Linnavara valitsemise kord

(1) Käesolev kord määrab kindlaks Paide linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) omandamise, valdamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja mahakandmise alused.

(2) Linnavara arvestust peetakse Linnavalitsuse finantsosakonnas elektrooniliselt.

(3) Käesolevat korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valdamist, kasutusse andmist, võõrandamist, koormamist ja mahakandmist reguleerivate õigusaktidega.

(4) Käesolevas korras sätestamata juhtudel otsustab linnavaraga toimingute tegemise linnavalitsus.

Mõisted käesoleva korra tähenduses on

1) linnavara - linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara , so asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused;

2) linnarajatis – linna omandis või valduses olev tänav, väljak, parkla haljasala või muu maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusel valminud ehitis, mis ei ole hoone või selle osa;

3) tervikvara – asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks;

4) põhivara – on vara, mille soetusmaksumus on 30 000 krooni ja rohkem ilma käibemaksuta, alates 01.01.2011.a 2 000 eurot ja rohkem ilma käibemaksuta.

5) väheväärtuslik vara – vara, mille alghind on määratud linna raamatupidamise sise-eeskirjaga.

(1) Linnavara omandatakse linnaelanike huvides.

(2) Linnavara omandamise otsustab

1) linnavolikogu, kui omandatava vara väärtus on 1 000 000 krooni või üle selle, alates 01.01.2011.a 64 000 eurot või üle selle;

2) linnavalitsus kui vara väärtus on 100 000 krooni kuni 999 999 krooni, alates 01.01.2011.a 6 400 kuni 63 999 eurot;

3) linnavalitsuse hallatava asutuse juht (edaspidi asutuse juht) tema käsutusse antud eelarveliste vahendite piires, kui vara hind on alla 100 000 krooni, alates 01.01.2011 alla 6 400 euro;

4) linnavalitsuse hallatava asutuse juht vara soetamiseks sihtotstarbeliste eraldistena laekunud vahendite piires.

(3) Pärandi vastuvõtmise otsustab linnavolikogu sõltumata pärandatava vara väärtusest.

(4) Kinke või annetuse vastuvõtmise otsustab

1) linnavolikogu - kui kingitav või annetatav asi on kinnisasi või kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused;

2) muudel juhtudel asutuse juht.

(5) Peremehetu ehitise või selle osa hõivamise ja peremehetuse tuvastamise otsustab linnavalitsus sõltumata ehitise või selle osa väärtusest.

(6) Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnapea, linnapea äraolekul teda linnapea käskkirjaga asendav linnavalitsuse liige või linnapea poolt volitatud muu isik. Kui linnavara omandamine kuulub hallatava asutuse juhi pädevusse sõlmib lepingu asutuse juht.

(7) Linnavara omandamise viisid on

1) vara ostmine;

2) vara pärimine või kinkimine;

3) ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine;

4) muud seadusega sätestatud viisid.

(8) Asjade ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise hanke korras korraldab linnavalitsus vastavalt riigihangete seadusele ja teistes õigusaktides kehtestatud korrale.

(9) Linnale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmise otsustab linnavolikogu.

(1) Linnavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine.

(2) Linnavara valdajad on

1) linnavalitsus;

2) linnavalitsuse hallatavad asutused.

(3) Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise.

(4) Linnavaraga tehingute sooritamisel on linnavara valdajad kohustatud juhinduma põhimõttest vältida kahju ja saada linnale võimalikult suurt kasu.

(5) Linnavara jaotuse linnavara valdajate vahel kinnitab linnavalitsus vastavalt sellele, milline vara on vajalik valdajatele põhimääruse järgsete õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(6) Linnavara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt teisele ilma omandivormi muutmata.

(7) Linnavara üleandmine ühelt valdajalt teisele toimub linnavalitsuse loal. Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja bilansilise maksumuse kohta.

Linnavara kasutatakse

1) avalikuks otstarbeks;

2) linnavalitsemise otstarbeks;

3) tulu saamiseks.

Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja. Avalik asi on asi, mis kuulub linnale ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt.

Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavara valdajate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

Linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks.

(1) Vara antakse kasutusse, kui seda ei ole otsustatud võõrandada, see ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks.

(2) Vara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudab võimatuks või oluliselt raskendab vara kasutusse andja muu vara otstarbekohast kasutamist või tema õiguste teostamist.

(3) Linnavara antakse tasu eest kasutusse

1) suulise või kirjaliku enampakkumise korras;

2) eelläbirääkimistega pakkumise korras;

3) otsustuskorras.

(4) Linnavara võidakse anda tasuta kasutusse otsustuskorras.

(5) Linnavara kasutusse andmise viisi määrab kindlaks kasutusse andmise otsustaja.

(6) Linnavara kasutusse andmise otsustab

1) linnavolikogu, kui linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;

2) linnavalitsus, kui kasutusse andmise tähtaeg on kuni kümme aastat;

3) linnavalitsuse hallatav asutus tema valduses oleva linnavara suhtes tähtajaga kuni 5 aastat.

(7) Linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatav asutus on kohustatud kontrollima vara kasutusse andmise lepingute täitmist ning võtma tarvitusele abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist.

(8) Linnavolikogu või linnavalitsus võivad delegeerida linnavara teiste isikute kasutusse andmise korraldamise õiguse vastavalt kas linnavalitsusele või volitatud isikule.

(9) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib linnapea, linnapea äraolekul teda linnapea käskkirjaga asendav linnavalitsuse liige või linnapea poolt volitatud muu isik. Kui linnavara kasutusse andmine kuulub hallatava asutuse juhi pädevusse sõlmib lepingu asutuse juht.

(10) Linnavalitsus kinnitab linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatava asutuse valitsemisel oleva vara üüri või rendi hinna.

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kehtestab linnavolikogu või linnavalitsus

1) enampakkumise viisi (suuline või kirjalik);

2) üüri või rendi algsuuruse. Üüri või rendi algsuuruse määramisel peab linnavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras samadel tingimustel kasutatavate üüri- või rendipindade tasumäärasid;

3) enampakkumise läbiviija;

4) üüri- või rendilepingu põhitingimused;

5) enampakkumise teate avaldamise koha;

6) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;

7) vajadusel muud tingimused.

(2) Enampakkumise teate võib avaldada internetis asuva(te)s kinnisvaraportaali(de)s, ajalehes või Paide linna koduleheküljel vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist.

(3) Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid

1) enampakkumise korraldaja;

2) üürile või rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus.

3) üüri või rendi algsuurus;

4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;

5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna;

6) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis.

(4) Enampakkumise kuulutuse avaldab linnavalitsus.

(1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut, ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu

1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased;

2) riiklike ja kohalike maksude võlglased ning isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.

(1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena.

(2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe - enampakkumise juhataja.

(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ja vähemalt pool komisjoni liikmetest.

(1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid.

(2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad korra § 11 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata.

(3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

(4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

(5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja

1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda;

2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse;

3) tutvustab pakkujaid.

(6) Pakkumist alustatakse peale enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.

(7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.

(8) Kõrgeima pakkumise teinud pakkuja annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellisel juhul on enampakkumise komisjonil õigus teha ettepanek lepingu sõlmimiseks pakkujale, kelle pakkumine on tunnistatud paremuselt teiseks.

(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus.

(2) Pakkumises peavad sisalduma

1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood;

2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;

3) dokumendid enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;

4) sõnadega väljendatud pakkumise summa;

5) pakkumise esitaja allkiri;

6) esindaja volitusi tõendav dokument.

Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud.

(3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale välja arvatud juhul, kui enampakkumise komisjon on tuvastanud, et tegemist ei ole sisulise kõrvalekaldumisega pakkumise kohta esitatud nõuetest.

(4) Linnavalitsuses või hallatavas asutuses registreeritakse pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg.

(5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

(6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid.

(7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga.

(8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine 5 tööpäeva jooksul. Uus pakkumine ei või olla väiksem juba tehtud pakkumisest. Kui pakkujad ei esita kindlaksmääratud ajaks uut pakkumist, tunnistab komisjon enampakkumine nurjunuks.

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab vastavalt enampakkumise algatamisele linnavolikogu, linnavalitsus või linnavalitsuse hallatav asutus haldusaktiga.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest.

(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb haldusaktis ära märkida mittekinnitamise põhjus.

(4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga kirjalik üüri- või rendileping. Üüri- või rendilepingu sõlmib vara valdaja.

(5) Enampakkumise võitjale saadetakse haldusakt enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Haldusaktile peab olema lisatud teade üüri- või rendilepingu sõlmimise aja ja koha kohta.

(6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud haldusakti vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu teatatud tähtajal lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

(7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

(8) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha 3 tööpäeva jooksul arvates enampakkumiste tulemuste kohta protokolli koostamisest. Osavõtutasu ei tagastata. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.

(9) Üüri- või rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks sõlmitava lepingu järgi.

(10) Kui enampakkumine on nurjunud, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, tunnistab enampakkumise algataja enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara kasutusse andmise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui üüri- või renditasu. Lisatingimuseks on üldjuhul üürniku või rentniku kohustus teha üüritava või renditava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud üüritava või renditava linnavaraga.

(2) Kasutusse andmise otsustaja määrab lisaks määruse § 10 lõikes 1 sätestatule ka olulised lisatingimused.

(3) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi linnavara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab eelläbirääkimiste pidamiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui on kohal komisjoni esimees ja vähemalt pool komisjoni liikmetest.

(4) Kuulutus peab sisaldama käesoleva korra § 10 lõikes 3 nimetatud andmeid ja vara kasutusse andmise otsustaja poolt määratud lisatingimusi.

(5) Pakkumised esitatakse kirjalikult kinnises ümbrikus pakkumise korraldajale.

(6) Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid

1) pakkuja nimi, registri- või isikukood, asu- või elukoht ja aadress ning panga arvelduskonto number;

2) nõusolek kasutusse andmise tingimustega;

3) kinnitus, et pakkuja on teadlik vara seisukorrast;

4) dokument osalustasu ja tagatisraha tasumise kohta;

5) pakutav tasu kirjutatud sõnade ja numbritega;

6) eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused;

7) eelläbirääkimistega pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, allakirjutamisel esindaja poolt – volikiri.

(7) Eelläbirääkimistele kutsutakse isikud, kelle pakkumised vastavad väljakuulutatud tingimustele.

(8) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele viie tööpäeva jooksul võimalus oma pakkumisi täiendada.

(9) Eelläbirääkimiste käik protokollitakse. Protokolliga on huvitatud isikutel õigus tutvuda pärast pakkumuse tulemuste kinnitamist.

(10) Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed.

(11) Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja haldusakt.

(12) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul sõlminud lepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isik või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.

(1) Otsustuskorras kasutusse andmisel ei ole esmatähtis võimalikult suure tulu saamine, vaid linnakodanike vajaduste rahuldamine ning linnale tähtsate tööde tegemine või teenuste osutamine.

(2) Linnavara võib anda otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse järgmistel juhtudel

1) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele heategevaks otstarbeks või kohaliku omavalitsuse poolt neile delegeeritud ülesannete täitmiseks;

2) linna osalusega äriühingutele;

3) avalikest huvidest lähtudes teistele isikutele;

4) kui varale kasutaja leidmine enampakkumisel või läbirääkimistega pakkumisel on ebaõnnestunud;

5) linnale vajalike tööde tegijale või teenuse osutajale;

6) muudel juhtudel vastavalt linnavolikogu otsusele.

(1) Linnavara võõrandamise otsustab

1) linnavolikogu, kui võõrandatakse kinnisvara, mille turuväärtus ületab 500 000 krooni, alates 01.01.2011.a 32 000 eurot ja linna omandis olevaid äriühinguid, aktsiaid või osasid;

2) muudel juhtudel linnavalitsus.

(2) Linnavara müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmib linnapea, linnapea äraolekul teda linnapea käskkirjaga asendav linnavalitsuse liige või linnapea poolt volitatud muu isik.

(1) Linnavara võõrandatakse

1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest;

2) suulise või kirjaliku enampakkumise korras;

3) eelläbirääkimistega pakkumise korras.

(2) Linnavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.

(1) Müügihinna määramisel võetakse aluseks vara eeldatav turuväärtus või eksperdi hinnang või vara erilised omadused.

(2) Tasu eest otsustuskorras võõrandamisel ei tohi vara müügihind olla väiksem selle eeldatavast turuväärtusest.

(1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda

1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda;

2) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;

3) kui vara võõrandatakse linna osalusega juriidilistele isikutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;

4) linnale kuuluvate maakorralduslikele nõuetele mittevastavate katastriüksuste piiride korrigeerimise vajadusel naaberkinnisasja kasuks;

5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

(2) Linnavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama.

(1) Linnavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra §-des 10-15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi

1) enampakkumise esemeks on ostuhind;

2) enampakkumise kuulutuses märgitakse ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg;

3) enampakkumise tulemused kinnitab vastavalt kas linnavolikogu või linnavalitsus haldusaktiga;

4) enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping;

5) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise haldusakti saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul.

(2) Kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab linnavolikogu või linnavalitsus enampakkumise menetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.

(1) Linnavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine linnavara müügil on olulisem müügihinnast.

(2) Lisatingimusteks võivad olla

1) vara tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;

2) investeeringute suurus;

3) keskkonnakaitseliste tingimuste täitmine;

4) muud olulised tingimused.

(3) Linnavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra §-is 16 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi

1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused;

2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutuses märgitakse lisaks käesoleva korra § 10 lõikes 3 nimetatud andmetele ära pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused;

3) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad;

4) eelläbirääkimiste sisu ei avalikustata;

5) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta;

6) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi 10 tööpäeva jooksul täiendada;

7) pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on linnavolikogu või linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda;

8) sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vastavalt linnavolikogu või linnavalitsus pakkumise nurjunuks;

9) ) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise haldusakti saamist on pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;

10) kui müügilepingut ei sõlmita, tunnistab vastavalt linnavolikogu või linnavalitsus eelläbirääkimistega pakkumismenetluse lõppenuks ning otsustab linnavara edasise käsutamise.

Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

(1) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus, kui

1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;

2) see toimub avalikes huvides.

(2) Linna omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus linnavolikogu poolt. Linnavara koormamise asjaõiguslepingu sõlmib linnapea, linnapea äraolekul teda linnapea käskkirjaga asendav linnavalitsuse liige või linnapea poolt volitatud muu isik.

(1) Isiklik servituut on linna kinnisasja suhtes kohaldatav kasutusvaldus või isikliku kasutusõiguse seadmine.

(2) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui

1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;

2) see toimub avalikes huvides.

(3) Isikliku servituudi seadmise otsustab

1) linnavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks;

2) muudel juhtudel linnavolikogu.

(4) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama.

(5) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmib linnapea, linnapea äraolekul teda linnapea käskkirjaga asendav linnavalitsuse liige või linnapea poolt volitatud muu isik.

(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.

(2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras.

(3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda

1) linna osalusega juriidilise isiku kasuks;

2) avalik-õigusliku juriidilise isiku kasuks;

3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks;

4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

(4) Hoonestusõiguse seadmise otsustab linnavolikogu.

(5) Hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmib linnapea, linnapea äraolekul teda linnapea käskkirjaga asendav linnavalitsuse liige või linnapea poolt volitatud muu isik.

(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.

(2) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva korra §-des 10-15 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi

1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu;

2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks käesoleva korra § 10 lõikes 3 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg;

3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmiseks leping ja asjaõigusleping.

Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata

1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number;

2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused;

3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord;

4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest;

5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus;

6) kindlustamiskohustus (vajadusel) ja hoonestusõiguse võõrandamise tingimused;

7) hoonestamise tähtaeg;

8) lepingu täitmise tagatised;

9) muud vajaliku andmed.

(1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras.

(2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva korra §-dest 27-29.

(1) Põhivara kõlbmatuks tunnistamiseks esitab linnavara valdaja (linnavalitsuse hallatava asutuse juht või linnavalitsuse vastav spetsialist) taotluse linnavalitsusele.

(2) Taotlus peab sisaldama

1) vara nimetust, inventari numbrit, kogust, soetamise aega, soetusmaksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta;

2) varaga seotud eritingimusi (kultuuri-, arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne);

3) vara osalise või täieliku hävitamise korral kogu sellekohast teavet;

4) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi;

5) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi;

6) muid varaga seotud olulisi andmeid.

(3) Linnavalitsuse finantsosakond valmistab taotluse alusel ette linnavalitsuse korralduse eelnõu põhivara kõlbmatuks tunnistamise kohta.

(4) Linnavalitsus tunnistab põhivara kõlbmatuks korraldusega.

(5) Korraldus peab sisaldama

1) taotlusega nõustumist või mittenõustumist;

2) mittenõustumise korral põhjendust;

3) muid tingimusi (lammutusloa väljastamine jne).

Väheväärtusliku vara kõlbmatuks tunnistamise otsustab vara valdaja.

(1) Linnavara mahakandmiseks moodustab vara valdaja vähemalt kaheliikmelise komisjoni (võib olla ka alaline).

(2) Linnavara mahakandmise aluseks on järgmised dokumendid ja andmed

1) põhivara kõlbmatuks tunnistamise korraldus;

2) andmed varaga seotud õiguste ja kohustuste üleandmise kohta;

3) andmed vara hävitamise tegelike kulude kohta;

4) komisjoni akt vara mahakandmise kohta.

(3) Vara mahakandmise akt peab sisaldama alljärgnevat informatsiooni

1) vara inventari number;

2) vara nimetus;

3) kogus;

4) soetamise kuupäev (päev, kuu, aasta);

5) soetusmaksumus;

6) arvestatud kulum põhivara puhul;

7) jääkmaksumus põhivara puhul;

8) mahakandmise täpne põhjendus vähemväärtusliku vara puhul;

9) põhivara puhul viide vara kõlbmatuks tunnistamise korraldusele;

10) komisjoni liikmete ja varaliselt vastutava isiku allkirjad.

(4) Peale vara mahakandmist tuleb ühe kuu jooksul korraldada selle hävitamine. Vara hävitamise akt ja/või üleandmise-vastuvõtmise dokument jäätmekäitlejalt esitatakse linnavalitsusele.

(5) Väheväärtusliku vara mahakandmiseks vormistab vara valdaja poolt moodustatud komisjon mahakandmise akti lähtudes eeltoodud nõuetest.

(6) Raamatupidamise kirjed tehakse vastavuses raamatupidamist reguleerivate õigusaktide nõuetega aluseks võttes linnavara mahakandmise akti.

(1) Nõuded võlgniku suhtes esitab linna nimel kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus.

(2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või selle sissenõudmise protseduur ei ole majanduslikult põhjendatud, võib nõude esitamisest või sissenõude pööramisest loobumise otsustada

1) linnavolikogu, kui nõue on 1 000 000 krooni ja rohkem, alates 01.01.2011.a. 64 000 eurot ja rohkem;

2) linnavalitsus, kui nõue on kuni 999 999 krooni, alates 01.01.2011.a 63 999 eurot.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määrus jõustub 01.detsembril 2010.