Haapsalu linnas toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavate jooksval kuul tasumisele kuuluvate alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad

(1) Tegelik korteriüür või omandiõiguse alusel kasutatava eluruumi majandamiskulud kuni 4,5 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus.

(2) Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus

1) tsentraalse küttega eluruum – tegelik kulu vastavalt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile;

2) ilma tsentraalkütteta eluruum (elektriküte) – tegelik kulu vastavalt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile;

3) ilma tsentraal- ja elektrikütteta eluruum (kivisüsi, puud, brikett, õliküte jm kütte liigid) 1,36 eurot eluruumi normpinna 1 m² kohta kuus. Juhul, kui kuludokumendil kajastub taotlusele järgneva perioodi küttekulu, kompenseeritakse see kuludokumendi esitamisele järgnevatel kuudel vastavalt kehtestatud piirmäärale kuludokumendil näidatud summa kompenseerimiseni või kuni uue kuludokumendi esitamiseni;

4) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia maksumus kuni 3 m³ vee soojendamiseks ühe pereliikme kohta kuus.

(3) Tarbitud vee (külm vesi) ja kanalisatsiooniteenuste maksumus hüvitatakse

1) veemõõtjaga vee ja kanalisatsiooniga eluruumides - tegelike kulude järgi, kuid mitte rohkem kui 6 m³ ühe pereliikme kohta kalendrikuus;

2) veemõõtjata vee-ja kanalisatsiooniga eluruumides - tegelike kulude järgi, kuid mitte rohkem kui 6 m³ ühe pereliikme kohta kalendrikuus;

3) vee- ja kanalisatsioonita eluruumides - kuni 1,2 m³ ühe pereliikme kohta kalendrikuus;

4) oma veevärgiga elamud - dokumentaalselt tõestatud heitvee kogumiskaevust väljaveokulu ulatuses;

5) üldvesi - hüvitatakse vastavalt tegelikele kulutustele kuus.

(4) Tarbitud elektrienergiakulu maksumus hüvitatakse

1) ruumide valgustamiseks ja muudeks olmeotstarbeks tarbitud elektrienergiakulu - vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 200 kwh ühe pereliikme kohta kuus, iga järgmise pereliikme kohta 50 kwh;

2) Elektriboileriga soojaveevarustuse korral (kui puudub või ei kasutata tsentraalset soojaveevarustust) täiendavalt 20 kwh iga pereliikme kohta kuus;

3) üldelekter - hüvitatakse vastavalt tegelikele kulutustele kuus.

(5) Tarbitud majapidamisgaasi maksumus hüvitatakse

1) ühe- ja kaheliikmelistele peredele – vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui viis 17 kg ballooni või kaheksa 11 kg ballooni maksumus kalendriaastas;

2) kolme- ja enama pereliikme arvuga peredele – vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 8 17 kg või 12 11 kg ballooni maksumus kalendriaastas.

(6) Maamaksukulud – hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui kolmekordse elamualuse pinna ulatuses kalendriaastas.

(7) Hoonekindlustuse kulud – hüvitatakse toimetulekutoetust taotlevale perekonnale perekonna kasutuses oleva eluruumi normpinna ulatuses kindlustuseks tehtud kulude ulatuses ühes kalendriaastas.

(8) Olmejäätmete veotasu – hüvitatakse vastavalt tegelikele kulutustele kuus.

Alalise eluruumi kulude arvestamise aluseks on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 „Eluruumidele vastavate nõuete kinnitamine” (VV 27.01.2005 määrus nr 15; RT I 2005, nr 6, art 23 redaktsioon) punktidega 2 ja 2¹ alljärgnevalt

1) eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m² eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m² perekonna kohta;

2) toimetuleku määramisel võetakse normpinnana arvesse eluruumi üldpind, kui eluruumi tubade arv on võrdne selles eluruumis alaliselt elavate inimeste arvuga ja eluruumi üldpind on sotsiaalselt põhjendatud normist suurem;

3) eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m²;

4) kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks korteri tegelik pind.

(1) Määrus jõustub 01.01.2012.

(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]