Halinga Vallavolikogu — Halinga valla põhimääruse kinnitamine — KO, 27, 693

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 8, § 10 lõike 1, § 14 lõike 2, § 22 lõike 1 punkti 9, § 23 lõike 5, § 24, § 27, § 28 lõigete 2 ja 3, § 30 lõike 1 punkti 2, § 31 lõike 1, § 34 lõike 2, § 35 lõigete 2 ja 5, § 36 lõike 6, § 37 lõike 2, § 39 1 lõike 2, § 42 punktide 2 ja 4, § 47 lõike 2, § 48 lõike 3, § 49 lõigete 5 ja 11, § 50 punktide 2 ja 8, § 51 lõike 7, § 55 lõike 4 punkti 10 ning valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393) § 4, § 10 lõike 2, § 11 lõike 2 punkti 3, § 12 lõike 1, § 15, § 17, § 23, § 24 lõike 3 ja § 26 lõike 1 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED 1.1. Halinga valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Halinga valla (edaspidi vald) vallavolikogu ja -valitsuse, nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord, samuti muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. 1.2. Halinga valla sümbolid 1.2.1. Halinga vallal on Halinga valla lipp ja Halinga valla vapp. 1.2.2. Halinga valla lipu ruudukujulise kollase kanga ülemisel poolel on must karupea koos tõstetud parema käpaga. Manused sinised. Lipu alumisel poolel on kolm sinist pärlikarpi 2+1. Lipu etalonkujutise kinnitas riigisekretär 1. märtsil 1994. a. Piduliku kandelipu varras on sinine ja selle vardaehteks on kuldne odaots. Lipu normaalmõõdud on 105×105 cm. 1.2.3. Halinga valla vapi kuldsel kilbi ülemisel poolel on must karupea koos tõstetud parema käpaga. Manused sinised. Kilbi alumisel poolel on kolm sinist pärlikarpi 2+1. Vapi värvused ja tunnused tähistavad Halingamaad ja Apostel Jaakobust (Pärnu-Jaagupi kihelkond). Vapi etalonkujutise kinnitas riigisekretär 1. märtsil 1994. a. 1.3. Halinga valla sümbolite kasutamine 1.3.1. Halinga valla vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele. 1.3.2. Halinga valla vapi kujutist kasutatakse: 1.3.2.1. Halinga valla vapipitsatil, mis on hoiul vallasekretäri käes, ning valla hallatavate asutuste pitsatitel; 1.3.2.2. Halinga valla kirjaplangil; 1.3.2.3. Halinga valla üldplangil; 1.3.2.4. valla lipul; 1.3.2.5. valla väikesel ja suurel vapimärgil, mille statuudi kehtestab volikogu; 1.3.2.6. vallaametnike ja volikogu liikmete visiitkaartidel ning valitsuse poolt väljaantud trükistel, meenetel, reklaamidel ja embleemidel; 1.3.2.7. valitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel; 1.3.2.8. muudel juhtudel valitsuse loal. 1.4. Valla lipp heisatakse: 1.4.1. valitsuse hoonel ja valla hallatavate asutuste hoonetel peasissekäigu juures valla tähtpäevadel; 1.4.2. Halinga valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 1.4.3. Halinga valla avalikel üritustel; 1.4.4. muudel üritustel, kus on esindatud Halinga vald. 1.4.5. Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Halinga valla lipp: 1.4.5.1. koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule; 1.4.5.2. koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 1.4.5.3. koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; 1.4.5.4. koos teiste Eesti maakondade ja valdade lippudega – eesti tähestiku järjekorras paremalt vasakule. 1.5. Valla lipp ei tohi ületada riigilipu mõõtmeid. 1.6. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. II peatükk VALLAVOLIKOGU 2.1. Vallavolikogu moodustamine 2.1.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel kolmeks aastaks. 2.1.2. Volikogu liikmete arv määratakse vastavalt seadusele. 2.2. Volikogu pädevus 2.2.1. Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.2.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses. 2.3. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemine 2.3.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. 2.3.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 2.3.2.1. volikogu liikmel; 2.3.2.2. volikogu komisjonil; 2.3.2.3. volikogu fraktsioonil; 2.3.2.4. volikogu eestseisusel; 2.3.2.5. vallavalitsusel; 2.3.2.6. vallavanemal seaduses ettenähtud juhul; 2.3.2.7. vallaelanikel seaduses sätestatud korras. 2.3.3. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval stendil hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks valla raamatukogudes ja valla veebilehel aadressil http://www.halinga.parnumaa.ee hiljemalt viiendal tööpäeval pärast volikogu istungit. 2.3.4. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 2.3.5. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 2.3.6. Volikogu õigusaktid on avalikustatud vallamajas asuval stendil vähemalt kuni järgmise volikogu istungini ning on kättesaadavad valla raamatukogudes kogu kehtivuse ajal. 2.3.7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 2.3.8. Volikogu istungi protokollide ja õigusaktide originaale hoitakse vallakantseleis. I osa. VOLIKOGU TÖÖKORRALDUS 2.4. Volikogu esimehe valimine 2.4.1. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Halinga valla valimiskomisjoni esimees. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel. 2.4.2. Volikogu esimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi Halinga valla valimiskomisjon. 2.4.3. Õigus seada üles kandidaate on: 2.4.3.1. volikogu liikmetel; 2.4.3.2. volikogu fraktsioonidel. 2.4.4. Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. 2.4.5. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. 2.4.6. Kandidaatidele antakse aega enda ja oma programmi tutvustamiseks kuni 10 minutit. 2.4.7. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras. 2.4.8. Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. 2.4.9. Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. 2.4.10. Valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab Halinga valla valimiskomisjonilt allkirja vastu valla vapipitsati jäljendiga hääletussedeli. 2.4.11. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib Halinga valla valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. 2.4.12. Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. 2.4.13. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed hääletamiskabiinis või selleks kohaldatud ruumis iga kandidaadi nime järele kas sõna «poolt» või sõna «vastu». Seejärel laseb Halinga valla valimiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna valla vapipitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti. 2.4.14. Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 2.4.14.1. märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi; või 2.4.14.2. kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada. 2.4.15. Erapooletuks loetakse see hääletusssedel, kus pole märgistatud ühegi kandidaadi nime. 2.4.16. Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, siis loetakse see sedel rikutuks ja arvesse ei võeta. 2.4.17. Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada Halinga valla valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja. Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist. 2.4.18. Hääletamistulemuste kohta koostab Halinga valla valimiskomisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. 2.4.19. Hääletamistulemuste protokolli alusel võtab Halinga valla valimiskomisjoni vastu otsuse valimistulemuste kohta. Otsus jõustub allakirjutamisel. 2.4.20. Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. 2.4.21. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. 2.4.22. Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised punktis 2.4 sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi või tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu neile umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige. 2.5. Volikogu aseesimehe valimine 2.5.1. Volikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse punktis 2.4 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees. 2.6. Volikogu esimehe õigused ja kohustused 2.6.1. Volikogu esimees: 2.6.1.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2.6.1.2. esindab või volitab teisi isikuid esindama Halinga valda ja volikogu talle seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires; 2.6.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist; 2.6.1.4. korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 2.6.1.5. koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra eelnõu; 2.6.1.6. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.6.1.7. korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 2.6.1.8. vajadusel suunab määruste ja otsuste eelnõu arutamiseks volikogu alatistele komisjonidele. 2.7. Volikogu aseesimehe kohustused 2.7.1. Volikogu aseesimees: 2.7.1.1. täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohustusi; 2.7.1.2. täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe seatud ülesannetele. 2.8. Volikogu kokkukutsumine 2.8.1. Volikogu istung toimub üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. 2.8.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim volikogu liige. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuse lahendamiseks. 2.8.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab kirjalikult olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. 2.8.4. Volikogu liige, kes ei saa osa võtta volikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama volikogu istungi juhatajale või vallakantseleisse. 2.8.5. Volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning muud materjalid saadetakse volikogu liikmetele koos kutsega. Volikogu istungi päevakorras märgitud päevakorrapunkti kohta võib esitada istungi juhatajale alternatiiveelnõu enne istungi päevakorra kinnitamist. 2.8.6. Volikogule esitatud õigusakti eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse ja kehtiva seadusega ning avaliku ja eraõiguse üldpõhimõtetega, vastama normitehnika reeglitele ning olema keeleliselt korrektne. 2.8.7. Õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 2.8.7.1. eelnõu koostajate nimed; 2.8.7.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendused; 2.8.7.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestused ja finantseerimisallikad; 2.8.7.4. andmed eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 2.8.7.5. selgitused selle kohta, kellele on õigusakti eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks saadetud ja millised on kooskõlastamise tulemused, sealhulgas milliste märkustega ja mis põhjusel on jäetud arvestamata. 2.8.8. Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on volikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. 2.8.9. Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõud, arutelu piirdub ettekande, kaasettekande ja repliikide ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Volikogu võib oma töö korraldada poolthäälteenamusega ka teisiti. 2.9. Küsimuste arutelu volikogus 2.9.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 2.9.2. Iga istungi lõpus tehakse ettepanekuid järgmise istungi päevakorra eelnõu kohta. 2.9.3. Istungist videosalvestuste tegemiseks on vaja istungi juhataja luba. Istungist tehakse fonosalvestus, mida säilitatakse kaks kuud. 2.9.4. Istungi avamine hõlmab: 2.9.4.1. kohalviibivate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 2.9.4.2. kutsutud külaliste tutvustamist; 2.9.4.3. päevakorra eelnõu arutamist ja selle kinnitamist. 2.9.5. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 2.9.5.1. volikogu liikmed; 2.9.5.2. valitsuse liikmed. 2.9.6. Päevakorrapunkti väljaarvamiseks päevakorrast või juba kinnitatud päevakorrast on vaja volikogu poolthäälteenamust. 2.9.7. Volikogu istungi tööaeg on maksimum 6 tundi. Istungi juhataja teeb 10-minutilise vaheaja vähemalt iga 1,5 tunni järel. Istungi ajalimiidi ületamisel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. 2.9.8. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel aga vanim volikogu liige. 2.9.9. Volikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus. 2.9.10. Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist. 2.9.11. Istungi juhataja avab läbirääkimised pärast viimast ettekannet või kaasettekannet. 2.9.12. Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestus on kümme minutit. 2.9.13. Sõnavõtt on volikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestusega mitte üle viie minuti. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega ja sõnavõtusoovi palvega enne konkreetse päevakorrapunkti arutamist või selle ajal. 2.9.14. Küsimused ettekande, kaasettekande või sõnavõtu kohta esitatakse täpselt formuleeritult. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus viieks küsimuseks. 2.9.15. Märkus on volikogu liikme, ettekandja või kaasettekandja poolt kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. 2.9.16. Repliik on ettekandja, kaasettekandja või volikogu liikme poolt kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on ettekandjal, kaasettekandjal ja volikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. 2.9.17. Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. 2.9.18. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale või sõnavõtjale lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu. 2.9.19. Küsimuse, märkuse või repliigi esitamise soovist teatatakse juhatajale käe tõstmisega. Juhataja registreerib esineja. Enne esinemist teatab esineja, kas tegemist on küsimuse, märkuse või repliigiga. 2.9.20. Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. 2.9.21. Istungi juhatajal on õigus läbirääkimiste ajal kuulutada välja kuni viieminutiline vaheaeg. Teiste volikogu liikmete ettepanek läbirääkimiste ajal kuni viieminutilise vaheaja tegemiseks otsustatakse poolthäälteenamusega. 2.9.22. Istungi juhataja teatab läbirääkimiste lõppemisest pärast viimast registreeritud esinemist. 2.9.23. Pärast läbirääkimiste lõppu ja enne küsimuse hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest laekunud parandus- ja täiendusettepanekutest. Kõik ettepanekud peavad olema esitatud kirjalikult, v.a ettepanekud, mis puudutavad eelnõu redaktsiooni menetlemist. Enne hääletama asumist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ja veendub, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus või ettepanek ühtmoodi mõistetav. 2.9.24. Volikogu õigusakti eelnõusse muudatuste formuleerimiseks võidakse valida enne eelnõu hääletamisele panemist redaktsioonikomisjoni. Volikogu valib redaktsioonikomisjoni avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Komisjon vormistab muudatused kirjalikult. Eelnõusse tehtud parandusi ei hääletata eraldi läbi, kui eelnõu esitaja on need heaks kiitnud või kui ei ole esitatud teineteist välistavat ettepanekut ja ükski volikogu liige ei nõua ettepaneku hääletamisele panemist. 2.9.25. Enne hääletamisele asumist võib istungi juhataja, fraktsiooni esimees või alatise komisjoni esimees nõuda kuni kümneminutilist vaheaega. 2.9.26. Eelnõu ei panda tervikuna hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Juhul kui küsimuse kohta esitatakse mitu õigusakti eelnõud või parandusettepanekut, paneb istungi juhataja need hääletusele esitamises järjekorras. Eelnõu esitajal või ettepaneku tegijal on õigus tema esitatud eelnõu või ettepanek tagasi võtta. 2.9.27. Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta, v.a juhul, kui tegemist on protseduurilise märkusega. Märkuse tegija annab selleks käega märku ja teatab, et ta soovib teha protseduurilist märkust. 2.9.28. Juhul kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. 2.9.29. Mõjuvatest põhjustest istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg märgitakse protokolli. 2.10. Hääletamine volikogus 2.10.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 2.10.2. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Seaduses ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 2.10.3. Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 2.10.4. Isikute nimetamine, volitamine või delegeerimine otsustatakse avalikul hääletamisel, kui volikogu ei otsusta teisiti. 2.10.5. Vähemalt ühe volikogu liikme nõudel võib läbi viia nimelise või salajase hääletamise. 2.10.6. Nimelise hääletamise läbiviimiseks toimub volikogu nimekirjaline küsitlemine tähestiku järjekorras, kus iga volikogu liige vastab, kas ta on poolt või vastu või erapooletu või keeldub hääletamast. Protokollis märgitakse, kes olid kohal, kes osales hääletamisel ja kuidas hääletas. 2.10.7. Isikuvalimistel küsib istungi juhataja enne hääletusprotseduuri algust kandidaadi nõusolekut kandideerimise kohta. Kandidaadid seatakse üles kirjaliku ettepaneku alusel. 2.10.8. Salajase hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon, mille valib volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmelisena, määrates ära komisjoni esimehe. 2.10.9. Häältelugemiskomisjon saab oma volitused valituks osutumise hetkest ning volitused lõpevad volikogu istungi lõppemisega. 2.10.10. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamist ning nendele kandidaatide nimede kandmist. Komisjon annab volikogu liikmetele nimekirja alusel valla vapipitseri jäljendiga varustatud hääletussedelid. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja. 2.10.11. Kõikide kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile. Igal volikogu liikmel on nii mitu häält, kui on valitavaid ametikohti. 2.10.12. Sajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed hääletamiskabiinis või selleks kohaldatud ruumis iga kandidaadi nime järele kas sõna «poolt» või sõna «vastu». Seejärel laseb häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna valla vapipitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti. 2.10.13. Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on: 2.10.13.1. märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi; või 2.10.13.2. kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada. 2.10.14. Erapooletuks loetakse hääletussedel, millel pole märgistatud ühegi kandidaadi nime. 2.10.15. Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, siis loetakse see hääletamisest keeldumiseks. 2.10.16. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees ning istungi juhataja kinnitab need haamrilöögiga. Tulemused kantakse volikogu istungi protokolli. 2.10.17. Kui hääletamise tulemusel jagunevad isikule antud poolt- ja vastuhääled võrdselt või kui kaks isikut saavad võrdse arvu poolthääli, loetakse isikud mittevalituks. Seejärel korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse kandidaadid järgmisel volikogu istungil. 2.10.18. Volikogu liige ei tohi osaleda küsimuse arutamises ja otsustamises, k.a hääletamises, kui kõnealuses küsimuses tekib huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse mõistes. 2.11. Istungi protokoll 2.11.1. Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. 2.11.2. Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutamisele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 2.11.3. Volikogu istungi protokoll on igaühele kättesaadav viie tööpäeva möödumisel arvates istungi toimumise päevast vallavalitsuse infolaual ja valla raamatukogudes ning Halinga valla koduleheküljel aadressiga: http://www.halinga.parnumaa.ee hiljemalt seitsmendal tööpäeval arvates istungi toimumise päevast. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vallakantselei siseseks kasutamiseks. 2.11.4. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 2.12. Volikogu eestseisus 2.12.1. Volikogu istungi päevakorra eelnõu valmistab ette volikogu liikmetest moodustatud eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, valimisliitude ja erakondade esindajad või fraktsioonide esimehed. 2.12.2. Eestseisus nimetab vallavalitsuse moodustatud komisjonidesse või töörühmadesse volikogu esindaja, kui seda näeb ette komisjoni töökord või seadus. 2.12.3. Eestseisuse koosseis kinnitatakse volikogu otsusega volikogu perioodiks. 2.12.4. Eestseisuse koosseisu muudetakse volikogu otsusega. 2.12.5. Volikogu eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees ning need toimuvad tema määratud kuupäeval ja kellaajal. 2.12.6. Volikogu eestseisuse koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. Teistel isikutel lubatakse volikogu eestseisuse koosolekutest osa võtta ainult volikogu esimehe või aseesimehe nõusolekul. 2.12.7. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled eestseisuse liikmed. 2.12.8. Eestseisuse koosoleku käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja, kelleks on volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. 2.13. Volikogu fraktsioonid 2.13.1. Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget, kes kuuluvad samasse erakonda või on valitud sama valimisliidu nimekirja järgi. Ühest erakonnast või valimisnimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib oma volituste ajal kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonist lahkumisel ei või ta astuda teise fraktsiooni. 2.13.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe, aseesimehe ja liikmete nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni volitused loetakse alanuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisega volikogu istungil. 2.13.3. Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. Fraktsiooni esimees ja aseesimees ei või olla samal ajal volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal. 2.13.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus otsustab fraktsioon ja need vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 2.13.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 2.13.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 2.13.7. Fraktsioonil on õigus: 2.13.7.1. algatada volikogu õigusakte; 2.13.7.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 2.13.7.3. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele, kinnitatavatele ja määratavatele ametikohtadele; 2.13.7.4. võtta oma liikmete kaudu volikogu istungil sõna; 2.13.7.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 2.13.7.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 2.13.7.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. II osa. VOLIKOGU KOMISJONID 2.14. Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamine 2.14.1. Volikogu võib moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone. 2.14.2. Volikogu alatise komisjoni töövaldkond määratakse ära volikogu tööperioodi alguses komisjonide moodustamise otsuses. Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu perioodiks valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks. 2.14.3. Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks. 2.14.4. Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. 2.14.5. Volikogu alatine komisjon moodustatakse komisjoni esimehe ettepanekul vähemalt viieliikmelisena. 2.14.6. Volikogu komisjonide esimehed, vajadusel aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised volikogu komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel nimekirjana avalikul hääletusel. 2.14.7. Volikogu alatise komisjoni esimees kaasab komisjoni koosseisu volikogus esindatud valimisliitude ja erakondade esindajad ja teisi vallaelanikke. 2.14.8. Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. 2.14.9. Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni esimehe või volikogu liikme ettepanekul. 2.14.10. Volikogu komisjonide esimeestel, aseesimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning see jõustub järgmisel volikogu istungil. 2.14.11. Volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise, vabastamise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe vastavalt punktile 2.14.4. 2.14.12. Komisjoni uus esimees võib esitada volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu. 2.15. Volikogu komisjonide töökord 2.15.1. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed. Komisjoni esimehel on õigus kaasata eelnõude arutelude juurde spetsialiste ja vallavalitsuse esindajaid. 2.15.2. Volikogu komisjonide tööd juhib komisjoni esimees, kes: 2.15.2.1. koostab komisjoni töökavad ja koosolekute päevakorra eelnõud; 2.15.2.2. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 2.15.2.3. vastutab komisjoni asjaajamise eest. 2.15.3. Volikogu komisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku volikogu komisjoni esimees või aseesimees. 2.15.4. Komisjoni esimees või aseesimees teatab komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist selle toimumise aja, koha ja arutusele tulevad küsimused. 2.15.5. Volikogu komisjon on kohustatud temale suunatud õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt ühe nädala jooksul. 2.15.6. Volikogu komisjoni liikmel on õigus saada vallakantseleist oma tööks vajalikku informatsiooni. 2.15.7. Volikogu liikmed võivad volikogu komisjoni koosolekul osaleda sõnaõigusega. 2.15.8. Volikogu komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu konsensuse alusel või kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele komisjoni järgmisel koosolekul. Eelnõu menetlemisel volikogus kaitseb komisjoni esimees komisjoni seisukohta, kuid ei ole hääletamisel seotud komisjoni otsusega. 2.15.9. Volikogu komisjonide koosolekute käik protokollitakse. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Volikogu komisjonide protokollid peavad olema vormistatud seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 2.15.10. Protokolle hoitakse vallakantseleis, kus need on igaühele kättesaadavad, samuti tehakse need kättesaadavaks valla raamatukogudes ning Halinga valla koduleheküljel aadressiga: http://www.halinga.parnumaa.ee hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. 2.15.11. Volikogu komisjoni protokollilise otsuse esitamisel volikogu istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikme seisukoht. 2.15.12. Volikogu komisjoni esimeest asendab tema äraolekul aseesimees või vanim kohalolev komisjoni liige, kui volikogu komisjoni esimees pole määranud teisiti. 2.15.13. Volikogu komisjoni esimees esitab volikogu juunikuu istungil ja detsembrikuu istungil komisjoni töö kohta kirjaliku aruande. 2.16. Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täitmise kord 2.16.1 Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 2.16.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 2.16.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 2.16.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2.16.3.2. valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 2.16.3.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 2.16.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 2.16.3.5. vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. 2.16.4. Revisjonikomisjon kontrollib kord aastas kõikide valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust revisjonikomisjoni koostatud tööplaani alusel, mille ta esitab aasta alguses volikogule ja valitsusele teadmiseks. 2.16.5. Revisjonikomisjon kontrollib valitsuse tegevust vähemalt kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. 2.16.6. Revisjonikomisjon võib kontrolli teostada ka volikogu ülesandel erinevalt tööplaanist. 2.16.7. Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 2.16.7.1. saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ning saada vajadusel nende koopiaid ja kirjalikke seletusi; 2.16.7.2. pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste juurde. 2.16.8. Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu. 2.16.9. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. 2.16.10. Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistus kõrvaldada. Tekkinud takistusest teatab kontrollija revisjonikomisjoni esimehele või volikogu esimehele. 2.16.11. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. 2.16.12. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 2.16.12.1. riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2.16.12.2. vallavara kasutamise õigsust; 2.16.12.3. vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 2.16.12.4. tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 2.16.12.5. raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust. 2.16.13. Aktis peavad sisalduma: 2.16.13.1. viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda; 2.16.13.2. faktilise olukorra kirjeldus; 2.16.13.3. järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud; 2.16.13.4. järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. 2.16.14. Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad. 2.16.15. Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. 2.16.16. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 2.16.17. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. III peatükk VALLAVALITSUS 3.1. Vallavanema valimine 3.1.1. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks. 3.1.2. Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse punktis 2.4 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon punktides 2.10.8 kuni 2.10.17 sätestatud korras. 3.2. Vallavanem 3.2.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus, esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta. 3.2.2. Vallavanem: 3.2.2.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd; 3.2.2.2. esindab Halinga valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires; 3.2.2.3. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3.2.2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 3.2.2.5. esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta; 3.2.2.6. võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad; 3.2.2.7. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse abiteenistujatega ning valla hallatavate asutuste juhtidega; 3.2.2.8. täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. 3.2.3. Vallavanema volitused, välja arvatud punktis 3.2.1 sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. 3.2.4. Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 3.2.4.1. tema tagasiastumise korral; 3.2.4.2. temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3.2.4.3. tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 3.2.4.4. tema teovõimetuks tunnistamisel; 3.2.4.5. tema surma korral. 3.2.5. Punktis 3.2.4 nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse nimetamiseni. 3.2.6. Punktides 3.2.4.3 ja 3.2.4.4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. 3.3. Vallavanema asendamine 3.3.1. Kui vallavanemal pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab vallavanemat vanim kohalolev valitsuse liige või vallavanema käskkirja või vallavalitsuse korraldusega määratud vallavalitsuse liige. 3.3.2. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». 3.4. Valitsuse struktuur, liikmete arv ja vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) kord 3.4.1. Vallavalitsus kui valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Halinga vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. 3.4.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 3.4.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 3.4.3. Vallavalitsus juhib vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust. 3.4.4. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 3.4.5. Vallavanem ja vallavalitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega. 3.4.6. Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule otsuse eelnõu vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes otsuse eelnõus, millele lisatakse kandidaatide kirjalik nõusolek. 3.4.7. Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10-minutise ettekandega. Esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3-minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse. 3.4.8. Vallavanemal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele. 3.4.9. Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 3.4.10. Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks. 3.4.11. Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel. 3.5. Valitsuse pädevus 3.5.1. Valitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele. 3.5.2. Valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest. 3.5.3. Valitsuse pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses ja muudes õigusaktides. 3.6. Valitsuse õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 3.6.1. Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. 3.6.2. Valitsuse õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval infolaual hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks valla raamatukogudes viie tööpäeva jooksul pärast valitsuse istungit. 3.6.3. Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 3.6.4. Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisel ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. I osa. VALITSUSE TÖÖKORRALDUS 3.7. Valitsuse töö planeerimine 3.7.1. Istungil arutusele tulevad põhiküsimused planeeritakse aasta tööplaanis, mille kinnitab vallavalitsus hiljemalt 1. veebruariks. Tööplaan avalikustatakse valla lehes. Muudatused ja täiendused tööplaani kinnitatakse vastavalt vajadusele. 3.7.2. Ettepaneku küsimuse võtmiseks valitsuse tööplaani võivad teha kirjalikult volikogu ja valitsuse liikmed, vallavanem ja vallasekretär. 3.7.3. Tööplaani võetud küsimuste arutamise tähtaja edasilükkamise või nende küsimuste istungi päevakorrast väljajätmise otsustab valitsus küsimuse tööplaani esitanud isiku või küsimuse ettevalmistamise eest vastutava isiku ettepanekul. 3.7.4. Kui tööplaanis ettenähtud ajaks ei ole päevakorrapunkt valitsuse töökorras ettenähtud korras ette valmistatud, tuleb valitsuse istungile esitada informatsioon selle põhjustest ning ettepanekud edasise tegevuse kohta. 3.8. Valitsuse kokkukutsumine 3.8.1. Valitsuse istungid toimuvad üldjuhul teisipäeviti mitte vähem kui kaks korda kuus vallamajas. 3.8.2. Valitsuse istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt pooled valitsuse liikmetest, vallavanem ja vallasekretär. 3.8.3. Valitsuse liikmetel on õigus teha ettepanekuid valitsuse päevakorra kohta, esitada arutamiseks valitsuse määruse ja korralduse eelnõusid ning esitada seisukoha võtmiseks volikogu määruste ja otsuste eelnõusid. 3.8.4. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu tuleb esitada vallasekretärile hiljemalt istungi päevale eelneva reede ennelõunal. 3.8.5. Vastuväited eelnõudele peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsküsimuste eelnõud ka pearaamatupidaja poolt. 3.8.6. Vallasekretär esitab istungi päevakorra eelnõu koos materjalidega vallavanemale hiljemalt esmaspäeva ennelõunaks, samuti teatab valitsuse liikmetele istungi päevakorra. 3.9. Küsimuste arutelu valitsuses 3.9.1. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 3.9.2. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 3.9.3. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 3.9.4. Istungi algul teeb istungi juhataja teatavaks päevakorra eelnõu, mis kinnitatakse konsensuse alusel. Päevakorra eelnõu täiendamiseks võivad taotluse esitada vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. 3.9.5. Otsused langetatakse istungile esitatud materjalide alusel. Arutelu alustatakse, kui seda nõuab vähemalt üks valitsuse liige. 3.9.6. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõna. 3.9.7. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega. 3.9.8. Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida samas küsimuses istungile kutsutud isikule. 3.9.9. Valitsus võib katkestada küsimuse arutamise igas staadiumis poolthäälteenamusega. Sellega peab kaasnema valitsuse otsus arutelu jätkamise aja kohta. 3.9.10. Valitsuse istungi juhataja õigused ja kohustused: 3.9.10.1. teeb kindlaks istungist osavõtjad, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 3.9.10.2. jälgib istungi päevakorrast ja töökorraldusest kinnipidamist; 3.9.10.3. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras; 3.9.10.4. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorrapunkti; 3.9.10.5. märgates sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 3.9.10.6. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 3.9.10.7. kuulutab valitsuse otsustuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise. 3.10. Hääletamine valitsuses 3.10.1. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse otsused tehakse üldjuhul konsensuse alusel, kui keegi valitsuse liikmetest nõuab hääletamist, siis võetakse otsus vastu poolthäälteenamusega. 3.10.2. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid. 3.10.3. Õigusakti eelnõus tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiitnud eelnõu esitaja. 3.10.4. Hääletamine valitsuses on üldjuhul avalik. 3.10.5. Isikuvalimised, ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 3.10.6. Valitsuse otsused fikseerib istungi juhataja. 3.10.7. Ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need hääletamisele. Igal valitsuse liikmel on üks hääl. Hääletamise igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. 3.10.8. Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. Kui ka uue hääletamise järel jagunevad hääled võrdselt, võetakse sama küsimus arutusele valitsuse järgmisel istungil. 3.10.9. Kui õigusakti eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui ka alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine ja täiendamiseks vajalik aeg ning vastutav isik, et küsimus uuesti istungi päevakorda võtta. 3.10.10. Kui istungi juhataja on asunud hääletamise läbiviimisele, siis enam sõna ei anta. 3.10.11. Valimised toimuvad üldjuhul mitme kandidaadi vahel. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 3.10.12. Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: 3.10.12.1. poolthääled; 3.10.12.2. vastuhääled; 3.10.12.3. erapooletud. 3.10.13. Mitme alternatiivi korral pannakse eelnõud või ettepanekud hääletamisele, kusjuures ühe ettepaneku kohta on valitsuse liikmel üks hääl. Edasi hääletatakse kahte enam poolthääli saanud ettepanekut. 3.10.14. Teised isikud, kes istungist osa võtavad, ei hääleta. 3.10.15. Valitsuse liige ei tohi osaleda küsimuse arutamises ja otsustamises, k.a hääletamises, kui kõnealuses küsimuses tekib huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse mõistes. 3.11. Istungi protokoll 3.11.1. Valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär või tema asendaja. 3.11.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 3.11.3. Valitsuse istungite protokollid on üldkättesaadavad vallamajas asuval infolaual ja valla raamatukogudes ning Halinga valla koduleheküljel aadressiga: http://www.halinga.parnumaa.ee hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul istungi toimumisest. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 3.11.4. Valitsuse protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 3.12. Valitsuse komisjonide moodustamise kord ja alused ning töökord 3.12.1. Valitsus võib moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi valitsuse komisjone. 3.12.2. Eriseaduste alusel moodustatavate valitsuse komisjonide töökorra ja ülesanded kehtestab valitsus. 3.12.2. Valitsuse alatise komisjoni töövaldkond määratakse ära valitsuse tööperioodi alguses komisjonide moodustamise otsuses. Valitsuse komisjonid moodustatakse valitsuse perioodiks valdkondade kaupa valitsuse tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks, valitsusele arvamuse esitamiseks, samuti valitsuse istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning valitsuse ja volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja kooskõlastamiseks. 3.12.3. Valitsuse komisjoni esimeheks kinnitatakse poolthäälteenamusega vastava valdkonna eest vastutav ametnik. 3.12.4. Valitsuse komisjonid moodustatakse komisjoni esimehe ettepanekul vähemalt viieliikmelised. 3.12.5. Valitsuse komisjoni liikmed kinnitab valitsus komisjoni esimehe esildisel avalikul hääletusel. Valitsuse komisjoni esimees moodustab komisjoni selliselt, et sellesse oleksid kaasatud eri huvigruppide esindajad, asjatundjad ja ametnikud. Komisjon võib oma tegevusse kaasata eksperte. 3.12.6. Valitsuse alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos valitsuse koosseisu volituste lõppemisega või valitsuse otsusel. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt valituse otsusele. 3.12.7. Valitsuse komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti valitsuse komisjoni koosseisu muutmine toimub valitsuse komisjoni või valitsuse liikme ettepanekul. 3.12.8. Valitsuse komisjoni esimehel ja liikmetel on õigus tagasi astuda. 3.12.9. Valitsuse komisjoni esimehe tagasiastumisel, vabastamisel, talle valitsuse poolt umbusalduse avaldamisel, tema kui ametniku teenistusest vabastamisel valitakse uus esimees. 3.12.10. Komisjoni uus esimees võib esitada valitsusele kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu. 3.13. Valitsuse komisjonide töökord 3.13.1. Valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 3.13.2. Valitsuse komisjonide tööd juhib komisjoni esimees, kes: 3.13.2.1. koostab komisjoni töökavad ja koosolekute päevakorra eelnõud; 3.13.2.2. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 3.13.2.3. vastutab komisjoni asjaajamise eest. 3.13.3. Valitsuse komisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees. Kokkukutsumine võib toimuda ka vallavanema, valitsuse või vähemalt poolte valitsuse komisjoni liikmete algatusel. 3.13.4. Valitsuse komisjoni esimees saadab komisjoni liikmetele vähemalt üks päev enne koosoleku toimumist teate arutusele tulevate küsimuste kohta. 3.13.5. Valitsuse komisjonidel on õigus saada nende tööks vajalikku informatsiooni vallakantseleist. 3.13.6. Valitsuse komisjoni koosolek on kinnine. 3.13.7. Valitsuse komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral toimuvad uued läbirääkimised ning seejärel hääletatakse uuesti. 3.13.8. Valitsuse komisjoni koosoleku käik protokollitakse. Protokolle hoitakse vallakantseleis, need tehakse igaühele kättesaadavaks vallamajas asuval infolaual, samuti tehakse need kättesaadavaks valla raamatukogudes hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Valitsuse komisjonide protokollid peavad olema vormistatud seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 3.13.9. Valitsuse komisjonide seisukohad on valitsuse jaoks nõuandvad. 3.14. Vallakantselei 3.14.1. Vallakantselei ülesanne on: 3.14.1.1. nõustada volikogu ja valitsust ning nende komisjone seadusandluse alal; 3.14.1.2. teenindada volikogu ja valitsust asjaajamises; 3.14.1.3. luua volikogu ja valitsuse ülesannete täitmiseks vajalikud tingimused; 3.14.1.4. osutada abi volikogule ja valitsusele suhtlemises teiste organisatsioonidega; 3.14.1.5. võtta vastu vallaelanikke ja tagada nende teenindamine. 3.14.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 3.15. Vallasekretäri ülesanded 3.15.1. Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. Põhimäärusega pandud ülesanded on: 3.15.1.1. koguda kokku volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõud ning anda oma arvamus nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta; 3.15.1.2. korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollilist teenindamist; 3.15.1.3. korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamine; 3.15.1.4. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine ning õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantsleri kantseleisse saatmine; 3.15.1.5. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamine täitjatele ja teistele asjaosalistele; 3.15.1.6. korraldada volikogu ja valitsuse kirjavahetust; 3.15.1.7. informeerida valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 3.15.1.8. taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 3.15.1.9. pidada seaduste ning volikogu ja valitsuse õigusaktide täitmise arvestust. IV peatükk VALLAEELARVE KOOSTAMISE, KINNITAMISE, VASTUVÕTMISE, TÄITMISE, TÄPSUSTAMISE JA MUUTMISE KORD 4.1. Eelarve mõiste, tulud, kulud ja kehtivus 4.1.1. Vallaeelarve (edaspidi eelarve) on iseseisev eelarve, mis koosneb Halinga valla ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 4.1.2. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 4.1.3. Tulude ja kulude katmiseks nähakse eelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid jm taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid jm taolised kohustused. 4.1.4. Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 4.1.4.1. maksud; 4.1.4.2. kaupade ja teenuste müük, sh lõivud; 4.1.4.3. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4.1.4.4. tulud varadelt; 4.1.4.5. toetused, sealhulgas välisabi; 4.1.4.6. muud tulud, sealhulgas trahvid. 4.1.5. Eelarve kulud liigendatakse tegevusalade ja majandusliku sisu järgi. Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 4.1.5.1. personalikulud; 4.1.5.2. majandamiskulud; 4.1.5.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 4.1.5.4. sotsiaaltoetused; 4.1.5.5. valitsussektorisisesed eraldised; 4.1.5.6. muud eraldised mitteresidentidele; 4.1.5.8. materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine; 4.1.5.9. intressid ja kohustistasud; 4.1.5.10. muud kulud. 4.1.6. Eelarve kulud tegevusalade järgi: 4.1.6.1. üldised valitsussektori teenused; 4.1.6.2. riigikaitse; 4.1.6.3. avalik kord ja julgeolek; 4.1.6.4. majandus; 4.1.6.5. keskkonnakaitse; 4.1.6.6. elamu- ja kommunaalmajandus; 4.1.6.7. tervishoid; 4.1.6.8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 4.1.6.9. haridus; 4.1.6.10. sotsiaalne kaitse. 4.1.7. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 4.2. Eelarve koostamine 4.2.1. Eelarve koostamine algab alaeelarvete koostamisega, mille eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite suurus, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata õigusaktidega omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks ja muude kulude katteks. 4.2.2. Eelarve eelnõu koostamise aluseks on valla arengukava. 4.2.3. Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. 4.2.4. Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus. Vallavalitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustumise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. 4.2.5. Eelarve eelnõu koostamist organiseerib pearaamatupidaja, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab vallavalitsusele eelarve piirsummade eelnõu. Pärast piirsummade heakskiitmist vallavalitsuse poolt teatab vallavalitsus hiljemalt 1. septembriks valla hallatavate asutuste juhtidele (edaspidi alaeelarvete koostajad) alaeelarvete koostamiseks vajalikud näitajad. 4.2.6. Alaeelarve on vallavolikogu ja -valitsuse ning valla hallatavate asutuste (edaspidi asutused) eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Asutuste kulud on tegevuskulud, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega. Asutuse tegevuskulude alaeelarved koostatakse vastavalt rahandusministri kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. 4.2.7. Alaeelarvete eelnõude koostamisel peavad alaeelarvete koostajad: 4.2.7.1. tagama range kinnipidamise kehtivatest õigusaktidest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest; 4.2.7.2. kinni pidama kokkuhoiurežiimist, vältides eraldiste vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 4.2.7.3. esitama alaeelarve eelnõu vallavalitsusele hiljemalt 1. oktoobriks. 4.2.8. Alaeelarvete eelnõude läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele õigusaktidele, samuti hindab alaeelarve eelnõusse lülitatud kulude otstarbekust. 4.2.9. Enne eelarve eelnõu üleandmist volikogule teatab vallavalitsus eelarve eelnõus ettenähtud riigiabist Rahandusministeeriumile kirjalikult vastavalt konkurentsiseaduse § 21 lõikele 4. 4.2.10. Vallavalitsus vaatab eelarve määruse eelnõu läbi ja esitab heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega volikogu menetlusse hiljemalt 1. detsembriks. Eelarve üleandmine valitsuselt volikogule fikseeritakse vastava aktiga, millele kirjutavad alla vallavanem ja volikogu esimees. Volikogu esimees edastab hiljemalt kolmandal tööpäeval eelarve eelnõu volikogu komisjonidele. 4.3. Eelarve eelnõu lisad 4.3.1. Eelarve eelnõule lisatakse: 4.3.1.1. eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 4.3.1.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 4.3.1.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4.3.1.4. valla hallatavate asutuste personali koosseisud koos palgamääradega. 4.4. Eelarve menetlemine 4.4.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest. Kohalike maksude, maksumäärade ja koormiste kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks esitab valitsus vastavad eelnõud koos eelarveprojektiga ühtses paketis volikogule. Volikogu menetleb maksude, nende määrade ja koormiste kehtestamist, muutmist või tühistamist koos eelarve eelnõuga. 4.4.2. Volikogu komisjonid vaatavad pärast volikogu esimehelt eelnõu saamist kümne päeva jooksul eelarve eelnõu ja neile esitatud ettepanekud läbi ning esitavad oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult vallavalitsusele ja eelarvekomisjonile. 4.4.3. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega vallavalitsusele ja eelarvekomisjonile. 4.4.4. Vallavalitsus ja eelarvekomisjon vaatavad koos läbi parandusettepanekud ja esitavad projekti esimeseks lugemiseks. 4.4.5. Lahkarvamuste puhul vallavalitsuse ja eelarvekomisjoni vahel esitavad mõlemad volikogule omapoolsed täiendavad selgitused lahkarvamuste kohta. 4.4.6. Parandusettepanekuid saab esitada kümne päeva jooksul pärast esimest lugemist vallavalitsusele ja eelarvekomisjonile, kes analüüsivad neid ja esitavad volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha. 4.4.7. Volikogu otsusel võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel. 4.5. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 4.5.1. Volikogu võtab seaduses sätestatud korras vastu tasakaalus oleva vallaeelarve. 4.5.2. Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve vastavalt rahandusministri kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile vallavalitsuse, vallavolikogu ja valla hallatavate asutuste lõikes. 4.5.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algul. 4.5.4. Pärast eelarve vastuvõtmist kinnitab vallavalitsus valla spordi- ja kultuuriürituste rahastamise plaani. Plaani alusel kuuluvad rahastamisele ülevallalise tähtsusega üritused, samuti mittetulundusühingute, seltsingute, sihtasutuste ja spordiklubide korraldatavad üritused. Valla hallatavate asutuste poolt korraldatavate ürituste ja asutuste juurde kuuluvate kollektiivide rahastamine toimub konkreetse asutuse alaeelarvest. 4.5.5. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Vallavalitsusel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 4.6. Eelarve täitmine 4.6.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 4.6.2. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 4.6.3. Eelarvet täidetakse vastavalt rahandusministri kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. 4.6.4. Eelarve vaba jäägi suunamise otsustab volikogu. 4.6.5. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 4.6.6. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eraldiste edasise kasutamise otsustab volikogu. 4.6.7. Vallavalitsus annab volikogule informatsiooni eelarve täitmise kohta kord kvartalis. 4.6.8. Valla hallatavate asutuste juhid annavad vallavalitsusele aru eelarverahade kulutamise kohta. 4.6.9. Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on vallavalitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust. 4.6.10. Palgafondi kokkuhoiu puhul on alaeelarvete valdajatel õigus maksta kokkuhoitud summas lisatasusid ja preemiaid vallavalitsuse nõusolekul. Vallavanemale määrab lisatasu või preemia vallavalitsus, volikogu esimehele volikogu. 4.6.11. Vallavalitsus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras ja tähtajal. 4.6.12. Eelneva aasta eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus rahandusministri kehtestatud korras ning esitab selle volikogule 1. aprilliks. 4.6.13. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava kirjaliku arvamuse. 4.7. Volikogule esitatava eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 4.7.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 4.7.2. tulemi aruanne; 4.7.3. reservfondi kasutamise aruanne; 4.7.4. varade liikumise aruanne; 4.7.5. kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste koosseisude aruanne; 4.7.6. haridusasutuste kontingendi aruanne; 4.7.7. laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne; 4.7.8. kohaliku omavalitsuse üksuse investeeringute aruanne. 4.8. Eelarve muutmine, lisaeelarve 4.8.1. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. Kui ilmneb tulude enamlaekumine, mis võimaldab lülitada eelarvesse täiendavaid kulutusi võib samuti koostada lisaeelarve. Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta eelarveaasta kestel. Valitsus esitab lisaeelarve eelnõu hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta lõppu. 4.8.2. Lisaeelarve projektile lisatakse järgmised dokumendid: 4.8.2.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta; 4.8.2.2. andmed lisatulude kohta koos põhjendusega; 4.8.2.3. andmed assigneeringute kohta, mille täiendamist taotletakse; 4.8.2.4. andmed võimaliku säästu kohta koos põhjendustega. 4.8.3. Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab vallavalitsus need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu. 4.8.4. Kulude ümberpaigutamiseks ühe konkreetse alaeelarve kulurühmade piires esitab valla hallatava asutuse juht taotluse vallavalitsusele hiljemalt 10. detsembriks. Muudatuste tegemiseks alaeelarves analüüsib vallavalitsus muudatuste vajalikkust ja nende põhjendatuse korral vormistatakse eelarve muutmise eelnõu ning esitatakse see kinnitamiseks volikogule. 4.8.5. Lisaeelarve ja eelarve muutmise eelnõu menetletakse volikogus samas korras nagu põhieelarvetki, kuid lisaeelarve ja eelarve muutmine võidakse vastu võtta esimesel lugemisel. 4.9. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruande avalikustamine 4.9.1. Eelarve eelnõu, vallaeelarve, lisaeelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks ja tehakse üldsusele kättesaadavaks vallamaja infolaual ja valla raamatukogudes ning Halinga valla koduleheküljel aadressiga: http://www.halinga.parnumaa.ee. 4.10. Reservfondi käsutamine 4.10.1. Vallaeelarve reservfond (edaspidi reservfond) moodustatakse eelarve koosseisus vastavuses valla- ja linnaeelarve seaduse §-ga 6 ning selle suurus peab olema vähemalt 1% eelarve kuludest. Reservfondi konkreetse suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 4.10.2. Reservfondi käsutab vallavalitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist. 4.10.3. Taotlus ettenägematute kulude katmiseks reservfondist esitatakse vallavalitsusele. Taotlusele lisatakse vastava valdkonna juhi kirjalik seisukoht. Vallavalitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult. 4.10.4. Vallavalitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ning vormistab selle korraldusega. 4.10.5. Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta annab vallavalitsus volikogule informatsiooni kord kvartalis ning esitab aruande koos eelarve täitmise aruandega. V peatükk VALLA ARENGUKAVA NING SELLE MUUDATUSTE VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 5.1. Valla arengukava peab olema enne selle vastuvõtmist arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil. 5.2. Valla arengukava projekt ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallakantseleis ja valla raamatukogudes ning valla veebilehel vähemalt kaks nädalat enne selle esimest arutamist volikogu istungil. 5.3. Volikogu vaatab valla arengukava läbi hiljemalt 1. oktoobriks ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. VI peatükk VALLA ESINDAMINE JA LEPINGUTE SÕLMIMINE 6.1. Valla esindusfunktsiooni täitmine 6.1.1. Halinga valda võivad esindada volikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 6.2. Valla esindamine kohtus 6.2.1. Vald osaleb kohtuasjades vallavalitsuse või volikogu kaudu. 6.2.2. Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või Halinga valla nimel volikogu esimehe sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. 6.3. Vallavalitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada: 6.3.1. seadusjärgse esindajana vallavanem; 6.3.2. vallavalitsuse korraldusega volitatud vallavalitsuse ametnik; 6.3.3. vallasekretär; 6.3.4. vallasekretäri käskkirjaga volitatud vallakantselei ametnik; 6.3.5. vallavalitsuse nimel vallasekretäri sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. 6.4. Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja. 6.5. Valla esindamine seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud toimingutes 6.5.1. Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele. 6.5.2. Vallavalitsust esindab vallavanema või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik. 6.6. Lepingute sõlmimine 6.6.1. Halinga valla nimel sõlmivad lepinguid: 6.6.1.1. volikogu esimees; 6.6.1.2. vallavanem. 6.6.2. Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid: 6.6.2.1. vallavanem; 6.6.2.2. vallavalitsuse liikmed vallavalitsuse korraldusega antud volituse alusel; 6.6.2.3. valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik. 6.6.3. Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja vallavalitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis. VII peatükk KOORMISED 7.1. Koormise mõiste ja kehtestamine 7.1.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtiva heakorraeeskirja täitmiseks. 7.1.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 7.1.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 7.1.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks valla ees selle koormise täitmise eest. 7.1.5. Koormist ei või asendada maksuga Halinga valla eelarvesse. 7.1.6. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 7.2. Kontroll koormiste täitmise üle 7.2.1. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus koormise kehtestamise määruses sätestatud korras. VIII peatükk ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KORD JA ARUPÄRIMINE 8.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud ja kinnitatud ametnikele. 8.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. 8.3. Arupärimisele vastamise viisid on: 8.3.1. suuline vastus volikogu istungil; 8.3.2. kirjalik vastus. 8.4. Kirjalikult tuleb arupärimisele vastata kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. 8.5. Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. 8.6. Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. IX peatükk VALLAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD 9.1. Üldsätted 9.1.1. Käesolev kord sätestab valla omandis oleva vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 9.1.2. Käesolevat korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 9.1.3. Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, väärtpaberid ning valla varalised õigused ja kohustused. 9.1.4. Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad vallale, kui seadusest, volikogu või valitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 9.1.5. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 9.1.6. Omandiõigust vallavarale teostatakse vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega. 9.1.7. Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine. 9.1.8. Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 9.1.9. Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel. 9.1.10. Vallavara parendamiseks või vallale oluliste tööde tegemiseks kuulutab vallavalitsus välja vähempakkumise. 9.1.11. Eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumise korras vallavara kasutusse andmise ning eelläbirääkimistega pakkumise ja enampakkumise korras vallavara võõrandamise korraldajaks on viieliikmeline vallavarakomisjon, mis moodustatakse kolmeks aastaks lähtuvalt volikogu uue koosseisu kinnitamisest põhimõttel, et komisjoni koosseisus on kolm volikogu liiget, nende hulgas volikogu esimees ja kaks vallavalitsuse liiget, nende hulgas vallavanem. Vallavarakomisjon valib enda hulgast tööperioodi alguses esimehe ja aseesimehe. 9.1.12. Halinga valla omandis olevate eluruumide üürileandmise otsustab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras. 9.1.13. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine toimub vastavalt kehtivale seadusandlusele ja valla raamatupidamise sise-eeskirja alusel. 9.2. Vallavara omandamine ja vallale rahaliste kohustuste võtmine 9.2.1. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 9.2.2. Vallavara omandamise viisid on: 9.2.2.1. ostmine; 9.2.2.2. vallale vara pärandamine või kinkimine; 9.2.2.3. riigivara ja -maa munitsipaliseerimine; 9.2.2.4. ehitise kui peremeheta vallasasja hõivamine; 9.2.2.5. igamine; 9.2.2.6. muud seadusega sätestatud viisid. 9.2.3. Vallavara omandamise tasu eest otsustab volikogu, kui: 1) omandatakse kinnisvara, aktsiaid või osasid; 2) omandatava vara hind ületab eelarves selleks ettenähtud vahendeid. 9.2.4. Vara pärandamisel või kinkimisel, kui pärija või kingi saaja on vald, määrab pärandi või kingi valdaja valitsus. 9.2.5. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud vara või vallale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab valitsus. 9.2.6. Vallavara omandamise lepingu sõlmib valitsus. Kui vallavara omandamine kuulub valla asutuse juhi pädevusse, sõlmib vastava lepingu asutuse juht. 9.2.7. Riigivara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub seadusandluses sätestatud korras. 9.2.8. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise hanke korras korraldab valitsus vastavalt riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korrale, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. Hankelepingu sõlmib valitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab valitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks volikogu. 9.2.9. Vallale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu. 9.3. Vallavara valdamine 9.3.1. Vallavara valdajad on valitsus või valla hallatavad asutused vastavalt vara otstarbele ja valla või valla hallatava asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele ning kolmandad isikud vastava lepingu alusel. 9.3.2. Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 9.3.3. Vallavara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt teisele ilma omandivormi muutmata. 9.3.4. Vallavara jaotuse valdajate vahel ja üleandmise ühelt teisele otsustab valitsus, lähtudes sellest, milline vara on vajalik valdaja põhimäärusjärgsete ülesannete täitmiseks. 9.3.5. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. 9.3.6. Vallavara valdaja võib vallale kuuluva asja anda rendi-, hoiu- või muu lepingu alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks. 9.4. Vallavara kasutamine ja kasutusse andmine 9.4.1. Vallavara kasutatakse: 9.4.1.1. avalikuks otstarbeks; 9.4.1.2. valla valitsemise otstarbeks; 9.4.1.3. vallale tulu saamiseks. 9.4.2. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on igaühe kasutada. 9.4.3. Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele ning valla asutustele nende põhimäärusjärgsete ülesannete täitmiseks. 9.4.4. Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 9.4.5. Vallavara kasutusse andmise otsustab: 9.4.5.1. volikogu, kui: a) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; b) vallavara hind ületab 1 000 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 9.4.5.2. valitsus, kui: a) kasutusse andmise tähtaeg on kuni viis aastat; b) vara väärtus ei ületa 1 000 000 krooni; c) valla hallatava asutuse valduses oleva vallasvara suhtes. 9.4.6. Vallavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtajad on: 9.4.6.1. vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 9.4.6.2. kinnisasja puhul mitte üle 25 aasta; 9.4.7. Vallavara hindamisel võetakse aluseks: 9.4.7.1. rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 9.4.7.2. samalaadse vara rentimise eest saadav tulu; 9.4.7.3. samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu; 9.4.7.4. ekspertide hinnangud; 9.4.7.5. muud asjaolud, mida peetakse oluliseks. 9.4.8. Valitsus on kohustatud kontrollima vara kasutusse andmise lepingute täitmist ning võtma tarvitusele abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. 9.4.9. Vallavara kasutusse andmise viisid on: 9.4.9.1. kasutusse andmine otsustuskorras; 9.4.9.2. kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras; 9.4.9.3. kasutusse andmine enampakkumise korras. 9.4.10. Vallavara kasutusse andmise viisi määrab vallavara kasutusse andmise otsustaja. 9.4.11. Üldjuhul võivad vallavara kasutusse taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. 9.4.12. Vallavara kasutusse andmist ei või taotleda isiklikult ega oma esindaja kaudu: 9.4.12.1. vallavara kasutusse andmise läbiviimisega seotud isikud (läbiviijad, korraldajad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad), nende lähisugulased või -hõimlased. Lähisugulasena käsitatakse isiku vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena käsitatakse isiku abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 9.4.12.2. maksuvõlglased (nii riiklike kui ka kohalike maksude võlglased). 9.5. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 9.5.1. Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 9.5.1.1. hoolekandeasutustele; 9.5.1.2. heategevuslikele organisatsioonidele; 9.5.1.3. vallale kuuluvatele (aktsiate või osade ainuomanik on vald) äriühingutele; 9.5.1.4. riigivõimu- ja kohalike omavalitsuste asutustele; 9.5.1.5. mittetulundusühingutele, seltsingutele; 9.5.1.6. vallale tähtsate ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 9.5.1.7. vallale vajalike tööde tegijale või teenuse osutajale; 9.5.1.8. muudel juhtudel vastavalt volikogu otsusele. 9.5.2. Punktis 9.5.1 nimetatud väiksema tasu suuruse määrab valitsus. 9.5.3. Otsustuskorras antakse rendile: 9.5.3.1. kortereid või eluruume sotsiaalhoolekannet vajavate vallaelanike majutamiseks; 9.5.3.2. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 9.5.3.3. vallavara, mille suhtes või mille abil on kasutaja kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust, kusjuures selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi; 9.5.3.4. vallavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud eelläbirääkimised või enampakkumine, mis ei ole aga andnud soovitud tulemust; 9.5.3.5. vallavara on jäänud mingitel põhjustel ootamatult kasutajata, mille tõttu on seatud ohtu selle säilimine; 9.5.3.6. muud vallavara, lähtudes valla huvidest. 9.5.4. Otsustuskorras rendile andmisel ei ole esmatähtis võimalikult suure renditasu saamine, vaid vallaelanike vajaduste rahuldamine ning vallale tähtsate tööde tegemine või teenuste osutamine. 9.6. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras 9.6.1. Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara kasutusse andmise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui renditasu. 9.6.2. Lisatingimuseks on üldjuhul rentniku kohustus teha renditava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud renditava vallavaraga. 9.6.3. Eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja on vallavarakomisjon. 9.6.4. Eelläbirääkimistega pakkumise korras vallavara kasutusse andmise teade avaldatakse Valla Teatajas, maakondlikus ajalehes ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes vähemalt 15 tööpäeva enne pakkumiste esitamise tähtaega ning otsuses või korralduses ja teates peab olema märgitud: 9.6.4.1. renditava vara nimetus, asukoht ja lühiseloomustus, kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; 9.6.4.2. eelläbirääkimiste korraldaja; 9.6.4.3. lisatingimus ja renditasu algsuurus; 9.6.4.4. nõutavad dokumendid pakkumisest osavõtja kohta; 9.6.4.5. pakkumiste esitamise koht, tähtaeg (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise koht ja aeg; 9.6.4.6. millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 9.6.4.7. osavõtutasu suurus ja vajadusel tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg ja viis. 9.6.5. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii renditasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. 9.6.6. Pakkumiste ümbrikud avab vallavarakomisjon pakkumise teates nimetatud kohas ja ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema määratud protokollija. 9.6.7. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. 9.6.8. Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. 9.6.9. Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. 9.6.10. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on vallavarakomisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud renditasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vallavarakomisjonil õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. 9.6.11. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andmise otsustaja. 9.6.12. Rendilepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andmise otsustaja poolt vormistatav korraldus või otsus. 9.6.13. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul punktis 9.6.12 nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendilepingut, on vara kasutusse andmise otsustajal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. 9.7. Vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras 9.7.1. Enampakkumise korras antakse kasutusse vallavara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. 9.7.2. Enampakkumise eesmärk on võimalikult suure renditasu saamine. 9.7.3. Enampakkumise korraldaja on vallavarakomisjon. 9.7.4. Enampakkumise korras vallavara kasutusse andmise teade avaldatakse Valla Teatajas, maakondlikus ajalehes ja vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise läbiviimist ning vastavas otsuses või korralduses ning teates peab olema märgitud: 9.7.4.1. enampakkumise korraldaja; 9.7.4.2. rendile antava vara nimetus, asukoht ja lühiiseloomustus, kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; 9.7.4.3. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 9.7.4.4. rendi alghind; 9.7.4.5. enampakkumise viis; 9.7.4.6. enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumise aeg ja koht; 9.7.4.7. nõutavad dokumendid pakkumisest osavõtja kohta; 9.7.4.8. osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg ja viis. 9.7.5. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 9.7.5.1. vara senisest kasutamisest saadud rendi suurus; 9.7.5.2. samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 9.7.5.3. rendi suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 9.7.5.4. muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. 9.7.6. Teistkordsel enampakkumisel võib alghind müügi otsustaja otsusel jääda määramata, kui alghinna määramine võib olla enampakkumise nurjumise põhjuseks. 9.7.7. Enampakkumine viiakse läbi avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. 9.7.8. Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 9.7.9. Vallavarakomisjoni esimees või aseesimees (edaspidi enampakkumise läbiviija) kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja tema poolt määratud protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. 9.7.10. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad nõutud dokumendid ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse enampakkumisest osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. 9.7.11. Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma punktis 9.7.10 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. 9.7.12. Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 9.7.13. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). 9.7.14. Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast enampakkumise läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. 9.7.15. Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Vallavarakomisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise läbiviija korraldusi. 9.7.16. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendihinna kolmekordset teatamist. 9.7.17. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendihind ja rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 9.7.18. Protokollile kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija ning rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendilepingu sõlmimiseks ning tagatisraha talle ei tagastata. Vara antakse rendile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise. 9.7.19. Teistele, mittevõitnud isikutele kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. 9.7.20. Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult valitsusele. 9.7.21. Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andmise otsustaja 30 kalendripäeva jooksul arvates enampakkumise päevale järgnevast päevast. 9.7.22. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 9.7.22.1. on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 9.7.22.2. enampakkumine loeti vallavarakomisjoni poolt nurjunuks. 9.7.23. Enampakkumine loetakse vallavarakomisjoni poolt nurjunuks, kui: 9.7.23.1. enampakkumisel viibivad isikud ei allu enampakkumise läbiviija korraldustele, eiravad läbiviimise korda; 9.7.23.2. osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 9.7.23.3. pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendilepingu sõlmimisest; 9.7.23.4. enampakkumisel ei olnud osalejaid. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 9.7.24. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 9.7.24.1. pakkuja nimi, elukoht või asukoht ja kontaktandmed; 9.7.24.2. nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 9.7.24.3. tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 9.7.24.4. sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 9.7.24.5. tegevusalad, millega rendipinnal kavatsetakse tegelda; 9.7.24.6. pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. 9.7.25. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. 9.7.26. Pakkumiste kinnised ümbrikud registreeritakse vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. 9.7.27. Varem väljakuulutatud kohas ja kuupäeval ja kellaajal avab vallavarakomisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Enampakkumise läbiviija viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendisumma kohta. 9.7.28. Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse vallavarakomisjon muude asjaolude põhjal. 9.7.29. Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. 9.7.30. Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise päevale järgnevast päevast. 9.7.31. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 9.7.31.1. on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda; 9.7.31.2. enampakkumine loeti vallavarakomisjoni poolt nurjunuks. 9.7.32. Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andmise otsustaja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. 9.7.33. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendilepingu sõlmimise kuupäeva. 9.7.34. Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. 9.7.35. Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi tasumisel. 9.8. Vallavara võõrandamine 9.8.1. Vallavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 9.8.2. Vallavara võib võõrandada, kui: 9.8.2.1. vallavara ei ole enam avalikuks otstarbeks ega valitsemise otstarbeks vajalik; 9.8.2.2. vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 9.8.2.3. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 9.8.2.4. vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 9.8.2.5. vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 9.8.2.6. muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 9.8.3. Valitsus on kohustatud teostama kontrolli võõrandamise lepingute täitmise üle ja vajadusel tarvitusele võtma kõik seaduslikud meetmed vältimaks vallale kahju tekitamist. 9.8.4. Enne vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamist informeerib valitsus sellest valla hallatavaid asutusi, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski valla hallatav asutus ei taotle vallavara enda valdusse või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis valla asutusi ei informeerita. 9.8.5. Vallale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ees olevate ülesannete täitmiseks. 9.8.6. Vallavara võõrandatakse: 9.8.6.1. avaliku enampakkumise korras; 9.8.6.2. eelläbirääkimistega pakkumise korras; 9.8.6.3. otsustuskorras; 9.8.6.4. volikogu otsusel muul viisil. 9.9. Vallavara võõrandamise otsustamine 9.9.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 1) kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul – volikogu valitsuse ettepanekul; 2) vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni – valitsus. 9.9.2. Vallavara võõrandamise otsus vormistatakse vastavalt volikogu otsusena või valitsuse korraldusena. 9.9.3. Vallavara väärtus määratakse tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu, või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata asja kasulikkust. 9.9.4. Vallavara võõrandamise korraldaja on vallavarakomisjon. 9.9.5. Üldjuhul võivad vara võõrandamises osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. 9.9.6. Vallavara võõrandamisel, välja arvatud võõrandamisel enampakkumise korras, ei või ostjana osaleda isiklikult ega oma esindaja kaudu: 9.9.6.1. võõrandamise läbiviimisega seotud isikud (korraldajad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad), nende lähisugulased või -hõimlased. Lähisugulasena käsitatakse isiku vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena käsitatakse isiku abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last; 9.9.6.2. maksuvõlglased (nii riiklike kui ka kohalike maksude võlglased). 9.10. Vallavara võõrandamine avaliku enampakkumise korras 9.10.1. Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. 9.10.2. Avalikus enampakkumises võivad osaleda kõik isikud. 9.10.3. Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. 9.10.4. Alghinna ja maksetingimuste määrajaks on: 9.10.4.1. kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul – volikogu; 9.10.4.2. vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni – valitsus. 9.10.5. Avaliku enampakkumise korraldaja on vallavarakomisjon. 9.10.5. Avaliku enampakkumise kohta avaldatakse teade Valla Teatajas ja maakondlikus ajalehes, vajadusel ka ühes üleriigilises ajalehes vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist ning vastavas otsuses või korralduses ning teates tuleb märkida: 9.10.5.1. müüdava vara nimetus ja asukoht; 9.10.5.2. kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; 9.10.5.3. aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv, osa suurus ja osakapitali suurus, ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 9.10.5.4. vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 9.10.5.5. müügi korraldaja; 9.10.5.6. enampakkumise läbiviimise vorm (suuline, kirjalik); 9.10.5.7. müügi alghind; 9.10.5.8. suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 9.10.5.9. kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise koht, tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise koht, päev ja kellaaeg; 9.10.5.10. osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 9.10.5.11. millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 9.10.5.12. ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. 9.10.6. Pärast teate avaldamist tagab valitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ja ostu-müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. 9.10.7. Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 3000 krooni. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. 9.10.8. Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. 9.10.9. Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 9.10.10. Enampakkumise läbiviija kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja tema poolt määratud protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb vallavarakomisjon enampakkumise nurjunuks. 9.10.11. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad nõutud dokumendid ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse enampakkumisest osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. 9.10.12. Enampakkumise läbiviija kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja tema poolt määratud protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. 9.10.13. Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma punktis 9.10.11 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. 9.10.14. Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 9.10.15. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). 9.10.16. Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast enampakkumise läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. 9.10.17. Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Vallavarakomisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise läbiviija korraldusi. 9.10.18. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. 9.10.19. Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija ning enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema poolt makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 9.10.20. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja enampakkumise korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. 9.10.21. Pakkumine peab sisaldama: 9.10.21.1. täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 9.10.21.2. nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 9.10.21.3. dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 9.10.21.4. sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 9.10.21.5. pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 9.10.21.6. juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 9.10.21.7. tõendit maksuvõlgnevuste puudumise kohta. 9.10.22. Vallavarakomisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla vallavarakomisjoni esimees ja tema määratud protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb vallavarakomisjon enampakkumise nurjunuks. 9.10.23. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. 9.10.24. Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. 9.10.25. Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale. 9.10.26. Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimaluses) teatavaks kõigile osalejatele pakkumisele järgneva tööpäeva jooksul. 9.10.27. Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada valitsusele kaebus (protest) enampakkumise läbiviimise kohta. Valitsus teeb kahe tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 9.10.28. Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata: 9.10.28.1. kinnisvara, aktsiate ja osade ning vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni võõrandamisel – volikogu oma järgmisel istungil; 9.10.28.2. vallasvara puhul kuni 100 000 krooni – valitsus 15 tööpäeva jooksul. 9.10.29. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 9.10.29.1. oluliselt rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 9.10.29.2. enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 9.10.29.3. osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. 9.10.30. Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. 9.10.31. Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral ostu-müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. 9.10.32. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. 9.10.33. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole selle tähtaja jooksul ostu-müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. 9.11. Vallavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras 9.11.1. Eelläbirääkimistega pakkumine on vallavara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. 9.11.2. Lisatingimusteks võivad olla: 9.11.2.1. teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 9.11.2.2. investeeringute suurus; 9.11.2.3. keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 9.11.2.4. muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. 9.11.3. Eelläbirääkimistega pakkumise viib läbi vallavarakomisjon. 9.11.4. Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama punktides 9.10.5 ja 9.10.6 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega. 9.11.5. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 9.11.6. Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, kus peale punktis 9.11.5 nimetatu peavad olema täielikud andmed pakkuja kohta (nimi, isikukood, aadress; registrikood, asukoht, kandeotsuse ja registriosa koopiad; esindajate volikirjad; dokument osavõtutasu tasumise kohta jms) ning tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta. 9.11.7. Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla enampakkumise läbiviija ja protokollija. 9.11.8. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. 9.11.9. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. 9.11.10. Võrdväärsete pakkumiste korral annab vallavarakomisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. 9.11.11. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on vallavarakomisjonil õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 9.11.12. Ostu-müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on müügi otsustajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Sellisel juhul parimale pakkujale tagatisraha ei tagastata. 9.11.13. Osavõtutasu, mis on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 3000 krooni, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast. 9.12. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 9.12.1. Otsustuskorras võib võõrandada vallavara, kui: 9.12.1.1. võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 9.12.1.2. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 9.12.1.3. vallavara võõrandaja pakub (osutab) vallale kohaliku omavalitsuse seadusjärgsete põhiülesannete täitmiseks vajalikke töid või teenuseid. 9.12.2. Vallavara võõrandamise otsustuskorras otsustab: 9.12.2.1. vallasvara puhul väärtusega üle 50 000 krooni – vallavolikogu; 9.12.2.2. kinnisvara puhul – volikogu; 9.12.2.3. vallasvara puhul kuni 50 000 krooni – vallavalitsus. 9.13. Vallavara tasuta võõrandamine 9.13.1. Vallavara võib tasuta võõrandada, kui: 9.13.1.1. vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 9.13.1.2. võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras; 9.13.1.3. vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 9.13.1.4. vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus. 9.13.2. Vallavara tasuta võõrandamise otsustab volikogu. X. peatükk LÕPPSÄTTED 10.1. Tunnistada kehtetuks Halinga Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määrus nr 13 «Halinga valla põhimääruse kinnitamine» (KO 2000, 67, 997; 2001, 27, 524; 85, 1484). 10.2. Määrus jõustub 27. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Rein PÕLD