Keila valla põhimääruse kinnitamine

Keila valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse

1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord;

2) volikogu komisjonide moodustamise kord nende õigused ja kohustused;

3) volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

4) volikogu töökord;

5) volikogu õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;

6) vallavalitsuse moodustamise kord;

7) vallavanema valimise kord;

8) vallavalitsuse pädevus;

9) vallavalitsuse töökord;

10) vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;

11) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

12) valla ametiasutuste moodustamise kord;

13) valla arengukava, eelarve strateegia, finantsjuhtimise ja eelarve koostamise, vastuvõtmise ja muutmise ning selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;

14) muud küsimused.

(1) Valla kohalik omavalitsus on demokraatlikult valitud ja/või moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.

(2) Volikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt valitav esinduskogu.

(3) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistele põhimõtetele

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas;

3) valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ameti- või tööülesannete ja kohustuste täitmisel;

5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel;

6) avalike teenuste võimalikult soodsatel tingimustel osutamine ja vahendamine;

7) tegevuse avalikkus.

(1) Keila vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

(2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS), käesolevast põhimäärusest ja teistest riigi ning valla õigusaktidest, lepingutest riigiasutuste, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega, äriühingute, asutuste, organisatsioonide ja nende liitudega.

(3) Vald otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

Vallal on käesolevast põhimäärusest ning seadustest lähtuv iseseisev eelarve ning arveldus- ja muud kontod pankades.

(1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, jäätmehooldust, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu ning territoriaalplaneerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

(2) Valla ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmine riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Valla ülesandeks on valla arengukava väljatöötamine ning valla elu juhtimine vastavuses valla arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega ning säästva arengu põhimõtetega.

(4) Valla ülesandeks on tema valduses, kasutuses ja käsutuses oleva vara heaperemehelik valitsemine viisil, mis on võimalikult kasulik valla kui terviku arengule.

(5) Valla ülesandeks on võetud lepinguliste kohustuste täitmine heas usus ja lepingus kokkulepitud tingimustel.

(6) Lisaks käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kohaliku elu küsimusi

1) mis on talle pandud seadusega;

2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(7) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahel sõlmitud lepingust. Vallale seadusega pandud riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Volikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel.

(1) Valla piir on määratud ja kantud riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alustel ja korras volikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus.

(3) Asustusüksused on asulad. Valla asulate nimed, liigid ja lahkmejooned määratakse seadusega sätestatud alusel ja korras.

(4) Valla haldusterritoorium koosneb järgmistest asulatest

1) alevikud: Karjaküla, Keila-Joa, Klooga;

2) külad: Illurma, Keelva, Kersalu, Kloogaranna, Kulna, Käesalu, Laoküla, Laulasmaa, Lehola, Lohusalu, Maeru, Meremõisa, Nahkjala, Niitvälja, Ohtu, Põllküla, Tuulna, Tõmmiku,Valkse.

(5) Valla piiri kirjeldus ja skeem on toodud põhimääruse lisas nr 1.

Vallaelanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri järgi on Keila vallas.

Valla ajaloolised tähtpäevad on

1) Keila valla asutamise aastapäev- 28. detsember;

2) Keila valla taasasutamise päev- 10. september.

Valla sümbolid on vapp ja lipp.

(1) Valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane, kuldse ruudukujulise südamikuga pügalrist ja hõbedane langetatud palk. Vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 2.

(2) Valla vappi kasutatakse

1) volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste hoonetel, pitsatitel ja dokumentidel;

2) valla teenetemärkidel, autasudel, trükistel, suveniiridel.

(3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse nõusolekul.

(4) Vapi kasutamine vääritul moel on keelatud.

(1) Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 (2:3) ühikut. Valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 3.

(2) Valla lipp heisatakse

1) alaliselt vallavalitsuse hoone ees;

2) ajutiselt valla pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega samuti muudel avalikel üritustel.

(3) Valla lipu kasutamise käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal. Vallavalitsuse korraldusega võib lipu heiskamise teha kohustuslikuks vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel.

(4) Igaühel on õigus heisata ja kasutada valla lippu järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

(5) Kasutuskõlbmatuks muutunud valla lipp hävitatakse sündsal viisil.

(1) Vallavanema pidulikuks ametitunnuseks on vallavanema ametikett (edaspidi ametikett).

(2) Ametikett on väärismetallist valmistatud massiivne ketiga kaelaskantav medal, millel on valla vapi reljeefne kujutis. Ametiketi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 4.

(3) Ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel valla esindusfunktsioonide täitmisel.

(4) Ametiketi kandmise ainuõigus on vallavanemal valituks osutumise momendist kuni volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab lahkuv vallavanem ametiketi volikogu esimehele hoiule.

(5) Uuele vallavanemale paneb ametiketi kaela volikogu esimees volikogu istungil, kus vallavanemale antakse tema volitused.

(6) Ametiketi üle- või hoiuleandmine ja kasutamine registreeritakse nöörraamatus, mida säilitatakse alaliselt.

Vald avaldab tunnustust autasude „Valla teenetemärk“, „Valla teeneteplaat“; „Keila valla aukodanik“, „Keila valla pärl“ või valla tänukirja andmisega.

(1) Valla teenetemärk (edaspidi teenetemärk) on valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele vallale osutatud eriliste teenete eest.

(2) Teenetemärk on oma kujult hõbedasele ringile paigutatud emailist valmistatud Valla vapp, ümbritsetuna suurema hõbedase ringiga. Suurema hõbedase ringi läbimõõt on 35 millimeetrit. Teenetemärgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 5.

(3) Teenetemärki võib kanda üksnes füüsiline isik, kellele see on antud. Teenetemärgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis kirjutatakse alla vallavanema ja volikogu esimehe poolt ja antakse kätte koos teenetemärgiga.

(4) Teenetemärki kantakse üldjuhul ainult pidulike ja seltskondlike Valla sündmuste puhul. Valla teenetemärgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega lähtutakse teenetemärkide seadusest ja selle alusel antud teistest õigusaktidest.

(1) Valla teeneteplaat (edaspidi teeneteplaat) on valla autasu, mis antakse juriidilistele isikutele vallale osutatud eriliste teenete eest.

(2) Teeneteplaat on oma kujult vapikujulise heledast puidust aluse keskele paigutatud Valla vapp, mille kohal on messingist plaat nimega “Keila vald” ja mille all on messingist plaat teeneteplaadi saaja nimega. Teeneteplaadi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 6.

(3) Teeneteplaati võib kasutada ja eksponeerida üksnes juriidiline isik, kellele see on antud. Teeneteplaadi kasutamise ja eksponeerimise õigust tõendab vastav tunnistus, mis kirjutatakse alla vallavanema ja volikogu esimehe poolt ning antakse kätte koos teeneteplaadiga.

(1) Keila valla aukodanik (edaspidi aukodanik) on valla tunnustusavaldus, mis antakse täiskasvanud Keila valla elanikule, kellel on märkimisväärsed saavutused hariduse,- kultuuri, -spordi – ja/või ühiskondliku elu edendamisel.

(2) Aukodaniku märk on oma kujult hõbedasele ringile paigutatud emailist valmistatud Valla vapp, ümbritsetuna suurema hõbedase ringiga. Hõbedast ringi ümbritseb pügalrist sinise ringi taustal.

(3) Aukodaniku märgi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 7.

(4) Aukodaniku märki võib kanda üksnes füüsiline isik, kellele see on antud. Aukodaniku märgi kandmise õigust tõendab vastav tunnistus, mis kirjutatakse alla vallavanema ja volikogu esimehe poolt ja antakse kätte koos aukodaniku märgiga.

(5) Aukodaniku märki kantakse üldjuhul ainult pidulike ja seltskondlike sündmuste puhul. Valla aukodaniku märgi kandmisel koos riiklike au- ja teenetemärkidega lähtutakse teenetemärkide seadusest ja selle alusel antud teistest õigusaktidest.

(1) Keila valla tunnustusavaldus „Keila valla pärl“ on valla autasu, mis antakse kuni 26 aastastele noortele Keila valla elanikele, kes on saavutanud märkimisväärseid tulemusi hariduse-, kultuuri-, spordi– ja/või ühiskondliku elu edendamisel.

(2) Keila valla pärl on oma kujult alusele kinnitatud pooleldi avatud rannakarbi kujutis, mille sees on pärl.

(3) Tunnustuseseme etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas nr 8.

(1) Ettepanekuid tunnustusavalduste andmiseks võivad esitada üksikisikud ja juriidilised isikud.

(2) Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavalitsusele iga aasta 1. novembriks, arvestades järgmisi nõudeid

1) Teenetemärgi, Aukodaniku märgi ja Valla pärli andmise ettepanekud peavad sisaldama isiku ees- ja perekonnanime, sünniaega ning teenete kirjeldust, kelle suhtes ettepanek tehakse;

2) teeneteplaadi andmise ettepanek peab sisaldama juriidilise isiku nime, tegevuse kirjeldust ning teenete kirjeldust, kelle suhtes ettepanek tehakse.

(3) Vallavalitsus esitab hiljemalt 10. jaanuariks kõik tähtajaks saabunud taotlused koos oma seisukohaga volikogule.

(4) Tunnustusavalduste andmise otsustab volikogu lihthäälteenamusega. Tunnustusavaldused antakse üle volikogu esimehe ning vallavanema poolt Vabariigi aastapäeva tähistamisel.

(5) Ühele isikule antakse tunnustusavaldus ainult üks kord. Tunnustusavaldus ei kuulu asendamisele.

(6) Tunnustusavalduste saajate nimed koos teenete kirjeldusega kantakse nummerdatult valla auraamatusse ning nende nimed avalikustatakse valla veebilehel.

(7) Valla auraamatu pidamist, tunnustusmärkide juurde kuuluvate dokumentide ja tunnistuste valmistamist ning nende arvestust ja hoidmist korraldab vallakantselei.

(1) Volikogu tunnistab kehtetuks tunnustusavalduse (teenetemärk; teeneteplaat, aukodaniku märk) andmise otsuse ja teeb otsuse isikult tunnustusavalduse äravõtmiseks, kui ilmneb, et tunnustusavalduste taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning seetõttu on tunnustusavalduse saanud isik, kellel neid teeneid ei ole.

(2) Isik, kellelt volikogu on otsusega tunnustusavaldus ära võetud, peab selle tagastama vallakantseleile.

(1) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piires

1) volikogu, volikogu esimees, volikogu aseesimees;

2) Vallavanem, vallavalitsus, vallavanema poolt volitatud esindajad.

(2) Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Lähetusse saatmine toimub volikogu esimehe puhul volikogu otsuse ja vallavanema puhul vallavalitsuse korralduse alusel.

(1) Valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik või lepinguline esindaja.

(2) Valla ametiasutust ja ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, vallasekretär, asutuse juhi käskkirjaga volitatud asutuse töötaja, asutuse nimel asutuse juhi või vallavanema poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.

(2) Vallavalitsust esindab vallavanema käskkirjaga või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla

1) volikogu esimees või volikogu poolt selleks volitatud isik volikogu otsusega antud volituse alusel;

2) vallavanem või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik valitsuse korraldusega antud volituse alusel.

(2) Valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

(3) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja valitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust vallavalitsuse dokumendiregistris ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.

(1) Volikogul on õigus korraldada vallaelanike küsitlusi kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvates olulistes küsimustes eesmärgiga teada saada vallaelanike arvamusi.

(2) Küsitlus peab olema avalik ning lähtuma riigi ja Keila valla õigusaktidest.

(3) Küsitlusest on õigus osa võtta igal vähemalt 16-aastasel vallaelanikul.

(4) Igal küsitluses osalejal on hääli vastavalt küsimuste arvule.

(1) Küsitluse algatamise õigus on

1) volikogu liikmel;

2) vallavalitsusel;

3) vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel.

(2) Küsitluse korraldamise otsustab volikogu.

(3) Volikogu otsuses peab olema sätestatud

1) selgelt, arusaadavalt ja ühemõtteliselt formuleeritud küsitluse küsimus(ed);

2) küsitluse läbiviimise aeg ja viis;

3) küsitluse kulude katteallikas.

Esitatavad küsimused tehakse vallavalitsuse poolt avalikult teatavaks vähemalt kümme päeva enne küsitluse algust avaldades küsimused valla veebilehel ja ühes maakondlikus lehes, kus vald avaldab ametlikke teadaandeid.

(1) Küsitluse tulemusi arvestades esitab vallavalitsus volikogule vastava volikogu õigusakti eelnõu.

(2) Küsitluse tulemused avaldatakse Valla veebilehel.

(1) Volikogu on valla hääleõiguslike valla elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esinduskogu.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutsedes vallaelanike huvides ja nende nimel.

(3) Volikogu lahendab seaduse ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(4) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.

(5) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või nende äraolekul vanim volikogu liige.

(6) Volikogu asjaajamist, volikogu ja vallavalitsuse vahelise informatsiooni liikumist ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist korraldab ning volikogu majandusliku teenindamise tagab vallakantselei.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ning lõpevad seaduses sätestatud alustel.

(3) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitatakse volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutused esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(5) Volikogu liikmel on õigus

1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;

2) esitada volikogu menetluses oleva õigusakti eelnõule täiendus- ja muudatusettepanekuid;

3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale või esitada oma kandidatuur nimetatud kohale;

4) kuuluda vähemalt ühe volikogu komisjoni koosseisu;

5) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga, samuti esitada küsimusi ja taotleda hääletamist ning vaheaega;

6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele ja teistele volikogu poolt kinnitatud ametiisikutele;

7) kasutada vallale kuuluvaid ruume vallaelanike vastuvõtuks, saada tehnilist abi selle korraldamiseks ja informeerida vallakantselei kaudu valla elanikke vastuvõtuajast ja kohast;

8) saada teavet kohaliku omavalitsuse korralduse §-s 26 sätestatud korras.

(6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

(7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud end taandama vastava küsimuse arutelult ja otsustamiselt enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust.

(8) Volikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(1) Volikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ning fraktsioonid.

(2) Volikogu eestseisus osaleb volikogu töö korraldamises. Volikogu eestseisuse tööd juhib volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

(3) Volikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks.

(4) Volikogu ajutised komisjonid jagunevad kindla probleemiga tegelemiseks ning kindla ja kiireloomulise otstarbe või ülesande täitmiseks ning need moodustatakse vastavalt vajadusele.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel ning otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kas poolthäälte enamus või volikogu koosseisu poolthäälte enamus.

(2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel ning otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu poolthäälte enamus

1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

2) koormiste määramine;

3) vallavara valitsemise korra kehtestamine;

4) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;

5) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;

6) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;

7) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;

8) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

9) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

10) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

11) vallavanema valimine;

12) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu

komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele,

valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;

13) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja

kinnitamine ja muutmine;

14) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse

üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

15) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks

ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;

(3) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimusi otsustatakse hääletamise teel ning otsuse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus

1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

3) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

4) nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste ahendamiseks;

5) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

6) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

7) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul;

8) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;

9) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

10) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

11) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

12) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

13) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

14) valla esindamise korra kehtestamine;

15) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

16) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

17) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

18) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

19) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;

20) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

21) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine; [ RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

22) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

23) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

24) valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;

25) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

26) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

27) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

28) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

29) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;

30) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi ei või volikogu delegeerida vallavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksuste koostööorganitele ega avaliku ja erasektori koostöö läbi erasektorile.

(5) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

(6) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.

(1) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;

2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) omab õigust nõuda valla ametiasutuselt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;

4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele ja istungi protokollidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;

5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;

6) määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber;

7) jälgib algatatud eelnõude vastavust sätestatud nõuetele;

8) pikendab vajadusel eelnõude menetlemise tähtaega volikogus;

9) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti;

10) lahendab volikogu istungi ettevalmistamisel ja läbiviimisel tekkivaid küsimusi;

11) tagab volikogu istungil päevakorrast kinnipidamise;

12) annab volikogu istungil sõna taotlemise järjekorras;

13) kutsub volikogu istungil päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust;

14) viib volikogu istungil vajadusel läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused, fikseerib volikogu otsustused haamrilöögiga;

15) kuulutab välja vaheaja volikogu istungil;

16) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(2) Volikogu aseesimees

1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema ülesandeid;

2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

(1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(2) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu. Hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjon moodustatakse põhimääruse § 46 sätestatud viisil.

(3) Volikogu valib volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega volikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist.

(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaat peab kandideerimiseks andma kirjaliku nõusoleku;

3) kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale;

4) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;

5) kui volikogu ei otsusta teisti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(5) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(6) Valimised viiakse läbi komisjoni poolt, arvestades volikogu esimehe valimiseks seadusest tulenevaid erisusi.

(7) Volikogu esimeheks või aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse.

(8) Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.

(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati.

(10) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletamisel nõutavat häälteenamust viiakse järgmisel istungil läbi uus hääletamine. Kui kandidaadid said kordushääletamisel võrdselt hääli, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ja peale vaheaega viiakse samal istungil läbi veel üks kordushääletamine.

(11) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone.

(2) Volikogu alatine ja ajutine komisjon moodustatakse ja selle tegevus lõpetatakse volikogu otsuse alusel.

(3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja nõuandva iseloomuga.

(4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.

(5) Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine volikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile seal osalemine volikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Alatise komisjoni moodustab volikogu oma volituste ajaks.

(2) Alatise komisjoni liikmete arvu kinnitab volikogu.

(3) Alatise komisjoni pädevus ja tegevusvaldkonnad määratakse kindlaks komisjoni põhimäärusega, mille kinnitab volikogu.

(4) Volikogu alatine komisjon

1) analüüsib ja arutab kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavaid vallaelu probleeme komisjoni tegevusvaldkonnas ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;

2) arutab komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvate teemade osas valla arengukava, valdkondlikke arengukavasid ja valla eelarvet ning teeb ettepanekuid nende kohta.

3) algatab ja koostab volikogu õigusaktide eelnõusid;

4) annab arvamusi talle volikogu või volikogu esimehe poolt läbivaatamiseks saadetud või iseseisvalt töösse võetud valla õigusaktide eelnõude ja muude materjalide kohta;

5) juhtivkomisjonina otsustab eelnõude volikogu istungile esitatavad redaktsioonid;

6) kontrollib komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvate volikogu õigusaktide täitmist;

7) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta;

8) täidab muid talle volikogu või volikogu esimehe poolt antud ülesandeid vastavalt komisjoni tegevusvaldkonnale.

(5) Volikogul on õigus komisjoni tegevus oma otsusega lõpetada.

(1) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks ja muude ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone.

(2) Volikogu otsuses, millega moodustatakse ajutine komisjon, kinnitatakse selle esimees ja koosseis ning määratakse komisjoni volituste ulatus, ülesanded ja kestus.

(3) Kui ajutise komisjoni moodustamise otsuses ei ole märgitud ajutise komisjoni volituste lõppemise aega, lõpetatakse komisjoni tegevus pärast ülesande täitmist volikogu otsusega.

(4) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon.

Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib määrata ühe komisjoni volikogu menetluses oleva eelnõu juhtivkomisjoniks.

(1) Komisjonil on õigus

1) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

2) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise kooskõlastatult volikogu esimehega , kui sellega kaasneb rahaline kohustus vallale;

3) eelnõud toetada või mitte toetada;

4) teha ettepanek eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks;

5) teha ettepanek eelnõu menetlusest väljaarvamiseks;

6) teha eelnõu esitajale ettepanek eelnõu tagasivõtmiseks;

7) esitada eelnõu algataja nõusolekul volikogu istungile eelnõu parandatud redaktsioon.

(2) Eelmise lõike punktides 3-7 nimetatud ettepanekud ja parandused peavad olema põhjendatud.

(3) Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Volikogu esimehel on õigus pikendada tähtaega 20 kalendripäevani, kui selleks on mõjuv põhjus.

(1) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui kaks või enam kandidaati saavad võrdsel arvul hääli, korraldatakse samal istungil kordusvalimine, kui see tulemust ei anna, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(2) Komisjoni esimees

1) korraldab ja juhib komisjoni tööd;

2) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

3) kutsub kokku komisjoni koosoleku ja koostab päevakorra projekti

4) juhatab komisjoni koosolekut ja otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelule;

5) korraldab volikogu istungile esitatava õigusakti muudatusettepanekutega eelnõu ettevalmistamise;

6) allkirjastab komisjoni koosoleku protokolli ja muud komisjoni dokumendid.

(3) Komisjonile volikogu esimehe poolt lahendamiseks suunatud avaldustele ja kirjadele koostab vastused komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Avaldustele ja kirjadele vastab volikogu esimees või tema asendaja.

(4) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe poolt määratud volikogu liikmest komisjoni liige.

(5) Komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega, samuti volikogu koosseisu volituste lõppemisega.

(1) Komisjoni (välja arvatud revisjonikomisjoni) liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildise alusel avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu liikmetel ja fraktsioonidel on õigus esitada kirjalikke ettepanekuid komisjoni liikmete kandidaatide, sealhulgas volikogu liikmel ka enda kandidatuuri kohta komisjoni esimehele.

(2) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda esitades kirjaliku avalduse komisjoni esimehele. Komisjoni liikme volitused lõppevad avalduses märgitud kuupäeval või avalduse esitamise päeval, kui avalduses ei ole kuupäeva märgitud.

(3) Volikogu liikmest komisjoni liikme volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemisega või volikogu koosseisu volituste lõppemisega.

(4) Komisjoni liikmete osalemine komisjoni koosolekul hüvitatakse registreerimislehele antud allkirja alusel.

(5) Hüvitis makstakse välja peale komisjoni koosoleku allkirjastatud protokolli esitamist

(1) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosolek toimub üldjuhul kord kuus, kui komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja volikogu või volikogu esimehe ülesandel, omal algatusel või juhul, kui seda taotleb vähemalt pool komisjoni liikmetest, sealhulgas vähemalt kolmandik komisjoni koosseisus olevatest volikogu liikmetest.

(3) Komisjoni koosolek on kinnine, kuid komisjoni esimees võib lubada või kutsuda konkreetse küsimuse arutamiseks koosolekule teisi isikuid.

(4) Komisjoni liikmed kinnitavad oma kohalolu koosolekul registreerimislehele allkirja andmisega.

(5) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest sealhulgas esimees või aseesimees. Otsuseid võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral saab määravaks koosoleku juhataja hääl. Kui ükski koosolekul osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

(6) Komisjoni koosolek protokollitakse ja vormistatakse 5 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest arvates. Allkirjastatud protokoll esitatakse vallakantseleisse või e–postiga aadressil valitsus@keilavald.ee. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused (kui küsimus otsustati hääletamise teel) ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(7) Protokollid avalikustatakse vallakantselei poolt valla kodulehel hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast protokolli allkirjastamist ja vallakantseleisse esitamist.

(8) Erandjuhul võib komisjoni esimees kooskõlastatult volikogu esimehega komisjoni koosoleku läbi viia elektroonsel kujul järgmiselt

1) komisjoni esimees saadab eelnõu elektronposti teel kõigile komisjoni liikmetele seisukoha kujundamiseks, määrates hääletamise tähtaja, mille jooksul komisjoni liige peab kirjalikult teatama, kas ta hääletab eelnõu poolt või vastu;

2) kui komisjoni liige teatab 24 tunni jooksul pärast elektroonilise hääletamise teate väljastamist, et ta ei ole nõus komisjoni koosolekut kokku kutsumata otsustama, toimub seisukoha kujundamine komisjoni koosolekul;

3) komisjon on oma seisukoha kujundanud, kui selle poolt hääletas e-kirjaga vähemalt pool komisjoni liikmetest ja poolthääli oli rohkem kui vastuhääli;

4) hääletustulemuste alusel koostab komisjoni esimees protokolli, kuhu kantakse komisjoni liikmete nimed, iga komisjoni liikme otsus eelnõu kohta ja vastuvõetud seisukoht koos hääletustulemusega.

(9) Komisjoni täpsem töökord on sätestatud komisjoni põhimääruses.

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega.

(3) Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta seaduses revisjonikomisjoni liikmele kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu vastavatele nõuetele vastav isik. Kandidaadid võib üles seada volikogu liige või fraktsioon.

(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(5) Revisjonikomisjon töötab volikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel.

(6) Revisjonikomisjoni kontrollimise pädevus on sätestatud kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 48.

(7) Volikogu esimees võib vajadusel revisjonikomisjonile suunata arutamiseks ka valla õigusakti eelnõu. Eelnõu menetlemine toimub analoogiliselt teiste volikogu alatiste komisjonidega ning revisjonikomisjon esitab ettepanekud eelnõu osas juhtivkomisjonile.

(8) Revisjonikomisjonil on õigus

1) kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise kooskõlastatult volikogu esimehega, kui sellega kaasneb rahaline kohustus vallale;

2) kooskõlastatult vallavanemaga kaasata komisjoni töösse vallavalitsuse ametnikke.

(9) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni põhimääruses.

(10) Kontrollimise tulemused vormistatakse otsuse ja aktiga, milles märgitakse, millist asutust kontrolliti, kontrollitav periood, kontrollijate nimed, kontrollimise aeg, kontrollimise kirjeldus, selle eesmärk ja põhiküsimused ning õiguslikud alused, tuvastatud asjaolud ning kokkuvõte.

(11) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kirjalikult kümne kalendripäeva jooksul revisjonikomisjonile.

(12) Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(13) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist.

(14) Komisjoni poolt koostatud akt ja volikogu otsuse eelnõu kontrolli tulemuste realiseerimise kohta kantakse ette komisjoni esimehe või tema äraolekul komisjoni aseesimehe poolt volikogu istungil.

(15) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. Üldjuhul annab revisjonikomisjon tehtud tööst ülevaate üks kord aastas majandusaasta aruande juurde koostatavas arvamuses.

(16) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

(1) Volikogu tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise kohalikus omavalitsuses.

(2) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab vallavalitsus.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuses rakendatakse siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisel ja tema kutsetegevuse alusena audiitortegevuse seaduses sätestatut.

(1) Häältelugemiskomisjon on volikogu ajutine komisjon, mis moodustatakse igakordselt isikuvalimise läbiviimiseks.

(2) Häältelugemiskomisjoni ülesandeks on isikuvalimiste läbiviimine. Komisjon

1) valmistab ette hääletussedelid, valimiskasti ning muu vajaliku isikuvalimiste läbiviimiseks;

2) väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu hääletussedelid;

3) teeb kindlaks hääletussedeli saanute arvu, valimiskastis olevate sedelite arvu, kehtetute hääletussedelite arvu;

4) loeb kohe pärast hääletamise lõppu avalikult hääled.

(3) Häältelugemiskomisjon moodustatakse vähemalt kolme liikmeline.

(4) Häältelugemiskomisjoni moodustamiseks seatakse suuliselt üles kandidaadid ja kui nõutav komisjoni liikmete kandidaatide arv saab täis, suletakse nimekiri.

(5) Häältelugemiskomisjoni koosseis kinnitatakse volikogu otsusega avalikul hääletamisel.

(6) Häältelugemiskomisjon valib enda liikmete hulgas komisjoni esimehe ja protokollija.

(7) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab komisjon volikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

(8) Enne valimistulemuste teatavakstegemist on volikogu liikmel õigus esitada komisjonile suuline protest hääletamise korra rikkumise või hääletustulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise korral korraldatakse komisjoni poolt kordushääletamine.

(9) Hääletamistulemused tehakse kindlaks häältelugemiskomisjoni protokolliga, mis on vastava volikogu otsuse vormistamise aluseks.

(1) Volikogu võib oma töö koordineerimiseks luua eestseisuse.

(2) Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehele volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamisel. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

(1) Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Volikogu esimees võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid.

(2) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja seda juhib volikogu esimees või tema asendaja.

(3) Eestseisuse päevakorra projekti koostab vallakantselei üks tund enne eestseisuse koosoleku toimumist ja edastab selle volikogu esimehele.

(4) Eestseisuse koosoleku päevakorra kava koos eelnõude ja juurdekuuluvate dokumentidega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele hiljemalt koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatavad eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele.

(5) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra projekti. Koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu päevakorra projekti.

(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt neli volikogu liiget. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni.

(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks volikogu istungi juhatajale esitatud volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimi, esimees ja aseesimees (aseesimehed), soovi korral ka muud andmed ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest, mis kantakse istungi protokolli.

(1) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest või fraktsiooni esimehe poolt volitatud fraktsiooni liige.

(2) Fraktsioonil on õigus

1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale;

4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta;

5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;

6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;

7) teha volikogu esimehele ettepanekuid volikogu päevakorra projekti kohta.

(3) Fraktsiooni töövorm on koosolek. Fraktsiooni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool fraktsiooni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

(4) Fraktsiooni koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(5) Protokollile kirjutavad alla fraktsiooni esimees või tema asendaja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokolli õigsuse eest.

(6) Fraktsiooni koosoleku protokoll ei ole avalik dokument, mistõttu tehakse fraktsiooni koosoleku protokollist volikogule ja vallavalitsusele ja/või nende tööorganitele ainult neid protokolliliste otsuste väljavõtteid, mis on vajalikud fraktsiooni seisukoha tuvastamiseks ja fikseerimiseks valla õigusakti menetlemisel või vajadusel muus menetluses.

(1) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest.

(2) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(3) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(4) Kõik fraktsioonis tehtud muudatused, mis tehakse volikogu esimehe poolt teatavaks volikogu istungil, kantakse volikogu istungi protokolli.

(1) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava fraktsiooni otsuse, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt. Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks, kui istungi juhataja on otsuse teatavaks teinud.

(2) Fraktsiooni tegevus lõpetatakse volikogu otsusega, kui fraktsiooni jääb alla nelja volikogu liikme.

(1) Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid.

(2) Volikogu õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi.

(3) Volikogu õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning käesolevas põhimääruses sätestatud alustel ja korras.

(4) Seaduste ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate volikogu õigusaktide muutmiseks või tühistamiseks võivad volikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid ning vallavalitsus ja huvitatud isikud taotleda kirjalikult volikogus vastuvõetud määruse või otsuse läbivaatamist, näidates ära, milles ja millise õigusaktiga on vastuolu.

(1) Volikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil;

3) volikogu fraktsioonil;

4) vallavalitsusel

5) vallavanemal;

6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest.

(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

(3) Volikogu määruse eelnõu peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õigustloovate aktide eelnõude normitehnilistele nõuetele ja otsuse eelnõu haldusdokumendi vorminõuetele arvestades käesoleva määruse § 55 lg 2 sätestatud erisusi.

(1) Õigusakti eelnõu ja seda põhistavad dokumendid esitatakse, kas paberkandjal ja elektrooniliselt või digitaalselt allkirjastatult vallakantseleisse.

(2) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse

1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;

2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;

3) milliseid õigusakte on vaja muuta või kehtetuks tunnistada õigusakti vastuvõtmisel;

4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad;

5) eelnõu esitaja nimi ja allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, kelle arvamus eelnõu kohta tuleb ära kuulata, keda kutsuda istungile ja kellele vastuvõetud õigusakt teatavaks teha;

6) eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jne).

(3) Vallakantselei edastab eelnõud hiljemalt järgmisel tööpäeval peale eelnõu esitamist volikogu esimehele.

(4) Volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees võtab esitatud eelnõu volikogu menetlusse, kui see vastab põhimääruse § 54 lg 3 esitatud nõuetele ning määrab koheselt eelnõule volikogu alatiste komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja teeb kindlaks isikud ja organisatsioonid, kelle arvamus eelnõu kohta tuleb ära kuulata ning suunab eelnõu vastavatele isikutele või organisatsioonidele ja läbivaatamiseks komisjonidele, fraktsioonidele ning eestseisusele.

(5) Eelnõud, mis ei ole esitatud vallavalitsuse poolt ja ei käsitle organisatsioonilisi küsimusi, tuleb saata vallavalitsusse seisukoha saamiseks. Vallavalitsus annab seisukoha 20 kalendripäeva jooksul eelnõu saamise päevast. Volikogu esimehel on mõjuvatel põhjustel õigus tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 30 kalendripäeva võrra.

(6) Ühe protsendi hääleõiguslike vallaelanike algatus volikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, võetakse arutlusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatuse esitajate esindajatel on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või nad kutsutakse arutelu juurde vallavalitsuses.

(1) Õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

(2) Mitmele lugemisele tuleb panna õigusaktide eelnõud, mis käsitlevad

1) valla eelarve vastuvõtmist;

2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;

3) arengukava vastuvõtmist;

4) kohalike maksude kehtestamist.

(3) Alternatiivsete õigusaktide eelnõu(de) olemasolul pannakse õigusaktide eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud õigusakti eelnõu võetakse selle edasisel lugemisel aluseks. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab volikogu, kas korduvhääletuse läbiviimise või lükkab küsimuse otsustamise edasi järgmisele istungile.

(4) Õigusakti eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda istungil esitatud muudatusettepanekute läbihääletamist.

(5) Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määratakse istungi juhataja poolt arvestades juhtivkomisjoni seisukohta ning tehakse teatavaks eelnõu lugemise katkestamisel või esimese lugemise lõpetamisel.

(6) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Kirjalikud ettepanekud esitatakse vallakantseleile, kes edastab need järgmisel tööpäeval eelnõu algatajale ja juhtivkomisjonile.

(7) Muudatusettepanekud vaatab läbi juhtivkomisjon ning otsustab nende arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. Juhtivkomisjonile esitatud muudatusettepanekuid täiendavalt volikogu istungil ei hääletata.

(8) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(1) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle volikogu istungil lõpphääletusele panemist.

(2) Umbusalduse avaldamise eelnõud menetlusest tagasi võtta ei saa.

(3) Volikogu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.

(1) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja saatmist menetlusosalisele korraldab vallakantselei. Volikogu õigusaktid tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist, kui seadus ei sätesta teisti.

(2) Volikogu õigusaktid ning volikogu istungite ja komisjonide koosolekute protokollid sisestatakse valla dokumendiregistrisse.

(3) Volikogu õigusaktid vormistab vallakantselei volikogu dokumendiplangile hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungit. Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja.

(4) Volikogu õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud.

(5) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(6) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

(1) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees, revisjonikomisjon ja volikogu alatine komisjon oma tegevusvaldkonnas.

(2) Vallas elavate ja/või tegutsevate isikute õigusaktides sätestatud normide täitmist valla territooriumil kontrollivad vastavad ametnikud, kellele on antud järelevalve teostamise ja/või väärteomenetluse läbiviimise õigus.

(1) Volikogu töövormiks on istung.

(2) Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(1) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Juulikuus üldjuhul istungit ei toimu.

(2) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub istungi kokku seitsme päeva jooksul vallavalitsuselt või vähemalt ¼ volikogu koosseisult kirjalikult põhjendatud ettepaneku saamisest arvates nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste aruteluks.

(3) Istungi kokkukutsumise ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused.

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(2) Volikogu esimees koostab istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest istungi päevakorra projekti ja määrab eelnõule ettekandja ja kaasettekandja(d).

(3) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja päevakorraprojekt, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vallakantselei poolt vähemalt neli kalendripäeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele, vallavalitsuse liikmetele ja teistele asjaosalistele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel.

(4) Kutse saadetakse adressaatidele nende poolt vallakantseleile teatatud elektronposti aadressil. Kutse loetakse teatavaks tehtuks vallakantselei arvutis fikseeritud kutse saatmise päeval. Vallakantselei saadab ühe adressaadina kutse ka vallasekretäri elektronposti aadressile, kes trükib selle välja ja lisab kutse materjalide juurde.

(5) Volikogu liikme kirjalikul soovil edastatakse talle kutse paberkandjal, sellisel juhul loetakse kutse kättesaaduks kolmandal päeval kutse postitamisest arvates.

(6) Volikogu õigusaktide eelnõud ning nende seletuskirjad ja muud materjalid avaldatakse valla veebilehel samaaegselt kutse väljasaatmisega. Tutvumiseks materjalidega paberkandjal tuleb volikogu liikmel pöörduda vallakantseleisse.

(7) Volikogu liige teavitab istungilt puudumisest vallakantseleid esimesel võimalusel.

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, nende puudumisel volikogu vanim liige.

(2) Umbusaldusavaldused esitatakse enne päevakorrapuntide arutelu juurde asumist.

(3) Istungi avamisel teeb istungi juhataja teatavaks istungi päevakorra projekti.

(4) Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud eelnõude päevakorrast väljajätmiseks ja protestid päevakorras esinevate vigade kohta (edaspidi ettepanekud). Ettepanekuid istungi päevakorra projekti kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha

1) volikogu liikmed;

2) vallavanem;

3) komisjonid;

4) fraktsioonid.

(5) Suulised ettepanekud protokollitakse, kirjalikud ettepanekud loeb juhataja ette. Ettepanekud lahendab juhataja.

(6) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälte enamusega.

(7) Pärast päevakorra kinnitamist

1) võivad volikogu fraktsioonid ja liikmed anda üle arupärimisi;

2) kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei või ületada 5 minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile.

(1) Eelnõu arutamine koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ja nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ja lõppsõnast. Soovist esitada küsimus, esineda sõnavõtuga või repliigiga teatatakse käe tõstmisega. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Sõna antakse taotlemise järjekorras.

(2) Eelnõu arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega ehk küsimuse kompleksse käsitlemisega. Vallavalitsuse esitatud eelnõu kannab ette vallavanem või tema poolt määratud ettekandja. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Ettekandeks antakse aega 15 minutit ja kaasettekandeks 10 minutit.

(3) Ühel ajal volikogu menetluses olevaid sama küsimust käsitlevaid eelnõusid arutatakse istungil ühe päevakorrapunktina. Kui samas päevakorrapunktis arutatakse mitut eelnõud, kuulatakse ära ettekanne ja kaasettekanne iga eelnõu kohta.

(4) Volikogu liikmel on õigus esitada eelnõu kohta kaks küsimust. Küsimus sõnastatakse lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta ning esitatakse ettekandjale või kaasettekandjale, kes võib delegeerida vastamise.

(5) Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel ja istungile kutsutud isikul on õigus esineda eelnõu kohta mitte kauem kui 3 minutit kestva sõnavõtuga ehk omapoolsete ettepanekute ja kommentaaridega, et toetada eelnõud, esitada eelnõu kohta vastuväiteid, esitada eelnõusse muudatusettepanekuid või esitada eelnõu kohta selgitus. Muudatusettepanekud eelnõu kohta esitab sõnavõtja suuliselt või kirjalikult istungi juhatajale.

(6) Märkuse, ettepaneku või õienduse tegemiseks päevakorrapunktis oleva küsimuse kohta on volikogu liikmel õigus esitada kaks repliiki. Repliik ei või kesta kauem kui 1 minut.

(7) Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab volikogu pärast vastava ettepaneku saamist poolthäälte enamusega. Pärast sõnavõttude ja repliikide ärakuulamist on eelnõu esitajal õigus lõppsõnaks, mille kestvus ei tohi ületada 3 minutit.

(8) Istungi juhatajal on õigus

1) anda ettekandjale 10, kaasettekandjale 5 ja sõnavõtjale 1 minut lisaaega;

2) katkestada ettekanne, kaasettekanne, küsimus, sõnavõtt ja repliik teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

(1) Istungil esitatud muudatusettepanekud vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui seda toetab eelnõu esitaja ja ükski volikogu liige, komisjon või fraktsioon ei nõua küsimuses hääletamist.

(2) Kui eelnõu esitaja ei toeta muudatusettepanekut või mõni volikogu liige, komisjon või fraktsioon nõuab hääletamist, paneb istungi juhataja muudatusettepaneku hääletamisele. Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas rohkem volikogu liikmeid, kui vastu.

(3) Kui hääletamisel võeti vastu muudatusettepanek, mida eelnõu esitaja ei toetanud, on tal õigus eelnõu tagasi võtta.

(4) Volikogu katkestab eelnõu lugemise ja teeb juhtivkomisjonile või eelnõu esitajale ülesandeks koostada järgmiseks istungiks eelnõu parandatud redaktsioon, kui vastuvõetud muudatusettepanekud on eelnõuga või omavahel vastuolus.

(1) Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja õigusakti eelnõu hääletamisele.

(2) Enne õigusakti lõpphääletusele panemist tehakse kindlaks kohalviibivate volikogu liikmete arv. Hääletamisest võtavad osa üksnes istungil viibivad volikogu liikmed.

(3) Hääletamine on avalik, väljaarvatud isikuvalimised. Volikogu liige hääletab isiklikult, andes oma poolt- või vastuhääle või jäädes erapooletuks. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega.

(4) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

(5) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(6) Pärast hääletamise lõppu teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemuse ja fikseerib õigusakti vastuvõtmise üldjuhul haamrilöögiga.

(7) Volikogu liikmel on õigus vaidlustada hääletamise tulemust koheselt pärast selle teatavaks tegemist. Kordushääletuse läbiviimise otsustab istungi juhataja. Hilisemaid proteste arvesse ei võeta.

(1) Volikogu fraktsioonil ja volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

(2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle vallakantseleile. Kantselei edastab arupärimise volikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile. Kui vallavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale vallavalitsuse liikmele ja informeerib sellest arupärijat.

(3) Vallavanem või vallavalitsuse liige vastab esitatud arupärimistele järgmise volikogu istungi lõpus või vajadusel järgmisel korralisel istungil vastava päevakorra punkti raames, tehes eelnevalt volikogu esimehele taotluse võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile.

(4) Kui arupärimise esitaja nõuab arupärimisele kirjalikku vastust, tuleb see arupärijale saata 10 tööpäeva jooksul arvestades arupärimise esitamisest. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.

(1) Vähemalt ¼ volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele.

(2) Umbusalduse avaldamine algatatakse kirjaliku avaldusega, millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Avaldus ja vastav eelnõu esitatakse volikogu istungi alguses enne päevakorrapunktide juurde asumist istungi juhatajale. Umbusalduse avalduses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. Volikogu esimees edastab umbusalduse avaldamise dokumendid umbusaldatavale.

(3) Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldust ei saa tagasi võtta.

(4) Üks umbusalduse algatajatest teeb volikogu istungil umbusalduse avaldamise asjaolude kohta ettekande, mis ei või kesta kauem kui 10 minutit. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata.

(5) Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses esineda kuni 10 minutit kestva sõnavõtuga.

(6) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikult hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(7) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega.

(8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul uut umbusalduse avaldamist algatada.

(9) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel istungil osalev volikogu vanim liige.

(10) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme (sh palgalise vallavalitsuse liikme) vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(11) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise.

(12) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust (sh vallavanem) jäävad alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alusel ja korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri.

(13) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei jää ametisse vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks.

(14) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval.

(1) Volikogu päevakorras oleva informatsiooni ärakuulamisel koosneb arutelu ettekandest, küsimuste esitamisest ja küsimustele vastamisest. Informatsiooni esitamiseks antakse ettekandjale aega mitte rohkem kui 30 minutit. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale 5 minutit lisaaega ja katkestada ettekanne teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

(2) Informatsiooni ärakuulamise tulemus protokollitakse.

Istungi lõpetab juhataja sõnadega "Istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga.

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Istungi protokollijal on õigus istungi käiku salvestada kasutades selleks vajalikku tehnikat. Protokollid vormistatakse eesti keeles viie tööpäeva jooksul. Kui istungi käik on salvestatud säilitatakse salvestust vallakantseleis 30 kalendripäeva istungi toimumisele järgnevast päevast arvates.

(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Volikogu liikmel on õigus nõuda oma eriarvamuse kirjalikku fikseerimist protokollis.

(3) Sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti.

(4) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja hiljemalt nädala jooksul istungi toimumisest arvates.

(5) rotokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajast hääletamist korraldava komisjoni protokollid ja hääletamise tulemused.

(6) Protokoll on avalik. Protokollid pannakse tutvumiseks välja vallakantseleis hiljemalt seitsmendal kalendripäeval pärast istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 kalendripäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

(7) Protokollid on igaühele kättesaadavad paberkandjal vallakantseleis ja avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu.

(1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust põhimäärusega sätestatud korras ning omab õigust volitada teisi isikuid valda esindama talle seaduste ja antud pädevuste piires.

(2) Vallavanem

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

3) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning vallavalitsuse palgalise liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

4) esitab vallavalitsusele tööle võtmiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi töölt vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

5) annab vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste töö korraldamiseks käskkirju;

6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

7) täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

8) Nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuurüksuse juhi.

(1) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(3) Vallavanema valimine viiakse läbi 2 kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.

(4) Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks või tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

(5) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

(6) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige.

(7) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse volikogu istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Vallavanema kandidaat peab osalema vallavanema valimise istungil ning andma nõusoleku kandideerimiseks. Nõusoleku andnud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(8) Salajase hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu §-s 46 sätestatud viisil häältelugemiskomisjoni.

(9) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.

(10) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati.

(11) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil läbi viia ühe kordushääletamise.

(12) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat ega ainus kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu järgmisel istungil läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(13) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus.

(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. Dokumentidele alla kirjutades lisab vallavanemat asendav isik oma ametinimetusele sõnad "vallavanema asendaja”.

(2) Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused välja arvatud need, mis on seotud vallavanema isikuga.

(1) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatud valla kollegiaalne täitevorgan, kes praktilise tegevusega viib ellu talle riigi ja valla õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, valla majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

(3) Vallavalitsus juhib oma struktuuriüksuste ja valla hallatavate asutuste tegevust ning osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganite töös.

(1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed vastavalt volikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse liikmete arvule ja vallavalitsuse struktuurile.

(2) Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada oma tööorganitena töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega või vallavalitsuse istungi protokollilise otsusega.

(1) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest arvates volikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kohta.

(2) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule hiljemalt kahe nädala jooksul ettepaneku vallavalitsuse koosseisu kinnitamiseks ja palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseks.

(3) Vallavalitsus kinnitatakse ametisse volikogu istungil avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel. Vallavalitsuse kinnitamine vormistatakse volikogu otsusega.

(4) Palgalise vallavalitsuse liikme ametijuhendi kinnitab volikogu.

(5) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks.

(6) Vallavanem võib vallavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes valla ametiasutuses. Volikogu poolt ametniku kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või vabastamisel vallavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust.

(1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse liikmete kinnitamise ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise päevast. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikme kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus volitused, kui vallavalitsuse koosseisust üle poole on volikogu poolt kinnitatud.

(2) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning vallavalitsus jääb otsustusvõimeliseks, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu ja vastutusvaldkondi.

(3) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(4) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (s.h. peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.

Vallavalitsuse liikme vabastab vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist volikogu vallavanema ettepanekul, uue valitsuse ametisse kinnitamisel või umbusaldamise korral.

Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme kohale kinnitatakse ja palgalisele vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel volikogu poolt põhimääruses sätestatud korras.

(1) Vallavalitsuse pädevus on määratud seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu õigusaktidega, mille alusel vallavalitsus lahendab ja korraldab talle delegeeritud ülesandeid ning täitmiseks pandud kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse.

(2) Vallavalitsus

1) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengukavast ja eelarvest, vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu ning riigi õigusaktidest;

2) valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valla arengu- ja eelarvestrateegiatest, vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest;

3) vaatab läbi valla arengukava ja eelarve eelnõu ning muud volikogu õigusaktide eelnõud, korraldab valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist ning volikogu õigusaktide täitmist;

4) sõlmib vajadusel ja oma pädevuse piires planeeringute kehtestamise eelduseks olevaid võlaõiguslikke lepinguid infrastruktuuri objektide (teed, väljakud, pargid, sotsiaalobjektid jt) väljaehitamiseks arendajate poolt koos nende objektide aluse maa tasuta üleandmiseks valla omandisse, samuti infrastruktuuri objektide rajamiseks vajaliku muu maa tasuta üleandmiseks valla omandisse.

5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi;

6) korraldab vallavalitsuse, selle struktuuriüksuste ja valla hallatavate asutuste ülalpidamist ning tegevust;

7) teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsuse struktuuriüksuste, hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid;

8) nimetab vallale kuuluva sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed ja osaühingu juhatuse liikmed kui osaühingul ei ole nõukogu ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi;

9) kehtestab vallavalitsuse poolt osutatavate avalike teenuste hinnad;

10) täidab muid seadustes ja õigusaktides ette nähtud ülesandeid.

(3) Vallavalitsusel on õigus vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul muudatusi teha volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

(4) Vallavalitsusel on õigus võtta laenusid ja teisi varalisi kohustusi, mis ei ületa valla eelarvega kehtestatud piire. Üle eelarve aasta ulatuvate lepingute sõlmimiseks annab vallavalitsusele loa volikogu.

(5) Vallavalitsus on väärtegude kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannete täitmisel.

(1) Vallavalitsus võib oma ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

(2) Alatise komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus üldjuhul oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu.

(3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni seisukohtade ja ettepanekute esitamise kord.

(4) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega. Ajutise komisjoni tegevuse lõpetab vallavalitsus pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande esitamist.

(5) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb otsused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.

(6) Komisjon võtab seisukohti ja teeb ettepanekuid temale antud pädevuse piires kuulates vajadusel ära vastava spetsialisti seisukoha arutatava küsimuse kohta. Komisjoni seisukohad ja ettepanekud on soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

(7) Komisjoni seisukohad ja ettepanekud protokollitakse. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(8) Komisjoni seisukohad ja ettepanekud on soovitusliku ja/või nõuandva iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

(1) Küsimusi vallavalitsuse istungi (edaspidi istungi) päevakorda võivad esitada vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär.

(2) Vallavalitsuse (asutusena) hallatavad asutused esitavad materjale vallavalitsuse istungile läbi vastava valdkonnaga tegeleva vallavalitsuse liikme.

(3) Vallavalitsuse (asutusena) teenistuste juhid, kes ei ole vallavalitsuse liikmed, teevad küsimuse istungi päevakorda võtmiseks ettepaneku vallasekretärile.

(4) Küsimuse võtmiseks istungi päevakorda on vastava vallavalitsuse (asutusena) teenistuse juht või vallavalitsuse liige kohustatud korraldama vallavalitsuse õigusakti eelnõu või jooksva küsimuse päevakorrapunkti kirjaliku ettevalmistamise.

(5) Vallavalitsuse määruse eelnõu peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õigustloovate aktide eelnõude normitehnilistele nõuetele ja korralduse eelnõu haldusdokumendi vorminõuetele.

(6) Eelnõu peab olema kooskõlastatud allkirjaga eelnõu koostaja ja vastava teenistuse juhi poolt.

(7) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud ja seda põhistavad dokumendid esitatakse paberkandjal ja elektrooniliselt vallakantseleisse hiljemalt üks päev enne istungi algust.

(8) Pärast nimetatud tähtaega esitatud materjalide lülitamine järgmise vallavalitsuse istungi päevakorda on võimalik vallasekretäri või tema asendaja nõusolekul.

(9) Vallasekretäril on õigus vallavalitsuse või volikogu õigusakti eelnõu koos põhjendusega esitajale tagasi saata, kui eelnõu on vastuolus kehtivate õigustloovate aktidega, on puudulik või sisaldab ebatäpseid andmeid.

(10) Täpsemad nõuded vallavalitsuse asjaajamise korraldamisele sätestab vallavanema käskkirjaga kinnitatud asjaajamiskord.

(11) Vallasekretär või tema asendaja koostab nõuetekohaselt esitatud eelnõudest vallavalitsuse istungi päevakorra projekti ja esitab selle vallavalitsuse istungile.

(1) Vallavalitsuse korraline istung toimub üldjuhul üks kord nädalas.

(2) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.

(3) Kiireloomulise küsimuse arutamiseks võib vallavanem istungi kokku kutsuda ka muul ajal, kui sellega on nõus kõik vallavalitsuse liikmed või kui üle poole vallavalitsuse liikmetest on teinud vallavanemale või tema asendajale vastava ettepaneku.

(4) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda informeerib sellest koheselt vallasekretäri või tema asendajat.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung.

(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või teda asendama määratud vallavalitsuse liige.

(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(4) Vallavalitsuse otsused võetakse vastu istungil osalejate poolthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks istungi juhataja hääl.

(5) Hääletamisprotseduur viiakse läbi, kui seda nõuab vähemalt üks valitsuse liikmetest.

(6) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(7) Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile teisi isikuid. Istungile võib kutsuda ka nõunikke, spetsialiste jt asjatundjaid, andmaks selgitusi päevakorra punktis käsitletava küsimuse kohta.

(8) Vallavalitsuse istungi juhataja võib päevakorra punktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorra punkti päevakorrast välja arvata või istungi päevakorda täiendada.

(9) Iga päevakorrapunkti läbiarutamisel kuulatakse ära ettekandja. Sellele järgnevad küsimused ning vallavalitsuse liikmete ja vallasekretäri, vajadusel ka teiste istungile kutsutute arvamuste ja ettepanekute ärakuulamine.

(10) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollimise korraldab vallasekretär. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(11) Protokolli kantakse

1) istungi toimumise aeg ja koht;

2) osavõtjate nimed;

3) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused;

4) vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid ja pealkirjad;

5) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;

6) jooksvates küsimustes ka määratud ülesande täitja, täitmise tähtaeg ja vajadusel kontrolli teostav isik.

(12) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija seitsme päeva jooksul istungi toimumisest. Kui istungit juhatas mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed ning protokollis märgitakse, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid.

(13) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(14) Vallavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel dokumendiregistri kaudu. Kättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on tunnistatud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(1) Vallavalitsuse liige ei tohi osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. Sellisel juhul on vallavalitsuse liige kohustatud end taandama vastava küsimuse arutelult ja otsustamiselt enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust.

(2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavalitsuse liikmele teha ka vallavalitsuse liige, vallasekretär või muu istungil osalev isik, kui nad on teadlikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui vallavalitsuse liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.

(3) Vallavalitsuse liikme enesetaandamine fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

(1) Vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

(2) Vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Valla haldusterritooriumi.

(3) Vallavanem annab oma volituste piires käskkirju.

(4) Volikogul on õigusteha vallavalitsusele ettepanekuid seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse õigusaktide muutmiseks või tühistamiseks.

(1) Vallavalitsuse määrustele ja otsustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.

(2) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel dokumendiregistri kaudu, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud.

(3) Vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas.

(4) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallakantselei.

(1) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(2) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle korraldab vallavanem, vallavalitsus või vallavalitsuse komisjon oma tegevusvaldkonnas.

(1) Valla asutused on

1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;

2) valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu ning osutavad kohaliku omavalitsuse teenuseid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas.

(2) Valla ametiasutuseks on Keila Vallavalitsus (asutusena).

(3) Vald võib kohaliku omavalitsuse teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi.

(4) Valla asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(5) Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise ning asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab volikogu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(6) Valla asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(7) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem.

(8) Valla asutusel on oma eelarve ja tal võib olla oma arveldusarve, sümboolika, Keila vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid.

(1) Avalik teenistus on kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avalik võimu teostamine.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete

täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö.

(3) Teenistujate sotsiaalsed garantiid on sätestatud määruse §-s 93 .

(1) Volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamise hüvitist, kui vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega; tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita või seoses umbusalduse avaldamisega kahe kuni kuue kuu ametipalga ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

(3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema ametisse uueks tähtajaks.

(5) Valla teenistujale makstakse teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või koondamise tõttu või vabastamisel töövõime vähenemise tõttu, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita või ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatule hüvitisena kahe kuni kuue kuu ametipalk.

(1) Valla arengukava (edaspidi arengukava) on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostatakse seaduses ettenähtud perioodiks ja korrigeeritakse seaduses ettenähtud korras.

(3) Arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.

(4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada valdkonnapõhise arengukava kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks.

(5) Arengukavaga seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mis koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

(6) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

(1) Arengukava koostatakse senise arengukava tähtaja lõppemisel või kui ilmneb vastav vajadus. Arengukava koostamine peab olema ajalises vastavuses valla eelarve koostamisega.

(2) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise.

(3) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt 1. augustiks.

(4) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

(5) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused.

(6) Valla arengukava menetletakse käesolevas põhimääruses sätestatud valla õigusakti menetlemise korra kohaselt, arvestades arengukava menetlemise kohta seaduses toodud erisusi.

(7) Valla arengukava kohta tehtavad volikogu määrused eeldavad õigusakti kahte lugemist.

(8) Volikogu kinnitab arengukava määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.

(1) Valla arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus, esitades arengukava muutmise eelnõu volikogule hiljemalt 1. augustiks.

(2) Hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

(1) Valla arengukava avaldatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras arvestades arengukava menetlemise kohta seaduses toodud erisusi.

(2) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel.

(3) Arengukava jõustub käesoleva põhimäärusega valla õigusaktide jõustumiseks kehtestatud alusel ja korras.

(4) Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

Valla arengukava täitmise aruanne esitatakse volikogule koos majandusaasta aruandega.

(1) Valla eelarvestrateegia koostatakse vastavalt seadustele arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

(2) Eelarvestrateegias esitatakse

1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud ja eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

3) ülevaade valla ja valla asutuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

4) valla ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;

5) valla ja tema arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus;

6) muu valla finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

(3) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15 oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

(4) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringute toetuste taotlemisel

(5) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

(1) Valla finantsjuhtimist teostatakse ja valla eelarve (edaspidi eelarve) koostatakse vastavalt seadustele.

(2) Eelarve koosneb eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest, investeerimistegevustest; finantseerimistegevustest ja likviidsete varade muutusest. Eelarves võib kajastada ka muid finantsjuhtimiseks vajalikke andmeid. Eelarve koostamise aluseks on volikogu poolt kehtestatud valla arengukava.

(3) Eelarves nähakse ette reservfond, mida vallavalitsus kasutab vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

(4) Valla asutuste eelarved on eelarve osadeks.

(5) Eelarve koostatakse kassapõhiselt.

(6) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(1) Eelarve koostab vallavalitsus vastavuses seadustes, valla põhimääruses ja muudes õigusaktides sätestatule.

(2) Eelnõule lisatakse seletuskiri. Seletuskiri koostatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses.

(3) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks.

(4) Eelarve peab olema tasakaalus. Vallavalitsus võib eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks, valla vara müügiks või valla võlakirjade emiteerimiseks.

(5) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse 7 tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(1) Eelarve eelnõu menetlevad kõik komisjonid ning esitavad oma seisukohad ning eelarve eelnõu muudatusettepanekud pärast eelarve esimest lugemist juhtivkomisjonile ja vallavalitsusele istungi juhataja poolt määratud tähtajaks. Tähtaeg avalikustatakse valla veebilehel.

(2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate kulude ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel juhtivkomisjonis tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus.

(3) Juhtivkomisjon kuulab esitatud ettepanekute kohta ära vallavalitsuse arvamuse ning kujundab oma seisukoha igale ettepanekule eraldi. Juhtivkomisjoni toetuse saanud muudatusettepanekud viiakse vallavalitsuse poolt sisse eelarve eelnõusse, mis esitatakse volikogule teiseks lugemiseks. Vallavalitsuse eriarvamuse korral komisjoni mõne ettepaneku suhtes esitab komisjon selle volikogu istungile otsustamiseks.

(4) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist.

(5) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid.

(6) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastuvõetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha kulutusi, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 24 sätestatud suuruses.

(7) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta ning andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.

(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse analoogiliselt eelarve eelnõuga käesolevas põhimääruses sätestatud viisil ja tähtajal.

(3) Lisaeelarve eelnõu menetletakse analoogiliselt eelarve eelnõu menetlusega valla põhimääruses sätestatud viisil.

(4) Lisaeelarve võib juhtivkomisjoni ettepanekul võtta vastu ühe lugemisega. Lisaeelarve võetakse vastu volikogu määrusega.

(5) Lisaeelarvet ei koostata, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad ja need ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;

3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;

4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(6) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(2) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Vallavalitsusel ja valla asutustel on keelatud teha kulutusi, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud seadustes nimetatud juhtudel.

(3) Eelarve täitmise eest vastutavad vallavalitsuse korraldusega nimetatud isikud ja vallaasutuste juhid.

(4) Eelarve täitmise aruanne koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud nõuetele.

(5) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

(6) Ülevaate eelarve täitmisest annab volikogule vallavalitsus kord kvartalis volikogu istungil.

(1) Majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja valla põhimääruses sätestatud nõuetele.

(2) Valla majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse volikogu poolt määratud sõltumatu audiitori arvamus.

(3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Revisjonikomisjoni aruandes annab revisjonikomisjon seisukoha valla majandusaasta aruandele ning annab ülevaate oma komisjoni tegevuse kohta.

(4) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks.

(5) Majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruande, vallavalitsuse protokollilise otsusega aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

(1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude (edaspidi maksumäärus) ja koormiste kehtestamiseks.

(2) Maksumäärused ja nende muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega.

(3) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras.

(4) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja/või füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(5) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise üle kontrolli teostamise kord.

(6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.

(1) Vallavaraks on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning varalised õigused ja kohustused.

(2) Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

(3) Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on vallavara.

(4) Vallavara kohta peetakse arvestust volikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

(2) Vallavara valitsemise korras sätestatakse

1) üldsätted ja mõisted;

2) vallavara omandamine ja varaliste kohustuste võtmine;

3) vallavara kasutamine;

4) vallavara kasutusse andmine;

5) vallavara koormamine;

6) vallavara võõrandamine;

7) vallavara mahakandmine;

8) muud vallavaraga seotud küsimused.

(1) Valla planeerimine on valla ruumilise arengu kavandamine eesmärgiga tagada Vallas võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

(2) Valla planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste ning projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutise ehitise ehitamise korra ja alade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtete ja nõuete määramiseks kehtestab volikogu valla ehitusmääruse.

(3) Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse.

(1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja/või arendada nendega koostööd.

(2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides volikogu või viimase poolt määratud esindaja, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või volikogu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

(3) Volikogul, vallavalitsusel ja valla asutusel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd teiste kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Valla ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu.

(4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest.

(5) Vallavalitsus

1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingute täitmist;

2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;

3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;

4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;

5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

(1) Põhimääruse võtab vastu, teeb selles muudatusi ja tunnistab kehtetuks volikogu määrusega.

(2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist kahel volikogu istungil, välja arvatud juhul kui muudatus tuleneb seadusest.

(3) Põhimäärus ja selle muutmise määrus võetakse vastu ning tunnistatakse kehtetuks volikogu koosseisu poolthäälte enamusega.

(1) Tunnistada kehtetuks Keila Vallavolikogu 22.02.2012 a määrus nr 66 „Keila valla põhimääruse kinnitamine“

(2) Tunnistada kehtetuks Keila Vallavolikogu 27.11.2013 määrus nr 1 „Keila valla põhimääruse muutmise II lugemine ja kinnitamine“

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi teatajas avaldamist.