Narva-Jõesuu linnavalitsuse reglement

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse (edaspidi valitsus) istungite reglement (edaspidi reglement) kehtestab linnavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise töökorra.

(1) Linnavalitsuse töövormiks on istung. Linnavalitsuse korralised istungid toimuvad vähemalt 2 korda kuus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ruumides aadressil Koidu 25, Narva-Jõesuu.

(2) Juhul kui määratud päeval pole võimalik istungit korraldada, informeeritakse linnasekretäri vähemalt 1( üks) tööpäev enne istungit takistavatest asjaoludest, kes lepib linnapeaga või teda asendava linnavalitsuse liikmega (edaspidi koondnimetusega linnapea) kokku uue istungi toimumise aja.

(3) Linnavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist, linnavalitsuse korralduse või määruse vastuvõtmist, ning volikogu määruste ja otsuste eelnõud enne nende esitamist volikogule.

(4) Juhul, kui tekkib vajadus lülitada päevakorda uue küsimuse, seda otsustavad linnavalitsuse liikmed enne päevakorra kinnitamist. Selle juhul, päevakorra küsimuse eelnõu koos seletuskirjaga esitatakse linnasekretärile vähemalt 1 tund enne istungi algust.

(1) Eelnõu menetlemine toimub üldjuhul elektrooniliselt või paberkandjal. Eelnõud ei menetleta paralleelselt elektrooniliselt ja paberkandjal.

(2) Eelnõu menetlemise eest vastutab koostaja, kes on kohustatud jälgima menetlemise käiku ning omalt poolt kaasa aitama eelnõu sujuvale ja tõrgeteta menetlemisele.

(3) Isikuandmeid sisaldava õigusakti menetlemisel arvestatakse isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega.

(1) Küsimuse esitamiseks istungi päevakorda on linnavalitsuse liige, linnavalitsuse ametnik või hallatava asutuse juht kohustatud ette valmistama linnavalitsuse määruse või korralduse eelnõu ja seletuskirja või informatsiooni elektroonilisel kujul.

(2) Õigusakti eelnõu peab vastama järgmistele nõuetele

1) olema kooskõlas Narva-Jõesuu linna õigusaktidega, Eesti Vabariigi seadusandlusega, Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud välislepingutega ning Euroopa Liidu õigusaktidega;

2) pealkiri peab olema võimalikult lühike ja kokkuvõtlikult väljendama eelnõu sisu ning olema nimetavas käändes;

3) sõnastus peab olema selge, arusaadav ning vastama eesti kirjakeele reeglitele;

4) kasutada tuleb riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, ettevõtete, asutuste, organisatsioonide, üksikisikute ühenduste ja õigussuhte muude subjektide ametlikke täisnimetusi. Nimelühendeid on õigus kasutada ainult siis, kui lühend on ametlik või üldtuntud;

5) õigusakti preambula peab sisaldama motiveerivat osa, kus on ära toodud õigusakti aluseks olev õiguslik ja faktiline motivatsioon, ning õiguslikku alust;

6) sisaldama jõustumise ja/või rakendamise aega;

7) peab olema ära näidatud, milliseid linna õigusakte seoses uue õigusakti kehtestamisega tunnistatakse kehtetuks või muudetakse.

(3) Eelnõu esitaja peab loetlema õigusakti seletuskirjas koopiate arvu, isikute nimekiri ja nende aadressid, kellele vastuvõetud õigusakti tuleb saata.

(4) Valitsuse määruse või korralduse eelnõu juurde kuuluv seletuskiri peab sisaldama

1) eelnõu alusdokumentides sisalduvat informatsiooni, mis tingib vajaduse eelnõu vastu võtta ning viited riigi ja Narva-Jõesuu linna kehtivatele õigusaktidele, millega on käsitletav küsimus reguleeritud ja tehtava otsustuse sisu kokkuvõtet;

2) viited õigusaktidele, mida tuleb õigusakti vastuvõtmisel muuta või mis tuleb kehtetuks tunnistada;

3) määruse või korralduse eelnõu kooskõlastamise andmed (nimi ja kuupäev);

4) vajadusel selgitusi õigusakti eelnõu haldusorgani välise kooskõlastamise ja arvamuse andmise kohta;

5) määruse või korralduse soovitavat jõustumise aega ning selle valiku põhjendust;

6) vajalike kulutuste põhjendust;

7) andmed riigilõivu tasumisest;

8) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi vajaduse korral.

(5) Kõik eelnõud koos lisamaterjalidega säilitatakse elektroonilisel kujul vastavalt Narva-Jõesuu linnavalitsuse dokumentide loetelule.

(1) Valitsuse istungile esitatava õigusakti eelnõu peab olema kooskõlastatud (viseeritud) järgmises järjekorras

1) ametnikud antud tegevusvaldkonnas,

2) finantsjuht, kui eelnõuga kaasneb raha taotlus linna eelarvest eraldamiseks või kui kaasnevate kohustuste katteallikas ei ole eelarves kajastatud;

3) linnasekretär.

(2) Ehitus ja detailplaneeringu puudutava õigusakti eelnõu kooskõlastamiseks kasutatakse vastavaid menetluslehti, mis on käesoleva reglemendi lisad.

(3) Eelnõu kooskõlastatakse e-posti teel.

(4) Eelnõu kooskõlastamisel lähtutakse eelkõige oma ametiülesannetest.

(5) Kooskõlastaja kiidab eelnõu heaks või jätab selle motiveeritult heaks kiitmata, andes vastavalt kas eitava või jaatava kooskõlastuse. Kooskõlastusele võib lisada kooskõlastaja märkused ja ettepanekud eelnõu kohta (s.h eriarvamus). Eitava kooskõlastuse korral eelnõu menetlus peatub ning eelnõu lükatakse tagasi. Kui kooskõlastaja teeb eelnõus sisulisi muudatusi, siis saadetakse eelnõu tagasi korrigeerimiseks.

(6) Esitatud materjal kooskõlastatakse alates materjalide kooskõlastamiseks saatmisele järgnevast päevast

1) üldjuhul ühe tööpäeva jooksul;

2) linnavolikogu või linnavalitsuse määruse eelnõu ja muu põhjalikumat läbivaatamist nõutav eelnõu - kolme tööpäeva jooksul.

(7) Eelnõu kooskõlastuse käik ja sisu kajastatakse valitsuse määruse või korralduse eelnõu juurde kuuluvas seletuskirjas.

(1) Linnavalitsuse istungi päevakorra projekt koostatakse linnasekretärile edastatud nõuetekohaselt vormistatud ja kooskõlastatud arutlust vajavate materjalide ja eelnõude põhjal. Päevakorra projekti koostamist korraldab linnasekretär.

(2) Nõuetekohaselt vormistatud materjalid peavad olema esitatud linnasekretärile istungile mitte hiljem, kui 3 (kolm) tööpäeva enne istungi läbiviimist.

(3) Linnasekretäril on õigus keelduda küsimuse päevakorda võtmisest, kui

1) küsimus on puudulikult ette valmistatud;

2) puudub nõuetekohane eelnõu;

3) eelnõu on osaliselt või täielikult vastuolus kehtivate õigusnormidega;

4) küsimus ei kuulu linnavalitsuse kompetentsi.

(4) Koostatud linnavalitsuse istungi päevakorra projekt ning arutusele tulevad materjalid ja eelnõud esitatakse linnavalitsuse liikmetele e-posti teel hiljemalt 2 (kaks) tööpäeva enne istungi läbiviimist.

(5) Koostatud istungi päevakorra projekt avalikustatakse linna kodulehel.

(6) Linnavalitsuse istungil osalevate isikute välja kutsumine istungile korraldab linnakantselei.

(1) Istungit juhib linnapea.

(2) Vajadusel võib istungi läbi viia elektrooniliselt (e-posti teel). Elektroonilise istungi toimumise otsustab linnapea.

(3) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus võib kuulutada kogu istungi või mõne päevakorra küsimuse arutamise avalikuks, kui selle poolt on enamus kohalviibivatest valitsuse liikmetest.

(4) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnasekretäri hiljemalt istungi eelneval päeval.

(5) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või teda asendav isik.

(6) Istungil osaleb sõnaõigusega linnasekretär. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juures võivad viibida kutsutud isikud. Neile sõna andmise küsimust otsustab linnapea.

(7) Istung algab päevakorra kinnitamisega.

(8) Päevakorra kinnitamisele järgneb küsimuste arutelu. Ettekandjaks on valitsuse liige või teenistuja, kes antud küsimuse istungile valmistas ette.

(9) Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab vajadusel linnavalitsus enne istungi algust.

(10) Päevakorra küsimuse kõrvalekaldumise korral teeb linnapea ettekandjale märkuse, teistkordsel kõrvalekaldumisel võib linnapea ettekande lõpetada.

(11) Ettekandja võib delegeerida küsimustele vastamise mõnele teisele istungil osalevale isikule.

(12) Istungi juhataja

1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu;

2) jälgib istungi töö- ja päevakorrast kinnipidamist;

3) vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel;

4) annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras;

5) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;

6) kuulutab valitsuse otsuste vastuvõtmised, vaheajad ja istungi lõppemise.

(1) Hääletamine istungil toimub avalikult. Valitsuse otsustused küsimustes, mis ei nõua määruse ja korralduse andmist, kantakse protokolli. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(2) Kui ükski valitsuse liige ei väljenda eriarvamust otsustuse kohta ja ei nõua hääletamist, ei ole hääletamise läbiviimine kohustuslik ning otsustus loetakse ühehäälselt vastu võetuks.

(3) Häälte võrdsel jagunemisel hääletamisel on otsustav linnapea hääl. Linnasekretär ja linnavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli.

(4) Määruse või korralduse eelnõusse tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitanud isiku poolt.

(5) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis reeglina hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga korduv hääletamisele. Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse järgmisel linnavalitsuse istungil.

(6) Linnavalitsuse otsustused fikseerib istungi juhataja.

(7) Linnavalitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Sellel juhul linnapea või linnavalitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

(8) Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad valitsuse liikmed. Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled ja erapooletud.

(9) Istungi lõpetab istungi juhataja peale kõigi päevakorrapunktide läbiarutamist.

(1) Valitsus annab üldaktidena välja määrusi, üksikaktidena korraldusi. Põhimõtteliste küsimuste ja volikogule esitatavate otsuste eelnõude kohta võib valitsus vastu võtta otsuseid, mida vormistatakse kui istungi protokolli väljavõtted.

(2) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud.

(3) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist korraldab linnasekretär või teda asendav isik.

(4) Linnavalitsuse õigusaktide avalikustamist, avaldamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei.

(5) Linnavalitsuse õigusakt ja protokoll vormistatakse selle vastuvõtmise kuupäevaga, milleks on istungi kuupäev.

(1) Määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teist tähtpäeva.

(2) Korraldused jõustuvad teatavakstegemise momendist.

(3) Linnavalitsuse õigusakt avalikustatakse väljapanekuga linnakantseleis ja elektroonilises dokumendihaldussüsteemis Amphora.

(4) Linnavalitsuse korraldus jõustub adressaadile teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole märgitud hilisemat tähtpäeva.

Linnakantselei edastab linnavalitsuse õigusakti või protokolli väljavõtte viie tööpäeva jooksul asjaosalistele peale õigusakti allakirjutamist ja avalikustamist.

Linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise tagab ja täitmist kontrollib vastavat valdkonda kureeriv linnavalitsuse liige või otsustustes näidatud linnavalitsuse ametnik, kes informeerib linnapead ülesannete täitmisest, mille täitmise tähtaeg on saabunud.

(1) Kõik linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistab linnasekretär ning sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest.

(2) Protokolli kantakse

1) istungi toimumise kuupäev ja koht;

2) istungi protokolli number;

3) istungi alguse ja lõpu aeg;

4) istungist osalevate valitsuse liikmete ja istungil viibinud isikute nimed;

5) istungi juhataja ja protokollija nimed;

6) istungi päevakord;

7) õigusaktide eelnõude ja avalduste, ettepanekute jne juurde esitatud seletuskirjad;

8) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused;

9) vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid;

10) hääletamise tulemused;

11) valitsuse liikmete, linnasekretäri ja aselinnapea poolt kirjalikult esitatud eriarvamused.

(3) Sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab linnapeale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti.

(4) Istungi protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul istungi toimumise päevast arvates ning sellele kirjutavad alla linnapea ja protokollija.

(5) Istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnakantselei ruumides. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

(1) Küsimuste ettevalmistamiseks valitsuse istungile võib valitsus moodustada ajutisi ja alatiste komisjone. Komisjoni liikmeteks on valitsuse liikmed, vastava valdkonna spetsialistid ja volikogu liikmed. Komisjon võib oma tegevusse kaasata eksperte. Väljaspool Narva-Jõesuu linna ametiasutust teenistuses olevaid isikuid võib komisjoniliikmeks määrata nende nõusolekul.

(2) Linnavalitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(1) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu linnavalitsuse 20.12.2011 määrus nr 11 „Narva-Jõesuu linnavalitsuse reglement“

(2) Tunnistada kehtetuks Narva-Jõesuu linnavalitsuse 09.04.2013 määrus nr 5 „Narva-Jõesuu linnavalitsuse reglemendi muutmine“.

(3) Määrus jõustub alates 03.02.2014.