Kaevetööde eeskiri

(1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks kaevetööde korra Tartu linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele.

(2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetööl eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel ja veel kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses, seal ei asu tehnovõrke ja –rajatisi ning ei ole tegemist nende ehitamise või remondiga.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) kaevetöö on

a) süvendi kaevamine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;

b) töö, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes;

c) puude istutamine või väljajuurimine;

d) ehitusgeoloogilised puurimistööd.

2) kaevetöö tegija - isik, kes teeb kaevetööd;

3) avariiline kaevetöö – kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu;

4) kaevetööde komisjon– linnavalitsuse ametnikest ja tehnovõrkude valdajatest koosnev töörühm, mis võib teha ettepanekuid kaevetöö tingimuste kohta. Kaevetööde komisjon tegutseb linnamajanduse osakonna juures. Komisjoni moodustamise otsustab ja põhimääruse ning koosseisu kinnitab linnamajanduse osakonna juhataja.

5) kaeveloa avaldus– vormikohane blankett, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö tegija poolt linnamajanduse osakonnale.

6) kaeveluba - luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja.

(1) Kaevetöö on lubatud teostada kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseaduse mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või kirjalik nõusolek.

(2) Ehitusgeoloogilisi töid teostatakse kooskõlas ehitusseadusega. Ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude võišahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse kaeveloa lõpetamisel ja säilitatakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis.

(3) Kaevetöö tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja teekatet vähimal kahjustaval viisil.

(4) Kolme aasta jooksul pärast linna omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele uute asfaltbetoon- või monoliitsete betoonkatete ehitamist on kaevetöö nendel reeglina keelatud. Erandid on lubatud tehnovõrkude avarii puhul või linnamajanduse osakonna eelneval kirjalikul nõusolekul.

(5) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Juhul, kui soovitakse muuta teekatte tüüpi, tuleb see eelnevalt kooskõlastada linnamajanduse osakonna teede- ja liikluskorraldusteenistusega.

(6) Kaevetöö tegija vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist. Ajutise taastamise korral hoiab katet korras kaevetöö tegija. Eraõiguslike isikute omandis olevatel maa-aladel võivad maaomanik ja kaevetöö tegija kaevekoha taastamise või korrashoiu osas kokku leppida ka teisiti.

(1) Kaeveloa vormistab ning väljastab linnamajanduse osakond kaevetöö tegijale. Selleks esitab kaevetöö tegija linnamajanduse osakonnale kaeveloa avalduse ja ehitusprojekti. Osakonnal on õigus mõjuval põhjusel nõuda lisaks täiendavaid dokumente ja kooskõlastusi.

(2) Kaeveloa avalduse ja kaeveloa vormi kinnitab linnavalitsus.

(3) Komisjonil on õigusteha ettepanekuid kaevetöö tegemise aja, võimalike eritingimuste ja täiendavate kooskõlastuste suhtes.

(4) Kultuurimälestisi ohustada võivaid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal, kusjuures kaevetöö tellija on kohustatud finantseerima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused.

(5) Kaeveluba ei väljastata kaevetöö tegijale, kellel on

1) eelnevalt tähtajaliselt lõpetamata kaks või enam kaeveluba;

2) tähtajaliselt on täitmata linnamajanduse osakonna poolt tehtud ettekirjutus;

3)

(1) Kaevetöö tegemise ajal peavad ehitusprojekt ja kaeveluba olema töö teostamise kohas. Kui kaevetöö kestus on üle ühe ööpäeva, tuleb töökohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud töö tellija ja teostaja nimi, vastutava isiku nimi, telefoninumber ning töö lõpetamise tähtaeg.

(2) Kaevetöö puhul, millega kaasneb Tartu linnas asuva avalikult kasutatava Tartu linna omandis oleva tee, tänava, väljaku, pargi, puhkeala või selle osa sulgemine, peab kaevetöö tegija enne kaevetööde algust taotlema sulgemisloa linnavalitsuse poolt kehtestatud korras.

(3)

(4) Kaevetöö tsoon tuleb tähistada piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega.

(5) Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas.

(6) Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest.

(7) Tee taastamisel täidetakse kaevik ainult dreeniva pinnasega (liiv, kruus), kasutades kihtide viisi tihendamist koos kastmisega. Täitematerjali tihedus peab vastama tihendustegurile 0,98. Taastamiseks mittekõlblik materjal tuleb ära vedada projektis ettenähtud kohta.

(8) Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 20 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Erinevate asfaltbetoonkatte kihtide pind ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega.

(9) Tänavakatte täielik taastamine peab olema teostatud kolme tööpäeva jooksul arvestades kaeve tagasitäitmise päevast. Juhul, kui on vaja liiklust kiiresti avada või kui töötatakse talveperioodil, taastatakse kate ajutiselt.

(10) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad. Külvamiseks sobilik aeg on 01. mai – 01. september. Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema tärganud ja üks kord niidetud.

(11) Kaevetöö käigus inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogilise kultuurikihi avastamisel (sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid), on kaevetöö tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseametit ja linnaarheoloogi. Linnaarheoloogil on õigus peatada arheoloogilise kultuurikihi hävingut põhjustav kaevetöö. Lõhkekehade leidmisest tuleb viivitamatult informeerida päästeteenistust.

(12) Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada ASiga Tartu Veevärk ja/või maa-ala valdajaga.

(13) Kaevetöö tegija tagab tolmu- või lumetõrje, kui kaevetöö tegemisel tekib tolmu või on takistatud lumetõrje tegemine.

(14) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevetöö tegija tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt. Teostusmõõdistused koostatakse eranditult kõikide maa-aluste tehnorajatiste kohta, kusjuures üks eksemplar säilitatakse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juures asuvas geodeetiliste tööde arhiivis.

(1) Tehnovõrkude avarii korral võib tööd alustada järgmistel tingimustel

1) saadetud on teade linnamajanduse osakonnale avarii põhjuste, kaevetöö tegija ja töö alguse äranäitamisega;

2) avariikohale on kutsutud või avariikoha skeem on kooskõlastatud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajatega, arheoloogilises kaitsevööndis tehtavate tööde puhul linnaarheoloogiga;

3) kaevamisest puude juurekaelale lähemal kui 2 m on informeeritud linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistust (töövälisel ajal tuleb kaevetöö tegijal enne kaeviku tagasitäimist fikseerida võimalik puujuurestiku vigastuse ulatus).

(2) Avarii kohta, mille kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva, tuleb samaaegselt töö alustamisega taotleda kaeveluba.

(1) Olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha neid valdavate võrguettevõtetega kooskõlastatult.

(2) Olemasoleva tehnovõrgu vigastamisel tuleb viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastusega tekitatud kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(3) Tehnovõrgu, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnovõrgu valdajaga. Olemasolevat tehnovõrku võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.

(4) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö tegija kulul. Märgi ümberpaigutamise vajadusel kooskõlastab kaevetöö tegija selle linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistusega.

Kaevetöö on lõpetatud, kui

1) kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud maa-ala omanikule/valdajale;

2) tee kohta on linnamajanduse osakonnale esitatud

a) õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta;

b) täitepinnase tihendamise kontrollakt;

c) täitematerjali vastavussertifikaat;

d) asfaltbetooni vastavussertifikaat.

3) tehnorajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistusele;

4) linnamajanduse osakonnale on tagastatud kaeveluba allkirjadega maa-ala omaniku/valdaja poolt taastamistööde vastuvõtmise kohta ning geodeesiateenistusele teostusmõõdistuse geodeetiliste tööde arhiivi andmise kohta.

(1) Kaevetöö ohutuse eest vastutab kaevetöö tegija.

(2) Eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. Eeskirja rikkumisel vajaduse korral töö peatatakse.

(3) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad linnavalitsuse poolt määratud ametiisikud.

(4) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö tegija vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(3) Määrus jõustub 01. jaanuarist 2004. a.