Nissi Vallavolikogu — Nissi valla põhimääruse muutmine — KO, 26, 666

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 9 alusel Nissi Vallavolikogu määrab: 1. Nissi valla põhimääruses (KO 2002, 12, 286) (edaspidi põhimäärus) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1.1. täiendada põhimäärust punktiga 5.3 järgmises sõnastuses: «5.3. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.»; 1.2. tunnistada kehtetuks põhimääruse punkt 6; 1.3. täiendada põhimääruse punkti 9.4 teise lausega järgmises sõnastuses: «Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks valitud volikogu liikmete registreerimise kohta vastuvõetud valla valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval.»; 1.4. muuta põhimääruse punkti 9.5 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «9.5. Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva.»; 1.5. muuta põhimääruse punkti 11.1.26 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «11.1.6. rahvakohtunikukandidaatide valimine;»; 1.6. muuta põhimääruse punkti 11.1.29 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «11.1. 29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;»; 1.7. muuta põhimääruse punkte 11.1.31, 11.1.32 ja 11.1.33 ning kehtestada need järgmises sõnastuses: «11.1.31. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 11.1.32. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 11.1.33. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;»; 1.8. täiendada põhimäärust punktidega 11.1.37, 11.1.38, 11.1.39, 11.1.40 ja 11.1.41 ning kehtestada need järgmises sõnastuses: «11.1.37. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 11.1.38. kaevetööde eeskirja kehtestamine; 11.1.39. heakorraeeskirja kehtestamine; 11.1.40. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 11.1.41. avaliku korra eeskirja kehtestamine;»; 1.9. lugeda põhimääruse senikehtinud redaktsiooni punkt 11.1.37 punktiks 11.1.42; 1.10. muuta põhimääruse punkti 13 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «13. Volikogu struktuur Volikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu.»; 1.11. muuta põhimääruse punkti 14.1.1 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «14.1.1. korraldab volikogu tööd ja istungite ettevalmistamist, koostab istungi päevakorra, kutsub kokku ja juhatab istungeid;»; 1.12. muuta põhimääruse punkte 14.2 ja 14.3 ning kehtestada need järgmises sõnastuses: «14.2. Volikogu aseesimees täidab volikogu esimehe kohustusi tema äraolekul. Kui volikogu istungilt puuduvad nii volikogu esimees kui aseesimees, juhatab istungit vanim kohalviibiv volikogu liige. 14.3. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimist. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel. Valimised korraldab valla valimiskomisjon. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järele oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelil kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, kutsutakse kokku uus istung, kus viiakse läbi kordusvalimised.»; 1.13. jätta põhimäärusest välja punkt 15; 1.14. täiendada põhimääruse punkti 16.1 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Komisjoni tegevusvaldkonnad sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses.»; 1.15. muuta põhimääruse punkte 16.2, 16.3 ja 16.4 ning kehtestada need järgmises sõnastuses: «16.2. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast komisjoni esimehe valimist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel, pärast mida valitakse volikogu liikmete hulgast lahtisel hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Komisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järele oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelil kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Protokolli kinnitab volikogu lahtisel hääletamisel. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks, võetakse kordusvalimised volikogu järgmise istungi päevakorda. 16.3. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni esimees esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu nimekirjana. Komisjoni liikmete kinnitamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 22.2 valitsuse liikmete kinnitamiseks kehtestatud korras. 16.4. Komisjon arutab küsimusi vastavalt komisjoni koostatud ja volikogu poolt heaks kiidetud töökavale, samuti muid vallaelus üleskerkinud küsimusi nii komisjoni enda algatusel kui ka volikogu, volikogu esimehe või valitsuse suunamisel.»; 1.16. muuta põhimääruse punkti 19 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «19. Volikogu istung ja töökord 19.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 19.2. Istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 19.3. Istungi kutsub kokku volikogu esimees. tema äraolekul volikogu aseesimees (edaspidi volikogu esimees) vähemalt korra kuus. Juulis ja augustis üldjuhul istungeid ei toimu, vajadusel kutsub volikogu esimees istungi kokku käesoleva põhimääruse punktis 19.5 sätestatud korras. 19.4. Istungid toimuvad üldjuhul kuu teisel neljapäeval algusega kell 17.00. Volikogu esimees ei kutsu istungit kokku, kui selle päevakorda ei ole nõutavas korras ette valmistatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajätmisest volikogu liikmetele, valitsusele ja vallaelanikele teatega valla veebilehel. 19.5. Volikogu esimees kutsub istungi kokku ka valitsuse, volikogu komisjoni, sealhulgas revisjonikomisjoni, fraktsiooni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste (edaspidi kiireloomulised küsimused) arutamiseks nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel võib töökorda selles osas, mis puudutab valitsuse ja komisjoni (peetakse silmas komisjoni, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub, edaspidi pädev komisjon) poolt eelnõu läbivaatamist, mitte järgida, kui pädeva komisjoni esimees ei nõua eelnõu suunamist komisjonile läbivaatamiseks. 19.6. Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda (edaspidi päevakord ) võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu. Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri. 19.7. Kui tegemist ei ole valitsuse esitatud eelnõuga, tuleb see edastada valitsusele arvamuse andmiseks. 19.8. Päevakorda tuleb kanda kõik nõutavas korras ette valmistatud küsimused. Sama küsimust käsitlevat kahte või enamat eelnõud võib arutada ühe päevakorrapunktina. 19.9. Päevakorras olevad eelnõud (määruste eelnõud koos seletuskirjadega) peavad olema avalikustatud valla veebilehel vähemalt neli päeva enne istungit. 19.10. Vallaelanikke informeeritakse istungi toimumisest koos päevakorra äranäitamisega ametliku teatega vallamajas paikneval teadetetahvlil ja valla veebilehel. 19.11. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales. 19.12. Istungi pikkus on kuni viis tundi. Iga tunni järel tehakse vaheaeg 10 minutit, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kui kõiki päevakorras olevaid küsimusi ei jõuta läbi arutada, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse teatega valla veebilehel. 19.13. Istungi juhataja: 19.13.1. tagab päevakorrast kinnipidamise; 19.13.2. annab sõna taotlemise järjekorras; 19.13.3. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust; 19.13.4. viib vajadusel läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused, fikseerib volikogu otsustused. 19.14. Päevakorrapunkti arutamine lõpeb viimase esinemisega või lõpetatakse see poolthäälteenamusega. 19.15. Volikogu võib katkestada päevakorrapunkti arutamise poolthäälteenamusega. Katkestamisega peab kaasnema otsustus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta. 19.16. Enne küsimuse hääletamisele panemist: 19.16.1. kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid; 19.16.2. võib pädeva komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 19.17. Päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel lugemisel, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.18. Kahel lugemisel arutatakse määruste eelnõusid, samuti muid küsimusi, juhul kui seda nõuab pädeva komisjoni esimees või vähemalt kolmandik volikogu koosseisust. 19.19. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. 19.20. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast põhimäärusest, või kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 19.21. Isikuvalimised viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 16.2 komisjoni esimehe valimiseks kehtestatud korras, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.22. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.23. Eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ei hääletata eraldi, kui eelnõu algataja on need heaks kiitnud ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja pädeva komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. Konkureerivaid ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Pärast muudatusettepanekute hääletamist hääletatakse eelnõud tervikuna. 19.24. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 19.25. Kui kaks ettepaneku saab võrdselt hääli, otsustab volikogu, kas ta kuulutab välja vaheaja ja viib pärast vaheaega nende kahe ettepaneku vahel läbi uue hääletusvooru või katkestab eelnõu arutamise ja jätkab seda järgmisel istungil. 19.26. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. Käesoleva põhimääruse punktides 11.1.2, 11.1.4, 11.1.6–11.1.10, 11.1.14, 11.1.15, 11.1.18 ja 11.1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 19.27. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 esimese lõike kohaselt. Huvide konflikti olemasolul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav avaldus fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 19.28. Istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, päevakorras olevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud, otsustused, hääletustulemused ning eriarvamused. 19.29. Istungit protokollib tehniline sekretär, tema puudumisel vallasekretäri määratud ametnik. Protokollijal on õigus saada küsimuseks sõna, kui see on vajalik protokolli täpsuse huvides. 19.30. Protokoll peab olema vormistatud, protokollija poolt alla kirjutatud ja volikogu liikmetele vallakantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt viiendal päeval pärast istungit. 19.31. Seitsme päeva jooksul pärast istungit on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja täienduste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmel on õigus lisada protokollile oma eriarvamus. 19.32. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ning eriarvamuste esitamise tähtaja möödumist kirjutab volikogu esimees protokollile alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole volikogu esimees protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokolli allakirjutamata jätmise kohta. 19.33. Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungit. Protokolle ei avalikustata nende küsimuste osas, mille puhul volikogu on kuulutanud arutelu kinniseks. 19.34. Istungist tehakse helisalvestis, mida säilitatakse vallakantseleis kuus kuud.»; 1.17. muuta põhimääruse punkti 20 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «20. Volikogu õigusaktide algatamine, vastuvõtmine ja jõustumine 20.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 20.1.1. volikogu komisjonil; 20.1.2. volikogu fraktsioonil; 20.1.3. volikogu liikmel; 20.1.4. vallavanemal; 20.1.5. valitsusel; 20.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 20.2. Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 20.3. Määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis ning see jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise kuupäeva. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 20.4. Otsus jõustub teatavakstegemisel. 20.5. Volikogu õigusaktid on kättesaadavad kõigile isikutele vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 20.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast allakirjutamist.»; 1.18. jätta põhimäärusest välja punkt 23.1.3; 1.19. muuta põhimääruse punkti 23.5 viiendat lauset ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «Korraldus jõustub teatavakstegemisel.»; 1.20. muuta põhimääruse punkti 25 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «25. Vallavanema valimine 25.1. Volikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanema volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 25.2. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 25.3. Vallavanema kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek. Muus osas toimub valimine käesoleva põhimääruse punktis 16.2 komisjoni esimehe valimiseks kehtestatud korras.»; 1.21. muuta põhimääruse punkti 27.3 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «27.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem.»; 1.22. muuta põhimääruse punkti 33 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «33. Vallaeelarve 33.1. Vallaeelarve koosneb valla eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 33.2. Vallaeelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 33.2.1. maksud; 33.2.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 33.2.3. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 33.2.4. tulud varadelt; 33.2.5. toetused, sealhulgas välisabi; 33.2.6. muud tulud, sealhulgas trahvid. 33.3. Vallaeelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 33.3.1. personalikulud; 33.3.2. majandamiskulud; 33.3.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 33.3.4. sotsiaaltoetused; 33.3.5. eraldised mitteresidentidele; 33.3.6. eraldised muule valitsussektorile; 33.3.7. muud eraldised; 33.3.8. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 33.3.9. intressid ja kohustistasud; 33.3.10. muud kulud.»; 1.23. muuta põhimääruse punkte 35.2 ja 35.3 ja kehtestada need järgmises sõnastuses: «35.2. Eelarveprojekti koostab valitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma, misjärel vahendite kasutajad saavad esitada oma täpsustused ja vastulaused. Valitsus esitab eelarveprojekti volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 35.3. Iga eelarve või eelarveprojekti muutmise ettepanek, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus.»; 1.24. muuta põhimääruse punkti 35.4 ja kehtestada see järgmises sõnastuses: «35.4. Vallaeelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.»; 1.25. täiendada põhimäärust punktiga 35.9 järgmises sõnastuses: «35.9. Eelarve jõustub eelarveaasta algul.»; 1.26. täiendada põhimäärust punktiga 401 järgmises sõnastuses: «401. Valla ehitusmäärus Valla ehitusmäärusega määratakse kindlaks valla või selle osade planeerimise üldised põhimõtted ja reeglid ning vallasisene ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.» 2. Tunnistada kehtetuks Nissi Vallavolikogu 13. detsembri 2001. a määrus nr 19 «Nissi Vallavolikogu reglemendi kinnitamine». 3. Avalikustada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2003. a. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA