Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Viimsi vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu‧jäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.

(3) Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Viimsi valla heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri) ja teiste valla õigusaktidega.

(1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Viimsi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.

(2) Vallavalitsus korraldab jäätme‧hoolduse arendamist, jäätmekäitlust, sealhulgas korraldatud jäätmevedu ja menetleb jäätmelubade taotlusi.

(3) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmehooldus‧eeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle järgmiselt

1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmete alast teavet;

2) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;

3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil;

4) kontrollib valla prahistamist ja prahistatud alade korrastamist;

5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, korraldatud jäätmeveoga liitumist ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel;

6) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle;

7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turul, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;

8) määrab valla haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist;

9) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ja nende regulaarse tühjendamise.

(1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonika‧seadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;

2) biolagunevad jäätmed on aia- ja haljastujäätmed ning biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;

3) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;

4) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase;

5) jäätmevedaja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub ja veab ning vajadusel taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on nendeks tegevusteks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;

6) jäätmejaam on tekkekohas liigiti kogutud jäätmete vastuvõtukoht. Jäätmejaamas vastuvõetavate jäätmete liigid ja jäätmete vastuvõtu tingimused sätestatakse vallavalitsuse ja jäätmejaama operaatori vahelises lepingus;

7) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmevedaja kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(2) Jäätmete taaskasutamise võimaldamiseks võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid koguda liigiti vastavalt eeskirja § 6 sätestatule.

(3) Liigiti kogumisest ülejäänud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed ning muud jäätmeliigid tuleb viia läheduse põhimõtet järgides töötlemiseks või ladestamiseks vastavat jäätmeluba omavasse käitluskohta.

(4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitluskoha määrab vallavalitsus korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides.

(5) Vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas jäätmeluba omavas ning nõuetele vastavas lõppkäitluskohas. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud.

(6) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.

(7) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.

(8) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(9) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Oma seisukoha jäätmeloa taotluse juurde annab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete käitlemiseks, sealhulgas kogumiseks või veoks, on lisaks nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(10) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see aitab vältida jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis vähendada nimetatud ohtusid, ning kui segamine on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

(11) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib jäätmekäitleja registreerimistõendit või jäätmeluba omamata põletada ainult enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Nende jäätmete avapõletamiseks peab olema vallavalitsuse keskkonnaameti luba.

(12) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutisse paigutamata, ei ole lubatud, välja arvatud suur‧jäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 6 lõikes 3.

(13) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(14) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist.

(1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva määrusega määratud korrale.

(2) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

(3) Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustatud ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlus‧ettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad või tema valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta ise või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse kohustused seoses jäätmekäitlusega nendevahelise üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga.

(4) Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja ohtlike jäätmete korral ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(5) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(6) Jäätmevaldaja on kohustatud vähendama tekkivate jäätmete hulka ja käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

(7) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ning juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid vallas toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(3) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 5 päeva jooksul.

(4) Jäätmete liigiti kogumisel tuleb kinnistutel koguda eraldi mahutitesse paberit ja kartongi, biolagunevaid jäätmeid ning segunenud olmejäätmeid. Võimalusel ja kui see osutub otstarbekaks tuleb kinnistutel liigiti koguda ka pakendeid ja pakendijäätmeid. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega segada.

(5) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut või mitut lähestikku asuvat kinnistut. Seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise kogumismahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühise avalduse vastavalt Lisa 3 vormile

(6) Mahutid peavad olema terved ja puhtad grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahutil peab olema selle omaniku või teenindaja tähis ja telefoninumber ning selgelt loetav kiri või üheselt mõistetav tähis, millist jäätmeliiki antud mahutiga kogutakse.

(7) Olmejäätmete mahutisse ei või panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevude setteid;

6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(8) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(9) Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse pakendatult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(10) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse

1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (sealhulgas korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) paberit ja kartongi, kui kinnistul on vähemalt 5 korterit;

2) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (sealhulgas korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) biolagunevaid jäätmeid, kui kinnistul on vähemalt 10 korterit;

3) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel paberit ja kartongi, biolagunevaid jäätmeid ning immutamata puitu, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas.

(11) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb eeskirja § 6 lõikes 10 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga ja väiksema jäätmetekkega kinnistutel.

(12) Kokkuleppel jäätmevedajaga või pakendiettevõtjate või nende ühendustega ja nende initsiatiivil tuleb kinnistul võimalusel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiit‧pakendeid ning teisi pakendijäätmeid).

(13) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse.

(14) Ohtlike jäätmete kogumine

1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi;

2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab Keskkonnaamet;

3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad;

4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale;

5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord;

6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni;

7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb jäätmejaama. Jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt;

8) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale omavale jäätmekäitlusettevõttele;

9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele;

10) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. Taaskasutusorganisatsioon ja pakendi‧ettevõtja, kes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustusi delegeerinud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud sõlmima vallavalitsusega lepingu pakendite ja pakendijäätmete mahutite paigaldamise, haldamise, tühjendamise ning mahutite ümbruse heakorra tagamisega seotud õiguste ja kohustuste sätestamiseks Viimsi valla haldusterritooriumil.

(3) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

(4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(5) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid vastavalt pakendiseaduse 171 sätestatud nõuetele ja tihedusega.

(6) Piirkondades, kus jäätmekäitleja koostöös taaskasutusorganisatsiooniga osutab lepingu alusel pakendite äravedu jäätmevaldaja kinnistult, võib vallavalitsus vähendada § 7 lõikes 5 sätestatud pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide arvu ja tihedust.

(7) Pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad määrab või kooskõlastab vallavalitsus taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtjaga sõlmitavas lepingus. Lepingus sätestatakse muuhulgas ka avalike pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtu‧punktide ümbruse heakorraga seonduvad õigused ja kohustused.

(8) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2

(9) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo.

(2) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul.

(3) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud biolagunevate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele.

(4) Biolagunevate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nädalas.

(5) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud või vallavalitsuse poolt määratud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need üle anda vallavalitsuse poolt määratud jäätmekäitluskohta.

(6) Jäätmete vedu elurajoonidest ei ole lubatud öörahu ajal kella 23st kuni kella 7ni.

(7) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil selliselt, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(1) Naissaar (edaspidi saar) hajaasustusalana ei kuulu korraldatud jäätmeveo piirkonda. Olmejäätmete käitlust saarel korraldab jäätmejaama operaator.

(2) Saarel asuvad jäätmevaldajad ja muud saarel viibivad isikud on kohustatud täitma eeskirja nõudeid. Jäätmevaldaja vastutab tema kinnistul tekkivate jäätmete nõuetekohase kogumise ja käitlemise korraldamise eest.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud sõlmima jäätmekäitluslepingu jäätmejaama operaatoriga või korraldama oma jäätmekäitluse ise vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Viimasel juhul on jäätmevaldaja kohustatud kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist ja jäätmekäitlejale üle andmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse valitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkivaid jäätmeid koguma liigiti vastavalt eeskirja nõuetele. Liigiti kogutud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, ja segaolmejäätmed peab jäätmevaldaja viima jäätmejaama või korraldama nende jäätmete käitlemise vastavalt eeskirja nõuetele.

(5) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul viibivaid isikuid teavitama saarel kehtivatest jäätmekäitlus- ja heakorranõuetest ning tagama oma kinnistul vajalike jäätmemahutite ja kogumiskohtade olemasolu.

(6) Saarel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti eraldi mahutitesse. Mahutite korrashoiu ja tühjendamise eest vastutab jäätmevaldaja.

(7) Biolagunevad jäätmed tuleb kohapeal kompostida vastavalt eeskirja nõuetele.

(8) Jäätmejaama operaator on kohustatud

1) sõlmima jäätmekäitluslepingud saarel asuvate jäätmevaldajatega, kes ei korralda oma jäätmete käitlemist ise;

2) tagama jäätmevaldajatele liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimaluse või äraveo jäätmevaldaja kinnistult vastavalt jäätmekäitluslepingus sätestatud tingimustele;

3) korraldama saare jäätmejaamast jäätmete äraveo 1. maist 1. oktoobrini vähemalt üks kord kuus selliselt, et oleks välditud jäätmejaama ületäitumine.

(1) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

(2) Valla haldusterritoorium tiheasustusalana, kaasa arvatud Prangli saar, kuid välja arvatud Naissaar, moodustab ühe veopiirkonna, kus korraldatud jäämteveoga liitumine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele. Jäätmevaldaja on ka ühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

(3) Korraldatud jäätmevedu hõlmab jäätmevaldaja kinnitustul liigiti kogutavaid olmejäätmeid, sealhulgas ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Kui see osutub otstarbekaks, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike, mida kogutakse valla jäätmejaamades.

(4) Korraldatud jäätmeveo, sealhulgas avaliku konkursi jäätmevedaja leidmiseks või riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmiseks veopiirkonnas, korraldab vallavalitsus. Korraldatud jäätmeveo rakendamise kord ja tingimused kehtestatakse eraldi valla õigusaktidega.

(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(6) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas ning Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Asjaolu, kas jäätmevaldaja on sõlminud korraldatud jäätmeveo ainuõigust omava jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

(7) Kui jäätmevaldaja ei ole sõlminud jäätmekäitluslepingut korraldatud jäätmeveo ainuõigust omava jäätmevedajaga, juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel valla korraldatud jäätmeveo korrast. Jäätmemahutitena kasutatakse sel juhul 80 kuni 800 liitriseid standardseid jäätme‧mahuteid ja nende tühjendamisel lähtutakse eeskirjas sätestatud jäätmemahutite tühjendamise sagedustest.

(8) Korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse kestus on kuni viis aastat.

(1) Liigiti kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo ainuõigust omavale vedajale või vedada kompostimiseks prügilasse või mõnda teise vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

(2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel.

(3) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult.

(4) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(7) Valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostida selleks ettenähtud nõuetele vastaval kompostimisväljakul või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes.

(1) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, veega pestavad ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumisvahenditena kasutada

1) vett- ja jäätmeid pidavaid, teisaldatavaid, pealt suletud jäätmekotte mahuga kuni 150 liitrit ja kaaluga mitte üle 10 kg.

2) käsitsi teisaldatavaid, 80 kuni 800 liitriseid kaanega plastist või metallist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse;

3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m3 metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;

4) presskonteinereid;

5) süvakogumismahuteid.

(3) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas üheselt mõistetav kiri või tähis, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(4) Jäätmeid tohib paigutada mahutitesse vastavalt jäätme‧käitlus‧lepingule.

(5) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(6) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(7) Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmekäitlus‧lepinguga.

(8) Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(9) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.

(10) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 meetrit laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 meetrit. Talveperioodil peavad teed olema hooldatud ja vastama vallavalitsuse poolt kehtestatud seisundinõuetele.Teede kalle ei tohi ületada 1:10.

(11) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

(1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(3) Jäätmekäitluskoht vallas on

1) kompostimisväljak;

2) jäätmejaam;

3) ehitis või maa-ala, kus jäätmeid ümber laaditakse, töödeldakse, sorditakse või pakendatakse.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(5) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(6) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(7) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(8) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sealhulgas jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(9) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

(1) Eeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120‑128 ja pakendiseaduse § 29‑31 alusel.

(2) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja ei täida eeskirja § 14 lõikes 2 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik omal kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eeskirja § 14 lõikes 4 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 13. juuni 2006 määrus nr 22 „Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“.

(2) Määrus avalikustatakse ajalehes Viimsi Teataja, Viimsi valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist vallavolikogu kantseleis.