Sporditegevuse toetamise kord

(1) Määrus reguleerib spordiorganisatsioonidele Viimsi valla eelarves ettenähtud vahendite arvelt Viimsi valla 7-19-aastaste laste ja noorte, sealhulgas puuetega laste ja noorte ning püsiva töövõimetusega inimeste, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras töövõime kaotusega vähemalt 40 protsenti (edaspidi harrastajad), sporditegevuse korraldamise toetamiseks antava toetuse taotlemise, taotluste läbivaatamise, toetuse andmise ja toetuse kasutamise üle järelevalve teostamise korda (edaspidi määrus).

(2) Määrust kohaldatakse spordiorganisatsioonidele, kelleks on füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab erakooli, ja eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi taotleja), kelle põhitegevuseks on spordi arendamine ja kes korraldab organiseeritud sporditegevust

1) Eesti rahvastikuregistri andmetel Viimsi vallas elavatele harrastajatele;

2) kus harrastajate arv on vähemalt 20;

3) kus harrastajate treeningrühmadega töötavad vähemalt treenerikutse II kvalifikatsioonitasemega treenerid ning kus kuni 100 harrastaja kohta eri spordialal on vähemalt üks treenerikutse III või kõrgema kvalifikatsioonitasemega treener. Treenerikutse kvalifikatsiooni taset arvestatakse toetuse andmisel alates III tasemest ühele spordiorganisatsioonile ühe treeneri kohta;

(3) Sporditegevuse toetust ei anta tervisespordi, sh jõusaali ning aeroobika, kepi- ja tervisekõnni ja teiste liikumisharrastuste kui spordi spetsiifilise valdkonna ja raviga, sh teraapiaga seotud tegevuse toetamiseks.

(4) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast määrusest tulenevaid erisusi.

Teave toetuse taotlemise tingimuste ja vormi kohta avaldatakse Viimsi valla veebilehel ( www.viimsivald.ee ).

Toetuse saaja on spordiorganisatsioon, kellele on otsustatud toetust anda.

(1) Toetust määratakse üks kord aastas ning see makstakse toetuse saajale välja temaga sõlmitava lepingu alusel. Toetuse andmisel lähtutakse harrastajate arvust ja vanusest, spordialast, spordiala eelisarendatavusest, spordialaliidu edetabelist ja treeneri kvalifikatsioonist.

(2) Toetust antakse ühele teovõimelise harrastaja või harrastaja seadusliku esindaja määruse § 7 lõike 5 kohaselt määratud toetuse saajale. Treeneri kvalifikatsiooni järgi arvestatavat toetust antakse ühele määruse § 7 lõike 5 kohaselt määratud toetuse saajale ning see on aluseks treenerikutse kvalifikatsiooni taseme arvestamisel 100 harrastaja kohta toetuse andmisel selle toetuse saajale.

(3) Spordiala koefitsiendi määramisel lähtutakse spordiala harrastamisega seotud kuludest, spordirajatiste üürimisega seonduvatest kulutustest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest ning spordiala kaudselt toetavatest teguritest. Määruses nimetamata spordiala puhul arvestatakse toetust madalaima koefitsiendi alusel vastavalt määruse § 6 lõike 3 punktile 1.

(4) Toetuse arvestuslikuks aluseks on spordialaliidu edetabel, mis on koostatud taotluse esitamise aastale eelneva kalendriaasta või eelmise hooaja kuni 19-aastaste (k.a) harrastajate Olümpiamängude, Maailmameistrivõistluste, Euroopa ja Eesti Meistrivõistluste tulemuste põhjal. Spordialaliidud esitavad Viimsi Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) vastavalt spordialaliiduga sõlmitud kokkuleppele kinnitatud edetabeli hiljemalt 1. juuniks. Kui spordialaliit ei ole vastavat kokkulepet vallavalitsusega sõlminud või vallavalitsusele tähtajaks edetabelit esitanud, siis arvestatakse toetust madalaima koefitsiendi alusel vastavalt määruse § 6 lõike 4 punktile 1.

(5) Treeneri kvalifikatsiooni arvestatakse toetuse arvutamisel alates III kvalifikatsioonitasemest taotluse esitamise tähtaja seisuga treeneri kohta, kui toetuse saajal on vähemalt 51% harrastajaid, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Viimsi vallas.

(1) Baassumma harrastaja kohta (§ 6 lg 1 p 2 ja 4) arvestatakse Viimsi valla eelarvest sporditegevuse toetuseks eraldatud summast selle 90% jagamisel määruse § 6 lõikes 1 sätestatud nelja vanuserühma arvestusliku harrastajate koguarvuga. Ühe vanuserühma arvestuslik harrastajate arv saadakse selle rühma koefitsiendi korrutamisel toetuse saajate selles rühmas olevate harrastajate arvuga.

(2) Toetuse saajale antav toetuse kogusumma saadakse toetuse saaja eri spordialade kohta arvutatud summade liitmisel. Toetuse saajale ühe spordiala kohta makstav summa arvutatakse järgmiselt

1) arvutatakse välja toetuse saaja harrastaja iga vanuserühma kohta antav toetussumma – harrastajate arv korrutatuna baassumma ja harrastajate vanusel põhineva koefitsiendiga;

2) liidetakse toetuse saaja harrastajate eri vanuserühmade kohta antavad toetussummad;

3) kui toetuse saaja ei ole spordialaliidu edetabelis esimeses kolmandikus, siis korrutatakse käesoleva lõike punkti 2 järgi arvutatud tulemus spordiala (§ 6 lg 2), eelisarendatava spordiala (§ 6 lg 3) ja spordialaliidu edetabeli koefitsiendiga (§ 6 lg 4). Sellele liidetakse treeneri kvalifikatsiooni (§ 6 lg 5) alusel arvutatud summa;

4) kui toetuse saaja on spordialaliidu edetabelis esimeses kolmandikus, siis korrutatakse käesoleva lõike punkti 2 järgi arvutatud tulemus spordiala (§ 6 lg 2) ja eelisarendatava spordiala (§ 6 lg 3) koefitsiendiga ning saadud summale liidetakse edetabeli esimese kolmandiku harrastajate arvu (§ 6 lg 4 p 3) ja treeneri kvalifikatsiooni (§ 6 lg 5) alusel arvutatud summa.

(3) Spordialaliidu edetabeli alusel arvutatava toetuse saamiseks jagab vallavalitsus esitatud edetabeli kolmeks. Seejuures arvestatakse järgmist

1) kui spordiala spordiklubide arv ei jagu täpselt kolmega, siis võib teise kolmandikku paigutatavate spordiorganisatsioonide arv erineda esimeses ja kolmandas kolmandikus olevate spordiorganisatsioonide arvust ühe võrra ning nende puhul võetakse toetuse arvestamisel aluseks edetabeli teise kolmandiku koefitsient (§ 6 lg 4 p 2). Edetabeli esimesse ja kolmandasse kolmandikku kuuluvate spordiorganisatsioonide arv peab olema võrdne;

2) kui spordiorganisatsioon ei ole spordialaliidu liige, ei ole spordialaliidu edetabelis või ei ole osalenud Eesti meistrivõistlustel, siis võetakse toetuse arvestamisel aluseks koefitsient 0,3.

(4) Treeneri kvalifikatsioonitaseme alusel arvestatav summa saadakse kvalifikatsioonitaseme koefitsiendi (§ 6 lg 5) korrutamisel baassummaga harrastaja kohta (§ 5 lg 1).

(1) Harrastajate vanusel põhinevad koefitsiendid

1) 7-10-aastased – koefitsient 0,8;

2) 11-15-aastased – koefitsient 1,0;

3) 16-19-aastased – koefitsient 1,3;

4) 7-19-aastased puuetega lapsed ja noored ning püsiva töövõimetusega inimesed – koefitsient 1,0;

(2) Spordialade koefitsiendid

1) aikido, fitness, jõutõstmine, kabe, kulturism, male, orienteerumine, tõstesport – koefitsient 0,7;

2) capoeira, golf, jalgpall, ju-jutsu, judo, karate, kergejõustik, kickboxing, korvpall, kudo, käsipall, lauatennis (ka pimedate lauatennis), maadlus, poks, saalihoki, seinatennis (squash), sport chanbara, sulgpall, suusatamine (sh freestyle , lumelaud, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, suusakahevõistlus ja suusahüpped), taekwon(-)do, Tai poks, võimlemine (ka akrobaatiline võimlemine), võistlustants, võrkpall (ka istevõrkpall), rull-iluuisutamine, wu-shu – koefitsient 1,0;

3) aerutamine, allveesport, iluuisutamine, jalgrattasport, jäähoki, jääkeegel (curling), jääpurjetamine, kelguhoki, laskesport, laskesuusatamine, moodne viievõistlus, mootorrattasport, purjetamine, ratsasport, sõudmine, tennis, triatlon, ujumine, veemootorisport, vehklemine – koefitsient 1,3.

(3) Eelisarendatavate spordialade koefitsiendid

1) eelisarendatavate spordialade koefitsientide määrad on 0,7 ja 1,0. Eelisarendatavate spordialade ja nende koefitsientide määramisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud spordialad. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata spordiala puhul määratakse madalaim koefitsient. Eelisarendatavaid spordialasid koefitsiendiga 1,0 määratakse mitte rohkem kui 10. Eelisarendatavate spordialade koefitsientide määramisel lähtutakse spordialast, sh majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest ning spordiala kandepinnast, perspektiivist ja saavutustest nii Eestis kui ka maailmas;

2) eelisarendatavate spordialade koefitsiendi määrad kehtestab vallavalitsus iga kahe aasta tagant 1. oktoobriks määruse § 10 lõikes 2 nimetatud komisjoni ettepanekul. Komisjon esitab oma ettepaneku vallavalitsusele 10 päeva varem. Kui komisjon ettepanekut ei esita, kehtestab vallavalitsus eelisarendatavate spordialade koefitsiendi määrad, lähtudes käesoleva lõike punktist 1. Eelisarendatavate spordialade koefitsiendi määrad avalikustatakse vastavalt määruse §-le 2.

(4) Spordialaliidu edetabelil põhinevad koefitsiendid

1) edetabeli kolmas kolmandik – koefitsient 0,5;

2) edetabeli teine kolmandik – koefitsient 1,0;

3) edetabeli esimese kolmandiku puhul edetabeli kolmandas kolmandikus olevate toetuse saajate harrastajate arvu alusel arvutatav toetussumma X (§ 6 lg 1 ja § 6 lg-d 2 ja 3) korrutatakse 0,5-ga või 0,3-ga, kui spordiorganisatsioon ei ole spordialaliidu edetabelis või ei ole osalenud Eesti meistrivõistlustel, mille tulemuseks saadakse Y. Kui selliseid spordiorganisatsioone on, kelle puhul on vaja korrutada 0,3-ga, siis 0,3-ga korrutamisel saadakse Y korrutiste X·0,5 ja X·0,3 tulemuste liitmisel. Tulemus Y lahutatakse toetussummast X. Lahutustulemus (Z=X-Y) jagatakse edetabeli esimesse kolmandikku kuuluvate toetuse saajate harrastajate koguarvuga. Saadud jagatis liidetakse edetabeli esimeses kolmandikus oleva juba käesoleva paragrahvi lõike 1 ning lõigete 2 ja 3 alusel arvutatud toetuse saaja summale vastavalt tema harrastajate arvule.

(5) Treeneri kvalifikatsioonitasemel põhinevad koefitsiendid

1) kvalifikatsiooni III tase – koefitsient 5,0;

2) kvalifikatsiooni IV tase – koefitsient 7,5;

3) kvalifikatsiooni V tase – koefitsient 10,0.

(1) Taotlus on vormikohane kirjalik avaldus, mis esitatakse vallavalitsusele koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentidega järgmise aasta kohta hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks. Taotluse allkirjastab taotleja või tema volitatud isik. Vallavalitsus võib nõuda, et taotlusele lisataks teisi dokumente, mis on olulised, et otsustada, kas toetust anda või mitte anda. Lisadokumentide nõudmisest teavitab vallavalitsus taotlejat kirjalikult (posti, faksi või e-posti teel).

(2) Toetuse taotluses märgitakse

1) taotleja ja tema esindaja andmed;

2) treeningrühmade loetelu;

(3) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid

1) järgneva aasta eelarve;

2) treenerite ja harrastajate vormikohane nimekiri paber- ja elektroonilise dokumendina. Nimekirjas tuleb esitada treenerite ja harrastajate nimed ja isikukoodid harrastajate treeningrühmade kaupa, spordiala nimetus, treeningrühmade arv, harrastajate arv ning treeneri kvalifikatsioonitase ja selle kehtivuse aeg. Harrastajate vanuserühmadesse jaotamisel arvestatakse nende vanust toetuse saamise aasta 1. jaanuari seisuga;

3) tegevuskava järgneva kolme aasta kohta (v.a erakooli pidaja);

4) treening- või tunniplaan vähemalt järgmise toetusperioodi 1 kuu kohta;

(4) Toetuse taotlemisel võib vallavalitsus lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 loetletud dokumentidele nõuda taotlejalt jooksva aasta sporditegevuse korraldamisega seotud dokumentide esitamist ja tutvuda kohapeal sporditegevuse korraldusliku poolega ning sporditegevuseks vajalike tingimustega.

(5) Toetuse saamiseks peab taotleja tagama, et teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja ja treener on riigiportaali (www.eesti.ee) või Viimsi valla veebilehe ( www.viimsi.ee ) kaudu kinnitanud soovi Viimsi valla sporditegevuse toetuse andmise kohta taotlejale 1. detsembriks. Kui toetusperioodi kestel asenduvad spordiorganisatsioonist lahkunud harrastajad uutega, siis peab toetuse saaja tagama, et asemele tuleva harrastaja kohta kinnitaks teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja soovi Viimsi valla sporditegevuse toetuse andmiseks taotlejale samal viisil. Sooviavalduse toetuse määramiseks võib esitada vallavalitsuses kohapeal ka paberil. Avaldus peab sisaldama harrastaja ja harrastaja seadusliku esindaja nime, treeneri avalduse puhul treeneri nime, isikukoodi, kontaktandmeid (postiaadress, telefon, e-post) ning selgesõnalist soovi toetuse andmise kohta taotlejale.

(1) Vallavalitsusele esitatavad dokumendid peavad olema kirjalikus vormis ja neid võib esitada ka elektrooniliselt, kui need on allkirjastatud digitaalselt.

(2) Viimsi sporditegevuse toetamise e-teenuse olemasolul võib taotleja või toetuse saaja esitada taotluse (§ 7 lg 1) või toetuse kasutamise aruande (§ 16 lg 1) digitaalselt allkirjastatuna infosüsteemi PAI (http://pai.tallinn.ee/) või riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu.

(3) Dokumendi elektroonilise esitamise nõuded kehtestab vallavalitsus.

(1) Taotlejal on õigus saada vallavalitsuselt informatsiooni mitme taotleja nimekirjas esitatud harrastajate kohta ning harrastajate kohta, kelle puhul ei ole teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja määranud toetuse saajat.

(2) Taotleja, kellele vallavalitsus andis toetust eelneval perioodil, on kohustatud esitama aruande määruse § 16 lõikes 1 nimetatud tähtajaks. Kui taotleja, kes eelneva perioodi eest on saanud toetust, on ilma mõjuva põhjuseta jätnud esitamata toetuse kasutamise aruande § 16 lõikes 1 nimetatud tähtajaks, siis on toetuse andjal õigustoetus tagasi nõuda ja/või kolme aasta jooksul toetust mitte anda. Taotleja võib mõjuvate põhjuste olemasolul taotleda vallavalitsuselt aruande esitamise tähtaja pikendamist.

(3) Toetuse saaja on kohustatud hoidma saadud toetust eraldi pangakontol ja tegema sealt väljamakseid määruse § 14 lõikes 1 sätestatud sihtotstarbel. Kui taotleja ei ole saadud toetust hoidnud eraldi pangakontol, siis järgmisel aastal toetuse taotlemisel toetust ei anta.

(1) Vallavalitsus kontrollib esitatud dokumentide vastavust määruse §-s 7 sätestatud nõuetele ning teavitab taotlejat ilmnenud puudustest kirjalikult (posti, faksi või e-postiga) 1 kuu jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Taotleja on kohustatud kõrvaldama puudused 10 tööpäeva jooksul arvates nende teatavakstegemisest. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlemine vallavalitsuse otsusega ning esitatud taotlus koos lisadega tagastatakse.

(2) Taotluse vaatab läbi Viimsi Vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjon (edaspidi komisjon) 3 kuu jooksul, arvates selle esitamise tähtajast ja teeb vallavalitsusele ettepaneku toetuse andmise või mitteandmise, toetuse suuruse ja toetuse saamise tingimuste kohta.

(1) Toetuse andmise ja toetuse suuruse või toetuse andmisest keeldumise otsus vormistatakse vallavalitsuse korraldusena. Otsuse tegemisel lähtutakse käesolevast määrusest, taotlusest, komisjoni ettepanekust ja faktilistest asjaoludest.

(2) Kui komisjon ei ole ettepaneku tegemisel lähtunud käesolevast määrusest või kui ettepanek on motiveerimata, on vallavalitsusel õigus saata taotlus komisjonile uueks läbivaatamiseks. Komisjon vaatab taotluse uuesti läbi 1 kuu jooksul.

(3) Vallavalitsus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakti ning lõikes 2 nimetatud asjaolu taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul haldusakti andmisest või asjaolu selgumisest arvates. Teave toetuse andmise või mitteandmise ja toetuse suuruse kohta avaldatakse Viimsi valla veebilehel (www.viimsi.ee).

Toetust ei anta, kui taotleja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse sihipärane kasutamine võib olla ohustatud, kui taotlejal esineb maksuvõlgnevusi, võlgnevusi valla asutustele või kui taotleja on esitanud teadlikult valeandmeid, kui taotleja kohta ei ole 1. detsembriks teovõimeline harrastaja või harrastaja seaduslik esindaja ja treener alates III kvalifikatsioonitasemest toetuse andmise soovi kinnitanud ning muudel määruse § 4 lõikes 2 ja § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

(1) Vallavalitsus esitab 1 kuu jooksul toetuse andmise haldusakti teatavakstegemisest taotlejale allkirjastamiseks vormikohase lepingu, mille taotleja on kohustatud tagastama allkirjastatult 1 kuu jooksul arvates lepingu esitamisest.

(2) Lepingus sätestatakse

1) pooled;

2) poolte õigused ja kohustused;

3) toetuse suurus ja sihtotstarve ning toetusperiood;

4) harrastajate arv;

5) toetuse ülekandmise tingimused;

6) toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg;

7) sanktsioonid.

(3) Kui toetuse taotleja ei tagasta vallavalitsusele allkirjastatud lepingut, siis tunnistatakse haldusakt toetuse andmise kohta kehtetuks ja taotlus jäetakse rahuldamata ning taotluse menetlus lõpetatakse. Haldusakt menetluse lõpetamise kohta tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul.

(1) Toetuse saaja on toetusperioodil kohustatud kasutama toetust järgmisel sihtotstarbel

1) treeneri kutsekvalifikatsiooni II-V tasemega treeneri töötasuks;

2) harrastajate sporditegevusega seotud spordirajatiste ja/või -ehitiste üüri- või rendikuludeks;

3) kuni 30% ulatuses harrastajate muude sporditegevusega seotud põhjendatud kulude katteks.

(2) Toetusperioodil kasutamata jäänud toetuse peab toetuse saaja tagastama vallavalitsusele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast aruande esitamise tähtaega. Kui vallavalitsus on tuvastanud toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse kasutamata jätmise, siis on toetuse saajal kohustus 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise nõude saamist toetus tagastada.

(1) Toetuse saajal on õigus

1) saada määratud toetust;

2) tutvuda lepingu tingimuste rikkumise kohta koostatud protokolliga ja esitada seletusi, arvamusi ja vastuväiteid;

3) teha harrastajate nimekirjas muudatusi asendades spordiorganisatsioonist lahkunud harrastajad uutega. Kui väiksema koefitsiendiga toetatav harrastaja asendatakse harrastajaga, kelle puhul kuulub kohaldamisele suurem koefitsient, siis antud toetust ei suurendata. Kui suurema koefitsiendiga toetatav harrastaja asendatakse harrastajaga, kelle puhul kohaldatakse väiksemat koefitsienti, vähendatakse toetust vastava harrastaja koefitsiendimäärani. Kui treener koos treeningrühmaga lahkub ja läheb teise toetuse saaja juurde, siis treeneri ja harrastajate kohta arvestatav toetus kantakse uuele toetuse saajale üle uue toetuse saaja avalduse alusel ja lahkunud harrastajaid uutega ei asendata. Treeneri üleminekul kantakse treeneri kohta arvestatav toetus üle uuele toetuse saajale uue toetuse saaja avalduse alusel. Toetuse ülekandmise eelduseks on, et avaldusele lisatakse tõend selle kohta, et senist toetuse saajat on teavitatud treeneri lahkumisest või treeneri lahkumisest koos treeningrühmaga.

(2) Toetuse saaja on kohustatud

1) korraldama toetusperioodi jooksul sporditegevust vähemalt 9 kuud ja 10 päeva, millest vähemalt 10 päeva toimub spordilaagris;

2) pidama treeningpäevikut ja seda regulaarselt täitma, märkides sinna treeningul või tunnis osalenud harrastajate nimed ning treeningtegevuse lühikokkuvõtte;

3) korraldama 7-10-aastaste harrastajate sporditegevust vähemalt 2 korda nädalas nädalakoormusega vähemalt 120 minutit;

4) korraldama 11-15-aastaste harrastajate sporditegevust vähemalt 3 korda nädalas nädalakoormusega vähemalt 240 minutit;

5) korraldama 16-19-aastaste harrastajate sporditegevust vähemalt 4 korda nädalas nädalakoormusega vähemalt 360 minutit;

6) moodustama treeningrühmad, mille suurus ei ületa 25 harrastajat;

7) tagama, et üks treener korraldab treeningtegevust kuni 8 treeningrühmaga ja maksimaalselt 100 harrastajaga;

8) teavitama teovõimelist harrastajat või harrastaja seaduslikku esindajat osalustasust (õppemaksust) vabastamisest või soodustuse saamise võimalusest ja vabastama osalustasust (õppemaksust) kas 10% harrastajatest ja andma 20%le harrastajatest osalustasu (õppemaksu) soodustust 50% ulatuses või vabastama osalustasust (õppemaksust) 20% harrastajatest;

9) kasutama toetust vastavalt määruse § 14 lõikes 1 sätestatule.

(1) Toetuse saaja on kohustatud esitama vallavalitsusele vormikohase aruande koos pangakonto väljavõttega toetuse kasutamise kohta hiljemalt 15. jaanuariks pärast toetusperioodi lõppu. Kui toetuse saajaga lõpetatakse leping toetusperioodi kestel, on toetuse saaja kohustatud esitama vormikohase aruande toetuse kasutamise kohta vallavalitsusele hiljemalt 1 kuu jooksul pärast lepingu lõpetamist.

(2) Vallavalitsusel on õigus igal ajal nõuda toetuse kasutamisega seotud kuludokumente, kirjalikke seletusi ja vahearuandeid ja määrata tähtaeg nende esitamiseks.

Kui toetuse saaja ei esita määruse § 16 lõikes 2 nimetatud dokumente, esitab valeandmeid toetuse kasutamise kohta, on saadud toetust kasutanud sihtotstarbele mittevastavalt, jätnud kasutamata toetuse vallavalitsusele tagastamata või on muul moel lepingut rikkunud, siis on vallavalitsusel õigus vähendada toetust, peatada toetuse väljamaksmine ja/või lõpetada leping, toetus tagasi nõuda ja 3 aasta jooksul toetuse saajale toetust mitte anda. Haldusakt toetuse andmise kohta tunnistatakse kehtetuks ja tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul. Asjakohane teave avaldatakse Viimsi valla veebilehel.

(1) Järelevalvet toetuse sihtotstarbelise kasutamise üle teostab vallavalitsus.

(2) Toetuse saaja on kohustatud järelevalve käigus

1) võimaldama järelevalve teostajale igal ajal juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele (osalustasust (õppemaksust) vabastamise ja soodustuse andmisega seotud dokumendid, kassa- ja pangadokumendid toetuse kasutamise kohta, info harrastajate osalemise kohta treeningutel jms);

2) esitama nõutud informatsiooni ja aruanded vallavalitsusele määratud tähtajaks.

(3) Järelevalve käigus on vallavalitsusil õigus kohapeal kontrollida

1) treeningu toimumist treening- või tunniplaanis näidatud ajal ja kohas;

2) treeningutel osalevate harrastajate arvu vastavust lepingule ja muudele dokumentidele;

3) muid toetuse kasutamise asjaolusid ja dokumente.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 kohaselt läbiviidud kontrollimiste kohta koostab vallavalitsus akti, millele kirjutab alla kontrolli läbi viinud järelevalve teostaja ja järelevalvetoimingus osaleja (treener või toetuse saaja muu töötaja).

(5) Järelevalve käigus avastatud lepingutingimuste olulise rikkumise või nende kordumise korral koostab vallavalitsus akti(de) alusel protokolli. Protokollis märgitakse järelevalve teostamise aeg ja koht, järelevalve teostaja nimi ning kohalviibivate järelevalve toimingus osalejate ja selle tunnistajate nimed, järelevalvetoimingu eesmärk, järelevalve käigustuvastatud asjaolud, järelevalvetoimingu käigus esitatud taotlused, järelevalvetoimingu osalise seletused, tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemused. Protokoll antakse toetuse saajale üle allkirja vastu või edastatakse tähtväljastusteatega.

(6) Järelevalve käigus avastatud lepingu tingimuste rikkumise korral on vallavalitsusel õigus rakendada sanktsioone, sh määrata vastavalt lepingule leppetrahve, ajutiselt peatada toetuse maksmine või lõpetada leping.

(1) Järgmise kalendriaasta toetuse arvestamiseks esitavad spordialaliidud määruse § 4 lõike 4 nõuetele vastavad edetabelid vallavalitsusele käesoleva aasta 1. oktoobriks sama aasta 1. juuni seisuga.

(2) Vallavalitsusel kehtestada järgmised vormid

1) sporditegevuse toetamise taotlus (§ 7 lg 1);

2) treenerite ja harrastajate nimekiri (§ 7 lg 3 p 2);

3) sporditegevuse toetamise leping (§ 13 lg 1);

4) sporditegevuse toetuse kasutamise aruanne (§ 16 lg 1).

(3) 2012. aastaks esitatud taotluste puhul arvestatakse nende esitamise tähtaega Viimsi Vallavolikogu 13.02.2007 määruses nr 12 „Spordikoolidele ja spordiklubidele toetuse andmise kord“ sätestatust lähtuvalt.

(4) Eelisarendatavate spordialade koefitsiendi määrad 2012. aastaks kehtestab vallavalitsus 1. detsembriks 2012 määruse § 10 lõikes 2 nimetatud komisjoni ettepanekul.

(5) Määrus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel.

(6) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavolikogu Kantseleis.

Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 13.02.2007 määrus nr 12 „Spordikoolidele ja spordiklubidele toetuse andmise kord“.