidesse kuuluvatele inimestele koos vajaliku koolituse läbiviimisega AIDSi Ennetuskeskus, linnaosavalitsused, MTÜd 2003–2005 • Intensiivistada homoseksuaalsete suhetega meestele suunatud ennetustegevust Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2005 • Tagada prostituutidele suunatud ennetustöö toimumine Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2005 • Koolitada riskigruppidega töötavaid spetsialiste AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2005 • Käivitada tugiisikute süsteem riskikäitumisega lastele ja noortele Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, MTÜd 2003–2005 • Käivitada tänavatöö riskipiirkondades tänavalaste leidmiseks, kontakti loomiseks ja hoolekandeteenuste juurde toomiseks Linnaosavalitsused koostöös politseiga ja MTÜdega 2003–2005 • Käivitada riskikäitumisega laste ja noortega tegelevatele töötajatele (lastekodude ja turvakodude personal jt) regulaarne töönõustamine ja täienduskoolitus Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ning AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2005 Alaeesmärgi saavutamise hindamine * Efektiivsete ennetusprojektide arv. * Lastekaitseametnike arv linnas (optimaalne oleks üks ametnik 1000 lapse kohta). * Ennetustegevuste hindamisraportid. * Sugulisel teel levivate nakkuste esinemissagedus prostituutide hulgas. 7. Tagada HIV-positiivsetele inimestele vajalik psühhosotsiaalne toetus ning saavutada diskrimineeriva suhtumise vähenemine nakatunutesse. Tegevused: • Arendada toimivat psühhosotsiaalse toetuse süsteemi Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, AIDSi Ennetuskeskus, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla jt raviasutused, Tervisekasvatuse Keskus, MTÜd pidevalt • Teavitada avalikkust (teemal HIV ja inimõigused) massimeedia kaudu AIDSi Ennetuskeskus, Linnavalitsuse meediaosakond 2003–2004 (–2007) • Kaasata HIV-positiivseid inimesi ennetustöösse AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega 2003–2004 (–2007) • Läbi viia HIV-positiivsete hulgast arvamusliidrite koolitust ning luua eneseabirühmi nakatunutele AIDSi Ennetuskeskus, MTÜd 2003–2004 (–2007) • Tagada anonüümne telefoniteenus HIV-positiivsetele info ja psühholoogilise abi saamiseks AIDSi Ennetuskeskus koostöös MTÜdega pidevalt Alaeesmärgi saavutamise hindamine * Psühhosotsiaalse toetuse teenuseid kasutavate HIV-positiivsete osakaal. * HIV-positiivsetesse diskrimineeriva suhtumise esinemissagedus. TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE MAKSUMUS Käesoleva tegevuskava elluviimise kuludeks planeerime 8–10 miljonit krooni aastas. Kulutused tegevuskava elluviimiseks aastas: kulutused aastas kroonides Erinevad narkomaania ja HIV/AIDSi ennetusprojektid 2 500 000 narkoolukorra seire 400 000 Püsiva rehabilitatsiooniteenuse osutamine uimastisõltlastele pärast asendusravi läbiviimist (Loksa, Vihmari talu) 2 700 000 Sõltuvushäiretega laste/noorukite ravi ja rehabilitatsioon SA Tallinna Lastehaigla 1 600 000 Opiaatsõltuvate isikute asendusravi korraldamine AS-is Lääne-Tallinna Keskhaigla 2 000 000 Ennetusprogramm HIV/AIDSi riskigruppidele 650 000 Kokku: 9 850 000 Dokumendi koostajad: Ene Tomberg, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti tervishoiuosakonna juhataja Ellu Eik, Tervisekasvatuse Keskuse programmijuht Aire Trummal, Tervisekasvatuse Keskuse programmijuht Urmas Sadam, Tallinna Haridusameti vanemspetsialist Aljona Kurbatova, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Inna Tur, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Eerik Heldna, Tallinna Politseiprefektuuri komissar Nelli Kalikova, AIDSi Ennetuskeskuse juhataja Maie Salum, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Aare Raudsepp, Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist