Viimsi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Viimsi vald kohaliku omavalitsusüksusena kui avaliku sektori raamatupidamis-kohustuslane korraldab Viimsi Vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamist ning finantsaruandlust tsentraliseeritult.

(2) Viimsi Vallavalituse (edaspidi vallavalitsus) hallatavad asutused (edaspidi asutused) on

1) Viimsi Keskkool;

2) Püünsi Kool (põhikool-lasteaed);

3) Prangli Põhikool;

4) Viimsi Muusikakool;

5) Viimsi Kunstikool;

6) Viimsi Raamatukogu koos Prangli Raamatukoguga;

7) MLA Viimsi Lasteaiad.

(1) Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Viimsi valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsus) raamatupidamisarvestuse korra ja finantsaruandluse kehtestamine ning raamatupidamise- ja eelarve täitmise aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane.

(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (RTJ) ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri) ning Viimsi vallavalitsuse õigusaktidest.

(1) Sise-eeskirja kohaldatakse vallavalitsusele ja hallatavatele asutustele ning Viimsi Vallavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvatele valitseva mõju all olevatele äriühingutele ja sihtasutustele, kes lähtuvalt sellest koostavad oma raamatupidamise sise-eeskirjad;

(2) Viimsi Vallavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtted

1) AS Viimsi Vesi koos tütarettevõtetega OÜ Viimsi Tehnoabi ja OÜ Filterveevärk;

2) AS Rannapere Pansionaat;

3) OÜ Viimsi Haldus;

4) OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus;

5) OÜ Haabneeme Lasteaed;

6) SA Viimsi kodanikukaitse Fond;

7) SA Rannarahva Muuseum;

8) SA Rannapere Sotsiaalkeskus;

(3) Sise-eeskiri reguleerib vallavalitsuse ja hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

(1) Viimsi vallavalitsuse raamatupidamises on kasutusel riigiraamatupidamis-kohuslastele üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan (kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel). Vastavalt vajadusele kasutatakse 7-kohalisi kontosid, millest konto esimesed 6 kohta tulenevad riigi raamatupidamise üldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutuse põhine täiendav konto tasemel analüütiline arvestus.

(2) Täiendavalt kontole 100100 on vallavalitsuses kasutusele võetud järgmised allkontod pankades

1) 1001001 arvelduskonto Swedbank 221010936477

2) 1001002 arvelduskonto Swanbank 221026596526

3) 1001003 arvelduskonto Swanbank 221010936419

4) 1001004 arvelduskonto Swanbank 221023025935

5) 1001005 arvelduskonto SEB Pank 10002018883003

6) 1001006 arvelduskonto Swanbank 221026596526

7) 1001007 arvelduskonto Swanbank 221026597017

8) 1001008 arvelduskonto Swanbank 221029873233

9) 1001009 arvelduskonto Nordea Pank 17002666794

10) 1001009 arvelduskonto Nordea Pank 17002666817

(1) Vallavalitsus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

(2) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(3) Tütar- ja sidusettevõtted esitavad vallavalitsuse korraldusega määratud tähtajal oma majandusaasta aruanded, millede põhjal koostatakse konsolideeritud majandusaasta aruanne.

(4) Vallavalitsus avaldab nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos kõikide selle lisade ja osadega oma veebilehel 7 päeva jooksul aruande kinnitamisest. Majandusaasta aruande kinnitavad kõik vallavalitsuse liikmed ja vallavolikogu esimees.

(1) Saldoandmikud koostab ja esitab vallavalitsuse pearaamatupidaja Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks.

(2) Eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks.

(3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(4) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse tsentraliseeritud korras.

(2) Vallavalitsuse igapäevast tegevust juhib vallavanem, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(3) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist koordineerib ja korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis ning kes allub rahandusameti juhatajale.

(4) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara PMen. Programmis olevad andmed salvestatakse valla serveris. Programmis olevatest andmetest tehakse koopiad igal ööl. Koopiad tehakse automaatselt.

(1) Vara kajastatakse ametiasutuse bilansis raamatupidamistarkvara PMen varade menüüs selle hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(2) Nõuded kajastatakse üldjuhul vallavalitsuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsust nõude sissenõudmisel.

(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises.

(4) Kohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.

(5) Laenud kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises korrigeeritud soetusmaksumuses. Kapitalirendi kohustused kajastatakse laenukohustusena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitustele, juhindudes RTJ 9 põhimõtetest.

(6) Vallavalitsuse bilansis moodustatakse bilansipäeva seisuga eraldised lubadustest, garantiidest ja muudest kohustustest, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, mille suurust saab usaldusväärselt hinnata. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust ja kogemustest.

(7) Vallavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse vallavalitsuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandes.

(1) Tulusid ja kulusid kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes.

(2) Tulud kajastatakse tekkepõhiselt vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

(3) Tulu kogutud maksudest, trahvidest ja lõivudest võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastatavatele dokumentidele.

(4) Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel.

(5) Kulud kajastatakse tulemiaruandes tekkepõhiselt, eristades neid tegevusala koodiga.

(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7)

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

(2) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

(3) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja ja volitatud isiku poolt.

(4) Valla vara omandamiseks ja varaliste kohustuste võtmiseks on volitatud isikuteks Viimsi vallavanema käskkirjaga määratud erinevate kulueelarvete ridade täitmise eest vastutavad ja allkirjaõiguslikud isikud. Ennem raamatupidamiskirjendi koostamist kinnitavad volitatud isikud algdokumendid aasta eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires ja vastavalt vallavanema käskkirjaga volitatud piirsumma ulatuses.

(5) Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik.

(6) Volitatud isik vastutab, et

1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehing on kooskõlas eelarvega;

5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.

(7) Volitatud isiku aktsept vormistatakse algdokumendile kulu liigi ja tegevusala väljakirjutamise ning allkirjaga, mille juurde lisatakse volitatud isiku nimi ja allkirjastamise kuupäev. Kui algdokumendi pealt ei ole võimalik aru saada, millega tegemist, siis peab volitatud isik lahti kirjutama, millise kuluga tegemist on.

(8) Raamatupidajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi

1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus;

2) tekkepõhine periood ja maksetähtpäev (v.a. juhul, kui arve ei ole esitatud raamatupidamisele tähtajaliselt);

3) saaja andmed, sh. juhul, kui ostudokumendil on esitatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohuslane ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;

4) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

5) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

(9) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitavad lisaks raamatupidaja-kassapidajale ka pearaamatupidaja ja ametiasutuse juht või selleks volitatud allkirjaõiguslik isik.

(1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid, milleks võivad olla

1) arved (ostu-ja müügiarved);

2) sularaha kviitungid, tšekid;

3) avansi- ja töölähetusaruanded;

4) vallavanema käskkirjad ja korraldused;

5) hallatavate asutuste juhtide käskkirjad ja avaldused (sh. laste/õpilaste nimekirjade kinnitamise, nende muutmise ja väljaarvamise kohta);

6) toetuste esildised;

7) esildised või muud teatised müügiarvete koostamiseks;

8) vallavolikogu komisjonide protokollilised otsused, mis on kinnitatud vallavalitsuse poolt;

9) palgaarvestuse dokumendid (tööajatabelid, vastavad käskkirjad, palgalehed, töövõtu- või käsunduslepingud);

10) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid);

11) kassadokumendid (kassa sissetuleku-ja väljaminekuorderid);

12) pangakontode väljavõtted;

13) lepingud ja lepingute alusel esitatud dokumendid;

14) lasteaias viibimise päevatabelid;

15) raamatupidamisõiendid reguleerimis- või paranduskannete tegemiseks;

(3) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid

1) majandustehingu kuupäev;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus, tegevusala ja kuluartikkel;

5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

(4) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(5) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(6) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad

1) Bilanss - kajastatakse pearaamatu kanded;

2) Võlad - kajastatakse nõuded, kohustused ja ettemaksed;

3) Raha - kajastatakse panga- ja kassakanded;

4) Palk - kajastatakse palgakanded;

5) Arved - koostatakse arved;

6) Varad - kajastatakse põhivarad.

(7) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid

1) pearaamatu koond;

2) panga kanded;

3) kassa kanded;

4) hankijate kanded;

5) ostjate kanded;

6) palgalehed, palgalipikud;

7) TSD koos lisadega.

(8) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid

1) põhivarade nimekiri;

2) bilansiväliste varade nimekiri.;

3) pearaamatu koond;

4) arvelduste koondid;

5) puhkusereservi arvestus.

*Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik. Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Dokumendi esitaja ametiasutuses* Tööaja arvestuse tabel iga kuu viimaseks tööpäevaks personalispetsialist, hallatava asutuse juht Tööettevõtu- ja käsunduslepingud palga maksmiseks iga kuu viimaseks tööpäevaks jurist, hallatava asutuse juht Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 3 tööpäeva enne tasude väljamaksmist personalispetsialist, hallatava asutuse juht Majandus-, ostu-müügi-, laenu-, notariaalsed jms lepingud 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist jurist, hallatava asutuse juht Lähetuskulude aruanded 3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist lähetatu Avansiaruanded kuu viimaseks tööpäevaks avansi saaja Sularaha arved ja kassatšekid kohe pärast dokumendi saamist ja aktsepteerimist volitatud isik Hankijate arved kohe pärast arve saamist ja aktsepteerimist volitatud isik Teenuste- ja müügi arvete koostamiseks vajalikud algandmed hiljemalt järgmise kuu 3.kuupäevaks volitatud isik, hallatava asutuse juht Põhi- ja bilansivälise vara arvelevõtmine 3 tööpäeva jooksul peale vara kättesaamist või notariaalse lepingu sõlmimist volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 tööpäeva jooksul pärast akti kinnitamist mahakandmiskomisjoni esimees Kassa dokumendid iga kuu 1. tööpäevaks raamatupidaja-kassapidaja Sotsiaaltoetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne toetuste väljamaksmist sotsiaaltöö spetsialist Vallavalitsuse protokollilised otsused koheselt peale allkirjastamist kantselei töötaja Isiklike autode kasutamise hüvitamise käskkiri iga kuu 1.tööpäevaks personalispetsialist, hallatava asutuse juht Lasteaias viibimise päevatabelid iga kuu 1. kuupäevaks hallatava asutuse juht

(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas kassapidaja kontrolli all olevas seifis.

(2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse internetipanga maksekorraldusi, mis allkirjastatakse järgnevas korras

1) esimese allkirjaõigusega(A-allkiri) vallavanem või tema poolt volitatud vallavalitsuse liige;

2) teise allkirjaõigusega(B-allkiri) pearaamatupidaja või vanemraamatupidaja;

(3) Allkirjastamisel kasutatakse digitaalallkirja.

(4) Maksekorraldused valmistab pangaprogrammis ette raamatupidaja, kes peale eelpool toodud korras allkirjastamist teostab pangaga sideseansi raha ülekandmiseks.

(5) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

(6) Igal hommikul trükitakse välja eelmise päeva pangaväljavõte arvelduskontode kaupa, mille kontrollivad raamatupidajad ja teostavad vajalikud raamatupidamiskanded.

(1) Kassaoperatsioone teostab raamatupidaja-kassapidaja, kelle ametijuhendis on kirjas tema tööülesanded ja materiaalne vastutus.

(2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente

1) kassa sissetuleku order;

2) kassa väljamineku order;

3) kassaraamat.

(3) Kassaorderid ja kassaraamat trükitakse välja raamatupidamisprogrammist.

(4) Kassa väljamineku orderi kinnitavad pearaamatupidaja ja vallavanem või tema poolt volitatud allkirjaõiguslik isik.

(5) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

(6) Hallatavates asutuses tšekkide alusel omatuluna laekuv raha tuuakse vähemalt kord kuus vallavalitsuse kassasse koos väljastatud tšekkide koopiatega (tšekkide väljastamise õigus on hallatava asutuse juhil või tema poolt kirjalikult volitatud isikul). vallavalitsuse kassapidaja sisestab tehingud raamatupidamisarvestusprogrammi ning trükib välja kassa sissetulekuorderi.

(7) Hallatava asutuse juhil (või tema poolt kirjalikult volitatud isikul) on õigusteostada sularaha väljamakseid ametiasutuse juhi poolt kinnitatud dokumendi alusel (nt. töötasu väljamaksed, toetuste maksmised) vormistades selle kohta kassa väljamineku orderi. Ametiasutuse kassapidaja sisestab raamatupidamisprogrammi tehingu hallatava asutuse juhiga (või tema poolt volitatud isikuga), kassa väljamineku orderi aluseks on kõik väljamaksmise aluseks olevad dokumendid.

(8) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru vähemalt üks kord kuus avansiaruandega.

(9) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandja pangaarvele, sealjuures peavad aruanne ja kulu algdokumendid olema kinnitatud vastava kulueelarverea eest vastutava isiku poolt.

(1) Pangakaartide kasutamise õigus on vallavanemal või tema poolt kirjalikult volitatud isikutel. Pangaga sõlmitud lepingus kinnitatakse päevalimiit sularaha väljavõtul ja krediidi maksimumlimiit. Vallavanem võib pangakaartide kasutamise õiguse anda hallatava asutuse juhile, sõlmides pangaga vastava lepingu.

(2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on rangelt keelatud.

(3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.

(4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

(5) Kaardi valdaja esitab raamatupidamisametile pangakaardiga sooritatud tehingu algdokumendid esimesel võimalusel peale tehingu sooritamist, kuid mitte hiljem, kui järgmise kuu 1. kuupäevaks. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta ja volitatud isiku kinnitus.

(1) Nõuded ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem, lähtudes RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 nõuetest.

(2) Nõuded ja kohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamisprogrammis Võlad menüüs erinevate kontodega seotud objektide all, mis täpsustatakse tegevusalade koodidega.

(3) Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse vallavalitsuses kord aastas. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

(4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla vallavanem või tema poolt volitatud isik ja pearaamatupidaja.

(5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

(6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(8) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Viimsi Vallavalituse põhimääruses sätestatud korras.

(1) Üldeeskirja kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

(2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol „Kulude ettemaksed töövõtjatele“.

(2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes.

(3) Avanssi antakse hallatavate asutuste töötajatele vastavalt Viimsi Vallavalitsuse sellekohasele korraldusele.

(4) Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast.

(5) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt jooksva kuu lõpuks kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid.

(6) Majandusavansi kasutamata osa jääb aruandva isiku käsutusse eelseisvate perioodide kulude katteks. Aasta lõpul tagastatakse kasutamata jäänud summad kassasse või vallavalitsuse pangakontole.

(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuse sihipärast kasutamist. Sihtfinantseeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 12 toodud põhimõtetest.

(2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lg 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev).

(3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel.

(4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse seda tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

(5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

(6) Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi.

(7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

(8) Vastavalt üldeeskirjale kajastatakse avaliku sektori üksustelt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasutata sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul.

(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kajastamisel lähtutakse RTJ 4 põhimõtetest.

(2) Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ei ületa 30 000 krooni ilma käibemaksuta.

(3) Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest.

(4) Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise jäägi arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit.

(5) Varude kohta peab vallavalitsuses arvestust raamatupidaja-kassapidaja.

(1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontogrupis 50 tegevusalade kaupa perioodis, mille eest kulu arvestati

(2) Tööjõukuludest kinnipeetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus, st. deklareeritud maksukohustus. Kui arvestatud töötasu makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinnipeetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.

(3) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Viimsi Vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktid, vallavalitsuse ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

(4) Tööajatabelid ja töötasu puudutavad käskkirjad jm. dokumendid peavad laekuma vallavalitsuse raamatupidamisse arvestuskuu viimaseks kuupäevaks.

(5) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole või sularahas vallavalitsuse kassast arvestuskuule järgneva kuu 5-ndaks kuupäevaks.

(6) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või poolte kokkuleppel, kuid mitte hiljem, kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

(7) Puhkusegraafikud kinnitatakse hiljemalt 31. märtsiks. Puhkusegraafikud kinnitab vallavanem ja hallatavate asutuste osas nende juhid. Puhkusele minek toimub puhkusegraafiku alusel.

(8) Kui puhkuse aeg muutub, siis vastav käskkiri peab vallavalitsuse raamatupidamisse jõudma vähemalt 3 tööpäeva enne puhkuse algust.

(9) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.

(10) Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja ja vallavanema või tema poolt volitatud isiku poolt. Deklaratsioonid koostab ja esitab pearaamatupidaja.

(11) Palgalehed koostatakse hallatavate asutuste lõikes ning allkirjastatakse koostaja, pearaamatupidaja ja vallavanema või tema poolt volitatud isiku poolt. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt tasuliikide jaotus ja tasuliikide tabel. Töötajale esitatakse tema soovil palgalipik.

(12) Aruandeaasta kohta säilitatakse raamatupidamisprogrammis iga töötaja kohta elektroonne isikukonto kaart.

(13) Vallavalitsuses peavad palgaarvestust vanem-raamatupidaja ja lasteaedade raamatupidaja.

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 põhimõtetest, arvestades üldeeskirjas toodud erinõudeid.

(2) Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

(3) Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse õiglasest väärtusest. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Parendused ja remont, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.

(4) Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Rakendatakse amortisatsioonimäärade vahemikku 3-10 %.

(5) Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.

(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 30 000 kroonist (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.

(2) Materiaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja lõive (va. tööjõukuludelt arvestatud maksud).

(3) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

(4) Materiaalset põhivara kajastatakse kontorühmas 155. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust, põhivara jääkväärtuse mahakandmiste kajastatakse kontorühmas 611.

(5) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

(6) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).

(1) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust hallatavate asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;

4) inventarinumber;

5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral;

6) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

7) amortisatsiooni kehtiv norm;

8) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(2) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 30 000 krooni (ilma käibemaksuta). Juhul, kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.

(3) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

(4) Lõpetamata ehitised võetakse arvele alles siis, kui need on lõplikult valmis ning ehitise valmimist tõendav dokument on jõudnud vallavalitsuse rahandusametisse.

(5) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(6) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(7) Põhivara arvelevõtmiseks peab vara tundev spetsialist tooma vallavalitsuse raamatupidamisse dokumendi (tööde vastuvõtmise akt, arve, ostu-müügi leping, jms.), kuhu on peale märgitud antud vara eest vastutav isik, eeldatav kasutusiga ja amortisatsiooninorm. Dokumendile peab märkima ka eesmärgi, milleks põhivara on soetatud.

(8) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivara kaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid raamatupidamises on elektroonilised ja kättesaadavad raamatupidamisprogrammist.

(9) Põhivara kaardil säilitatakse põhivara kohta järgnev informatsioon

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik;

4) inventari number;

5) täpsustav informatsioon- maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne;

6) komplekti tunnus ( kui vara osad on võetud eraldi arvele või komplektiga on seotud iseseisvad varad);

7) parendusest (renoveerimisest) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

8) amortisatsiooni arvestamise alguse aeg ja amortisatsiooninorm;

9) eelnevatel perioodidel arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(10) Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

(11) Amortisatsioonimäärad aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised

1) hooned 2-5 %

2) rajatised 5 %

3) masinad ja seadmed 15-30 %

4) infotehnoloogia seadmed 20-40 %

5) muu inventar, sisseseade 20-40 %

(12) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

(13) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimiskomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(14) Inventeerimiskomisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks.

(15) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga kontogrupis 611. Allahindlusakti kinnitab vallavalitsus.

(16) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirjast.

(17) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Viimsi Vallavalitsuse põhimääruses sätestatud korras.

(1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 30 000 kroonist (ilma käibemaksuta).

(2) Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(3) Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

(4) Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(5) Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on 5- 50%.

(1) Tütarettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mida kontrollitakse teise ettevõtte (emaettevõtte) poolt. Kontrolli (valitseva mõju) olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtte omanduses on vähemalt 50% tütarettevõtte hääleõigusest.

(2) Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles Vallavalitsus omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants- ja tegevuspoliitikat.

(3) Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud peavad olema asutatud Viimsi Vallavalitsuse poolt ning nende nõukogude liikmed määrab Viimsi Vallavalitsus.

(4) Vallavalitsuse ja tema konsolideerimisgrupis olevate tütarettevõtete vahelised koordineerivad isikud määrab vallavanem oma käskkirjaga. Koordineerivad isikud annavad ülevaate vallavalitsusele tütarettevõtete tegevuse ja finantsseisundi kohta jooksvalt, kuid mitte harvem, kui üks kord kvartalis.

(5) Sidusettevõteteks loetakse ettevõtted, milles emaettevõte omab osaliselt või kaudselt 20-50% hääleõigusest ja ei oma selle ettevõtte üle kontrolli. Viimsi Vallavalitsuse sidusettevõtteks on AS Viimsi Haigla, mida konsolideeritud majandusaasta aruandes kajastatakse kapitaliosalusmeetodil.

(6) Kuni 31.12.2003 omandatud osalusi valitseva mõju all olevates üksustes kajastatakse vallavalitsuse aruannetes tuletatud soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlustega. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust nende üksuste netovaras seisuga 31.12.2003.

(7) Alates 01.01.2004 omandatud osalusi valitseva mõju all olevates üksustes kajastatakse vallavalitsuse aruannetes soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega.

(8) Konsolideeritud aruandes kajastub tütar- ja sidusettevõtete tegevus alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni.

(9) Konsolideeritud aruandes liidetakse ema- ja tütarettevõtete finantsnäitajad rida-realt, elimineerides kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontsernisisesed tehingud ning nende tulemusel tekkinud kasumid/kahjumid. Vallavalitsus konsolideerib rida-realt

1) AS Viimsi Vesi koos tütarettevõtetega OÜ Viimsi Tehnoabi ja OÜ Filterveevärk;

2) AS Rannapere Pansionaat;

3) OÜ Viimsi Haldus;

4) OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus;

5) OÜ Haabneeme Lasteaed;

6) SA Viimsi kodanikukaitse Fond;

7) SA Rannarahva Muuseum;

8) SA Rannapere Sotsiaalkeskus.

(10) Konsolideeritud aruannet koostades veendutakse, et kõikide tütarettevõtete aruanded oleksid koostatud samadel põhimõtetel kui emaettevõtte aruanded.

(11) Osalusi kajastatakse kontorühmas 150. konsolideerimisel ja osaluste kajastamisel lähtutakse RTJ 11 põhimõtetest.

(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on kuni 30 000 krooni ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

(2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

(3) Raamatupidamises peetakse arvestust asutuste ja vastutavate isikute lõikes. Bilansivälise vara arvestust peavad raamatupidaja-kassapidaja ja lasteaedade raamatupidaja.

(4) Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Viimsi Vallavalitsuse põhimäärusega sätestatud korras.

(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku käivet ja jääki kassas ning pangakontodel raamatupidamises kajastatuga, aasta lõpul toimub pangasaldode võrdlus panga kinnituskirjade alusel.

(2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

(3) Kord kuus tehakse maksunõuete- ja kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.

(4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel.

(5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi vallavalitsuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

(6) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad

1) materiaalse ja immateriaalse põhivara inventuur;

2) varude inventuur;

3) nõuete ja ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;

4) kohustuste ja saadud ettemaksude analüütiliste nimekirjade inventuur;

5) sularahakassa inventuur;

6) pangakontode saldode võrdlus;

7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;

8) bilansivälise vara inventuur;

9) muude varade inventuur.

(7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, panga kinnituskirjad, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

(8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

(9) Vallavalitsus määrab ametiasutuse varude ja varade aastainventuuri läbiviijad ning annab juhised aastainventuuride läbiviimiseks hallatavates asutustes. Inventuurikomisjonid peavad koosnema vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(10) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas ja inventuur aasta lõpul.

(11) Vastutava isiku vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel peab läbi viima erakorralise inventuuri.

(1) Kassa inventuuri viib läbi ametiasutuse töötajatest moodustatud komisjon.

(2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid

1) inventuuri läbiviimise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;

4) komisjoni liikmete allkirjad.

(3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi

1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

6) saldokinnituste saatmine aastalõpu seisuga hiljemalt 25.jaanuaril ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega

(5) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid

1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) varude liikumine toimub inventuurikomisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;

3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;

4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;

5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);

6) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt;

(6) Põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud

1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;

3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri.

(7) Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.

(8) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid ja seletuskirjad. Allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse; leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.

(9) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha

1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;

2) süüdlase mitteavastamisel – Viimsi Vallavalitsuse põhimääruses sätestatud korras

(10) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse igakuiselt Keskkonnaameti ning Maksu-ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldoteatise saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

(1) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vastavalt dokumentide loetelule.

(2) Raamatupidamisdokumente säilitatakse vastavalt raamatupidamisseadusele.

(1) Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollakte säilitatakse alatiselt.

(2) Isikukontokaarte säilitatakse 50 aastat.

(3) Muid raamatupidamisdokumente säilitatakse 7 aastat.

(4) Struktuurfondide kaudu rahastatavate projektidega aastatel 2007-2013 seotud originaaldokumente, iga projekti kohta eraldi, säilitatakse aastani 2025.

Raamatupidamise dokumentides kasutatavad lühendid

1) D- deebet;

2) K- kreedit;

3) TP- tehingupartneri kood;

4) TT- tegevusala;

5) A- allikas;

6) RV- rahavoo kood;

7) Art- artikkel.

(1) Käesoleva sise-eeskirjaga sätestatud põhimõtteid on rakendatud ja rakendatakse tagasiulatuvalt 01.01.2010.

(2) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2006 määrus nr 88 “Viimsi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri”.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist vallakantseleis.