Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. juuni 2002. a määrusega nr 95 kinnitatud Osaühingu Oru Kodu põhikirja muutmine — KO, 25, 647

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 24 ja § 35 lõike 3 alusel ning arvestades äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100) § 139 lõike 1 punkti 7.1, Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. juuni 2002. a määrusega nr 95 «Aktsiaseltsi Oru Kodu ümberkujundamine osaühinguks» kinnitatud Osaühingu Oru Kodu põhikirja punkti 7.6 ja lugeda seda järgmises redaktsioonis: «7.6. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmete minimaalarv on kolm ja maksimaalarv viis. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab üldkoosolek.» 2. Kinnitada OÜ Oru Kodu põhikiri muudetud redaktsioonis (lisatud). 3. Määrus jõustub 20. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Hants HINT Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 12. veebruari 2003. a määrusega nr 10 OSAÜHINGU ORU KODU PÕHIKIRI 1. Osaühingu ärinimi, asukoht ja tegevusala ning üldsätted 1.1. Osaühingu ärinimi on Osaühing Oru Kodu, lühendatult OÜ Oru Kodu (edaspidi osaühing). 1.2. Osaühingu asukoht on Briketi tn 3/2, Oru linnaosa, 31221 Kohtla-Järve. 1.3. Osaühing on piiratud vastutusega äriühing. Osaühingul on iseseisev bilanss, oma pangaarved, oma nime ja sümboliga pitsat. Osaühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest. 1.4. Osaühingu tegevuse eesmärk on Kohtla-Järve linna Oru linnaosas elamumajanduslikult vajalike teenuste osutamine, elamumajanduse arendamine ja seejuures kasumi teenimine. 1.5. Osaühingu tegevuse eesmärgist tulenevad põhiülesanded on alljärgnevad: 1) Oru linnaosas paiknevate hoonete ja rajatiste, sh soojustrasside, joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide tehniline teenindamine ja hooldamine; 2) remont-tehniliste tööde (v.a litsentseeritud tegevusalad) teostamine; 3) Oru linnaosas paiknevates hoonetes ja rajatistes avariitööde teostamine; 4) sanitaarpuhastus- ja heakorratööde teostamine; 5) elamutes ja rajatistes, soojustrasside, joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide kapitaalremonttööde teostamine; 6) tehnoloogiliste vahendite ja protsesside väljatöötamine ning rakendamine; 7) jae- ja hulgikaubandus ning vahendustegevus; 8) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine; 9) soojusenergia tootmine ja tarnimine (kuni 50 000 MWh ulatuses) Oru linnaosas. 1.6. Osaühingul on õigus olla mittetulundusühingu liikmeks, omada osalust teistes äriühingutes ja osaleda igat liiki organisatsioonide tegevuses, mille eesmärgid vastavad tema ülesannetele. 1.7. Osaühingu suhted füüsiliste ja juriidiliste isikutega põhinevad lepingulisel alusel kasumi taotlemise eesmärgil. 2. Osakapital ja osad 2.1. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 2.2. Osaühingu osakapitali suurus on 500 000 (viissada tuhat) krooni ja seda võib põhikirja muutmata suurendada 2 000 000 (kahe miljoni) kroonini. 2.3. Osade eest võib tasuda nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda osaühingu pangaarvele. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või rahaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist teostab juhatus. Kui mitterahalise sissemakse väärtus ületab 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni või kui kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollima audiitor. 2.4. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. 2.5. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. 2.6. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. 3. Reservkapital 3.1. Kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks moodustab osaühing reservkapitali. Reservkapitali suurus peab olema 1/10 osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal majandusaastal 1/20 puhaskasumist. 3.2. Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. 4. Osade võõrandamine, koormamine ja pärimine 4.1. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule. 4.2. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja osaühingu juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele osanikele. 4.3. Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. 4.4. Osa võib pantida või koormata ja sellele kasutusvalduse seada ainult osanike otsusel. 4.5. Osa koormamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 4.6. Osa koormamine kasutusvaldusega annab kasutusvaldajale üksnes õiguse osaleda osaniku asemel kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. 4.7. Osa pantimisel teostab tehingust tulenevaid õigusi ja kohustusi pantija. 4.8. Osa pantimisest või koormamisest kasutusvaldusega teatatakse ühingule ja esitatakse koormamise leping. Kolme päeva jooksul koormamise teate saamisest kannab juhatus koormamise märke osanike nimekirja. Osa loetakse osaühingu suhtes pandituks või kasutusvaldusega koormatuks pantimise või koormamise kandmisest osanike nimekirja. 4.9. Osaniku surma korral läheb osa üle tema pärijale. 4.10. Käesoleva põhikirja punktides 4.1 ja 4.2 toodud korda kohaldatakse ka osast osa võõrandamisel. 5. Osakapitali suuruse muutmine 5.1. Osaühingul on õigus osakapitali suurendada ja vähendada seadusega kehtestatud korras osanike üldkoosoleku otsuse alusel. 5.2. Osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest. 5.3. Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). 5.4. Fondiemissiooni läbiviimist võivad osanikud otsustada pärast aastabilansi kinnitamist. Kui fondiemissioon otsustatakse pärast seitsme kuu möödumist ajast, mille seisuga aastabilanss koostati, tuleb koostada ja osanike poolt kinnitada vahebilanss majandusaasta aruande koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. 5.5. Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Fondiemissiooni korral suurendatakse ka osaühingule kuuluvaid oma osasid. 5.6. Osakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest. 5.7. Osakapitali ei või vähendada alla 40 000 krooni. 5.8. Osakapitali vähendamise otsuse kohta peab juhatus avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks teadet vähemalt 15-päevase vahega. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul. 5.9. Osaühing peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist. 6. Osaühingu juhtimine Osanike üldkoosolek: 6.1. Osaühingu kõrgeim juhtimisorgan on osanike üldkoosolek. 6.2. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, määrates kindlaks üldkoosoleku päevakorra. 6.3. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku üks kord aastas, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku kui: 1) osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist; 2) seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist; 3) seda nõuab nõukogu või audiitor; 4) muudel seaduses sätestatud juhtudel. Juhatus peab eeltoodu alusel erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma ühe kuu jooksul osanike, audiitori või nõukogu nõude saamisest. Juhatuse poolt märgitud nõude mittetäitmisel on osanikel, audiitoril või nõukogul õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. 6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus kirjalikult kõigile osanikele vähemalt 30 päeva ette, erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab juhatus vähemalt üks nädal ette, kutsega koos tuleb saata ka päevakord. 6.5. Üldkoosolek viiakse läbi juhatuse poolt osanikele saadetud kokkukutsumise teates osutatud aadressil. 6.6. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on vähemalt 2/3 osadega esindatud häältest. 6.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. 6.8. Üldkoosoleku pädevuses on: 1) osaühingu põhikirja muutmine; 2) osakapitali suurendamine ja vähendamine; 3) nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine; 4) audiitori valimine; 5) erikontrolli määramine; 6) majandusaastaaruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 7) osaühingu lõpetamise otsustamine; 8) muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine; 9) teistes osaühingu tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. 6.9. Üldkoosoleku avab nõukogu esimees, pärast koosoleku avamist valivad osanikud endi seast koosoleku juhataja. 6.10. Üldkoosoleku käik ja vastuvõetud otsused kantakse koosoleku protokolli, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 7. Nõukogu 7.1. Nõukogu kontrollib ja suunab juhatuse tegevust. 7.2. Nõukogu annab juhatusele korraldusi osaühingu juhtimise korraldamisel, nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 1) osaluse omandamine või lõpetamine teistes ühingutes; 2) kinnisasjade omandamine ja võõrandamine; 3) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa; 4) laenude ja võlakohustuste võtmine; 5) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine. 7.3. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide osaühingu dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, osaühingu tegevuse vastavust seadusandlusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsusele. 7.4. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. 7.5. Nõukogul on ka muud seadusega sätestatud õigused. 7.6. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikmete minimaalarv on kolm ja maksimaalarv viis. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab üldkoosolek. 7.7. Nõukogu liige valitakse kolmeks aastaks. Lubatud on nõukogu liikme korduv valimine. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, prokurist ega mõni teine osaühingu nimel tegutsema volitatud füüsiline isik, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. 7.8. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe. Kui nõukogu liikmete arv on suurem kui kolm, siis valitakse ka nõukogu aseesimees. 7.9. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord nelja kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Kui nõukogu on valitud kolmeliikmeline, on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa kõik kolm nõukogu liiget. Igal nõukogu liikmel on üks hääl, nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu koosolekud protokollitakse. 8. Juhatus 8.1. Juhatus esindab ja juhib osaühingu tegevust, juhatus valitakse nõukogu koosolekul. Juhatuse liikme õigused ja kohustused sätestatakse temaga sõlmitud teenistuslepingus. 8.2. Juhatus võib olla kuni 3-liikmeline. Nõukogul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. 8.3. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ees, tal on nõukogu poolt määratud volituste piires otsustamise õigus kõigi osaühingu vahendite suhtes. Juhatus esindab osaühingu huve kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites, samuti suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega ilma volikirjata. 8.4. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate osaühingu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe osaühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest osaühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 9. Aruanded 9.1. Osaühingu majandusaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. 9.2. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu koostama raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, aastaaruannete lisad) ja tegevusaruande ning esitama need koos audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamusega osanikele kinnitamiseks. 9.3. Raamatupidamise aastaarunne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. 10. Kasumi jaotamine 10.1. Osanikud osalevad kasumi jaotamisel vastavalt nende osade nimiväärtusele. Osanikud võivad ühehäälse otsusega ette näha teisiti. 10.2. Osaühingule kuuluvaid oma osasid kasumi jaotamisel ei arvestata. 10.3. Osaühing võib teha osanikule väljamakseid ainult puhaskasumist kinnitatud aastabilansi alusel vastavalt seadusele. 11. Osaühingu lõpetamine 11.1. Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusega; 2) kohtuotsusega; 3) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. 12. Põhikirja kehtivus 12.1. Kui käesoleva põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatu. 13. Lõppsätted 13.1. Osaühingu likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seadusega sätestatud korras. Volikogu esimees Hants HINT