Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-2-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 2003. a kohtuotsus V. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi — RT III, 2003, 7, 73

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-2-03 Otsuse kuupäev 4. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi V. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-1151/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilhageja RH AS kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 11. veebruar 2003. a Istungil osalenud isikud V. M. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, RH AS esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Rahuldada RH AS kohtuvigade parandamise avaldus. 2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a kohtuotsus V. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi osas, millega jäeti V. M.lt välja mõistmata RH AS tsiviilhagi ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. 3. Mõista V. M.lt välja riigituludesse kohtukuluna 1534 kr (üks tuhat viissada kolmkümmend neli krooni) kaitsjatasu kaitsja osavõtu eest Riigikohtu istungist. Kohtuotsus on lõplik ega ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik 1. 23. septembril 2002. a koostas Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna kriminaaltalituse uurija N. L. protokolli tsiviilhageja RH AS-i nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks kriminaalasjas V. M. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Protokollis märgiti, et V. M. tekitas KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteoga RH AS-le varalist kahju 104 279 krooni. 2. Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a otsusega tunnistati lihtmenetluse kokkuleppe alusel kohtu alla antud V. M. KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi kokku viies vargusepisoodis ja teda karistati vangistusega üheks aastaks. Muuhulgas tunnistati V. M. süüdi selles, et ta 2. juunil 2001. a varastas O hotellist salaja M instituudile kuuluva projektori Infokus LP 350 maksumusega 104 279 krooni. Linnakohus rahuldas täielikult P OÜ, A. S., V. P. ja K. N. poolt V. M. vastu esitatud tsiviilhagid ja märkis, et RH AS-le tekitatud kahju on kohtualuse poolt hüvitatud. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 3. Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse RH AS esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist RH AS tsiviilhagi osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Avalduse esitaja väite kohaselt ei vasta tegelikkusele linnakohtu otsuses märgitu, et RH AS-le tekitatud kahju on kohtualuse poolt hüvitatud. Avalduses rõhutatakse, et kriminaalasja materjalide hulgas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kõnealust väidet ja Tallinna Linnakohtu otsusest ei nähtu ka seda, millel kohtu kõnealune seisukoht põhineb. 4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil esitatud seletuses toetasid nii RH AS esindaja kui ka prokurör avalduses sisalduvat taotlust. Kaitsja taotles avalduse rahuldamata jätmist põhjendusega, et lihtmenetluse korras tehtud kohtulahendit ei saa vaidlustada ei kassatsiooni ega ka mitte kohtuvigade parandamise korras. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Vastavalt KrMK § 41 lg-s 4 sätestatule ei ole tsiviilhagejal lihtmenetlusega nõustumisel õigust esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. AKKS § 5 lg-s 3 sätestatu kohaselt saavad maa- või linnakohtu poolt lihtmenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada vaid kohtualune, tema kaitsja, alaealise kohtualuse seaduslik esindaja ja prokurör ning seda üksnes lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise osas. AKKS § 3610 lg-s 3 märgitu kohaselt on ringkonnakohtu poolt lihtmenetluse asjades tehtud kohtuotsus lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Viimati osundatud menetlusnormist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et seadusandja on kindlasti soovinud lihtmenetluse asjades välistada menetluslikult kõige loogilisema – seega kassatsioonkaebuse- ja protesti esitamist. Kuid arvestades seda, et kohtuvigade parandamise avaldust saab kooskõlas AKKS § 777 lg-ga 1 esitada kassatsioonkaebuse või -protestiga samadel alustel, tuleb AKKS § 3610 lg-s 3 sätestatu pinnalt asuda seisukohale, et lihtmenetluse asjades tehtud ringkonnakohtu otsust ei saa vaidlustada ka mitte kohtuvigade parandamise korras. Samas ei välista Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates AKKS § 3610 lg-s 3 sisalduv kohtukaebe keeld lihtmenetluse asjades tehtud kohtulahendite teistmist. Ei ole võimalik õiguslikult põhjendada seisukohta, et lihtmenetluse asjades tehtud kohtulahendi seadusjõustumise järgselt saaks jätta tähelepanuta selliseid ilmnenud uusi asjaolusid (näiteks lihtmenetluses tehtud kohtuotsusega seonduv kohtuniku poolt toimepandud kuritegu), mis ei tohiks puudutada kohtuotsuse seadusjõuga seonduvat õiguskindluse põhimõtet. 6. Käesoleva kohtuasja pinnalt tuleb aga Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates asuda seisukohale, et lihtmenetluse spetsiifikat arvestades ei saa teatud piiratud juhtudel välistada kohtuvigade parandamist lihtmenetluse raames tehtud maa- või linnakohtu otsuses. Nii KrMK § 41 lg-s 4, aga ka § 40 lg-s 2 2 ning § 43 lg-s 4 sätestatud õiguste ja sealhulgas ka kaebeõiguste piiramisel on seadusandja ühemõtteliselt lähtunud eeldusest, et lihtmenetluses järgitakse neid tingimusi, mille pinnalt kõnealused menetlusosalised lihtmenetlusega nõustusid. Ka tulenevalt KrMK § 364 lg 2 p-st 3 on põhjust väita, et kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja nõusolekust lihtmenetlusega ei saa sisuliselt enam rääkida siis, kui näiteks kohtuotsuse tegemisel ei ole arvestatud nende tingimustega, mille pinnalt need menetlusosalised on lihtmenetlusega nõustunud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates tuleb juhul, mil lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tegemisel ei ole arvestatud tingimustega, mille pinnalt on kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja lihtmenetlusega nõustunud, tagada nendele menetlusosalistele õigus kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks maa- või linnakohtu otsuse peale. Arvestades seda, et KrMK §-s 34 lg-s 2 sätestatu kohaselt ei ole kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja lihtmenetluses menetlusosalised, ei oleks põhjendatud nende poolt kohtuvigade parandamise avalduse esitamise tähtaega siduda mitte maa- või linnakohtu otsuse jõustumisega, vaid päevaga, mil nad said teada, et kohtuotsuse tegemisel ei ole arvestatud tingimustega, mille pinnalt nad on lihtmenetlusega nõustunud. 7. Tuleb nõustuda RH AS esindaja kohtuvigade parandamise avalduses märgituga, et Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a otsusest ega ka kriminaaltoimiku muudest materjalidest ei nähtu, millele tuginevalt on kohtu arvates V. M. poolt RH AS-le tekitatud kahju hüvitatud. Sellest tulenevalt ei ole Tallinna Linnakohtu 16. oktoobri 2002. a otsuse tegemisel arvestatud tingimustega, mille pinnalt RH AS tsiviilhagejana oli lihtmenetlusega nõustunud. Tulenevalt sellest tuleb kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG Hannes KIRIS