Paikuse Huvikooli põhimäärus

(1) Huvikooli täielik nimi on Paikuse Huvikool (edaspidi huvikool).

(2) Huvikool tegutseb aadressil Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev, Paide mnt 19, 86602.

(1) Huvikool on Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav munitsipaalhuvikool, mille põhitegevuseks on huvihariduse omandamise võimaldamine.

(2) Huvikool juhindub oma tegevuses huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

(3) Huvikooli tegevust koordineerib linnavalitsuse haridusosakond (edaspidi haridusosakond).

(1) Huvikooli sümboolikas kasutatakse Pärnu linna sümboleid.

(2) Huvikooli sümboolikas võib kasutada oma kujundusega logo.

(3) Huvikoolil on oma pitsat.

Huvikooli põhimääruse kinnitab ja seda muudab Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu) linnavalitsuse ettepanekul.

(1) Huvikooli tegevuse põhieesmärgiks on läbi huvihariduse võimaldamise toetada laste ja noorte mitmekülgset arengut ja kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks.

(2) Huvikooli tegevuse eesmärgiks on olla avatud, individuaalsust väärtustav, koostöövalmis ja muutumisvõimeline loovhariduse keskus Paikuse piirkonnas.

(1) Huvikooli ülesanneteks on

1) huviharidusstandardist lähtuva huvihariduse andmine lastele ja noortele;

2) laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine lähtuvalt noorsootöö põhimõtetest;

3) õppimiseks motiveeriva, turvalise, kaasaegse keskkonna loomine;

4) olla partneriks formaalharidusele ja toetada noorte ja täiskasvanute informaalset õpet, vabaharidusliku koolituse võimaldamine täiskasvanud õppijale;

5) õppelaagrite, näituste, konkursside, õppereiside ning muude põhitegevusega seotud ürituste korraldamine;

6) Eesti rahvuskultuuri ning Pärnumaa kultuuritraditsioonide säilitamine ja arendamine;

7) Pärnu linna haridusasutuste koostöös osalemine.

(2) Huvikooli õppekavavälisteks tegevusteks on

1) huvikooli valdkonnaga seotud koolituste, kursuste, võistluste ja muude sündmuste korraldamine;

2) tasuliste teenuste (sh ruumide ja õppevahendite rendile andmine) osutamine.

(1) Huvikooli järjepideva arengu tagamiseks ja põhieesmärgist tulenevate tegevuste planeerimiseks koostatakse arengukava. Arengukava koostatakse vähemalt viieks aastaks.

(2) Arengukavas määratakse

1) huvikooli visioon, missioon ning arengu põhisuunad;

2) huvikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded;

3) tegevuskava kaheks aastaks;

4) arengukava uuendamise kord.

(3) Arengukava kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras.

(4) Arengukava avalikustatakse huvikooli veebilehel.

(1) Huvihariduse andmine toimub huvialade kaupa.

(2) Huvikooli struktuuriüksused on

1) kunstide keskus;

2) nutikeskus.

Struktuuriüksuste ülesandeks on õppe läbiviimine vastavalt õppekavale.

(1) Igal huvikoolis õpetataval huvialal on huvihariduse standardile vastav õppekava.

(2) Õppekava kiidab heaks õppenõukogu ja kinnitab direktor.

(3) Huviala õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis õigusaktides sätestatud korras.

(1) Huvikooli õppekeel on eesti keel.

(2) Huvikooli õppekeeleks võib olla ka muu õppekeel.

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

(3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, poolaasta, õppeaasta.

(4) Õppevaheajad on üldjuhul üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal. Õppevaheajad kinnitab direktor käskkirjaga.

Õpe toimub õpperühmades või individuaalselt.

Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab linnavalitsus.

Õppurite vastuvõtt huvikooli põhiõppesse toimub vastavalt huvikooli vastuvõtmise, huvikoolist väljaarvamise ja huvikooli lõpetamise tingimustele ja korrale, mille kehtestab linnavalitsus.

(1) Huvikooli tegevust juhib direktor.

(2) Direktori ülesanne on tagada huvikooli tulemuslik töö, vastutada huvikooli üldseisundi, arengu ja rahaliste vahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise eest.

(3) Direktori nimetab linnapea ettepanekul ametisse linnavalitsus.

(4) Direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu linnapea.

(5) Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab linnavalitsus.

(6) Direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestab linnavalitsus.

(7) Direktor

1) teeb huvikooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) juhatab õppenõukogu;

3) tagab hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

4) kinnitab koolitöötajate koosseisu lähtudes kooli pidaja korraldusega kinnitatud personalikulude koosseisunormatiividest;

5) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;

6) kinnitab asjaajamiskorra, kodukorra ja muud töökorralduslikud dokumendid;

7) kinnitab õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;

8) koostab eelarveprojekti;

9) esitab üks kord aastas huvikooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise aruande hoolekogule;

10) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

11) lahendab muid tema pädevusse antud küsimusi.

(8) Huvikooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor käskkirju.

(1) Huvikooli õppenõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustööga seotud koolitöötajad.

(3) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

(1) Õppenõukogu töötab õppeaastaks koostatud tööplaani alusel.

(2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord poolaastas.

(3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku direktor või seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest.

(4) Õppenõukogu kutsub kokku direktor.

(5) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

(6) Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse üks nädal ette.

(7) Erakorralisest õppenõukogu koosolekust informeeritakse õppenõukogu liikmeid kolm päeva ette.

(8) Õppenõukogu koosolekut juhatab direktor või tema poolt volitatud õppenõukogu liige.

(9) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.

(10) Otsustamine õppenõukogus toimub hääletamise teel, otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks direktori hääl.

(11) Õppenõukogu

1) arutab ja otsustab õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid. Teeb direktorile ettepanekuid huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse täiustamiseks;

2) teeb ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uute lisamiseks või olemasolevate sulgemiseks;

3) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemustele;

4) nimetab pedagoogide esindajad hoolekogusse;

5) arutab ja otsustab õppekorralduse, kodukorra, töösisekorra, asjaajamise ja muid töökorralduse küsimusi;

6) otsustab õpilaste tunnustamise õppeaasta lõpus ja õppetasu soodustuse andmise õpilastele, kes on õppetöös saavutanud silmapaistvad tulemusi.

(12) Õppenõukogu otsused protokollitakse.

(1) Huvikooli hoolekogu suunab huvikooli tegevust ja käsitleb huvikooli arengu, juhtimise, vara ja eelarvega seotud küsimusi.

(2) Hoolekogu, mille koosseisus on 5-7 liiget, moodustab linnavalitsus.

(3) Hoolekogu koosseisu kuuluvad

1) kooli pidaja esindaja;

2) õppenõukogu poolt nimetatud õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindaja;

3) lapsevanemate esindaja(d);

4) õppurite esindaja, kelleks ei saa olla lapsevanem;

5) kooli toetava organisatsiooni, vilistlaste või täisealiste õppurite esindaja(d).

(4) Hoolekogu koosseisu kinnitab linnavalitsus.

(5) Lapsevanemate esindaja hoolekogusse valitakse lapsevanemate üldkoosolekul.

(1) Hoolekogu tööd juhib hoolekogu esimees.

(2) Hoolekogu esimees valitakse hoolekogu koosolekul salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega.

(3) Hoolekogu kutsutakse kokku vastavalt hoolekogu tööplaanile vähemalt üks kord poolaastas.

(4) Erakorraline hoolekogu kutsutakse kokku, kui selleks teeb ettepaneku huvikooli direktor või seda nõuab vähemalt 1/3 hoolekogu liikmetest.

(5) Hoolekogu kutsub kokku hoolekogu esimees.

(6) Hoolekogu töövorm on koosolek.

(7) Hoolekogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse üks nädal ette.

(8) Erakorralisest hoolekogu koosolekust informeeritakse hoolekogu liikmeid kolm päeva ette.

(9) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata. Hoolekogu esimees saadab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja.

(10) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees või tema poolt volitatud hoolekogu liige.

(11) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 hoolekogu liikmetest.

(12) Otsustamine hoolekogus toimub hääletamise teel. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl.

(13) Hoolekogu

1) osaleb huvikooli arengukava väljatöötamisel ja kooskõlastab selle;

2) kooskõlastab huvikooli kodukorra;

3) kuulab ära direktori aruande huvikooli tegevuse, arengukava ja eelarve täitmise kohta;

4) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti;

5) teeb ettepanekuid õppekavade muutmiseks, uute lisamiseks või olemasolevate sulgemiseks;

6) teeb ettepanekuid huvikooli arengu, tegevuse, õppekorralduse, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;

7) teeb vajadusel kooli pidajale ettepaneku järelevalve teostamiseks huvikooli tegevuse üle.

(14) Hoolekogu koosoleku otsused protokollitakse.

(1) Huvikooli õppuriteks on lapsed, noored ja täiskasvanud.

(2) Lapsed ja noored, kelle elukohaks rahvastikuregistris ei ole Pärnu linn, saavad huvikooli õppurid olla juhul, kui nende elukohajärgsed omavalitsused osalevad huvikooli kulude katmisel.

(3) Õppuril on õigus

1) tutvuda enne õppima asumist ja õppimise ajal huvikooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja muude töökorralduslike dokumentidega;

2) nõuda õppekavale vastavat õppetegevust;

3) osaleda valitud esindaja kaudu huvikooli hoolekogu tegevuses;

4) kasutada muid seadusega ja õigusaktidega kehtestatud õigusi.

(4) Õppuril on kohustus

1) võtta osa õppetööst õppekavas määratud mahus;

2) järgida kodukorda;

3) hoida huvikooli kasutuses olevat vara;

4) täita muid seaduses ja teistes õigusaktides sätetatud kohustusi.

(1) Koolitöötajad on õppe- ja kasvatustööga seotud töötajad (õpetajad) ja teised töötajad.

(2) Koolitöötajate töökorralduslikud õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse huvikooli töökorralduse reeglitega.

(3) Koolitöötaja konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja ametijuhendi ja töölepinguga.

Huvikooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud asjaajamist reguleeriva korra kohaselt.

(1) Huvikoolil on oma eelarve, mille kinnitab kooli pidaja.

(2) Eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, huvikooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulust, teistelt omavalitsustelt laekunud summadest ja muudest vahenditest.

(3) Huvikooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (õppetasud) ja õppekavavälise tegevusega seotud tasuliste teenuste tasumäärad (hinnakirja) kehtestab linnavalitsus.

(4) Huvikooli raamatupidamist korraldab linnavalitsus.

(5) Huvikooli rahaliste vahendite arveldamine toimub linnavalitsuse arvelduskontode kaudu.

(1) Huvikooli majandamine toimub lähtuvalt huvikooli eelarvest.

(2) Majandamiskulude määramisel on aluseks linnavalitsuse kinnitatud linnavalitsuse hallatavate asutuste finantseerimise alused.

(3) Huvikooli vara valdamine ja kasutamine toimub volikogu poolt määratud korras.

(1) Haldusjärelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Teenistuslikku järelevalvet huvikooli ja huvikooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab linnavalitsus.

Huvikooli ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on huvikoolide ühinemine või jagunemine.

Huvikooli tegevus lõpetatakse juhul

1) kui huvikooli registreering tunnistatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga kehtetuks;

2) kui huvikooli ei ole võimalik finantseerida;

3) kui huvikooli tegevuseks puudub vajadus;

4) muude õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

(1) Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(2) Huvikooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(3) Huvikooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsus tehakse teatavaks õppuritele, lapsevanematele, koolitöötajatele ning Eesti Hariduse Infosüsteemi volitatud töötlejale vähemalt neli kuud enne huvikooli õppeperioodi lõppu.

Paikuse Vallavolikogu 17. märtsi 2014 määrus nr 5 „Paikuse Huvikooli põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval Riigi Teatajas avaldamisest.