Lapsehoiuteenuse osutamise ja rahastamise kord

Lapsehoiuteenuse rahastamise ja osutamise tingimused ja kord (edaspidi kord) reguleerib riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamisega seotud isikute ringi, lapsehoiuteenuse osutamisele esitatavaid nõudeid, lapsehoiuteenuse taotlemist, lapsehoiuteenuse rahastamise tingimusi ja korraldust ning järelevalvet.

Lapsehoiuteenus on lapse vanema, lepingulise hooldaja või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) toimetulekut, töötamist või õppimist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

Lapsehoiuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on Võru maavanema antud kehtiv tegevusluba.

(1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema lapsehoidja kutsetunnistus.

(2) Lapsehoidja peab olema täieliku teovõimega ning lapsehoiuteenuse osutamiseks vajaliku füüsilise ja vaimse tervisega ning

1) tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused;

2) temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta;

3) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;

4) tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

5) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest.

(1) Lapsehoiuteenuse taotlejaks ja teenuse saajaks saab olla Misso vallas alaliselt elav isik, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Misso vald.

(2) Riigi rahastava lapsehoiuteenuse taotlemiseks on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel et

1) raske või sügava puudega lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis;

2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega;

3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses;

4) lapse seaduslik esindaja antud korra mõistes on Sotsiaalhoolekande seaduse § 122 ja § 252 lõike 1 järgi lapsevanem, otsuse või määruse alusel lapse eestkostja või lepingu alusel lapse hooldaja.

(1) Lapsehoidja lähtub oma töös lapse huvidest ja tema esindaja juhistest, Misso Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus), lapsehoiuteenuse osutaja ja lapse seadusliku esindaja vahel sõlmitud lepingust ning õigusaktidest.

(2) Lapsehoiuteenust võib osutada lapse või lapsehoidja eluruumis või muudes lapsehoiuks sobivates ruumides. Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peavad lapsehoiuteenuse osutamise ruumid vastama rahvatervise seaduse alusel kehtestatud lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuetele.

(3) Kui lapsehoiuteenust ei osutata lapse eluruumides ning lapsehoiuteenust osutatakse rohkem kui neli tundi päevas, võimaldab lapsehoiuteenuse osutaja lapsele magamiskoha vastavalt lapse eale ja vajadustele ning lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele.

(4) Kui lapsehoiuteenust osutatakse rohkem kui neli tundi päevas, tagab lapsehoiuteenuse osutaja lapse toitlustamise vastavalt lapsehoiuteenusele õigustatud isiku ja lapsehoiuteenuse osutaja vahelisele kokkuleppele.

(5) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapse eluruume, tagab lapse toitlustamise lapsehoiuteenuse osutaja vastavalt toiduseaduses sätestatule.

(1) Lapse eluruumides võib lapsehoidja korraga hoida kuni viit last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.

(2) Väljaspool lapse eluruume võib lapsehoidja hoida korraga kuni 10 last, kaasa arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.

(3) Kui lapsehoiuteenusel viibib korraga rohkem kui viis last, loetakse igat lapsehoiuteenusel viibivat raske või sügava puudega last, alla kolmeaastast last ning lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavat raske või sügava puudega isikut ja alla kolmeaastast last kahe lapse eest.

(1) Kui lapsehoiuteenust osutatakse väljaspool lapsehoiuteenusel viibiva lapse eluruume, peab muu seda eluruumi kasutav täieliku teovõimega isik olema lastega koosolemiseks vajaliku vaimse tervisega ning vastama järgmistele nõuetele

1) temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta;

2) teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest;

3) tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust süüdistatavana kuriteos, mille eest seadus näeb karistusena ette vangistuse, ja tal ei ole karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

4) tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;

5) teda ei ole karistatud või tema suhtes kohaldatud sundravi seksuaalkuritegude eest.

(2) Kui lapsehoiuteenust osutatakse lapsehoidja eluruumis, peab muu seda eluruumi kasutav täisealine isik läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta.

(1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse taotlemiseks esitab lapse seaduslik esindaja vallavalitsusele vormikohase taotluse (lisa 1) ja selle juurde nõutavad dokumendid koos taotleja poolt valitud ning tegevusluba omava lapsehoiuteenuse osutaja vormikohase nõusolekuga.

(2) Taotluse juurde lisatakse järgnevad dokumendid

1) lapse isikut tõendav dokument (esmakordsel taotlemisel);

2) lapse rehabilitatsiooniplaani koopia;

3) Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia puude raskusastme tuvastamise kohta;

4) perekonnas hooldamise lepingu või eestkostjaks määramise otsuse koopia.

(1) Vallavalitsus teeb otsuse lapsehoiuteenuse rahastamise või rahastamisest keeldumise kohta 10 tööpäeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide saamisest arvates. Otsusest teavitatakse taotlejat viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(2) Pärast lapsehoiuteenuse rahastamise otsustamist sõlmib vallavalitsus lapsehoiuteenusele õigustatud isikuga ning tema valitud lapsehoiuteenuse osutajaga halduslepingu.

(3) Kui taotlust ei rahuldata, saadab vallavalitsus taotlejale põhjendatud otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(1) Riigi rahastatavale lapsehoiuteenusele õigustatud isikule osutatavat lapsehoiuteenust rahastatakse riigieelarvest vallaeelarvesse eraldatud vahenditest. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatakse vallaeelarvesse Võru Maavalitsuse kaudu vastavalt vallas elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 01. detsembri seisuga.

(2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse maksimaalse maksumuse raske või sügava puudega lapse kohta kalendriaastas kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Kui lapse seaduslik esindaja soovib saada teenust rohkem, kui riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse määr, siis tuleb lapse seaduslikul esindajal ise katta ülejäänud kulud.

(1) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi korral võib neid jooksva eelarveaasta 01. oktoobrist alates kasutada raske või sügava puudega lastele ja nende peredele osutatud sotsiaalteenuste kompenseerimiseks ning uute teenuste arendamiseks, sealhulgas

1) transporditeenus lapse viimisel ravi-, rehabilitatsiooni- või haridusasutusse;

2) perede nõustamisteenus;

3) lastele isikliku abistaja ja tugiisiku teenus;

4) pereliikme viibimine koos lapsega rehabilitatsiooniteenusel;

5) puudega lapsele eluaseme kohandamine;

6) viipekeele tõlketeenus;

7) abivahendi teenus;

8) teised puudega lapse ja tema perekonna olukorda ning toimetulekut parandavad teenused.

(2) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse asendamiseks muu sotsiaalteenusega esitab teenust vajav isik või tema seaduslik esindaja vormikohase taotluse (lisa 2) ja kulu tõendavad dokumendid vallavalitsusele.

(3) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid sotsiaalteenuste kasutamist tõendavaid andmeid või dokumente.

Vallavalitsus tasub lapsehoiuteenuse osutajale temaga sõlmitud halduslepingu kohaselt esitatud arvete alusel.

(1) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud vallavalitsust kirjalikult teavitama lapsehoiuteenuse osutamise lõppemisest iga lapsehoiuteenuse saaja puhul viie tööpäeva jooksul.

(2) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud vallavalitsust teavitama kõikidest muutustest, mis tingivad või võivad tingida lapsehoiuteenuse osutamise eest tasumise lõpetamise.

(3) Lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamatult teavitama vallavalitsust järelevalveorgani tehtud ettekirjutustest ja nende täitmisest.

(1) Lapsehoiuteenuse saaja on kohustatud vallavalitsust kirjalikult teavitama käesoleva korra § 5 nimetatud asjaolude muutumisest viie tööpäeva jooksul.

(2) Lapsehoiuteenuse saaja on kohustatud vallavalitsust viivitamatult teavitama käesoleva korra § 4 ja §-de 6, 7 ja 8 esitatud nõuete rikkumisest, kui need on temale teatavaks saanud.

(1) Lapsehoiuteenuse rahastamine lõpetatakse lapsehoiuteenuse saajale lapsehoiuteenuse osutamise lõppemise päevast arvates.

(2) Vallavalitsus peatab lapsehoiuteenuse rahastamise juhul, kui lapsehoiuteenuse saaja on teavitanud vallavalitsust lähtuvalt käesoleva korra § 15 lõikest 2.

(3) Peatamise ajal selgitatakse asjaolusid ning otsustatakse, kas rahastamist jätkatakse või lõpetatakse ning kas üle kantud vahendid nõutakse tagasi.

(4) Vallavalitsusel on õigus nõuda lapsehoiuteenuse osutamiseks eraldatud vahendid tagasi, kui

1) lapsehoiuteenuse osutaja või teenuse saaja on riiklikes registrites, taotluses või lisatud dokumentides esitanud valeandmeid;

2) lapsehoiuteenuse osutajal on maksuvõlgnevus;

3) lapsehoiuteenuse osutaja ei kasuta toetust sihipäraselt.

(1) Järelevalvet riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vastavuse üle õigusaktides sätestatud nõuetele teostab Võru maavanem.

(2) Riigi või valla eelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse osutaja on kohustatud sotsiaalhoolekandeseaduse § 6 punkti 81 alusel kehtestatud korras koostama statistilisi aruandeid lapsehoiuteenuse osutamise kohta ja esitama need vallavalitsusele.

Tunnistada kehtetuks Misso Vallavolikogu määrus nr 1-2/11 01.10.2007.a. “Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord”

Määrus jõustub 26. septembril 2011. a.