Pöide Vallavolikogu — Pöide Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 26, 672

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-dest 40–48 (volikogu töö korraldamine) ja võttes aluseks Pöide Vallavolikogu 31. mai 2000. a määrusega nr 15 kinnitatud ja Pöide Vallavolikogu 28. novembri 2002. a määrusega nr 4 muudetud Pöide valla põhimääruse punkti 36.1 (volikogu töökord sätestatakse volikogu määrusega), Pöide Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pöide Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pöide Vallavolikogu 20. detsembri 1996. a otsus «Vallavolikogu reglemendi täiendamine». 3. Tunnistada kehtetuks Pöide Vallavolikogu 14. jaanuari 1994. a otsus «Pöide Vallavolikogu reglemendi kinnitamine». 4. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 5. Määruse peale võib Pöide Vallavolikogule (Tornimäe, 94501 Pöide vald) ühe kuu jooksul pärast avalikustamist esitada kirjaliku vastulause. 6. Määrust jõustub 28. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Mihkel KÄÄRID Kinnitatud Pöide Vallavolikogu 17. veebruari 2003. a määrusega nr 12 PÖIDE VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Pöide Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord määrab kindlaks volikogu ja tema organite töökorralduse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest seadustest ja õigusaktidest ning Pöide valla põhimäärusest lähtudes. 2. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alalised ja ajutised komisjonid. 3. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 4. Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei (edaspidi kantselei). 5. Volikogule saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees. 6. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul, enesetaanduse korral või volituste peatumisel asendab neid volikogu vanim liige (edaspidi asendaja). II. VOLIKOGU ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE 7. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja käesolevas töökorras sätestatud alustel vähemalt kümme korda aastas. Juulis ja augustis volikogu korralisi istungeid ei toimu. 8. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval, arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 9. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 10. Kutse koos määruste ja otsuste eelnõudega peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 11. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni, vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 12. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, ära näidates istungile arutamiseks antavad küsimused. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku hiljemalt viie päeva jooksul. 13. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele 48 tundi enne istungi toimumist. 14. Kui mitteilmumisest teatab ette 1/2 liikmetest, tuleb volikogu esimehel tunnistada volikogu kokkukutsumine ajaliselt ebasobivaks. Sellisel juhul istungit ei toimu ja volikogu esimees teatab istungi mittetoimumisest. III. VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMINE 15. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 16. Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja ning juhatab seda volikogu esimehe valimiseni. 17. Istungi läbiviimiseks on vajalik kvoorum, mis on volikogu koosseisu liikmete arvust 50% +1. 18. Istungi avamine hõlmab: 18.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete registreerimist. Iga osavõtja kinnitab oma kohalolekut allkirjaga osavõtulehel. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis; 18.2. kohalolevate külaliste tutvustamist. Külalistele ja pealtvaatajatele on ruumis eraldi kohad, nad ei tohi istuda volikogu liikmete kohtadel. Pealtvaatajatele sõna ei anta; 18.3. päevakorra projekti arutamist ja kinnitamist. 19. Istungi alguses teeb istungi juhataja teatavaks istungi päevakorra projekti. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 20. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste päevakorrast väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 21. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või valitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 22. Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. 23. Volikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. 24. Eelnõu arutamise juures peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja. Tema puudumisel lükatakse arutamine edasi, kui algataja ei ole kirjalikult taotlenud eelnõu arutamist ilma tema osavõtuta. Kui eelnõu algataja hoiab eelnõu arutamisest kõrvale (ei ilmu istungile ega saada ka esindajat ilma mõjuva põhjuseta), võib samasisulise eelnõu algatada vallavalitsus (edaspidi valitsus) või komisjon ning see võetakse järgmise istungi päevakorda. 25. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 18, 108) § 25 lõikele 1. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning küsimuse arutamisel ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 26. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 27. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär ja teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Küsimuse arutelu osas kinniseks kuulutatud istungist võivad osa võtta valitsuse liikmed ja vallasekretär. Teiste isikute osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul. 28. Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi võib teha istungi juhataja loal nii, et see ei segaks volikogu istungit. Mobiiltelefoni kasutamine volikogu istungi ajal on keelatud. 29. Volikogu istungi avab istungi juhataja. Volikogu istungi juhataja: 29.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 29.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 29.3. korraldab hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 29.4. sõnavõtjate poolt sobimatute väljendite kasutamisel nõuab neilt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 29.5. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate ettepanekute alusel; 29.6. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu töökorrale vastavalt, ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 29.7. kuulutab volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise sõnadega «istung on lõppenud». 30. Volikogu istungi pidamisel kehtivad järgmised põhimõtted: 30.1. ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 30.2. küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 30.3. sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt viie minuti jooksul; 30.4. repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jms parandamiseks) arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa kahte minutit; 30.5. igas päevakorrapunktis on volikogu liikmetel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 30.6. ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni kolm minutit; 30.7. volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 30.8. istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 30.9. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale kolm minutit ning sõnavõtjale ühe minuti lisaaega; 30.10. sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 30.11. sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälteenamusega; 30.12. muudatusettepanekud volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse volikogu esimehele kirjalikult vähemalt 72 tundi enne istungi algust; 30.13. enne eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekuid hääletamise korra kohta. 31. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära eelnõu algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu protokolliline otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski volikogu liige seda ei vaidlusta.) 32. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 33. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks, hääletamisemotiivide selgitamiseks. 34. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtemoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 35. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 36. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib vallavanem, komisjoni esimees nõuda kuni viie minutit vaheaega. 37. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 37.1. proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 37.2. teadete edasiandmist; 37.3. töökorda käsitlevaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul; 37.4. ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. IV. ISTUNGI PÄEVAKORD 38. Iga volikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu, koos soovitavate põhi- ja kaasettekandjatega. 39. Volikogu istungi päevakorra koostab laekunud materjalide alusel volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, arvestades valitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. 40. Ettepanekuid istungi päevakorra, volikogu dokumentide ja eelnõude kohta võivad esitada: 40.1. volikogu liikmed; 40.2. vallavanem, vallasekretär ja valitsuse liikmed; 40.3. revisjonikomisjon ja teised komisjonid; 40.4. valla territooriumil elavad kodanikud, asutused ja ettevõtted volikogu liikme või volikogu esimehe kaudu. 41. Sama suhet reguleerivat kahte või enamat eelnõud võib arutada ühe päevakorrapunktina. Ettepanek eelnõu päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära eelnõu algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada, eelnõu arutamise soovitava kuupäeva, ettekandja ja kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud eelnõu arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepanek peab olema esitatud volikogu esimehele vähemalt viis päeva enne istungi algust. 42. Päevakorra projekti kantakse kõik nõutavas korras ette valmistatud ja esitatud eelnõud. Eelmisel istungil arutamata jäänud eelnõud lülitab volikogu esimees päevakorda esimestena. 43. Volikogu liikmetele välja saadetud päevakorra projektis toodud eelnõude arutamise järjekorda võib muuta üksnes eelnõu algatajate, valitsuse ja vastavate komisjonide nõusolekul. V. VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES 44. Volikogu esimees: 44.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 44.2. esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 44.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 44.4. kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 44.5. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 44.6. määrab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 44.7. pikendab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 44.8. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 44.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil vaheaeg; 44.10. otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 44.11. jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 44.12. täidab muid seaduse alusel ja Pöide valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 45. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema asendaja. 46. Volikogu esimees kinnitab vallavalitsuse ruumides volikogu vastuvõtuaja. Kui volikogu esimees ei saa kokkulepitud ajal vastuvõtul viibida, asendab teda aseesimees. 47. Volikogu esimehe ametikoht võib olla volikogu otsusel palgaline. VI. VOLIKOGU ESIMEHE JA ASEESIMEHE VALIMINE 48. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse salajase hääletamisel volikogu liikmete hulgast uue koosseisu esimesel istungil. VII. KANDIDAATIDE ÜLESSEADMINE JA HÄÄLETAMISE LÄBIVIIMINE ISIKUVALIMISTEL 49. Isikuvalimistel saavad kandidaate üles seada volikogu liikmed. Kandidaadi ülesseadmiseks tehakse ettepanek istungi juhatajale. 50. Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale kantakse kandidaadid hääletamisbülletääni. 51. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. 52. Volikogu esimesel istungil, samuti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimesel istungil toimuva volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valimiskomisjon käesolevas töökorras sätestatud korras. Sellisel juhul on hääletamiskomisjoniks valimiskomisjon. 53. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg. 54. Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab volikogu liikmele hääletamiskomisjoni esimehe allkirjaga hääletamissedeli. 55. Hääletav volikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti. 56. Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse hääletamisprotokolli vastav märge. 57. Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, siis volikogu liige kriipsutab läbi kandidaatide nimed, kelle poolt ta ei hääleta ning jätab hääletamissedelile ainult ühe kandidaadi nime, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui: 57.1. hääletamissedelile kantud kandidaatide nimed ei ole loetavad või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetavad; 57.2. hääletamissedelile kantud kandidaatide nimede läbikriipsutamisel on jäänud alles rohkem kui üks nimi; 57.3. kui hääletamissedelil puudub hääletamiskomisjoni esimehe allkiri. 58. Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. 59. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel. 60. Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks: 60.1. hääletamissedeli saanud volikogu liikmete arvu; 60.2. valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud volikogu liikmete arvu; 60.3. kehtetute hääletamissedelite arvu; 60.4. igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu. 61. Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe ning vallavanema kandidaat osutub valituks, kui ta on saanud volikogu koosseisu poolhäälteenamuse. Muudel isikuvalimistel on valituks saamiseks vajalik hääletamisest osa võtnute poolthäälteenamus. 62. Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus hääletamiskomisjoni töö kohta. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. 63. Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 64. Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge volikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel toimub uus hääletamine samal volikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. 65. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusega. 66. Käesolevas punktis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. Nimetatud volikogu otsustused kantakse volikogu istungi protokolli. VIII. VOLIKOGU KOMISJON 67. Volikogu võib moodustada alalisi ja ajutisi komisjone. Volikogu komisjoni esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast käesolevas töökorras sätestatud korras salajasel hääletamisel. 68. Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu, komisjoni esimehe esildisel. 69. Volikogu alaline komisjon: 69.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavaid vallaelu probleeme ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 69.2. töötab välja tegevuskavad; 69.3. algatab volikogu otsuste ja määruste eelnõusid; 69.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 69.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 69.6. võib esitada ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarveprojekti kohta; 69.7. teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra ja volikogu õigusaktide eelnõude kohta. 70. Ühekordsete ülesannete täitmiseks moodustab volikogu ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 71. Volikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja valitsus, kui volikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 72. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele. Alalise komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete või valitsuse nõudel. 73. Volikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Volikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjon kuulab vajadusel ära valitsuse vastava ala ametniku seisukoha arutatava küsimuse kohta. 74. Komisjoni esimees: 74.1. juhib komisjoni tööd; 74.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 74.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 74.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku ja juhatab komisjoni koosolekut; 74.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul. 75. Volikogu esimees võib määrata volikogu õigusakti eelnõu arutamiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. Juhtivkomisjon peab kolme nädala jooksul pärast määramist esitama kas: 75.1. volikogu õigusakti eelnõu volikogu esimehele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 75.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 75.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 76. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks kantselei kaudu valitsusele. 77. Komisjonide otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. 78. Volikogu komisjoni koosolekud protokollitakse ja otsused vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele, vastavalt Pöide valla asjaajamiskorrale. Protokoll esitatakse kantseleile hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokollidega on võimalik tutvuda kantseleis. Komisjoni otsustus saadetakse eelnõu esitajale. Komisjoni liikmetel ja isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada protokollist väljavõtet hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast protokolli esitamist kantseleisse. 79. Alaline komisjon annab volikogu ees aru tehtud tööst vähemalt üks kord aastas. 80. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 81. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu, komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni liikme volitused lõpetatakse volikogu vastava otsusega. 82. Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. 83. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. 84. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. IX. VOLIKOGU REVISJONIKOMISJONI MOODUSTAMINE 85. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise volikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). 86. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. 87. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse käesolevas töökorras sätestatud korras. 88. Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab volikogu avalikul hääletamisel, mitu liiget revisjonikomisjoni valitakse. Valitavate revisjonikomisjoni liikmete arv fikseeritakse volikogu istungi protokollis. 89. Hääletamise võib korraldada üheaegselt revisjonikomisjoni kõigi liikmete või ühe või mitme liikme valimisel. Revisjonikomisjoni iga liikme valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Mitme revisjonikomisjoni liikme üheaegsel valimisel on igal volikogu liikmel hääli vastavalt revisjonikomisjoni valitavate liikmete arvule. 90. Kui osa revisjonikomisjoni liikmeid jäi valimata, seatakse vabale kohale uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel toimub uus hääletamine samal vallavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. 91. Revisjonikomisjoni uue liikme valimine korraldatakse: 91.1. kui revisjonikomisjoni liige lahkub revisjonikomisjonist isikliku avalduse alusel; 91.2. revisjonikomisjoni liikme volikogu liikmena volituste lõppemise või peatumise korral; 91.3. revisjonikomisjoni liikmele umbusalduse avaldamise korral. 92. Käesoleva töökorra punktis 100 nimetatud juhtudel toimub revisjonikomisjoni uue liikme valimine käesolevas töökorras sätestatud korras või volikogu otsusel vähendatakse vastavalt revisjonikomisjoni liikmete arvu. X. VOLIKOGU REVISJONIKOMISJON 93. Revisjonikomisjoni töö toimub Pöide valla põhimääruses sätestatud alustel ja korras. 94. Revisjonikomisjon kontrollib: 94.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 94.2. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 94.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 94.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 94.5. volikogu määruste ja otsuste täitmist; 94.6. valitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 95. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 96. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ning oma tööks vajalikke dokumente. 97. Revisjonikomisjoni teenindab kantselei. XI. REVISJONIKOMISJONI POOLT LÄBIVIIDAVATE KONTROLLIMISTE KORD 98. Revisjonikomisjon kontrollib Pöide valla asutusi käesolevas töökorras sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. 99. Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. 100. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 100.1. siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 100.2. nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid; 100.3. saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. 101. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töökorda ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. 102. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab antud küsimuses vastu otsuse revisjonikomisjon. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. 103. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. 104. Kontrollimiste üksikasjalikum kord sätestatakse revisjonikomisjoni põhimääruses. XII. VOLIKOGU LIIKME ÕIGUSED ISTUNGIL JA KOMISJONIDES 105. Valida ja olla valitud komisjonidesse esimeheks või liikmeks. 106. Esitada ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta volikogu istungite vahelisel ajal kirjalikult volikogu esimehe või aseesimehe kaudu koos omapoolse dokumentide eelnõuga või ilma. 107. Teha märkusi töökorra rikkumise kohta ja taotlusi töökorra tõlgendamiseks. 108. Esitada küsimusi ja järelepärimisi ettekandjale, kaasettekandjale kas suuliselt või kirjalikult istungi juhataja kaudu. 109. Teha ettepanekuid volikogule aruandvate organite ja ametiisikute aruannete või informatsioonide ärakuulamiseks. Esitada suuliselt või kirjalikult parandusi volikogu dokumentide eelnõude kohta. 110. Avaldada arvamust volikogu poolt loodavate komisjonide koosseisu valitavate ja määratavate liikmete kandidatuuride kohta. 111. Teha ettepanekuid täiendavate komisjonide moodustamiseks. 112. Viibida komisjonide koosolekutel. 113. Tutvuda volikogu dokumentidega ja teha nendest väljakirjutusi. 114. Volikogu liikmetele makstakse kompensatsiooni, kui ta osaleb istungil või koosolekul algusest lõpuni. XIII. VOLIKOGU ÕIGUSAKTI EELNÕUDE ALGATAMINE JA MENETLEMINE VOLIKOGUS 115. Volikogu õigusakti eelnõu algatamise õigus on: 115.1. volikogu liikmel; 115.2. volikogu komisjonil; 115.3. valitsusel; 115.4. vallavanemal ja teistel ametnikel seaduses sätestatud alustel ja korras; 115.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 116. Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 117. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõud põhjendavad dokumendid. 118. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt Pöide valla kantselei asjaajamiskorras sätestatule. 119. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele või kantseleisse. 120. Kantselei esitab esimesel võimalusel eelnõu läbivaatamiseks volikogu esimehele, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. 121. Kõik eelnõud, välja arvatud volikogu töö küsimusi reguleerivad, mida pole esitanud valitsus, tuleb saata valitsusele seisukoha saamiseks. 122. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kolm nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks esitatakse kantseleisse. 123. Volikogu istungil arutamisele tulevate määruste ja otsuste eelnõud, mis on vormistatud vastavalt käesoleva töökorra punkti 28.12 alusel, peavad olema esitatud volikogu liikmetele tutvumiseks hiljemalt volikogu istungi alguseks. 124. Eelnõud peavad olema viseeritud vallasekretäri või vallavanema poolt, finantsdokumentide eelnõud ka pearaamatupidaja poolt. 125. Viseerimata eelnõu vastuvõtmise korral vallasekretär/vallavanem ja pearaamatupidaja nende seaduslikkuse eest ei vastuta. Vallasekretär ja pearaamatupidaja võivad keelduda viseerimisest, kui eelnõu on ebaseaduslik. Pearaamatupidaja võib lisada oma eriarvamuse, kui projekt on ebamajanduslik. Sellisel juhul otsustab volikogu, milline spetsialist viseerib projekti, või võtab otsuse vastu järgmisel volikogu istungil ilma viseerimata. 126. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 127. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 127.1. valla eelarvet; 127.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 127.3. valla arengukava; 127.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 127.5. kohalike maksude kehtestamist. 128. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 129. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu järgmisele lugemisele saatmise korral teatab volikogu eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja. 130. Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või komisjon (juhtivkomisjon) anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. 131. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 132. Volikogu kinnitab istungil määruse või otsuse eelnõu või lükkab selle tagasi. Määruse või otsuse vastuvõtmisel saab arvestada üksnes neid täiendusi ja parandusi, mis esitati volikogu liikmetele tutvustamiseks enne volikogu istungi algust, vastavalt käesoleva töökorra punktile 132. 133. Täiendavate muudatuste ja paranduste sissehääletamise korral istungi käigus võetakse määrus või otsus vastu volikogu järgmisel istungil. 134. Kui volikogu otsustab esitada eelnõu kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, toimub määruse või otsuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras, ilma eelneva aruteluta. Arutelu uuendatakse, kui enne istungi algust on volikogu liige või valitsus teinud kirjaliku ettepaneku eelnõud muuta või täiendada. XIV. HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS 135. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. 136. Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised. 137. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine korraldatakse, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 138. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. 139. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 140. Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. XV. MÄÄRUSTE JA OTSUSTE VASTUVÕTMINE 141. Volikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Pöide valla põhimääruse punkti 20 alapunktides 20.1.2, 20.1.4, 20.1.6–20.1.10, 20.1.14, 20.1.15, 20.1.18 ja 20.1.24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 142. Kui määruse või otsuse eelnõu ei saa kokku vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 143. Volikogu võtab vastu dokumentidena: 143.1. määruseid, millel on üldkohustuslik iseloom; 143.2. otsuseid, mis on üksikaktid; 143.3. deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei oma kohustuslikku iseloomu. 144. Lepingud teiste omavalitsusüksuste jt juriidiliste isikutega vormistatakse määrustena. Ametisse nimetamised vormistatakse otsustena. XVI. ISTUNGI PROTOKOLL 145. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 146. Volikogu istungi käigus antud informatsiooni ei protokollita. 147. Protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 148. Protokoll vormistatakse eesti keeles. 149. Protokoll koos juurdekuuluvate dokumentidega peavad vastama Pöide valla kantselei asjaajamiskorras sätestatud nõuetele. 150. Protokoll peab olema alla kirjutatud valmimisel. Istungi protokollile lisatakse istungil esitatud avaldused ja arupärimised ning salajase hääletamise protokollid. Vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning määruste ja otsuste eelnõud säilitatakse kantselei arhiiviruumis. 151. Volikogu määrused ja otsused avaldatakse viie päeva jooksul pärast istungit. Volikogu istungi protokoll peab vallavalitsuse kantseleis olema välja pandud viie tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. 152. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 153. Istung salvestatakse, salvestust säilitatakse kuus kuud. XVII. ARUPÄRIMINE 154. Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. 155. Arupärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. 156. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. XVIII. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 157. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 158. Umbusalduse avaldamine peab olema esitatud kirjalikult ning ära märgitud avaldamise põhjus ja avaldajate nimed. 159. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 160. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe ja revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. 161. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme ametist või kohustustest. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 162. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni Pöide valla põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest. 163. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning Pöide valla põhimääruses sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja struktuuri. 164. Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud põhimääruse sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 165. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. XIX. KOMPENSEERIMINE 166. Volikogu ja komisjoni liikmetele kompenseeritakse tööks kulunud aeg, transpordi- ja lähetuskulud, paljunduskulud jms volikogu antud ülesannete täitmisel. 167. Tehtud töö eest makstakse volikogu ja komisjonide liikmetele hüvitist vastavalt volikogu kinnitatud hüvitise määrale ning tööajatabelile. 167.1. Juhul kui volikogu esimehe ametikoht ei ole volikogu poolt kinnitatud palgaliseks, siis makstakse volikogu esimehele tehtud töö eest hüvitist. 167.2. Aseesimehe ja komisjonide esimeeste töö kompenseerimiseks ja volikogu liikmete istungitest osavõtu eest hüvitise maksmiseks teeb ettepaneku volikogu esimees, komisjoni liikmete töö kompenseerimiseks komisjoni esimees. 167.3. Suuremate eelnõude ettevalmistamisega seotud tehtud töö kompenseeritakse komisjoni esimehe või volikogu esimehe ettepanekul. 168. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus. 169. Lähetuskulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määruse alusel. 170. Kui valitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu või volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile osalemine volikogu sätestatud korras.